Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number
Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 20. detsember 2016, Tallinn 3-16-2602
Haldusasi
OÜ Rossel kaebus Maa-ameti 15. novembri 2016 otsuse tühistuse tuvastamise või alternatiivselt selle tühistamise nõuetes.
Menetlusosalised
Kaebaja: OÜ Rossel Esindaja: v.adv Mikk Lõhmus, v.adv. Vitali Šipilov
teinud. Samuti ei ole selles kirjas otsustatud maa riigi omandisse jätmist ega ka seda, et maa riigi omandisse jätmine on võimatu maareformi seaduse (MaaRS) § 31 lg 1 p 10 alusel ehk hoonestusõiguse seadmise eesmärgil. Viimatinimetatud otsustust ei saakski Maa-amet teha, sest Vabariigi Valitsuse 3. septembri 199 määruse nr 226 „Maa riigi omandisse jätmise korra kinnitamine“ § 5 p 7 kohaselt on MaaRS § 31 lg 1 p 10 alusel maa riigi omandisse jätmise otsustajaks maavanem. Ainuüksi see, et parasjagu toimub menetlus Tallinnas Järveotsa tee 45a maa riigi omandisse jätmiseks MaaRS § 31 lg 1 p 8 alusel riigi maareservina, ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Sisuliselt ainsaks otsuseks, mis Maaameti 15. novembri 2016 kirjas tehti, oligi otsus käimasolevat maa riigi omandisse jätmise menetlust mitte lõpetada. Kohtupraktikas on erandina peetud võimalikuks maa riigi omandisse jätmise menetluse algatamise vaidlustamist, kui on ilmne, et menetluse tulemusena ei ole võimalik jõuda õiguspärasele tulemusele ning menetlus takistab näiteks maa ostueesõigusega erastamist või tagastamist. Analoogia korras võiks olla põhimõtteliselt vaidlustatav ka juba alustatud menetluse lõpetamisest keeldumine, ent ka see eeldaks peaasjalikult seda, et alustatud menetluses õiguspärase tulemuseni jõudmine pole võimalik ning menetlus takistab kaebajat tema subjektiivsete õiguste realiseerimisel. Antud juhul see nii ei ole. Kui asuda seisukohale, et ehitise omaniku kasuks hoonestusõiguse seadmine Vabariigi Valitsuse 5. juuni 2014 määruse nr 74 „Maareformi käigus riigimaale hoonestusõiguse seadmise ja selle käigus maa erastamise kord“ on võimatu pärast maa riigi omandisse jätmist MaaRS § 31 lg 1 p 8 alusel, siis võiks kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuda Maa-ameti peadirektori otsus maa riigi omandisse jätmise kohta. Seda otsust pole arusaadavalt veel tehtud, ent kui see tehakse, on kaebajal võimalik see vaidlustada. Sellise otsuse tegemise korral saaks kaebaja selle vaidlustada ka näiteks argumendil, et otsuse tegemisel pole õigesti tuvastatud asjaolu, et riigi omandisse jäetud maal asuvad kaebajale kuuluvad õiguslikul alusel püstitatud ehitused. See, kas või millise seisukoha Maa-ameti peadirektor maa riigi omandisse jätmise otsuses nende ehitiste kohta lõpuks kujundab ja kuidas ta oma seisukohta põhjendab, saab selguda vastavast tulevikus tehtavast otsusest. Seetõttu on käesoleva kaebusega halduskohtu poole pöördumine ennatlik. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.