3-16-1851 OÜ KV Service kaebus Kaitseväe 26.08.2016 otsuse nr TVJ0.4-3.2/41039-2 tühistamiseks ning Kaitseväelt kahjuhüvitise 1493 euro väljamõistmiseks Kaebaja – OÜ KV Service, volitatud esindaja vandeadvokaat Denis Piskunov Vastustaja – Kaitsevägi, esindaja Roman Lukas
Haldusasi
Menetlusosalised
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ KV Service kaebus läbi vaatamata Kaitseväe 26.08.2016 otsuse nr TVJ0.4-3.2/41039-2 tühistamise nõude osas.
2.Jätta kaebus kahju hüvitamise nõude osas rahuldamata.
3.Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 18. jaanuaril 2017. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Kaitsevägi avaldas 25.04.2016 riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Kinnisvara hooldusteenus Tartus“ (viitenumber 172970) hanketeate.
3-16-1851
Kaitseväe väejuhatuse ülema 28.06.2016 käskkirjaga nr 683 „Otsused hankes „Kinnisvara hooldusteenus Tartus“ (viitenumber 172970)@ punktidega 1 ja 2 kvalifitseeriti ja tunnistati vasta-vaks ISS Eesti AS-i, Kinnisvarateenindus OÜ, OÜ KV Service ja SOL Baltics OÜ pakkumused. Käskkirja punktiga 3 tunnistati Kinnisvarateenindus OÜ pakkumus edukaks ka punktis 4 otsustati sõlmida raamleping Kinnisvarateenindus OÜ-ga.
2.OÜ KV Service esitas 08.07.2016 Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse Kaitseväe 28.06.2016 käskkirja nr 683 punktide 3 ja 4 peale (tl 5-7). Kaitsevägi tunnistas 13.07.2016 käskkirjaga nr 741 hankemenetluse „Kinnisvara hooldusteenus Tartus“ (viitenumber 172970) riigihangete seaduse (RHS) 29 lg 3 p 6 alusel kehtetuks, misjärel jättis VAKO 13.07.2016 otsusega OÜ KV Service vaidlustuse RHS § 122 lg 3 p 5 alusel läbi vaatamata ning tagastas selle vaidlustajale. VAKO otsusega tagastati vaidlustajale tasutud riigilõiv ja jäeti menetluskulud hankijalt välja mõistmata
3.OÜ KV Service esitas 02.08.2016 Kaitseväele taotluse kahju hüvitamiseks summas 1493 eurot seoses hankija õigusvastase tegevusega. Kaitsevägi jättis 26.08.2016 otsusega nr TVJ-0.4-3.2/41039-2 OÜ KV Service taotluse rahuldamata, leides, et tema tegevus hankijana vaidlusaluses riigihankes on olnud õiguspärane.
4.Tallinna Halduskohtule saabus 15.09.2016 OÜ KV Service kaebus Kaitseväe 26.08.2016 otsuse nr TVJ-0.4-3.2/41039-2 tühistamiseks ning Kaitseväelt kahjuhüvitise 1493 eurot väljamõistmiseks. Kohus võttis 19.09.2016 määrusega kaebuse esitatud nõuete osas menetlusse ja selgitas 21.10.2016 määruses, et tühistamisnõue on ebaõigesti menetlusse võetud ning et kuna tühistamisnõude esitamine ei ole praegusel juhul lubatav, saab kohus selle nõude osas jätta kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Kohus selgitas, et lahendab tühistamisnõudega seonduva kohtuotsusega.
5.Vastustaja esitas oma seisukoha kaebuse kohta 19.10.2016.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Kaebaja taotleb vastustaja väidetavalt õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamist. Kaebaja leiab, et kõik riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 toodud hüvitamisnõude rahuldamise eeldused on täidetud, väites järgmist.
6.1.Vastustaja õigusvastane tegevus seisnes õigusvastaste hindamiskriteeriumite sätestamises. Hanketingimuste õigusvastasust on vastustaja möönnud hankemenetluse kehtetuks tunnistamisel pärast vaidlustuse saamist ning ka riigihanke aruandes. Arvestades hankemenetluse tühistamist vaidlustuse saamise järgselt vaidlustuses väljatoodud asjaoludel on ilmne, et hankija õigusvastane tegevus on tõendatud.
6.2.Vastustaja õigusvastase tegevusega on tekkinud kaebuse esitajale varaline kahju 1493 eurot. Kaebuse esitaja oli sunnitud VAKO menetluses kasutama advokaadibüroo teenuseid. Advokaadibüroo Magnusson esitas kaebuse esitajale arveid 1493 euro ulatuses. Kuna hankija tunnistas hankemenetluse kehtetuks vaidlustuse lahendamise käigus ilmnenud asjaolude tõttu, on tegemist olukorraga, kus vaidlustus sisuliselt rahuldati täies ulatuses.
6.3.Õigusvastaste hanketingimuste puudumisel ei oleks kaebuse esitaja pidanud VAKO-sse pöörduma ja kahju ei oleks tekkinud. Järelikult on tekkinud kahju ja vastustaja õigusvastane tegevus põhjuslikus seoses. 2(8)
3-16-1851
6.4.Kahju tekkimine kaebuse esitajale ei olnud välditav. Erinevalt vaidemenetlusest, kus õigusabikulud on välditavad, kuna isikul on õigus valida, kas vaidlustada haldusakt vaidemenetluses või halduskohtumenetluses, kus on võimalik kohtukulusid jagada (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-93-04), on VAKO-sse pöördumine kohustuslik kohtueelne menetlus, kus ei olnud võimalik vaidlustusmenetluses kulude tekkimist vältida.
6.5.Kahju ei olnud võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 toodud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Sarnastel asjaoludel on kahjuhüvitis välja mõistetud Tallinna Ringkonnakohtu lahendiga haldusasjas nr 3-14-52865.
7.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, esitades järgmised seisukohad.
7.1.Vastustaja käskkirjaga nr 683 tehtud otsuste vaidlustamise hetkeks (08.07.2016) oli riigihankes 172970 hankedokumentide vaidlustamise tähtaeg möödunud (pakkumuste esitamise tähtaeg hankes oli 11.05.2016). Seega polnud kaebajal võimalust oma 08.07.2016 vaidlustusega hankedokumentides kehtestatud tingimusi, sh hindamiskriteeriumeid (mida kaebuses nimetatakse õigusvastaseks) vaidlustada, et tuvastada nende väidetav õigusvastasus.
7.2.Kaebaja vaidlustuse tulemusena ei tuvastatud ega oleks saadudki tuvastada hindamiskriteeriumite õigusvastasust. Kehtinud ja õiguspäraste hindamiskriteeriumite põhjal hankemenetluses tehtud otsuste õigusvastasust ei ole samuti tuvastatud.
7.3.Hankijal on õigus hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks RHS § 29 lg 3 p 6 alusel ning vastustaja vastavat otsust ei ole ükski pakkuja ka vaidlustanud. Seega ei ole täidetud RVastS § 7 lg-st 1 tulenev kahju hüvitamise peamine eeldus – avaliku võimu kandja tegevuse õigusvastasus. Vastustaja ei ole erinevalt kaebaja poolt viidatud haldusasja nr 3-14-52865 olukorrast hankemenetluse õiguspärase kehtetuks tunnistamisega (hanketingimuste muutmise ja võrdset kohtlemist tagava tulemuse saavutamise eesmärgil) põhjustanud kaebajale kahju, mis RHS või RVastS alusel hüvitamisele kuuluks.
7.4.Hankemenetluses on isikute ainsaks kaitstavaks huviks hankelepingu sõlmimise võimalus. Riigihankes nr 172970 ei sõlmitud hankelepingut mitte ühegi pakkujaga, sest hankemenetlus tunnistati hankija enda algatusel ja õiguspärase otsusega kehtetuks. See tähendab, et kõikidel potentsiaalsetel pakkujatel, sh kaebajal on jätkuvalt võimalus saavutada hankelepingu sõlmimine uues sama teenuse ostmiseks välja kuulutatavas hankemenetluses.
7.5.Pakkujatel on kogu hankemenetluse jooksul õigus pöörduda oma õiguste ja huvide kaitseks nii riigihangete vaidlustuskomisjoni kui kohtu poole. Vastavate kulutuste tekkimise võimalusega tuleb arvestada igaühel, kes on huvitatud hankemenetluses osalemisest ning hankelepingu sõlmimise võimaluse saavutamisest. RHS § 115 kohaselt ei ole pakkujal õigust nõuda hankemenetluses osalemisega seotud mõistlike kulude hüvitamist ja selliste kuludena on vastustaja hinnangul käsitletavad ka võimaliku vaidlustuse esitamisega seotud kulud. Kuna riigihangete vaidlustuskomisjonile vaidlustuse esitamiseks tehtud kulutuste hüvitamine toimub eelkõige RHS alusel ja vastavalt vaidlustuskomisjoni poolt tehtavale otsusele, tuleb pakkujatel arvestada ka võimalusega, et vaidlustusmenetlusega seotud kulutused jäävad tema enda kanda.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kaebaja taotleb kahju hüvitamist, mis on talle tekkinud hankijaks oleva vastustaja väidetavalt õigusvastase tegevusega. Kaebaja on vaidlustusmenetluses vaidlustanud vastustaja 28.06.2016 3(8)
3-16-1851
käskkirja nr 683 (väljavõte tl 4), mille kohaselt on koos teiste pakkujatega kvalifitseeritud ka kaebaja ja tema pakkumus vastavaks tunnistatud, kuid käskkirja p-ga 3 on edukaks tunnistatud Kinnisvarateenindus OÜ pakkumus kui majanduslikult soodsaim ning p 4 kohaselt on temaga otsustatud sõlmida raamleping. Kaebaja esitas selle käskkirja punktide 3 ja 4 peale vaidlustuse (tl 5-7). Väidetav kahju seisneb vaidlustusmenetluses kantud õigusabikuludes, mida kaebaja tegi selleks, et vaidlustada hankija otsus, mida ta pidas õigusvastaseks. Vaidlustus ei jõudnud sisulise lahenduseni, kuna hankija tunnistas ise RHS § 29 lg 3 p-le 6 tuginedes hankemenetluse 13.07.2016 käskkirjaga nr 741 (VAKO toimik, tl 12-13) kehtetuks, mis tõi kaasa vaidlustuse läbi vaatamata jätmise RHS § 122 lg 3 p 5 alusel (VAKO otsus, tl 22 pöördel). Seega eksib kaebaja, väites, et tema vaidlustus on sisuliselt rahuldatud.
9.RVastS § 17 lg 1 ls 1 kohaselt võib kahju hüvitamiseks taotluse esitada kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Haldusorgan peab taotluse lahendama kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates (RVastS § 18 lg 1). Kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata, või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks (RVastS § 18 lg 2).
9.1.Kaebaja on esmalt esitanud taotluse kahju hüvitamiseks Kaitseväele (tl 25p-26p), mille Kaitsevägi jättis 26.08.2016 vastusega (tl 27-28) rahuldamata. Seejärel esitas kaebaja kohtule kaebuse Kaitseväe otsuse tühistamise ja kahju hüvitamise nõudes.
9.2.RVastS § 18 lg-st 2 ilmneb selgelt, et kui haldusorgan ei rahulda talle esitatud kahju hüvitamise nõuet, on kannatanul võimalus esitada kaebus kahju hüvitamiseks kohtule. Kohtupraktika on rõhutanud, et taolises olukorras on kohaseks õiguskaitsevahendiks hüvitamisnõue (Riigikohtu 04.06.2013 määrus haldusasjas nr 3-3-1-86-12, p-d 10-11) ning kahjunõude rahuldamise saavutamiseks ei ole lubatav tühistamisnõue haldusorgani keelduva otsuse vaidlustamiseks.
9.3.Kohus selgitas juba 21.10.2016 määruses, et tühistamisnõue on ebaõigesti menetlusse võetud ning et kuna tühistamisnõude esitamine ei ole praegusel juhul lubatav, saab kohus selle nõude osas jätta kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Kohus selgitas viidatud määruses, et lahendab tühistamisnõudega seonduva kohtuotsusega. Kuna Kaitseväe 26.08.2016 otsuse nr TVJ-0.4-3.2/41039-2 tühistamise nõue ei saa ilmselgelt viia kaebaja soovitud eesmärgile (kahju hüvitamisele), tuleb kaebus selle nõude osas jätta läbi vaatamata. HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kui selline tagastamise alus ilmneb juba menetlusse võetud kaebuse puhul, jätab kohus kaebuse HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Ka praegusel juhul ei saaks kaebajat eesmärgile (hüvitise saamisele) viia tühistamisnõue, vaid vastavalt RVastS § 18 lg-le 2 ja HKMS § 37 lg 2 p-le 4 esitatud hüvitamisnõue.
10.Vaidlus asjas on selle üle kas vastustaja kahju hüvitamise nõue kuulub rahuldamisele. RVastS § 7 lg 1 sätestab: „Isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.“
4(8)
3-16-1851
Tsiteeritud säte näeb vastutuse eeldusena ette kannatanu subjektiivsete õiguste rikkumisega talle kahju tekkimise, avaliku võimu tegevuse õigusvastasuse, põhjusliku seose avaliku võimu tegevuse ja kahju tekkimise vahel ning muude tõhusate õiguskaitsevõimaluste puudumise.
11.RHS § 126 lg-st 6 tuleneb üheselt, millistel juhtudel mõistetakse hankijalt välja vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõiv ja eksperditasu. RHS-st ei tulene alust vaidlustusmenetluse õigusabikulude väljamõistmiseks hankijalt. Pooled ei vaidle iseenesest selle üle, et vaidlustusmenetluse õigusabikulude väljamõistmine RVastS alusel on hankija õigusvastase tegevuse korral võimalik. Seda seisukohta kinnitab varasem kohtupraktika (Tallinna Ringkonnakohtu 11.02.2016 otsus haldusasjas nr 3-14-52865). Vaidlustusmenetluse kuludena väljendunud kahju hüvitamise kaebus RVastS alusel võib kohtule esitada läbimata kohtueelset vaidlustusmenetlust (RVastS § 18 lg 2, viidatud kohtulahend haldusasjas nr 3-14-52865) ja tegemist ei ole hankeasjaga HKMS § 266 tähenduses. Vaidlust pole selles, et hankemenetluses on vaidlustusega VAKO-sse pöördumine kohustuslikult kohtueelne menetlus (HKMS § 268 lg 1, erandiks kahju hüvitamise nõue RHS § 129 lg 1 järgi). Tallinna Ringkonnakohus on viidatud otsuses ka rõhutanud, et riigihankeõigus on valdavalt keeruline ja spetsiifiline ning vaidlustusmenetlus nõuab kiiret ja professionaalset lähenemist eeldavat tegutsemist. Seega võib pakkujana hankes osalev menetlusosaline võistlevusel põhinevas vaidlustusmenetluses ilma professionaalse õigusabita sattuda ebavõrdsesse olukorda võrreldes haldusorganiga, kellel on teenistuses koosseisulised juristid (vt ka viidatud otsus, p 15). Ringkonnakohus märkis samas ka et vaidlustusmenetluses professionaalse õigusabi kasutamist ei saa välistada üksnes vaidlustusmenetlusele iseloomuliku uurimis- ja selgitamiskohustuse argumendile tuginedes. Kohus ei pea seejuures asjakohaseks normiks vastustaja poolt viidatud RHS § 115 („Pakkujal ei ole õigust nõuda hankijalt pakkumuse esitamisega seotud kulude, kaasa arvatud pakkumuse ettevalmistamise ja hankemenetluses, ideekonkursil või ehitustööde kontsessiooni andmisel osalemisega seotud mõistlike kulude hüvitamist, välja arvatud juhul, kui pakkuja tõendab, et hankija rikkus riigihanke läbiviimist reguleerivaid sätteid, ilma milleta oleks temaga hankelepingu sõlmimine olnud tõenäoline“). Kohtu hinnangul ei hõlma see säte vaidlustusmenetluse kulusid tulenevalt selle sätte sõnastusest ja asjaolust, et seadusandja on erinormina vaidlustusmenetluse kulude väljamõistmist reguleerinud RHS § 126 lg-s 6 ning kohtupraktika on pidanud võimalikuks muude vaidlustusmenetluse kulude käsitlemist kahjuna.
12.Pooled ei vaidle selle üle, et vastustaja on hankemenetluse kehtetuks tunnistanud ning teinud seda pärast kaebaja poolt vaidlustuse VAKO-le esitamist. Kahju tekkimiseks ei pea kohtu arvates olema tõendatud kulude kandmine (nagu seda nõuab kehtiv kohtupraktika halduskohtumenetluses), vaid piisav on vastava nõudeõiguse tekkimine. Kaebaja on esitanud vaidlustusmenetluse kulude arve nr 20160332 koos kulude koosseisu kinnitava spetsifikatsiooniga (tl 24p-25). Vastustaja ei ole vastu vaielnud selliste kulude olemasolule ega nende tõendatusele, kuid ei pea õigeks kaebaja seisukohta, et need kulud on tekkinud vastustaja õigusvastase tegevuse tagajärjel.
13.Erinevalt viidatud ringkonnakohtu otsuse aluseks olnud asjaoludest ei ole praegusel juhul vaidlustusmenetluses ega kohtuotsusega tuvastatud hankija tegevuse õigusvastasust. Viidatud kohtuasjas ei olnud enam vaidlust hankija tegevuse õigusvastasuse üle, vaid see oli tuvastatud VAKO jõustunud otsusega. Hankes viitenumbriga 172970 ei ole ühtegi haldusakti, mille õigusvastasus oleks ilmnenud jõustunud VAKO või kohtuotsusega. Kaebaja on seisukohal, et
5(8)
3-16-1851
vaidemenetluse õigusabikuludes väljenduv kahju on tekkinud seetõttu, et ta oli sunnitud vaidlustama hankija otsuse kui õigusvastase ning hankija ise möönis hankemenetlust kehtetuks tunnistades hindamiskriteeriumite õigusvastasust.
14.Vastustaja (hankijana) esitas 13.07.2016 VAKO-le 13.07.2016 käskkirja nr 741, millega ta tunnistas hankemenetluse „Kinnisvara hooldusteenus Tartus“ (viitenumber 172970) RHS § 29 lg 3 p 6 alusel kehtetuks. Selle sätte kohaselt lõpeb hankemenetlus, kui hankija põhjendatud vajaduse korral omal algatusel tunnistab hankemenetluse kehtetuks. VAKO jättis vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastas selle vaidlustajale, tuginedes RHS § 122 lg 3 p-le 5. Selle sätte kohaselt jätab VAKO vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastab selle oma otsusega vaidlustajale, kui hankija on tunnistanud vaidlustatud hankemenetluse või otsuse kehtetuks. Nimetatud säte ei võimalda VAKO-le kaalumisruumi, vaid tegemist on obligatoorse tagajärjega. Seega ei olnud VAKO-l pärast hankemenetluse kehtetuks tunnistamist võimalust jätkata vaidlustusmenetlust, mille käigus võinuks selguda hankija tegevuse õigusvastasus. VAKO 13.07.2016 otsus jõustus edasi kaebamata. Kuna kahjunõue on kohtule esitatud RVastS alusel, peab kohus uurima, kas täidetud on kahjunõude rahuldamise eeldused selle seaduse kontekstis (viidatud lahend haldusasjas nr 314-52865, p 13). HKMS § 4 lg-st 4 tulenevalt tuvastab kohus haldusasja raames iseseisvalt ja lõplikult kõik selle lahendamisel tähtsust omavad asjaolud, kui seadus ei sätesta teisiti. Seega on kohtul käesolevas asjas esitatud nõude lahendamisel kohustus tuvastada kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks vajalike eelduste olemasolu vastavalt RVastS § 7 lg-le 1 ning riigivastutuse seaduses sätestatud vastutust piiravad asjaolud (RVastS § 13). RVastS § 7 lg 1 kohaselt on kahjunõude esitamise üheks eelduseks, et isikul ei ole õnnestunud oma õigusi kaitsta (kahju ära hoida või kõrvaldada) muul, RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil.
15.Riigihankes „Kinnisvara hooldusteenus Tartus“ esitas kaebaja 08.07.2016 vaidlustuse (tl 5-7) nõuetega tühistada 28.06.2016 käskkirja nr 683 punkt 3, millega tunnistati Kinnisvarateenindus OÜ pakkumus edukaks, ning käskkirja punkt 4, millega otsustati sõlmida leping Kinnisvarateenindus OÜ-ga. RHS § 117 lg 1 kohaselt võib pakkuja, taotleja või hankemenetluses osalemisest huvitatud isik (vaidlustaja) vaidlustada hankija tegevuse, kui ta leiab, et selle seaduse rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi või kahjustab tema huvisid, esitades riigihangete vaidlustuskomisjonile sellekohase vaidlustuse.
16.Käskkirja punkti 4 vaidlustades leidis kaebaja (vaidlustaja), et see punkt on vastuolus RHS § 3 p-st 4 tuleneva konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõttega ja RHS § 70 nõuetega. Hankija on vaidlusaluses hankes kvalifitseerinud neli pakkujat, kuid on otsustanud sõlmida raamlepingu vaid kolmanda isikuga, seega vaidlustaja arvates aga RHS § 70 lg-s 4 sätestatut eirates. Nagu kaebaja õigesti märgib, näeb RHS § 70 lg 4 tõepoolest ette, et raamleping sõlmitakse võimaluse korral vähemalt kolme pakkujaga tingimusel, et piisav arv kvalifitseeritud pakkujaid esitab hankedokumentides sätestatud tingimustele vastava pakkumuse. Vaidlust pole, et sama käskkirjaga kvalifitseeriti neli pakkujat, kuid raamlepingu otsustas hankija sõlmida ühega, kelle pakkumust ta pidas käskkirja p 3 kohaselt edukaks kui majanduslikult soodsaimat.
6(8)
3-16-1851
16.1.Riigihanke 172970 hanketeate punkti II.1.3) kohaselt korraldati hange raamlepingu sõlmimiseks ning punktis II.1.4) on ette nähtud, et raamleping sõlmitakse ühe pakkujaga.
16.2.RHS § 121 lg 1 ls 2 kohaselt peab vaidlustus hanke alusdokumendi peale olema laekunud hiljemalt kolm tööpäeva enne hankemenetluses osalemise taotluste, pakkumuste, ideekavandite või kontsessioonitaotluste esitamise tähtpäeva. Hanketeate p IV.3.4) järgi oli pakkumuste või taotluste esitamise tähtajaks 11.05.2016 kell 09:00. Vaidlust pole selles, et kaebaja ei ole hanketeadet vaidlustanud, st kasutanud võimalust oma õigusi kaitsta kohases kaebemenetluses, taotledes hanketeate kehtetuks tunnistamist punkti II.1.3) vastuolu tõttu RHS § 70 lg-ga 4. Kaebajal puudus alus eeldada, et tema on ainus pakkuja, kes võidakse hankes kvalifitseerida ja kellega ainsana võidakse raamleping sõlmida. Ka kaebaja poolt vaidlustuses märgitud põhjendamispuudused ei saanud enam õigustada käskkirja p 4 vaidlustamist olukorras, kus esmase õiguskaitse võimalus hanketeate vaidlustamise näol oli jäetud kasutamata. Haldusasja materjalidest ega riigihangete registrist1 ei nähtu, et kaebaja oleks kasutanud ka RHS § 56 lg-s 1 sätestatud võimalust saada selgitusi või täiendavat teavet hanketeate ja hankedokumentide kohta.
17.Käskkirja punkti 3 vaidlustades on kaebaja (vaidlustaja) leidnud, et see käskkirja punkt on vastuolus RHS § 3 p-dega 1 ja 2 ning RHS § 50 lg-ga 2. Käskkirja punkt 3 ei võimalda vaidlustaja arvates rahaliste vahendite otstarbekat ja säästvat kasutamist, riigihanke läbipaistvust ja kontrollitavust ning on nõuetekohaselt põhjendamata. Hankija otsus oli vastustaja arvates põhjendamata ning seetõttu ka vastuolus RHS § 3 p-s 2 sätestatud riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõttega. Hankedokumentidest ei selgu, millisel alusel tunnistatakse pakkumus edukaks. Hankedokumentides on sätestatud väärtuspunktide arv ja nende andmise meetod, kuid ei ole selgitatud, milliste väärtuspunktide korral tunnistatakse pakkumus edukaks. Neil põhjustel ei ole hankija otsus p 3 osas kaebaja arvates põhjendatud, läbipaistev ega kontrollitav. Hankedokumentides pakkumusele antud väärtuspunktide ja edukaks tunnistamise aluste vahelise seose puudumise tõttu oleks kaebaja arvates hankija pidanud lähtuma RHS § 50 lg 2 sätestatust ja tunnistama edukaks soodsaima pakkumuse, milleks on vaidlustaja pakkumus. Vaidlustuse kohaselt ei too käskkiri välja mingeid põhjendusi selle osas, käskkirjas on vaid on nenditud kolmanda isiku pakkumuse paremust.
17.1.Kaebaja hinnangul seisneb hankija tegevuse õigusvastasus selles, et hankemenetluse käigus on hankija jaoks ilmnenud, et esialgselt kehtestatud hanketingimused ei võimalda õiguspäraselt hankelepinguni jõuda.
17.2.Käskkirja põhjendustes märgiti järgmist: „Riigihankes esitatud vaidlustuse lahendamise käigus on hankija tuvastanud, et hankedokumentides kehtestatud hindamiskriteeriumid võimaldavad pakkujatel esitada pakkumuse maksumuse vormil hindasid viisil, mis ei võimalda pakkumuste hindamisel kõiki pakkujaid võrdselt kohelda. Kuivõrd hankedokumentide muutmine ei ole riigihangete seaduse § 36 lõikest 1 tulenevalt enam võimalik, tunnistab hankija hankemenetluse kehtetuks. Vastasel juhul satub hankemenetlusega saavutatav tulemus vastuollu riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega.“
17.3.Hoolimata pakkumuse hindamise kriteeriumite (hankedokumendi (HD) lisa; tl 10 pöördel) ja nende pakkumuse maksumuse vormil kajastamise ebaselgusest oli tegemist HD kehtivate sätetega, mida kaebaja RHS § 121 lg 1 ls-s 1 sätestatud tähtajal õigeaegselt vaidlustanud ei ole. Hankijal endal on kogu hankemenetluse vältel kohustus tagada menetluse õiguspärasus. Seadusandja on piiranud hankija võimalust HT ja HD muutmiseks hanketeates
määratud pakkumuste või hankemenetluses osalemise taotluste esitamise tähtpäevaga (RHS 36 lg 1 ls 1). Riigihanke kehtetuks tunnistamine hankija enda algatusel on lubatav põhjendatud vajaduse korral (RHS § 29 lg 3 p 6). Hankija 13.07.2016 käskkirja nr 741 hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks ei ole vaidlustatud (sh kaebaja) ega kehtetuks tunnistatud, mistõttu on tegemist kehtiva haldusaktiga. Hankemenetluse kehtetuks tunnistamise lubatavust põhjusel, et hankedokumentides esitatud pakkumuse maksumuse reeglite ebaselguse tulemusena olid esitatud pakkumused mittevõrreldavad, on tunnustanud ka varasem vaidlustuspraktika. RHS § 29 lg 3 p 6 alusel hankemenetluse kehtetuks tunnistamise õiguspärasus ei olene, kas selle tingis hankija õigusvastane käitumine või otstarbekuse kaalutlus (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.2010 otsus haldusasjas nr 3-09-1297, p-d 15 ja 16).
17.4.Kaebaja on käskkirja punkti 3 vaidlustades asunud seisukohale, et hindamise väärtuspunktide ja edukaks tunnistamise metoodika puudumisel tulnuks pidada majanduslikult soodsaimaks tema pakkumust, ning väidab vaidlustatud otsuse motiveerimispuudusi. Seejuures on vaidlustaja väitnud ka, et HD-st ei selgu, millisel alusel tunnistatakse pakkumus edukaks ning HD-s on sätestatud väärtuspunktide arv ja nende andmise meetod, kuid ei ole selgitatud, milliste väärtuspunktide korral tunnistatakse pakkumus edukaks. Seega vaidlustas kaebaja ka HD-d selles esineva ebaselguse tõttu, mis tema väitel viis ebaõige tulemuseni eduka pakkuja väljaselgitamisel. Kuigi kaebaja on vaidlustanud ka hankija otsustuse eduka pakkuja valikul ebaselgete kriteeriumite olukorras, nõustub kohus vastustajaga, et sisuliselt on tegemist HD hilinenud vaidlustamisega (RHS § 121 lg 1 ls 1, vt ka ülal otsuse p 16 ja alapunktid).
18.Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et RVastS § 7 lg-s 1 sätestatud eeldused ei ole täidetud ning hüvitamisnõude rahuldamiseks puudub alus.
MENETLUSKULUD
19.Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu (44 eurot 79 senti) ja esitanud taotluse vastustajalt menetluskulude väljamõistmiseks.
19.1.Tulenevalt HKMS § 104 lg 5 p-st 3 ei tagastata riigilõivu, kui kohus jätab kaebuse läbi vaatamata HKMS § 151 lõike 2 alusel
19.2.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad ka kaebaja menetluskulud tema kanda. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist ega esitanud menetluskulude kohta dokumente, mistõttu jäävad ka tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 1).
/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.