Korrakaitse › Vanglad

menetletakse iseseisva kohtuasjana ning määras kaebajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks: kaebajal tuli teatada, kas ta soovis esitada kaebuse kahju hüvitamise nõudes Viru Vangla 6. juuli 2016. a otsuses toodud asjaoludel, teatada nõutava hüvitise suurus ja põhjendus ning tasuda riigilõiv.

teatas 25. augusti 2016. a avalduses, et ta taotleb õiglast hüvitist kohtu äranägemisel ning palus menetlusabi, kuna tal puudub raha riigilõivu tasumiseks.

kohustusest vabastamiseks rahuldamata. Halduskohus leidis, et kuigi riigilõivu tasumisest osalise vabastamise majanduslikud eeldused on täidetud, ei ole see piisav põhjus kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks, kuna kaebus on perspektiivitu. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kohtupraktika kohaselt tuleb mittevaraline kahju hüvitada rahas, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab (Riigikohtu lahend 3-3-1-10-14 p 12.2). Kohtule esitatud dokumentide põhjal ei saanud kaebaja 15. mail 2016 kasutada võimalust viibida vähemalt üks tund päevas vabas õhus. Vaidlust ei ole selle üle, et kell 6.13 oleks kaebajal olnud võimalik jalutuskäigule minna ning kaebaja ja valvurid vestlesid teemal, kas kaebaja saab jalutama minna hiljem. Pooled vaidlevad selle üle, kas kaebajal oli kindel alus arvata, et ta viiakse jalutuskäigule hiljem. Sellistel asjaoludel on äärmiselt vähe tõenäoline saavutada mittevaralise kahju hüvitamine kaebajale, sest isegi kui kohtuasja lahendamisel peaks selguma, et jalutuskäigu toimumata jäämine ühel päeval kujutab endast mõnda RVastS § 9 lg 1 toodud mittevaralise kahju tekkimise alust ja vangla jättis kaebaja jalutuskäigu võimaluseta süüliselt, ei ole tegemist niisuguse intensiivsusega sündmusega, mis tooks kaasa rahalise hüvitise väljamõistmise kaebajale.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

määruskaebuse Tartu Halduskohtu

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

teatas määruskaebuses, et tema nõude suurus on 1 euro. Halduskohus on

60 lg 2 kohaselt halduskohtule kahju hüvitamiseks või alusetu rikastumise teel saadu tagastamiseks kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu kolm protsenti summast, mille väljamõistmist taotletakse, või vara väärtusest, mille tagastamiseks kohustamist taotletakse, kuid mitte alla 15 euro ja mitte üle 750 euro. Seega peab kaebaja nüüd kaebuse esitamisel 250 euro asemel 15 eurot riigilõivu tasuma.

2016 kuni 24. august 2016 oli kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 39,64 eurot. Seega esineb pärast kaebaja poolset rahalise nõude suuruse muutmist ka halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 112 lg 1 p-st 1 tulenev menetlusabi andmise piirang, kuna tasumisele kuuluv riigilõiv summas 15 eurot ei ületa kaebaja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut ja seega suudab kaebaja riigilõivu tasuda. Ringkonnakohus selgitab, et kohtul ei ole õigust vabastada isikut riigilõivu tasumise kohustusest, kui kohtule esitatud tõenditest nähtub, et isikul olid kaebuse esitamise ajal võimalused riigilõivu tasumiseks.

vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Kaebuses viidatud asjaoludel on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Seega on halduskohus õigesti leidnud, et puudus alus kaebaja riigilõivust vabastamiseks. Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Vastuseks kaebaja esitatud määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

menetlusabi andmise reeglitest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Seega HKMS § 111 lg-st 1 tulenevalt välistavad haldusasjas menetlusabi andmise riigilõivu tasumiseks nii füüsilise isiku võime riigilõivu tasuda kui ka kaebusel puuduvad eduväljavaated. Kui kohus peab kaebuse edulootusi väheseks, siis vaatamata menetlusabi taotleja majanduslikule seisundile, mis ei võimalda menetluskulusid tasuda, isikule menetlusabi ei anta. Ka on kohtupraktikas sedastatud, et riigilõivu eesmärgiks on muu hulgas vähendada pahatahtlike ja põhjendamatute kaebuste esitamist ning tagada selle kaudu kohtusüsteemi tõhus toimimine, mistõttu kaebuse perspektiivi hindamine ja riigilõivust vabastamise taotluse lahendamisel sellega arvestamine on põhjendatud ja vajalik (Riigikohtu 4. mai 2011. a määrus nr 3311111, p 11).

pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse, ei tähenda see, et isikul, kes leiab, et tema õigusi on rikutud, peab olema piiramatu võimalus kohtusse pöörduda. Kaebeõigust saab mõistlikult piirata, kui piirangul on legitiimne eesmärk ning arvestatakse proportsionaalsuse põhimõttega. Kohtusse pöördumise mõningane kitsendamine on vajalik õiguskindluse tagamiseks ja kohtusüsteemi ülekoormamise vältimiseks (RKHK 6. septembri 2007. a määrus nr 3-3-1-4007, p 11, RKHK 4. juuni 2013. a määrus nr 3-3-1-86-12, p 11). Seega oli halduskohus õigustatud kaebajat riigilõivu tasumisest mitte vabastama.

Ringkonnakohus asendab aga vastavas osas halduskohtu määruse põhjendused käesoleva määruse põhjendustega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar

/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.