Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. detsember 2016, Tallinn
Haldusasja number
3-15-2316
Haldusasi
Stigo OÜ kaebus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse 22.06.2015 otsuse nr 1.1-5.1/10/5000 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Stigo OÜ, volitatud esindaja Tiia Raudmägi Vastustaja – Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, volitatud esindaja Age Rebane
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 17. veebruari 2016. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Stigo OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Jätta menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes nende endi kanda.
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 18.01.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-15-2316 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-15-2316 aga, et ekspordikäivet, mis oli meetme eesmärk, ei ole toetuse saaja saavutanud. EAS 03.05.2011 otsusega, millega tunnistati kehtetuks otsuse p 2.6, ei tühistatud müügitulu saavutamise nõuet, vaid reguleeriti toetuse väljamaksmise eritingimust. Müügitulu saavutamise nõue tuleneb meetme eesmärgist ja on vaadeldav eraldi haldusotsuse kõrvaltingimusest konkreetse väljamakse tegemise eelduste kohta. Toetusotsuse p 2.1, mille kohaselt kohustub toetuse saaja täitma kõiki perioodi 2007‒2013 struktuuritoetuse seaduses (STS) ja meetme määruses toetuse saaja suhtes kohalduvaid kohustusi, jäi kehtima. Projektiperiood lõppes 05.09.2012. Seega pidi toetuse saaja selleks ajaks projekti eesmärgi saavutamiseks täitma müügiprognoosid täies mahus või kasvõi osaliselt. Toetuse saaja ei ole seda teinud isegi kaks aastat pärast projekti abikõlbulikkuse perioodi lõppu. Kuna toetatud tegevuste tulemusena ei ole kasvanud ettevõtte müügitulu ekspordist täies mahus ega ka osaliselt, ei ole toetuse saaja saavutanud projekti eesmärke ega täitnud toetusotsuse p 2.1 ja meetme määruse § 23 p-de 2 ja 4 nõudeid.
3-15-2316 oleks rahuldatud (STS § 26 lg 2 p 1), siis nüüd tugineb EAS sättele, mis näeb ette tagasinõudmise otsuse õiguse, kui toetuse saaja ei ole täitnud talle käesoleva seadusega või selle alusel antud õigusaktidega pandud kohustusi (STS § 26 lg 2 p 7). Oma olemuselt on tegu kahe erineva olukorraga, mistõttu on küsitav, miks ei tuginetud juba varem kohustuse rikkumisele. Mõistlikkuse põhimõttest tulenevalt saab tõlgendada STS § 26 lg 2 p 7 asjaolu sellise tingimusena, mis on ette nähtud seaduses toetuse saaja kohustusena ja hiljem selgub, et ta ei vasta toetuse saamise nõuetele STS § 22 tähenduses. EAS väitel on kaebaja rikkunud STS §-st 22 tulenevaid kohustusi, samas ei ole EAS välja toonud, milliseid kohustusi on kaebaja konkreetselt rikkunud ja milles need on seisnenud. EAS otsusest ei nähtu kaalutlusõiguse kohaldamist küsimuses, kas ja millises ulatuses tagasinõue teha. EAS on piirdunud lakoonilise tõdemusega, et müügikäibe mittesaavutamine tingib toetuse tagasinõudmise selle kogusummas, viidates sealjuures ka määrustest tulenevatele eesmärkidele, ent jätab täpsustamata eesmärgid ja nende olemuse. EAS viitab oma otsuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele 2988/95, kuid jätab välja toomata, milles seisneb kaebajapoolne „eeskirjade eiramine“. Üksnes formaalne põhjendus, et kaebaja ei ole saavutanud müügikäivet ning erinevate õigusaktide tsiteerimine ei ole kaalutlusõiguse teostamine HMS mõttes. EAS ei ole otsuses näidanud, kas ja kuidas on ta hinnanud rikkumise tõsidust ja selle olemust enne otsuse tegemist. Otsuse tegemisel tulnuks vastutajal arvestada ka sellega, et kaebaja hoidis vastustajat tegevuse käiguga kursis ning edastas nõuetekohaseid ülevaateid ja aruandeid. Projekti vältel ei tulnud kaebajale etteheiteid. EAS hinnangul seisneb oluline rikkumine asjaolus, et kaebajal on jäänud täitmata projekti elluviimise tagajärjeks prognoositud tulemused kui ka meetme määruse alusel nõutav miinimumtulemus. Prognoosi (ennustust) kui sellist ei saa pidada siduvaks kohustuseks, mille rikkumine toob kaasa sedavõrd olulised tagajärjed. Samuti ei näe meetme määrus ette miinimumtulemust ning EAS ei viita tehtud otsuses konkreetsetele miinimumtulemustele, mis tema sõnul määrusest tulenevad. EAS on jätnud otsuses arvestamata kaebaja muud tegevused projekti raames. Stigo OÜ tegevus on leidnud ülemaailmset tunnustust, hetkel luuakse ühisettevõtet Hiinas, et elektrimopeede tootma asuda. Kaebaja on kaasanud täiendavat kapitali ettevõtte arendamiseks ja müügitegevuse alustamiseks välisturgudel üle poole miljoni euro. Stigo OÜ sõiduk on võitnud disainiauhindu nii Eestis kui välismaal, seda kasutatakse Tallinna tutvustavas videos ja ka EAS ise on Stigo OÜ arendatud elektrimopeedi korduvalt maininud Eesti innovatsiooni näitena. Kaebaja on ellu viinud kõik tegevusplaanis ettenähtud tegevused, paraku uue toote turule tulekul on alati risk, kui ruttu ja millises mahus käive saavutatakse. Ekspordikäibe puudumine ei saa olla ainus asjaolu kaalutlusotsuse tegemisel, vaid arvestada tuleb laiema kontekstiga.
3-15-2316 EAS on 22.06.2015 otsuses selgelt välja toonud kõik asjaolud, mida oli võimalik arvesse võtta ning mis diskretsiooniotsuse tegemisel kaalu omasid. Antud juhul ei ole vaidlus selles, kas ekspordi müügitulu saavutamine oli kaebajale kohustus, kuivõrd selle määrab otseselt ära meetme määruse § 2, mis ütleb sõnaselgelt, et läbi planeeritud turundustegevuste oodatakse müügitulu ekspordist ning suureneb eksporditavate toodete ja teenuste osakaal müügitulus. Antud meetme peamiseks eesmärgiks oli suurendada eksportivate ettevõtjate hulka, kus läbi turundustegevuste välisturgudel suureneks käive ekspordist. Seda kinnitab ka meetme määruse 28.11.2007 seletuskirja 1. peatükis „Üldsätted“ rõhutatu, sama on MKM kinnitanud oma 31.08.2015 vaideotsuses. Kuivõrd antud meetmes ei ole eesmärgiks seatud tegevuskava, eelarve järgimist ega ka mitte õigeaegse aruandluse esitamist, vaid tulemuste saavutamist ekspordist, ei saa kaebaja eeldada, et sellele ei järgne saadud soodustuse ära võtmist. EAS on 22.06.2015 otsuses arvestatud kõiki poolt- ja vastuargumente, selle tegemisel ei ole tuginetud asjasse puutumatutele kaalutlustele ja meelevaldsetele asjaoludele, mis ei ole kaalutlusotsusega kuidagi seotud. EAS-i hinnangul oli tegemist toetuse saaja poolt toetuse andmise tingimuste olulise rikkumisega, kuivõrd täitmata on jäänud nii projekti elluviimise tagajärjeks prognoositud tulemused kui ka määruse alusel nõutav miinimumtulemus. Toetuse täies mahus tagasinõudmine projekti eesmärkide täitmata jätmise korral on õigustatud eelkõige juhtudel, kui projekti eesmärkide täitmata jätmine on sedavõrd olulises vastuolus meetme määruse alusel toetuse andmise eesmärgiga, et muudab toetuse andmise otstarbekuse kaheldavaks. EAS tunnistas 03.05.2011 otsuse p 2.6. kehtetuks alates otsuse jõustumisest, kuid jättis rahuldamata müügiprognooside muutmise taotluse. Otsuse p-ga 2.6 sätestati vaid toetuse väljamaksmise eritingimus ning selle punkti kehtetuks tunnistamisega ei kaasnenud võimalust, et toetuse saaja ei pea täitma iseendale seatud eesmärke ehk tulemusi. Otsuse p 2.6 tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamisel jäi kaebaja suhtes kehtima kohustus saavutada kindel müügikäive. Sisuliselt tuldi vastu kaebaja soovile saada SA-st Kredex sildfinantseeringu garantiid. Kuivõrd EAS ei rahuldanud müügiprognooside muutmise taotlust, siis pidi toetuse saaja sellest üheselt aru saama nii, et kõik müügiprognoosid jäid kehtima. P 2.6 olemus ei seisnenud mitte kaebajale ekspordi müügitulu prognooside täitmise kohustamises, vaid antud punktiga kehtestas EAS pelgalt eritingimuse toetuse väljamaksete kohta. Müügiprognoosidel on toetuse saamisel oluline roll. Toetuse andmisel lähtutakse meetme eesmärgist ja paljude toetuse taotlejate hulgast osutuvad hindamise tulemusel toetuse saajateks vaid need, kes tuginedes taotluses välja toodud andmetele, näitajatele ja prognoositule suudavad kõige paremini ellu viia meetme eesmärki. Taotlemisel on antud taotlejale võimalus seada iseendale jõukohased käibeprognoosid ning toetuse saaja on oma taotluses seda teinud. Kuivõrd 16.10.2012 toetuse saaja poolt esitatud projekti lõpparuande III osas „Tegevusaruanne“ on toetuse saaja näidanud, et 2011. ja 2012. a-l oli ekspordimüügitulu 0 eurot ja 13.05.2014 äriregistrile esitatud majandusaasta aruandest nähtus, et ettevõtte müügitulu 2013. a-l on 0 eurot, siis ei olnudki EAS-l võimalik kaaluda osalist tagasinõudmist olukorras, kus müügitulu ei saavutatud küll prognoositud mahus, kuid on saavutatud väiksemas mahus, kuna sellist olukorda ei ole tekkinud. Kui toetuse saaja ei saavuta projekti eesmärke, ei ole tegemist toetuse ettenähtud tingimusel kasutamisega. Kui toetuse saaja ei täida talle pandud kohustusi, s.t eesmärgid ei ole täidetud, võib STS § 26 lg 2 p 7 alusel teha tagasinõudmise otsuse. Nimetatud olukorda on EAS põhjalikult käsitlenud 22.06.2015 otsuses ning seega on ebaõige väide, et õiguslik alus on jäetud sisustamata. Määruse nr 2988/95 art 4 lg 1 sätestab, et tavaliselt järgneb mis tahes eiramisele põhjendamatult saadud soodustuse äravõtmine. Erandlikeks asjaoludeks, mis võimaldaksid toetuse tagasi nõudmisest loobuda projekti eesmärkide saavutamata jätmise 5(10)
3-15-2316 korral, ei ole kulude tegemine vastavalt abikõlblikkuse reeglitele või maksimaalsete pingutuste tegemine projekti eesmärkide saavutamiseks. Kaebaja poolt oluliseks peetud asjaoludena välja toodud tegevused ei oma tähtsust, kuivõrd projekti eesmärkide täitmist kontrollitakse projekti lõpparuande esitamisel projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisel. Et projekti eesmärke lõpparuande kohaselt ei saavutatud, võttis EAS rikkumise menetlemise ajal ja tagasinõude otsuste ettevalmistamise ajal kulgenud aega arvesse kui lisaaega, s.t kui sellel ajal oleks selgunud, et mingis osas on käivet saavutatud ja et kasvõi osa sellest oleks olnud tekkinud toetatud projekti tulemusena, oleks EAS saanud seda diskretsiooniotsuse tegemisel arvesse võtta. EAS ei heida kaebajale ette, et toetust ei ole kasutatud sihipäraselt. Samas olulisim on majandusarengu edendamine, mille saavutamata jätmist ei saa aktsepteerida. Ühegi toetatava projekti juures ei saa olla esmatähtis üksnes tegevuste elluviimine, vaid oluline on nende tegevuste kaudu jõuda lõpptulemuseni. EAS-i 15.07.2014 ja 22.06.2015 otsuste võrdlus ei ole asjakohane, kuna vaidlustatud on EASi 22.06.2015 otsus. 15.07.2014 otsus on kehtetuks tunnistatud ega oma asjas tähtsust. Riigikohus on otsustes nr 3-3-1-77-12 ja 3-3-1-16-14 asunud seisukohale, et toetuse saajal ei ole subjektiivset õigust toetusele. See põhimõte on üle kantav ka Euroopa Liidu struktuurifondidest jagatavale toetusele. Toetuse saamise eelduseks on toetuse saaja poolt kõigi kohalduvatest õigusaktidest tulenevate kohustuste ning nõuete täitmine. Kui toetuse saaja oma kohustusi ei täida, ei saa tal tekkida ka õigustatud ootust toetusele.
3-15-2316 üksikasjalikult selgitanud 22.06.2015 otsuses, samuti on küsimust selgitatud ka MKM-i vaideotsuses. Kuigi algselt oli seatud toetuse väljamaksmine sõltuma 2011. a konkreetse müügitulu saavutamisest, siis toetuse väljamaksmise eritingimuse kehtetuks tunnistamisest ei saa kuidagi järeldada, et seeläbi oleks muutunud müügitulu saavutamise nõue (lisaks on vastav asjaolu toodud selgelt välja juba EAS-i 03.05.2011 otsuses). Taotluse rahuldamisel võeti hindamisel aluseks kaebaja poolt taotluses toodud müügiprognoosid ning taotlus rahuldati selle teabe alusel. Olukorras, kus toetuse saajal majandustegevus puudub, ei saa rääkida ka projektis läbiviidud tegevuste tulemusena müügitulu saavutamisest. Kaebaja ei saavutanud müügitulu 2011. ja 2012. a-l, samuti oli see 0 eurot 2013. a-l, mistõttu vastustaja, kaaludes kõiki tähendust omavaid asjaolusid, on põhjendatult jõudnud järeldusele, et isegi kui kõik tegevused on ellu viidud ja kulud vastavad abikõlblikkuse reeglitele, ei saa väita projekti edukat elluviimist, kui projekti eesmärgid on saavutamata. Olukorras, kus müügitulu ekspordist puudub, on projekti eesmärgid jäänud saavutamata. Kui läbiviidud tegevuste tulemusena seatud eesmärke ei ole saavutatud, siis ei saa omakorda asuda seisukohale toetuse kasutamisest eesmärgipärastel tingimustel. Kohus jagab vastustaja seisukohta, et kuivõrd meetme määruse alusel toetuse andmine on seotud projekti tulemuslikkusega, oleks projekti eesmärkide saavutamata jätmise korral toetuse tagasi nõudmata jätmine vastuolus meetme määruse eesmärgi ja mõttega. Kuivõrd toetatud tegevuste tulemusena ei saavutanud kaebaja müügitulu kasvu ekspordist ka osaliselt (võrreldes müügiprognoosidega), ei olnudki vastustajal võimalik kaaluda toetuse osalist tagasinõudmist. EAS on viidanud 22.06.2015 otsuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele nr 2988/95, tsiteerides määruse art 1 lg-t 2 ning vastupidiselt kaebuses väidetule tuleneb otsusest, et kaebaja poolt temale kehtestatud toetuse saamise tingimuste mitte täitmine ongi käsitatav kaebajapoolse „eeskirjade eiramisena“. Kaebuse võrdluse EAS-i kahe otsuse vahel jätab kohus tähelepanuta, sest praeguses haldusasjas on vaidlustatud EAS-i 22.06.2015 otsus, sellega võrreldud otsus on tunnistatud kehtetuks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
3-15-2316 kohustuseks. Eelkõige on toetuse andmise eesmärgiks Eesti ettevõtjate konkurentsivõime suurendamine. Kohus on jätnud käsitlemata toetuse tagasinõudmise aluseks oleva seaduse (STS). Kohus ei ole puudutanud küsimust, kas STS §-s 26 toodud alused toetuse tagasinõudmiseks on täidetud ja millised neist tingimustest konkreetsel juhul esinevad. Vastustaja on samade asjaolude pinnalt teinud kaks erinevat otsust (15.07.2014 ja 22.06.2015). Kuigi 15.07.2014 otsus on kehtetu, on vastustaja tegevuse hindamiseks vaja anda hinnang ka 15.07.2014 otsusele. Juhul, kui vastustaja nõuab toetust tagasi STS § 26 lg 2 p 7 alusel, siis on vaja põhistada, millist õigusaktidega toodud kohustust kaebaja ei ole täitnud. Halduskohus ei andnud hinnangut ka EAS 03.05.2011 otsusele. Samaaegselt ei saa üks säte olla kehtetu alates otsuse jõustumisest ning osaliselt siiski kehtiv. Kui toetuse andja sooviks oli tunnistada p 2.6 üksnes osaliselt kehtetuks, siis tulnuks sellele vastavalt ka viidata. Kohus on ekslikult otsuse p-s 21 leidnud, et kaebajal puudub majandustegevus. Kaebaja tegutseb senini aktiivselt.
3-15-2316 andmise eesmärgiks Eesti ettevõtjate konkurentsivõime suurendamine välisturgudel läbi planeeritud, eesmärgistatud ja tervikliku turundustegevuse toetamise, mille tulemusena kasvab ettevõtjate müügitulu ekspordist ja suureneb eksporditavate kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste osakaal ettevõtjate müügitulus ning eksportivate ettevõtjate hulk. EAS on põhjendatult viidanud meetme määruse seletuskirjale (I kd tl 158-160), mille 1. ptk-s „Üldsätted“ on rõhutatud, et lisaks sellele, et toetuse andmise eesmärgiks on Eesti eksportivate ettevõtjate konkurentsivõime suurendamine välisturgudel läbi planeeritud, eesmärgistatud ja tervikliku turundustegevuse toetamise, peab toetuse tulemusel kasvama ettevõtjate ekspordikäive. Vastavalt meetme määruse § 12 lg-le 1 peab taotluses sisalduv projekt vastama meetme eesmärkidele. Meetme määruse § 24 p 6 kohaselt on EAS-il õigus lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» või määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust. Eelnevast nähtuvalt peab taotletav toetus toetama projekti (§ 4 p 3), mille tulemusena kasvab ettevõtja müügitulu ekspordist (§ 2 ja § 12 lg 1), kusjuures täpsemad tingimused selle eesmärgi saavutamiseks nähakse ette taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses (§ 24 p 6). Pädevus EAS-ile määrata kindlaks toetuse saamise tingimused tuleneb meetme määruse § 12 lg-st 2 ja § 18 lg-st 5 koosmõjus § 24 p-ga 6. Halduskohtu viide meetme määruse § 17 lg-le 4 ei ole olnud asjakohatu. Ehkki sellest ei tulene toetuse saajale kohustust ekspordi müügitulu saavutamiseks, näitab see ometi, kui oluline osa on ekspordi müügitulul meetme eesmärgi saavutamise vahendina taotluste hindamisel.
3-15-2316 (SA KredEx ei käsitle sellist sõnastust tavapärase sihtfinantseeringuna). EAS-i 03.05.2011 otsusega (I kd tl 25) rahuldati Stigo OÜ taotlus osaliselt, tunnistades toetusotsuse p 2.6 kehtetuks ning jättes rahuldamata müügiprognooside muutmise taotluse. Nimetatud otsusest pidi kaebaja üheselt aru saama, et taotluses esitatud ja toetusotsusega kinnitatud ekspordi müügiprognoosid on talle täitmiseks endiselt kohustuslikud, kuid toetusotsuse tingimusi leevendati selliselt, et 2011. a ekspordi müügiprognoosi täpsel mittetäitumisel ei ähvardanud kaebajat koheselt meetme määruse § 24 p-s 6 märgitud sanktsioonid. Vaidlus puudub selles, et kaebaja ekspordi müügitulu osutus 2011. a-l ja 2012. a-l 0-ks (vt eksporditurunduse toetuse lõpparuanne I kd tl 34-39).
/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme
/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.