Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi
3-16-1554 29. detsember 2016 Kadri Palm Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS-i kaebus tühistada osaliselt Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti
26.aprilli 2016. a otsus nr 8-6/10 ning kohustada rahuldama esitatud põllumajandusloomade aretustoetuse taotlus nr 2222027
Menetlusosalised
Kaebaja – Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS, seaduslik esindaja Kaivo Ilves Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, volitatud esindaja Veiko Bergmann Kaasatud haldusorgan – Veterinaar- ja Toiduamet, volitatud esindaja Katrin Reili Kirjalik menetlus
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS-i kaebus.
2.Tühistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 26. aprilli 2016. a otsus nr 8-6/10 osas, millega Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS-ile määratavat ja makstavat toetust vähendati.
3.Kohustada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametit Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS-i põllumajandusloomade aretustoetuse taotlust nr 2222027 uuesti läbi vaatama.
4.Mõista Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS-i kasuks välja menetluskulud (riigilõiv) summas 15 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30. jaanuaril 2017. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).
3-16-1554 Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) koostas 26. aprillil 2016 otsuse nr 8-6/10, millega määras osaliselt ja suunas väljamaksmisele põllumajandusloomade aretustoetuse Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS-le (tl 4, 74).
2.Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS esitas 25. mail 2016 PRIA eelnimetatud otsusele vaide, mille läbivaatamise tähtaega pikendas PRIA 4. juulini 2016 (tl-d 5-7, 9).
3.PRIA jättis 5. juuli 2016. a vaideotsusega nr 8-4/16/2-2 kaebaja vaide rahuldamata (tl-d 1112).
4.Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS esitas 2. augustil 2016 Tartu Halduskohtule kaebuse tühistada PRIA 5. juuli 2016. a vaideotsus nr 8-4/16/2-2 ja kohustada tegema uus otsus (tl-d 2-3).
5.Tartu Halduskohus jättis 3. augusti 2016. a määrusega kaebuse käiguta andes kaebajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja (tl 46). Kaebaja kõrvaldas puudused 8. augustil 2016 (tl-d 5051). Kaebaja selgitas, et soovis kaebusega tagada kaebaja poolt esitatud põllumajandusloomade aretustaotluse nr 2222027 õiguspärase menetlemise, mille tulemusena makstakse nimetatud toetust kõikidele piimaveiste jõudluskontrollis olevate põllumajandusloomade eest, mitte ainult tõuraamatusse kuuluvate aretusloomade eest.
6.Tartu Halduskohus võttis 8. augusti 2016. a määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks PRIA ning kohustas vastustajat kaebusele vastama (tl 52).
7.Vastustaja esitas 5. septembril 2016 Tartu Halduskohtule vastuse kaebusele ning taotluse kaasata menetlusse Veterinaar- ja Toiduamet (VTA). Samuti märkis vastustaja, et PRIA ei saa nõustuda kaebuse nõudega, milles kaebaja nõuab PRIA 26. aprilli 2016. a otsuse nr 8-6/10 täielikku tühistamist (tl-d 56-58).
8.Tartu Halduskohus kaasas 7. septembri 2016. a määrusega haldusasja menetlusse arvamuse andmiseks VTA, kohustas VTA-d esitama kohtule kirjalik vastus kaebusele, rahuldas vastustaja vastuväite Tartu Halduskohtu 8. augusti 2016. a kohtumäärusele ning kohustas vastustajat esitama kohtule täiendavaid tõendeid (tl-d 64-65).
9.VTA esitas 22. septembril 2016 kohtule kirjaliku vastuse kaebusele (tl 78).
3-16-1554
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
10.Kaebaja taotleb PRIA 26. aprilli 2016. a otsuse nr 8-6/10 osalist tühistamist ning kohustamist rahuldada esitatud põllumajandusloomade aretustoetuse taotlus nr 2222027, põhjendades oma kaebust järgmiselt.
10.1.PRIA tugineb oma otsuses VTA seisukohale, et põllumajandusloomade aretustoetust piimaveiste jõudluskontrolli läbiviimise või geneetilise hindamise eest määratakse ainult tõuraamatusse kuuluvate piimatõugu veiste jõudluskontrolli eest, millega kaebaja ei nõustu.
10.2.Kaebaja omab tegevusluba (tl 14) ainult piimaveiste jõudluskontrolli läbiviimiseks, mitte tõuraamatute pidamiseks, mistõttu puudub ka kohustus olla teadlik või pidada arvestust loomade tõuraamatusse kuulumise kohta. Eesti maatõugu veiste tõuraamatu pidamise tegevusluba omab Eesti Maakarjakasvatajate Selts, mistõttu kaebajal puudub kohustus järgida üksikloomade tõuraamatusse kuulumist.
10.3.Piimaveiste põlvnemis- ja jõudlusandmete kogumise, nende õigsuse kontrollimise, töötlemise ja säilitamise korra (tl-d 16-27) p-d 4.2 ja 4.3 defineerivad piimaveiste jõudluskontrolli läbiviimise põhimõtteid järgmiselt: Piimaveiste jõudluskontrolli tehakse lehmadele, keda peetakse piimatootmise eesmärgil. Kõik loomapidaja ühes asukohas olevad ning samal eesmärgil peetavad veised peavad olema jõudluskontrollis. Kuna see dokument on kinnitatud VTA otsusega, siis lähtuvalt sellest teostatakse piimaveiste jõudluskontrolli piimatootmise eesmärgil peetavatele veistele sõltumata nende tõust ja tõuraamatusse kuuluvusest.
10.4.Põllumajandusloomade aretuse seaduse (PõLAS) § 19 lg 1 defineerib jõudluskontrolli olemuse järgmiselt: „Jõudluskontroll on põllumajanduslooma jõudlus- ja põlvnemisandmete regulaarne kogumine, registreerimine, töötlemine, säilitamine ja analüüsimine tema geneetilise väärtuse hindamiseks. Veise, lamba ja kitse jõudluskontrolli läbiviimisel ja geneetilise väärtuse hindamisel lähtutakse Rahvusvahelise Jõudluskontrolli Komitee (International Committee for Animal Recording) kehtestatud reeglitest.“ Lähtuvalt sellest tehakse jõudluskontrolli põllumajandusloomadele, mitte aretusloomadele, eesmärgiga hinnata väärtust.
10.5.Põllumajandusministri määrus „Põllumajandusloomade aretustoetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord“ § 5 lg 2 viitab, et jõudluskontrolli läbiviimise või geneetilise väärtuse hindamise eest, välja arvatud hobuste puhul, makstakse toetust taotluse esitamisele eelnenud aasta 1. detsembri seisuga jõudluskontrolli all olevate põllumajandusloomade arvu järgi. Lähtuvalt sellest on kaebaja arvates toetuse määramise aluseks 1. detsembril 2015 jõudluskontrolli all olevad põllumajandusloomad, mitte aretusloomad, kes kuuluvad tõuraamatusse.
10.6.Seletuskiri põllumajandusministri määruse „Põllumajandusministri 18. jaanuari 2005. a määruse nr 6 „Põllumajandusloomade aretustoetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord“ muutmine“ eelnõu juurde ütleb p-s 2 järgmist: Toetuse suuruse arvutamisel on aluseks tõuraamatusse või aretusregistrisse kantud põllumajandusloomade arv ja jõudluskontrolli all olevate põllumajandusloomade arv (§ 5). Toetuse ühikumäära kehtestamisel on arvestatud eelpoolkirjeldatud tõuraamatu või aretusregistri pidamise ja jõudluskontrolli läbiviimise kuludega. Ka seletuskiri ei viita asjaolule, et toetusalune loom peab kuuluma tõuraamatusse.
11.Vastustaja peab kaebust põhjendamatuks ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised.
3-16-1554
11.1.PRIA poolt tehtud otsuses on toetuse vähendamine toimunud VTA poolt teostatud kontrolli tulemuste põhjal (kontrollakt nr 16-130-16/006), mis sisaldab detailseid andmeid kontrolli käigus tuvastatud puuduste kohta. PõLAS sätestab nõuded loomade aretustegevusele ja jõudluskontrolli läbiviimisele ning nimetatud seaduse § 30 kontrollib nõuete täitmist VTA. PRIA-l puudub alus kahelda VTA pädevuses taotleja vastavuse kontrollimiseks toetuse saamiseks kehtestatud nõuetele jõudluskontrolli läbiviimise osas.
11.2.VTA seisukohtadest nähtub, et vastavalt PõLAS § 5 lg-le 1 saab aretustegevust viia läbi järgmistes valdkondades: tõuraamatu või aretusregistri pidamine, jõudluskontrolli läbiviimine või geneetilise väärtuse hindamine, ohustatud tõu säilitamine, aretuslooma aretusmaterjali kogumine, varumine, töötlemine ja turustamine. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on aretusega tegelev isik, kes tegutseb eespool nimetatud aretusvaldkondades.
11.3.Vastavalt põllumajandusloomade aretustoetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise korra nr 6 (määrus nr 6) §-le 11 on põllumajandusloomade aretustoetus riigiabi komisjoni määruse (EL) nr 702/2014 art 27 tähenduses. Määruse 702/2014 art 27 kohaselt võib riigiabi anda ülemmääraga 70 % kolmanda isiku poolt või tema nimel tehtavate selliste testide kuludest, millega määratakse karja geneetiline kvaliteet.
11.4.Põllumajandusloomade aretustoetuse mõte on toetada põllumajandusloomade aretuse käigus tekkivate kulude katmist. Piimaveiste jõudluskontroll on üks aretuse edu saavutamise abinõudest. Piimaveiste jõudluskontrolli eeskiri näeb küll ette, et piimajõudlust tuleb hinnata karjas kõigil piimatootmiseks ettenähtud veistel. Eesmärgiks on vältida võimalikke piimatoodangunäitajate võltsimist, kuid sellisel juhul ei ole tegemist jõudluskontrolliga tõupopulatsiooni geneetilise väärtuse suurenemise tagamiseks.
11.5.PõLAS § 4 lg 2 kohaselt on tõupuhas aretusloom tõuraamatu põhiossa kantud põllumajandusloom. Vastavalt eesti maatõugu veiste aretusprogrammile loetakse veis eesti maatõugu kuuluvaks, kui tema isa on maatõu, lääne-soome või rootsi punase nudi tõu pull ja teiste võõrtõugude veresus on 50 %. Tõuraamatus registreerimiseks peab veise isa olema aretuseks tunnustatud. Kõnealuses kontrollaktis toodud loomadel on need nõuded täitmata. Kontrollaktis välja toodud 15 eesti maatõugu veist ei ole kantud eesti maatõugu veiste tõuraamatusse ja ei ole sinna kandmiseks ka sobilikud. Seetõttu ei ole tegemist aretusloomadega. Selliste loomade puhul ei teostata jõudluskontrolli tõu geneetilise väärtuse hindamiseks ja tõstmiseks, vaid ülejäänud, tõuraamatus registreeritud veiste piimatoodangu korrektseks määramiseks. Seega ei ole aktsepteeritav selliste loomade toetamine Euroopa Komisjoni määruse 702/2014 alusel.
11.6.Muude tõugude nimekirjas olevaid loomi ei saa arvestada aretustoetuse määramisel, kuna kaebajal on VTA poolt antud tegevusluba piimaveiste jõudluskontrolli läbiviimiseks. Loomi, kes kuuluvad lihaveiste tõuraamatusse ja on tõu poolest määratletud lihaveistena käsitleb VTA nii aretustoetuse kui muude kontrollide raames lihatõugu loomadena hoolimata sellest, et neil viiakse läbi piimaveiste jõudluskontrolli. Kaebajale ei ole antud tegevusluba lihaveiste piimajõudluse läbiviimiseks. Seetõttu ei saa muude tõugude all olevat lihaveise tõuraamatusse kuuluvat looma lugeda aretustoetuse määramiseks sobilikuks.
11.7.Kaebaja tõlgendab määruse nr 6 § 5 lg 2 sätteid formaalselt, lihtsustatult ning määruses viidatud õigusakte eirates ja määruse mõtet arvestamata jättes.
12.VTA ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu, esitades järgmised põhjendused.
12.1.Põllumajandusloomade aretustoetuse mõte on toetada põllumajandusloomade aretuse käigus tekkivate kulude katmist.
3-16-1554
12.2.Piimaveiste jõudluskontrolli eeskiri näeb küll ette, et piimajõudlust tuleb hinnata karjas kõigil piimatootmiseks ettenähtud veistel, kuid antud juhul ei ole tegemist jõudluskontrolliga tõupopulatsiooni geneetilise väärtuse suurenemise tagamiseks.
12.3.Vastavalt PõLAS § 5 lg-le 1 saab aretustegevust viia läbi järgmistes valdkondades: tõuraamatu või aretusregistri pidamine, jõudluskontrolli läbiviimine või geneetilise väärtuse hindamine, ohustatud tõu säilitamine, aretuslooma aretusmaterjali kogumine, varumine, töötlemine ja turustamine. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on aretusega tegelev isik, kes tegutseb eespool nimetatud aretusvaldkondades. Aretusloom sama seaduse § 4 kohaselt on aretuse eesmärgil kasvatatav põllumajandusloom, kes on kas tõupuhas – või ristandaretusloom ja on kantud tõuraamatusse või aretusregistrisse. Ristandaretusloom on seaduse mõistes eri tõugu aretusloomade sihipärase ristamise teel saadud aretusloom, kes on kantud tõuraamatu lisasse või aretusregistrisse. Vastavalt Eesti maatõugu veiste aretusprogrammile loetakse veis Eesti maatõugu kuuluvaks, kui tema isa on maatõu, Lääne-Soome või Rootsi punase nudi tõu pull ja teiste võõrtõugude veresus on 50 %.
12.4.Kontrollaktis nr 16-130-16/006 välja toodud 15 Eesti maatõugu veist ei ole kantud Eesti maatõugu veiste tõuraamatusse ja ei ole sinna kandmiseks sobilikud seega ei ole nende puhul tegemist aretusloomadega ja nende jõudluskontrolli läbiviimine ei ole aretustegevus PõLAS mõistes. Kontrollaktis nr 16-130-16/006 välja toodud muude tõugude nimekirjas olevaid loomi (318) ei saa arvestada aretustoetuse määramisel, kuna kaebajale on VTA poolt antud tegevusluba piimaveiste jõudluskontrolli läbiviimiseks. Loomi, kes kuuluvad lihaveiste tõuraamatusse ja on tõu poolest määratletud lihaveistena käsitleb VTA nii aretustoetuse kui muude kontrollide raames lihatõugu loomadena hoolimata sellest, et neil viiakse läbi piimaveiste jõudluskontrolli. Kaebajale ei ole antud tegevusluba lihaveiste piimajõudluse läbiviimiseks. Seetõttu ei saa 301 muude tõugude all olevat lihaveise tõuraamatusse kuuluvat looma lugeda aretustoetuse määramiseks sobilikuks.
12.5.Džõrsi tõug, kes on aretustoetuse taotlusesse lisatud samuti muude tõugude all, on oma olemuselt küll piimatõug, kuid džõrsi tõul puudub Eestis VTA poolt tunnustatud aretusprogramm ja tõuraamat, mistõttu puudub antud tõul ka programmiga määratletud sihipärane aretustegevus. Eeltoodust lähtudes väidame, et džõrsi tõugu loomadel tegelikku sihipärast aretust Eestis ei toimu, ning kuna tegu on aretustoetusega, siis ei ole 17 džõrsi tõugu looma aretustoetuse maksmiseks sobivad.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
13.Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS esitas kaebuse PRIA 26. aprilli 2016. a otsuse nr 8-6/10 osaliseks tühistamiseks ning taotluse kohustada rahuldama esitatud põllumajandusloomade aretustoetuse taotlus nr 2222027. Seega on kaebaja esitanud haldusakti tühistamisnõude, mille kohus saab rahuldada, kui tuvastatakse, et kaevatav otsus on õigusvastane ja rikub kaebaja subjektiivseid õigusi. Kui PRIA otsus tuleb tühistada, siis on õigustatud ka kaebaja nõue kohustada PRIA-t uue otsuse tegemiseks.
14.Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab kohus, et esitatud kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
15.Asja materjalide kohaselt esitas kaebaja 18. veebruaril 2016 PRIA-le taotluse põllumajandusloomade aretustoetuse saamiseks (tl 71). Taotlusest nähtub, et kaebaja taotles toetust aretusvaldkonnas „Jõudluskontrolli läbiviimine või geneetilise väärtuse hindamine“ järgmiselt: eesti holsteini tõug, põllumajandusloomade arv 68 749; eesti punane tõug, põllumajandusloomade arv 16 808; eesti maatõug, põllumajandusloomade arv 501; muud tõud,
3-16-1554 põllumajandusloomade arv 318. Taotlus registreeriti numbriga 2222027 (tl 70). PRIA määras ja maksis 26. aprilli 2016. a otsusega nr 8-6/10 kaebajale põllumajandusloomade aretustoetust osaliselt summas 86 010 eurot (tl-d 74-74p).
16.Kuigi PRIA on 26. aprilli 2016. a otsuses viidanud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse (MPKS) § 6 lg-le 1, § 7 lg 1 p-le 3, § 11 lg-tele 3 ja 4, § 12 lg-le 1 ja §-le 13, samuti põllumajandusministri 18. jaanuari 2005. a määruse nr 6 „Põllumajandusloomade aretustoetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord“ (määrus nr 6, määrus kehtis kuni 19. detsembrini 2016) §-dele 2, 3, 31, 5, § 6 lg-tele 1, 2, 4 ja 5 ning §-le 7, ei nähtu vaidlusalusest otsusest kohtu hinnangul põhjendused, miks kaebajale põllumajandusloomade aretustoetust vaid osaliselt määrati ja maksti.
16.1.MPKS § 6 lg-st 1 tuleneb, et kui riigiabi annab riik PRIA kaudu, kehtestab valdkonna eest vastutav minister, arvestades riigieelarvest eraldatud rahalisi vahendeid, millist liiki ning milliste tegevuste ja piirkondade toetamiseks eelarveaastal toetusi antakse, ning otsustab toetusteks antavate eelarvevahendite jaotuse. Selle sätte alusel on maaeluminister
13.jaanuaril 2016 vastu võtnud määruse nr 3 „2016. aastal maaelu ja põllumajandusturu korraldamiseks antavad toetused“, mille § 1 p-i 2 alusel antakse 2016. aastal maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduses riigiabina põllumajandusloomade aretustoetust.
16.2.MPKS § 7 lg 1 p 3 sätestab, et sama seaduse alusel ja korras võib riik PRIA kaudu anda riigiabina põllumajandusloomade aretustoetust.
16.3.MPKS § 11 lg-d 3 ja 4 näevad ette, et riigiabi määramise, maksmise ja taotluse rahuldamata jätmise otsuse ning riigiabi andmisega seotud muu otsuse teeb PRIA. Kui MPKS alusel tehtud otsus piirab isiku õigusi või paneb talle kohustusi, saadetakse isikule otsuse ärakiri või väljavõte 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates posti teel tähtkirjaga, väljastusteatega tähtkirjaga või taotleja nõusolekul tema taotluses näidatud elektronposti aadressil. Muu otsuse kohta avaldatakse teave PRIA veebilehel 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.
16.4.MPKS § 12 lg 1 kohaselt kontrollib taotleja vastavust toetuse saamiseks esitatud nõuetele PRIA taotluse, muude dokumentide ja nendes toodud andmeid tõendavate dokumentide ja andmekogude alusel ning kohapealse kontrolli käigus.
16.5.MPKS § 13 sätestab, et kui see on sama seaduse § 11 lõike 1 alusel kehtestatud õigusaktis ette nähtud, võib PRIA esitada toetuse määramise või taotluse rahuldamata jätmise otsustamiseks taotluse ärakirja või taotlejate nimekirja haldusorganile, kelle pädevuses on anda kooskõlastus või arvamus ning teha selleks vajalikke haldustoiminguid.
16.6.Seega tuleneb otsuse aluseks olevatest MPKS sätetest PRIA pädevus anda riigiabina põllumajandusloomade aretustoetust, kuid mitte konkreetseid põhjuseid, miks kaebajale põllumajandusloomade aretustoetust vaid osaliselt määrati ja maksti.
16.7.Ka põllumajandusministri 18. jaanuari 2005. a määruse nr 6 viidatud paragrahvidest ei nähtu toetuse osalise määramise ja maksmise põhjuseid. Nii sätestab määruse nr 6 § 2, et põllumajandusloomade aretustoetust on õigus taotleda aretusühingul ja jõudluskontrolli läbiviijal, kellele on põllumajandusloomade aretuse seaduse alusel antud tegevusluba.
16.8.Määruse nr 6 § 3 sätestab nõuded toetuse saamiseks.
16.9.Määruse nr 6 §-s 31 on kirjas toetuse ühikumäär olenevalt aretusvaldkonnast ja loomaliigist ühe looma kohta.
16.10.Määruse nr 6 § 5 reguleerib toetuse suuruse arvutamisel aluseks võetavate põllumajandusloomade arvestamise aluseid ja korda.
16.11.Määruse nr 6 § 6 lg-d 1, 2, 4 ja 5 sätestavad, et PRIA vaatab taotluse läbi ja kontrollib, koostöös VTA-ga, esitatud andmete õigsust ja taotleja vastavust toetuse saamiseks kehtestatud nõuetele. PRIA peadirektor otsustab toetuse määramise või taotluse
3-16-1554 rahuldamata jätmise 45 tööpäeva jooksul taotluste esitamise tähtpäevast arvates. Kui tehtud otsus piirab isiku õigusi või paneb talle kohustusi, saadetakse otsuse ärakiri või väljavõte otsusest taotlejale otsuse tegemisest arvates 10 tööpäeva jooksul tähtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga või taotleja nõusolekul tema taotluses näidatud elektronposti aadressil. PRIA arvutab taotlejale makstava toetuse suuruse, arvestades §-s 31 sätestatud toetuse ühikumäära ja põllumajandusloomade arvu.
16.12.Määruse nr 6 § 7 lg 1 p-d 1-3 sätestavad järgmist: 1) kui §-s 6 sätestatud korras taotluse kontrollimisel on selgunud, et toetuse saamiseks esitatud põllumajandusloomade arvu ja tegeliku põllumajandusloomade arvu erinevuse suurus on: 1) kuni 3% väiksem taotluses esitatud põllumajandusloomade arvust, määratakse toetus tegeliku põllumajandusloomade arvu alusel; 2) üle 3%, kuid mitte rohkem kui 20% väiksem taotluses esitatud põllumajandusloomade arvust, määratakse toetus põllumajandusloomade arvu alusel, mis saadakse tegeliku põllumajandusloomade arvu vähendamisel tegeliku arvu ja taotluses esitatud arvu kahekordse vahe võrra; 3) üle 20% väiksem taotluses esitatud põllumajandusloomade arvust, jäetakse taotlus rahuldamata. Määruse nr 6 § 7 lg 2 näeb ette, et kui tegelik põllumajandusloomade arv on suurem kui taotluses esitatud põllumajandusloomade arv, määratakse toetus taotluses esitatud põllumajandusloomade arvu alusel. Otsuses on kaebajale toetuse vähendamise õigusliku alusena märgitud määruse nr 6 § 7 lg 1, konkretiseerimata, millise lõikele 1 vastava olukorraga on tegemist.
17.Täiendavalt on PRIA 26. aprilli 2016. a otsuses viidanud VTA kontrolli tulemustele, kus on selgunud, et tegelik põllumajandusloomade arv on väiksem taotluses esitatud põllumajandusloomade arvust. Seejuures ei ole PRIA selgitanud, milliseid VTA kontrollitulemusi PRIA silmas peab. Samas on kaebaja aru saanud, millisest kontrollist on jutt, viidates vaides VTA 11. aprilli 2016. a kontrollaktile nr 16-130-16/006 (tl 5p). Nimetatud kontrollakti kohaselt on Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS-i poolt edastatud maatõugu loomade nimekirjas 15 looma, kes ei kuulu EK tõuraamatusse, ning ka põlvnemise järgi ei saa nimetada neid EK loomadeks (tl 28p). Lisaks on loom registrinumbriga EE 5826940 karjast välja läinud 1. detsembril 2016 (ilmselt on silmas peetud 1. detsembrit 2015). VTA leidis sellest tulenevalt, et eeltoodud loomi ei saa arvestada aretustoetuse määramisel. Mis puudutab muud tõugu loomade nimekirja (318 looma), siis leidis VTA kontrollaktis, et seal olevad loomad on kantud lihaveiste tõuraamatusse, mistõttu VTA käsitleb neid lihatõugu loomadena. Lihaveiste jõudluskontrolli viib läbi Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu. VTA selgitas, et muude tõugude nimekirjas olevaid loomi ei saa arvestada aretustoetuse määramisel, kuna Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS-le on antud tegevusluba piimaveiste jõudluskontrolli ja geneetilise hindamise läbiviimiseks. Kontrollaktis õiguslikule alusele kohtu hinnangul korrektselt viidatud ei ole, märgitud on vaid seda, et VTA kontrollis vastavalt määrusele nr 6 esitatud andmete õigsust ja taotleja vastavust toetuse saamiseks kehtestatud nõuetele.
18.Riigikohtu halduskolleegiumi 30. juuli 2014. a otsusest asjas nr 3-3-1-39-14 tuleneb, et PRIA läbiviidavate haldusmenetluse erisuse tõttu on piisav, kui haldusaktis esitatakse üksnes konkreetsed asjaolud, mis on viinud otsuse tegemiseni ning asjakohased kaalutlused tuuakse välja vaideotsuses. Seetõttu kontrollib kohus, kas 5. juuli 2016. a vaideotsusest nr 8-4/16/2-2 nähtuvad kaalutlused taotluse osaliseks rahuldamiseks.
19.Vaideotsuses selgitas PRIA, et toetuse vähendamine on toimunud VTA kontrolli tulemuste põhjal, mis sisaldab detailseid andmeid kontrolli käigus tuvastatud puuduste kohta. Vaideotsuse põhjendusteks on VTA 15. juuni 2016. a kirjas nr 17.1-1/4654-1 (tl-d 60-61) sisalduvad
3-16-1554 selgitused PRIA-le ning VTA 28. aprilli 2016. a kiri nr 1.1-22/2651-1 (tl 37) ja 2. juuni 2016. a kiri nr 1.1-22/2651-2 kaebajale (tl 11p). PRIA refereerib neid seisukohti järgmiselt.
19.1.Vastavalt põllumajandusloomade aretuse seaduse (PõLAS) § 5 lg-le 1 saab aretustegevust viia läbi järgmistes valdkondades: tõuraamatu või aretusregistri pidamine; põllumajanduslooma jõudluskontrolli läbiviimine või geneetilise väärtuse hindamine; ohustatud tõu säilitamine; aretuslooma aretusmaterjali varumine, säilitamine, töötlemine ja turustamine. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on aretusega tegelev isik, kes tegutseb eespool nimetatud aretusvaldkondades.
19.2.Aretusloom sama seaduse § 4 kohaselt on aretuse eesmärgil kasvatatav põllumajandusloom, kes on kas tõupuhas või ristandaretusloom ja on kantud tõuraamatusse või aretusregistrisse.
19.3.Eesti Põllumajandusloomade jõudluskontrolli AS-le on antud tegevusluba piimaveiste jõudluskontrolli läbiviimiseks.
19.4.Põllumajandusloomade aretustoetuse mõte on toetada põllumajandusloomade aretuse käigus tekkivate kulude katmist. Piimaveiste jõudluskontrolli eeskiri näeb küll ette, et piimajõudlust tuleb hinnata karjas kõigil piimatootmiseks ettenähtud veistel, kuid antud juhul ei ole tegemist jõudluskontrolliga tõupopulatsiooni geneetilise väärtuse suurenemise tagamiseks.
19.5.Kontrollaktis välja toodud 15 eesti maatõugu veist ei ole kantud eesti maatõugu veiste tõuraamatusse ja ei ole sinna kandmiseks sobilikud. Vastavalt eesti maatõugu veiste aretusprogrammile loetakse veis eesti maatõugu kuuluvaks, kui tema isa on maatõu, läänesoome või rootsi punase nudi tõu pull ja teiste võõrtõugude veresus on 50%. Vaides toodud loomadel on see nõue täitmata.
19.6.Muude tõugude nimekirjas olevaid loomi (318) ei saa arvestada aretustoetuse määramisel, kuna kaebajale on VTA poolt antud tegevusluba piimaveiste jõudluskontrolli läbiviimiseks. Loomi, kes kuuluvad lihaveiste tõuraamatusse ja on tõu poolest määratletud lihaveistena käsitleb VTA nii aretustoetuse kui muude kontrollide raames lihatõugu loomadena hoolimata sellest, et neil viiakse läbi piimaveiste jõudluskontrolli. Kaebajale ei ole antud tegevusluba lihaveiste piimajõudluse läbiviimiseks. Seetõttu ei saa 301 muude tõugude all olevat lihaveise tõuraamatusse kuuluvat looma lugeda aretustoetuse määramiseks sobilikuks.
19.7.Džõrsi tõug, kes on aretustoetuse taotlusesse lisatud samuti muude tõugude all, on oma olemuselt küll piimatõug, kuid džörsi tõul puudub Eestis VTA poolt tunnustatud aretusprogramm ja tõuraamat, mistõttu puudub tõul ka programmiga määratletud sihipärane aretustegevus. Eeltoodust lähtudes väidab VTA, et džörsi tõugu loomadel tegelikku sihipärast aretust Eestis ei toimu, ning kuna tegu on aretustoetusega, siis ei ole 17 džõrsi tõugu looma aretustoetuse maksmiseks sobivad. Seetõttu ei loe VTA neid loomi põllumajandusloomade aretustoetuse maksmise nõuetele vastavateks.
19.8.PRIA-l puudub alus kahelda VTA pädevuses taotleja ja taotluse vastavuse kontrollimiseks toetuse saamiseks kehtestatud nõuetele jõudluskontrolli läbiviimise osas.
20.Esmalt märgib kohus, et nõustuda ei saa PRIA seisukohaga, nagu sisaldanuks VTA kontrollakt nr 16-130-16/006 detailseid andmeid kontrolli käigus tuvastatud puuduste kohta. Mitte ühtegi jõudluskontrolli korra rikkumise konkreetset sätet VTA oma kontrollaktis ei esitata. Samuti ei saa nõustuda PRIA-ga, et tal puudub alus kahelda VTA seisukohtades. Kuigi määruse nr 6 § 6 lg 1 sätestab, et PRIA vaatab taotluse läbi ja kontrollib, koostöös VTA-ga, esitatud andmete õigsust ja taotleja vastavust toetuse saamiseks kehtestatud nõuetele, teeb MPKS § 11 lg 3 kohaselt riigiabi määramise, maksmise ja taotluse rahuldamata jätmise otsuse ning riigiabi andmisega seotud muu lõpliku otsuse ikkagi PRIA. Samal seisukohal on ka VTA,
3-16-1554 kes selgitas kaebajale 2. juunil 2016 saadetud kirjas nr 1.1-22/2651-3 (tl 86), et VTA ülesanne toetuse määramise menetluses on üksnes läbi vaadata ja kontrollida taotleja poolt esitatud taotlus ja asjassepuutuvad andmed. Õiguslikult siduvat otsustust taotluse ja dokumentide läbivaatamisel VTA ei tee ja kontroll toimub vastavalt PRIA poolt antud suunistele. VTA peab kontrollakti menetlustoimingu protokolliks haldusmenetluse seaduse (HMS) § 18 mõttes. Seega tulnuks PRIA-l otsuses või vaideotsuses anda omapoolne hinnang VTA kontrollaktis tuvastatule. PRIA seda teinud ei ole. Kohtu hinnangul oleks PRIA pidanud VTA poolt läbiviidud kontrolli tulemuste põhjal toetust vähendades kaebajale selgitama, miks põllumajandusloomade aretustoetust määratakse ja makstakse osaliselt, mitte üksnes refereerima VTA seisukohti. Otsuses või vaideotsuses pidanuks sisalduma haldusakti õiguslikud alused viidetega õigusakti konkreetsetele paragrahvidele lõigete ja punktide täpsusega; samuti makstava toetuse suuruse arvutuskäik, arvestades määruse nr 6 §-s 31 sätestatud toetuse ühikumäära ja põllumajandusloomade arvu. Praegusel juhtumil ei ole kohtul võimalik kontrollida, miks toetust makstakse just 86 010 euro ulatuses.
21.PRIA vaideotsusest nähtub, et VTA leiab kokkuvõtvalt, et kaebajale ei saa toetust täies mahus maksta põhjustel, et kontrollaktis välja toodud 15 eesti maatõugu veist ei ole kantud eesti maatõugu veiste tõuraamatusse ja ei ole sinna kandmiseks sobilikud; kaebajale ei ole antud tegevusluba lihaveiste piimajõudluse läbiviimiseks. Seetõttu ei saa 301 muude tõugude all olevat lihaveise tõuraamatusse kuuluvat looma lugeda aretustoetuse määramiseks sobilikuks; 17 džõrsi tõugu looma ei ole aretustoetuse maksmiseks sobivad. Kaebaja leiab, et toetuse määramise aluseks on 1. detsembril 2015 jõudluskontrolli all olevad põllumajandusloomad, mitte aretusloomad, kes kuuluvad tõuraamatusse.
22.Määruse nr 6 § 2 kohaselt on põllumajandusloomade aretustoetust õigus taotleda aretusühingul ja jõudluskontrolli läbiviijal, kellele on põllumajandusloomade aretuse seaduse alusel antud tegevusluba. Poolte vahel pole vaidlust selles, et kaebajale on antud PõLAS § 10 alusel tegevusluba piimaveiste jõudluskontrolli ja geneetilise hindamise läbiviimiseks (tl-d 14, 72-73). Määruse nr 6 § 3 p-de 1 ja 2 kohaselt võib põllumajandusloomade aretustoetust anda taotlejale, kellele on antud tegevusluba vähemalt üks aasta enne toetuse taotluste esitamise tähtaja algust ning kes taotlemise ajal tegutseb kehtiva tegevusloa alusel järgmistes põllumajandusloomade aretuse valdkondades: 1) tõuraamatu või aretusregistri pidamine; 2) jõudluskontrolli läbiviimine või geneetilise väärtuse hindamine. Vaidlust pole ka selles, et kaebaja tegutseb kehtiva tegevusloa alusel põllumajandusloomade aretuse valdkonnas „jõudluskontrolli läbiviimine või geneetilise väärtuse hindamine“. Määruse nr 6 §-st 31 tuleneb, et põllumajandusloomade aretustoetust võib maksta nii tõuraamatu pidamise kui jõudluskontrolli läbiviimise või geneetilise väärtuse hindamise eest. Sõltuvalt sellest, kas tegemist on tõuraamatu pidamisega või jõudluskontrolli läbiviimise või geneetilise väärtuse hindamisega, on erinev ka toetuse ühikumäär ühe looma kohta. Seejuures sõltub toetuse ühikumäär ka loomaliigist. Nii on näiteks lihaveiste jõudluskontrolli läbiviimine või geneetilise väärtuse hindamine 8 eurot, aga piimaveiste jõudluskontrolli läbiviimine või geneetilise väärtuse hindamine 1 euro ühe looma kohta.
23.Nagu kaebaja on õigesti selgitanud, makstakse jõudluskontrolli läbiviimise või geneetilise väärtuse hindamise eest, välja arvatud hobuste puhul, toetust taotluse esitamisele eelnenud aasta
1.detsembri seisuga jõudluskontrolli all olevate põllumajandusloomade arvu järgi. See põhimõte on kirjas määruse nr 6 § 5 lg-s 2. Kui toetust taotletakse tõuraamatu või aretusregistri valdkonnas, siis makstakse toetust taotluse esitamisele eelnenud aasta 1. detsembri seisuga tõuraamatus või aretusregistris olevate põllumajandusloomade arvu järgi, hobuste puhul taotluse esitamisele eelnenud aasta jooksul tõuraamatusse kantud varssade arvu järgi (määruse
3-16-1554 nr 6 § 5 lg 1). Praegusel juhtumil tuli kohtu hinnangul toetuse suuruse arvutamisel aluseks võtta jõudluskontrolli all olevate põllumajandusloomade arv, mitte tõuraamatus või aretusregistris olevate põllumajandusloomade arv, kuna toetust taotleti jõudluskontrolli läbiviimise või geneetilise väärtuse hindamise eest (tl 71, taotluse p 2.1.2). Ka seletuskirjast „Põllumajandusministri 18. jaanuari 2005. a määruse nr 6 „Põllumajandusloomade aretustoetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord” muutmine” eelnõu juurde nähtub, et toetust võivad taotleda aretusühingud ja jõudluskontrolli läbiviijad. Nimetatud isikute poolt teostatud aretustegevuse (tõuraamatu või aretusregistri pidamine, jõudluskontrolli läbiviimine) kulude hüvitamise kaudu on lõplikuks riigiabi saajaks loomapidajad, kelle loomad on tõuraamatus või aretusregistris või kelle loomadele tehakse jõudluskontrolli.
24.PõLAS § 5 lg 1 p-dest 1-4 tuleneb, et aretus sama seaduse tähenduses on tegevus põllumajanduslooma jõudlusvõime ja geneetilise väärtuse sihipäraseks suurendamiseks ning tema majanduslikult kasulike omaduste säilitamiseks või täiustamiseks, mida tehakse järgmistes valdkondades: 1) tõuraamatu või aretusregistri pidamine; 2) põllumajanduslooma jõudluskontrolli läbiviimine või geneetilise väärtuse hindamine; 3) ohustatud tõu säilitamine; 4) aretuslooma aretusmaterjali varumine, säilitamine, töötlemine ja turustamine. Vaidlust pole selles, et kaebaja on PõLAS § 5 lg 1 p-i 2 ja lg 2 mõttes aretusega tegelev isik aretusvaldkonnas „põllumajanduslooma jõudluskontrolli läbiviimine või geneetilise väärtuse hindamine“. PõLAS § 19 lg 1 kohaselt on jõudluskontroll põllumajanduslooma jõudlus- ja põlvnemisandmete regulaarne kogumine, registreerimine, töötlemine, säilitamine ja analüüsimine tema geneetilise väärtuse hindamiseks. Veise, lamba ja kitse jõudluskontrolli läbiviimisel ja geneetilise väärtuse hindamisel lähtutakse Rahvusvahelise Jõudluskontrolli Komitee (International Committee for Animal Recording) kehtestatud reeglitest. PõLAS § 19 alusel on kehtestatud piimaveiste põlvnemis- ja jõudlusandmete kogumise, nende õigsuse kontrollimise ja säilitamise kord (tl-d 16-26), millest kaebaja on oma tegevuses lähtunud (tl 6). Seejuures on VTA 23. veebruari 2012. a otsusega nr 63 seda korda tunnustanud (tl 16). Selle korra p-d 4.2 ja 4.3 sätestavad, et piimaveiste jõudluskontroll tehakse lehmadele, keda peetakse piimatootmise eesmärgil. Kõik loomapidaja ühes asukohas olevad ning samal eesmärgil peetavad veised peavad olema jõudluskontrollis. Seetõttu nõustub kohus kaebajaga, et jõudluskontrolli teostatakse piimatootmise eesmärgil peetavatele veistele sõltumata nende tõust ja tõuraamatusse kuuluvusest. Mis puudutab põlvnemisandmete kogumist, õigsuse kontrollimist ja töötlemist, siis seda reguleerib korra p 7. Korra p 7.1 kohaselt on veise põlvnemise andmeteks identifitseerimis- või registreerimisnumber, sünnikoht, nimi, sünniaeg, tõug, isa tõuraamatu või registreerimisnumber ja ema registreerimisnumber. Seega võib veise põlvnemise andmeteks olla veise isa tõuraamatunumber, aga selle asemel võib ka olla registreerimisnumber.
25.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kaebaja tühistamisnõude. HMS § 54 lg 1 kohaselt haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. PRIA 26. aprilli 2016. a otsus nr 8-6/10 neile tingimustele ei vasta. PRIA otsuse ja vaideotsuse selgitused ei ole kohtul kontrollitavad.
26.Kaebaja on kohtule esitanud ka kohustamisnõude. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on haldusakti või toimingu õigusvastasus (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-3-1-62-09, p 11). Kohus leiab, et kaebaja
3-16-1554 kohustamisnõue tuleb rahuldada, kuna PRIA 26. aprilli 2016. a otsus nr 8-6/10 tühistatakse osas, millega kaebajale määratavat ja makstavat toetust vähendati. Kuigi kaebaja taotles kohtult tema taotluse nr 2222027 rahuldamist (tl 52p), kohustab kohus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 41 lg 3 alusel PRIA-t kaebaja 18. veebruari 2016. a taotlust nr 2222027 uuesti lahendama. Kohustamisnõude piire ei mõjuta see, kas kaebaja taotleb kohtult haldusorgani tegevust lõplikult kindlaks määravat kohustamisotsust või kohustamisotsust, mis kohustab haldusorganit haldusakti andmist või toimingu tegemist kaaluma või haldusmenetlust alustama, jätkama või kordama. Sõltumata sellest, kui konkreetset kohustamisotsust on kaebaja soovinud, on tegemist ühe ja sama nõudega, ühe ja sama haldusakti andmisele suunatud kaebusega (K. Merusk, I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura, 2013, lk 172). PRIA-l tuleb kaebaja taotlust uuesti läbi vaadates arvestada käesoleva kohtuotsuse põhjendustega.
27.HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Käesolevas kohtuasjas hõlmavad kaebaja menetluskulud riigilõivu (tl 43). Sellest tulenevalt mõistab kohus PRIA-lt kaebaja kasuks välja menetluskulud (riigilõiv) summas 15 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.