1.Vabastada E. N. esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumise kohustusest.
2.Jätta E. N.i esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
3.Edastada määrus Rahandusministeeriumile, taotlejale ja Tallinna Vanglale.
Edasikaebamise kord
Määruse punkti 1 (menetlusabi andmine) peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruse punkti 2 (esialgne õiguskaitse) peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.30.11.2016 saabus Tallinna Halduskohtule E. N.i esialgse õiguskaitse taotlus, milles ta palub kohustada esialgse õiguskaitse korras vaide menetluse ajaks Tallinna Vanglat peatada temalt 12.10.2016 aktiga ära võetud ususümboolika võõrandamine, hävitamine või riigieelarve tuludesse kandmine. Taotluse esitaja palub ennast vabastada menetlusabi korras riigilõivu tasumise kohustusest.
2.Vastuseks kohtunõudele teatas Tallinna Vangla kohtule, et 12.10.2016 võeti Tallinna Vanglas kinnipeetav E.N.i nimele saabunud lihtkirjast ära valgest metallist (proov 925) ümar ususümboolse pildiga ripats. Eseme ära võtmise kohta vormistati 12.10.2016 akt. A. N. keeldus aktile allkirja panemast.
24.10.2016 esitas E. N. vanglale taotluse (reg nr 5-8/16/24228-1) 12.10.2016 maksikirjaga saadetud valgest metallist ikooni vanglast välja saatmiseks. Tallinna Vangla jättis 11.11.2016 otsusega nr 5-8/16/24228-2 E. N.i taotluse rahuldamata. 03.11.2016 esitas E. N. vanglale taotluse (reg nr 5-8/16/25075-1) 12.10.2016 aktiga ära võetud pildiga ususümboli tagastamiseks või saatjale edastamiseks. Tallinna Vangla jättis 18.11.2016 otsusega nr 5-8/16/25057-2 E. N.i taotluse rahuldamata. 14.11.2016 E. N. vanglale taotluse 12.10.2016 aktiga ära võetud ikooni Maardu linnas aadressil Keemikute 34 asuvasse kirikusse M. A. nimele saatmiseks, juhul kui ikooni talle ei anta ja saatjale ei tagastata. Tallinna Vangla 24.11.2016 otsusega nr 5-8/16/24228-4 jäeti E. N.i taotlus rahuldamata. Vangla on ekslikult vastusele märkinud taotluse esitamise kuupäevaks 24.10.2016. Õige kuupäev on 14.11.2016, nii nagu nähtub taotluselt. 21.11.2016 esitas E. N. Tallinna Vanglale vaide (reg nr 5-15/16/374-1) Tallinna Vangla 11.11.2016 otsusele 5-8/16/24228-2. Vaie on menetlemisel.
3.Tallinna Vangla palub jätta E. N.i esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Vangla põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. Riikliku kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registri (edaspidi Kinnipeeturegister) andmetel kannab E. N. vanglakaristust Tallinna Vanglas ja tema staatus on süüdimõistetu ehk kinnipeetav. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (edaspidi VSKE) § 741 sätestab loetelu, mida võib vahistatule pakiga saata ja punkti 6 kohaselt võib vahistatu pakiga saada religioosset sümboolikat, kuid E. N.i staatus oli ka 12.10.2016 kinnipeetav. Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukord“ punkti 19.4. kohaselt on kinnipeetaval võimalus endale ususümboolikat taotleda kaplani vahendusel. Kinnipeetaval ei ole lubatud ususümboolikat muul viisil kui kaplani vahendusel saada. Seetõttu ei antud E. N.ile 12.10.2016 kirjaga saabunud valgest metallist ususümboolika pildiga ripatsit kätte. VSKE § 50 lg-st 3 tulenevalt kohaldatakse kirjast ära võetud esemete suhtes käesoleva määruse § 70, § 72 ja § 73 sätteid. VSkE § 70 lg 1 kohaselt kui äravõetud esemete väärtus on üle 6,39 euro, saadab vanglateenistus vahistatule pakis keelatud esemeid saatnud isikule asjakohase selgituse selle kohta, milliseid esemeid on pakis lubatud saata ning informatsiooni saadetud asjade kättesaamise võimaluste kohta. Kui isik ei ole kahe kuu möödumisel teabe saatmisest esemele järele tulnud, siis ese võõrandatakse, hävitatakse või kantakse riigieelarve tuludesse. Kui sama isik saadab paki teel teist korda keelatud esemeid, siis äravõetud esemeid ei tagastata, vaid võõrandatakse, hävitatakse või kantakse riigieelarve tuludesse olenemata äravõetud esemete maksumusest. Vangla on hinnangul on kirjast ära võetud ususümboolikaga ripatsi väärtus üle 6,39 euro ja see kuulub adressaadile tagastamisele. Vanglal ei ole olnud võimalik adressaadile teatist edastada, sest kirjal ei olnud saatja nime ja aadressi märgitud (kanne kirjavahetusekaardil). Käesoleva ajani ei ole vanglal kirja saatja kohta teavet ja 12.10.2016 aktiga kirjast ära võetud ripats on vanglas hoiul. Aktis on tehtud ettepanek eseme hävitamiseks, kuid ese läheb hävitamisele alles siis, kui adressaati on teavitatud ja ta ei ole kahe kuu jooksul esemele järele tulnud või muud võimalust eseme kättesaamiseks vanglaga kokku leppinud.
Kinnipeeturegistrist nähtuvalt on E. N.il alates 01.04.2016 kambris puidust palvehelmed ja valgest metallist rist, alates 16.06.2016 piibel ning 31.10.2016 väljastas Tallinna Vangla vanemkaplan Dmitri Hüvanen kinnipeetavale Jeesuse väikese kaelaikooni. Seega on E. N.ile usuliste vajaduste rahuldamine tagatud ja tal on piisavalt nii isiklikku ja vangla vahendusel saadud ususümboolikat.
KOHTU PÕHJENDUSED
Menetlusabi taotluse lahendamine
4.Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 60 lg 6 järgi tuleb esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasuda riigilõivu 15 eurot. HKMS § 110 lg 1 p 1 kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Kaebuse esitaja on esitanud kohtule enda majandusliku seisundi teatise (tl 3-9p) ja K-Raha konto väljavõtte (tl 2 ja selle pöördel), millest nähtub, et taotluse esitamise seisuga oli kaebaja kontojääk 0,02 eurot. Seega tuleb pidada kaebajat maksejõuetuks (vt ka Riigikohtu 12.04.2016 lahend nr 33-1-35-15). Eeltoodust nähtub, et kaebajal puuduvad sellised rahalised vahendid, millest oleks võimalik käesoleva taotluse pealt riigilõivu tasuda. Olukorras, kus esialgse õiguskaitse taotlus tuleb lahendada kiiresti (HKMS § 252 lg 1) ja kohus võib kohaldada esialgset õiguskaitset ka omal algatusel (HKMS § 249 lg 1), ei pea kohus praegusel juhul otstarbekaks analüüsida menetlusabi taotluse lahendamisel esialgse õiguskaitse taotluse perspektiivikust, vaid annab taotleja maksevõimetuse tõttu taotlejale menetlusabi ja vabastab ta esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest ning lahendab esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
5.HKMS § 249 lg 1 ls 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata. Seega tuleb esialgse õiguskaitse kohaldamisel kohtul teha kõigepealt kindlaks esialgse õiguskaitse vajadus ning seejärel anda eelhinnang kaebuse põhjendatusele, kaaluda kaebaja õigusi, avalikke huve ja teiste isikute õigusi (Riigikohtu halduskolleegiumi 14.12.2004 määrus haldusasjas nr 3-31-85-04 p 15).
6.24.10.2016 esitas E. N. vanglale taotluse (reg nr 5-8/16/24228-1) 12.10.2016 maksikirjaga saadetud valgest metallist ikooni vanglast välja saatmiseks. Tallinna Vangla jättis 11.11.2016 otsusega nr 5-8/16/24228-2 E. N.i taotluse rahuldamata. Taotluse esitaja on Tallinna Vangla 11.11.2016 otsuse vaidlustanud vaide korras. Seega on käesolevas asjas käimas vaidemenetlus, mille raames on kohtul võimalik otsustada esialgse õiguskaitse andmise üle (HKMS § 249 lg-d 2 ja 5).
7.E. N. taotleb kohtult esialgse õiguskaitse korras kohustada vaide menetluse ajaks Tallinna Vanglat peatada temalt 12.10.2016 aktiga ära võetud ususümboolika võõrandamine, hävitamine või riigieelarve tuludesse kandmine. Kohus leiab, et E. N.il on esialgse õiguskaitse vajadus, kuivõrd lähtudes VSKE § 50 lg-st 3 ja §
70.Nimelt sätestab VSKE § 70 lg 1, et kui äravõetud esemete väärtus on üle 6,39 euro, saadab vanglateenistus vahistatule pakis keelatud esemeid saatnud isikule asjakohase selgituse selle kohta, milliseid esemeid on pakis lubatud saata ning informatsiooni saadetud asjade kättesaamise võimaluste kohta. Kui isik ei ole kahe kuu möödumisel teabe saatmisest esemele järele tulnud, siis ese võõrandatakse, hävitatakse või kantakse riigieelarve tuludesse. Kui sama isik saadab paki teel teist korda keelatud esemeid, siis äravõetud esemeid ei tagastata, vaid võõrandatakse, hävitatakse või kantakse riigieelarve tuludesse olenemata äravõetud esemete maksumusest. Sama paragrahvi lg 2 tuleneb aga, et kui äravõetud esemete väärtus on 6,39 euro või alla selle, siis ese võõrandatakse, hävitatakse või kantakse riigieelarve tuludesse. Kui paki saatjat ei suudeta kindlaks teha, edastatakse ese politseile, võõrandatakse, hävitatakse, kantakse riigieelarve tuludesse või tagastatakse vahistatule vabanemisel vastavalt käesolevale korrale. Tallinna Vangla on kohtule antud vastuses teatanud, et hetkel ei ole teada, kes kaebajale paki saatis. Samas on vangla asunud sellest tulenevalt ekslikule seisukohale, et kuni paki saatjat ei ole kindlaks tehtud, siis seni kuni paki adressaati on teavitatud ja ta ei ole kahe kuu jooksul esemele järele tulnud või muud võimalust eseme kättesaamiseks vanglaga kokku leppinud ripatsit ei hävitata (sj aktis on vastav ettepanek ripatsi hävitamiseks tehtud). Kohus leiab, et arvestades lisaks VSKE § 70 lg 1 tuleb arvestada ka sama paragrahvi lg 2, millest nähtub, et tegelikult eksisteerib oht vaidlusaluse ripatsi hävitamisele alates hetkest, kui vangla jõuab seisukohale, et paki saatjat ei ole suudetud kindlaks teha. Arvestades, et vangla on kohtule kinnitanud, et kirjal ei olnud saatja nime ja aadressi ning seda, et oma 11.11.2016 otsuses on vangla märkinud, et kaebaja suusõnalistest ütlustest ei piisa kirja saatja kindlaks tegemiseks, leiab kohus, et vastav oht on reaalne. Sellest tulenevalt esineb kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus, kuivõrd eseme hävitamisel ei oleks võimalik enam vaide ja hilisema võimaliku kohtukaebuse eesmärki saavutada.
8.Teiseks tuleb hinnata vaide ja hilisema võimaliku kohtukaebuse eduväljavaateid. Kaebaja taotles 24.10.2016 avalduses vanglalt, et tal võimaldataks talle saadetud ja kirjast ära võetud ikoon saata vanglast välja, millest Tallinna Vangla oma 11.11.2016 otsusega keeldus. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kohus leiab, arvestades juba eelpool viidatud VSKE regulatsiooni, et kaebuse esitaja vaie ja hilisem võimalik kohtukaebus on väga väheste eduväljavaadetega, kuna seadus võimalust kaebajal endal talle ebaseaduslikult saadetud ese vanglast välja saata ette ei näe. VSKE on sätestatud ühene ja selgelt arusaadav kord, kuidas toimitakse äravõetud esemetega ja kuidas on saatjal võimalik need kätte saada. Õigusaktidest ei
tulene kaebajale subjektiivset õigust nõuda, et kaebaja saaks talle ebaseaduslikult saadetud eseme ise vanglast välja saata. Seega ei ole vaidel sisuliselt eduväljavaateid, millest tulenevalt ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud.
9.Kohus peab vajalikuks käesoleval juhul juhindudes mõistlikkuse põhimõttest juhtida poolte tähelepanu sellele, et kui kaebaja teab, kes talle vaidlusaluse eseme saatis ja ka tegelikult soovib, et ese saatjale tagastatakse, siis avaldab ta selle isiku nime ja kontaktandmed vanglale. Kohus leiab, et sellisel juhul on vanglal põhimõtteliselt võimalus teha paki saatja kindlaks (kontrollida kaebaja poolt talle antud teavet) ning seejärel rakendada VSKE § 70 lg 1 sätestatud korda. Kohus märgib ka, et kaebaja võiks taotleda vanglalt eseme hävitamise asemel (milline ettepanek on aktis tehtud ja mis viiakse läbi juhul kui paki saatjat ei suudeta kindlaks teha või ta ei tule pakile seaduses sätestatud aja jooksul järgi) eseme säilitamiseks ja tagastamiseks kaebaja vabanemisel. Kohus leiab, et vastav taotlus on õigus E. N.il vanglale esitada.
10.Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb eeltoodust tulenevalt jätta rahuldamata. Arvestades asjaoluga, et vaidel ning hilisemal võimalikul kohtukaebusel on vähesed eduväljavaated, puudub kohtul vajadus eraldi ja pikemalt kaaluda avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi.