********i kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju 10 000 euro hüvitamise nõudes
Menetlusosalised
Kaebaja ******** Vastustaja Viru Vangla
Resolutsioon
1.Tagastada kaebus.
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
2.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
3.Määrus ja selle tõlge vene keelde toimetatakse kätte kaebajale.
Asjaolud
1.******** esitas 02.12.2016.a Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu mittevaralise kahju 10 000 euro hüvitamise nõudes. Kaebuse kohaselt tekitati kaebajale kahju sellega, et kaebaja esitas 08.11.2016.a kauplusele tellimuse osta kaks dušigeeli, mida kaebaja vajas isiklikuks hügieeniks, kuid valvur tõmbas 15.11.2016.a need tellimislehelt maha. Lisaks anti kaebajale tellimislehest vale koopia. Ühel korral ei saanud kaebaja kauplusest kaupu tellida, kuna ta viibis kartseris. Kokkuvõttes ei saa kaebaja ligikaudu kuu aega pead pesta. Kaebaja väitel esitas ta 27.11.2016.a vanglale vaide ja kahju hüvitamise taotluse, kuid vangla ei hakanud kaebaja venekeelset vaiet ja taotlust läbi vaatama. Kaebaja palus vabastada teda riigilõivu tasumisest.
2.Viru Vangla esitas 19., 22. ja 27.12.2016.a kohtule vastused kohtunõuetele ja dokumendid, millest kokkuvõttes selgusid järgmised asjaolud.
2.1.Vangla esitas kohtule kaebaja tellimislehed: - tellimislehe kuupäev 01.11.2016, ostuperiood november 2016, kaupade kättesaamine 08.11.2016 (tl 11). Kaupade nimekirjas dušigeele ei ole; - tellimislehe kuupäev 15.11.2016, ostuperiood november 2016, kaupade kättesaamine 22.11.2016 (tl 16). Kaupade nimekirjas on kaks dušigeeli, mis on maha tõmmatud; - tellimislehe kuupäev 06.12.2016, ostuperiood detsember 2016, kaupade kättesaamine 14.12.2016 (tl 15). Kaupade nimekirjas on dušigeel, mille kaebaja on ka kätte saanud.
2.2.Kaebaja ei ole esitanud kahjunõuet seoses sellega, et kaebajal ei lubatud 08.11.2016.a osta dušigeeli (tl 10). Kaebaja on tema enda viidatud ajavahemikul esitanud vanglale kaks võõrkeelset vaide blanketil pöördumist, millest vanglale ei ole arusaadav, et kaebaja vaidlustaks dušigeeli ostmise mittevõimaldamist (tl 14, 17-21). Eelnimetatud avaldused kuulusid tagastamisele, kuna kaebajal oli raha, mille eest tõlkekulud tasuda.
2.3.Kaebaja venekeelsest avaldusest, mis on vormistatud vaide blanketile, alla kirjutatud 27.11.2016, vanglale üle antud 28.11.2016 ja registreeritud 30.11.2016 numbriga 6-16/151-1 (tl 17), on kohtule arusaadav, et valvur tõmbas kaebaja 15.11.2016.a tellimislehelt maha dušigeelid, kaebaja ei saanud tellimislehe koopiat ja taotleb sellega seoses kahju hüvitamist.
2.4.Viru Vangla tagastas punktis 2.3 nimetatud kahju hüvitamise taotluse 14.12.2016.a otsusega nr 6-16/151-2, kuna taotlus oli koostatud vene keeles, kaebajal oli piisavalt raha tõlkimise eest tasumiseks ja kaebaja keeldus sellest (tl 24). Kohtu seisukoht
3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 4 kohaselt tuleb kohtul tõlgendada menetlusosaliste avaldusi ja lähtuda nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohtu hinnangul on kaebaja eesmärk kohtusse pöördumisel rahalise hüvitise saamine ehk kaebaja on esitanud hüvitamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 4). Nõude aluseks on esiteks see, et kaebajal ei olnud võimalik osta 15.11.2016.a tellimislehele märgitud kahte dušigeeli ja teiseks see, et kaebajale ei väljastatud tellimislehest tema soovitud koopiat. Kohtu hinnangul on kaebaja ekslikult kaebuses nimetanud kuupäeva 08.11.2016. Sellise kuupäevaga tellimislehte ei ole. Olemas on 01.11.2016.a tellimisleht, mille alusel kaebaja sai kauba kätte 08.11.2016, kuid sellele tellimislehele ei ole dušigeele märgitud.
4.Kaebaja soovis ka Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist. Kaebusest ei nähtu, et kaebaja sooviks selliste haldusaktide või toimingute õiguspärasuse hindamist, mis ei ole hõlmatud punktis 3 nimetatud nõudega. Samuti ei nähtu kaebusest kaebaja põhjendatud huvi eraldiseisva tuvastamisnõude esitamiseks. Seetõttu loeb kohus tuvastamisnõude hõlmatuks hüvitamisnõudega. Kaebaja soovis ka seda, et kohus oma otsusega käsiks Viru Vanglal mitte rikkuda kaebaja õigusi ja vabadusi ja tekitada talle moraalset ja füüsilist, varalist ja materiaalset kahju. Kohus ei käsitle seda iseseisva keelamisnõudena, kuna nõudes puudub selleks vajalik konkreetsus. Kaebaja ei ole välja toonud haldusakte või toiminguid, mille keelamist ta soovib, või põhjendust, miks kaebaja arvab, et sellised aktid antakse või toimingud tehakse. Kohus tõlgendab seda kaebaja seisukohta põhjendusena, miks kaebaja üldse kaebusega kohtu poole pöördus.
5.Vangistusseaduse § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada halduskohtule kaebus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on selle tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kohtupraktika kohaselt tuleb taotluse tagastamise all mõista õigusvastast tagastamist. Kui taotlus tagastati kinnipeetavale õiguspäraselt, siis kinnipeetaval kohtu poole pöördumise õigust ei ole.
Kohtu hinnangul on vangla tagastanud kaebaja kahju hüvitamise taotluse õiguspäraselt. Kohus põhjendab seda järgmiselt.
6.Haldusmenetluse seaduse § 21 lg 1 ja 2 sätestavad, et kui menetlusosaline ei valda keelt, milles asja menetletakse, kaasatakse menetlusosalise taotlusel asja menetlemisele tõlk. Tõlgi kaasamise kulud katab tõlgi kaasamist taotlenud menetlusosaline, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti või kui haldusorgan ei otsusta teisiti. Haldusorgan võib kehtestada tingimuse, et haldusaktiga isikule antav õigus ei teki enne tõlgi kaasamise kulude katmist. Võõrkeeles esitatud vaide ja kahju hüvitamise taotluse tõlkimisega seotud asjaajamise korda on vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 491 täpsustatud järgmiselt: - vangla esitab võõrkeelse vaide või kahju hüvitamise taotluse enne menetlusse võtmist tõlkijale, kellega on sõlmitud leping; - enne võõrkeelse dokumendi vastuvõtmist võtab vangla kinnipeetavalt allkirja nõusoleku kohta, et tõlkimisele kulunud summa arvestatakse tema vanglasiseselt isikuarvelt maha; - kui kinnipeetav keeldub nõusoleku andmisest, kuid tal on vanglasisesel isikuarvel olemas vahendid teenuse eest tasumiseks, jäetakse võõrkeelne dokument menetlusse võtmata. Vangla esitatud dokumentidest nähtub, et venekeelse dokumendi tõlkimisel eesti keelde Viru Vangla vahendusel on tasu 14,11 eurot ühe 1800 tähemärki (koos sõnavahedega) sisaldava lehekülje eest. Hinda arvestatakse valmis tõlke arvestuslike lehekülgede järgi. Tõlketöö miinimumhind on 0,5 arvestusliku lehekülje maksumus (tl 18).
7.Kaebaja taotlus (tl 17) on kahel lehel, kuid selle venekeelse osa maht on 30 käsikirjalist rida, neist 25 täisrida, mis tõlgituna ei saa olla suurem kui 1800 tähemärki. Kohus saab seda väita, kuna kaebuse maht on 74 käsikirjalist rida, neist 67 täisrida ja selle maht tõlgituna on 3533 tähemärki. Kaebaja isikukonto väljavõttest nähtuvalt oli tema konto jääk 30.11.2016.a seisuga (tõlkimise taotluse koostamise kuupäev) 19,18 eurot. Kaebajal oleks taotluse tõlkimise eest tulnud tasuda 14,11 eurot, seega oli kaebaja isikuarvel piisavalt raha dokumendi tõlkimiseks. Kaebajale selgitati tõlketeenuse hinnakirja ja tasu arvestamise korda (tl 18). Kuna kaebaja tõlkimise eest tasumisest keeldus, siis tagastas Viru Vangla kaebaja kahju hüvitamise taotluse õiguspäraselt. See tähendab, et kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
8.HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tuleb kohtul kaebus tagastada, kui kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Selle sätte alusel tagastab kohus kaebuse. Kohus selgitab kaebajale, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse (eeldusel, et seda lubab kaebetähtaeg).
9.Kaebuse tagastamise tõttu ei võta kohus seisukohta kaebaja menetlusabi taotluse osas. (allkirjastatud digitaalselt) Karin Jõks kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.