Xi kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks paigutama SIMkaart, Zen stardipakett, Elisa stardipakett ja Tele2 stardipakett kaebaja isiklike asjade hulka
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Monika Raiendik
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 16.03.2022 a.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vangla järelevalveosakonna inspektor tegi 06.04.2021 ettekande (dtl 15), et süüdimõistetule Xile saabunud kirjas on SIM-kaart. Kirja saatja nimi ja aadress on samas ettekandes kajastatud. SIM-kaart võeti ära ja koostati akt. Tallinna Vangla valvur tegi 14.04.2021 ettekande (dtl 19), et süüdimõistetule Xile saabunud kirja seest on avastatud Elisa kõnekaardi stardikas. Kirja saatja nimi ja aadress on samas ettekandes kajastatud. Kinnipeetav väidab, et SIM-kaart on talle vajalik vabanemise ajaks. SIM-kaart võeti ära ja koostati akt. Tallinna Vangla valvur tegi 16.04.2021 ettekande (dtl 21), et süüdimõistetule Xile saabunud kirja seest on avastatud Zen kõnekaardi stardikas. Kirja saatja nimi ümbrikul puudub, kuid kinnipeetav avaldas, kelle oma tundub käekiri olevat. SIM-kaart võeti ära ja koostati akt.
1.1.X esitas 07.04.2021 taotluse paigutada 06.04.2021 saabunud SIM-kaart lattu (dtl 37). Vangla vastas 06.05.2021 (dtl 39), et vangla kodukorra p 7.1.32 on kinnipeetavatele vanglas keelatud andmekandja ja selle lugeja, v.a paber. SIM-kaart on infokandja ja neid kasutatakse sihipäraselt ainult mobiiltelefonis. Mobiiltelefonid on vangla sisekorraeeskirja § 641 p 10 alusel kinnipeetavatele keelatud ja SIM-kaartide lubamine pigem soodustaks mobiiltelefonide levikut vanglas. Vangla selgitas vangla sisekorraeeskirja § 70 sisu. 1(6)
X esitas 14.04.2021 taotluse teavitada, kas lattu on jõudnud mobiiltelefoni SIM-kaart, mis võeti ära 06.04.2021 kirjast (dtl 23). Tallinna Vangla vastas 29.04.2021 (dtl 25), et SIM-kaarti ei ole paigutatud lattu kinnipeetavate asjade hulka.
1.2.X esitas 18.04.2021 kaebuse Tallinna Vanglale (dtl 27), et 16.04.2021 äravõetud Zen stardipaketi kohta ei ole koostatud äravõtmise akti. Kinnipeetav selgitas, et tellis kaardi selleks, et kui teda vabastatakse karistusest, saaks ta kohe helistada, et talle tuldaks vanglasse järele. Vangla vastas 19.05.2021 (dtl 29), et alates 26.03.2021 ei ole kohustuslik vormistada äravõtmise kohta paberil akti.
1.3.X esitas 05.05.2021 Tallinna Vanglale avalduse 6., 14. ja 16. aprillil 2021. a äravõetud SIMkaartide kohta. Isik seletas, et tema kohta on esitatud dokumendid ennetähtaegselt vabastamise kohta ning pärast seda palus ta oma tuttavatel, kellel võimalik, saata endale mobiiltelefoni kaardi, et ta saaks vabanemisel endale transpordi korraldada. Tallinna Vangla vastas 02.06.2021 kirjaga (dtl 33), et vangla kodukorra p 7.1.32 on kinnipeetavatele vanglas keelatud andmekandja ja selle lugeja, v.a paber. SIM-kaart on infokandja ja neid kasutatakse sihipäraselt ainult mobiiltelefonis. Mobiiltelefonid on vangla sisekorraeeskirja § 641 p 10 alusel kinnipeetavatele keelatud ja SIM-kaartide lubamine pigem soodustaks mobiiltelefonide levikut vanglas. Vangla selgitas vangla sisekorraeeskirja § 70 sisu.
2.X esitas 12.05.2021 vaide 06.05.2021 vastusele (vt otsuse p 1.1 esimene lõik), kuna otsust pole piisavalt põhjendatud ning on koostatud isiklikust vihast kinnipeetava vastu. Isik seletas, et tema kohta on esitatud dokumendid ennetähtaegselt vabastamise kohta ning pärast seda palus ta oma tuttavatel, kellel võimalik, saata endale mobiiltelefoni kaardi, et ta saaks vabanemisel endale transpordi korraldada. SIM-kaart ei olnud peidetud, vaid oli avalikult pandud ümbrikusse. Kinnipeetavale saadeti 14.04.2021 Elisa kõnekaart Valgast sõbra poolt ja 16.04.2021 Zen kõnekaart Tartust sõbralt. Vaide esitaja helistas mitmele inimesele, sest ta ei teadnud, kes talle SIM-kaardi saata saab. X esitas 04.06.2021 vaide, kuna talle vastas 02.06.2021 ametnik (vt otsuse p 1.3), kellel ei olnud selleks pädevust (dtl 41). Vaide põhjendusena on märgitud, et ta soovib SIM-kaartide paigutamist lattu, et saaks vabanemisel korraldada endale järele tuleku (dtl 43). Tallinna Vangla 10.06.2021 vaideotsusega (dtl 45) jäeti vaie rahuldamata. SIM-kaart on kinnipeetavale keelatud ese. Asjaolud SIM-kaardi osas ei ole muutunud, mistõttu puudub vajadus teha ettekirjutus asja uuesti otsustamiseks. Isik on 14. ja 16.04.2021 äravõetud esemete osas esitanud uued taotlused, mida ei saa vaidemenetluses lahendada.
4.X esitas 18.06.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla kohustami-seks paigutada kaebajale kirja teel saadetud SIM-kaart, Zen stardipakett, Elisa stardipakett ja Tele2 stardipakett kaebaja isiklike asjade hulka. Kaebaja palus oma kasupojal, kes elab Soomes saata talle SIM-kaardi, et kaebaja saaks vanglast vabanemisel helistada sõbrale, et ta tuleks kaebajale vangla juurde vastu. Kaebaja on liikumispuudega invaliid. Kuigi kaebaja kirjeldas seda, jäeti tema taotlus paigutada SIMkaart lattu, rahuldamata. Ka on erinevad tuttavad saatnud SIM-kaarte, mida samuti ei paigutatud lattu. Soomest saadetud SIM-kaardile on laetud ka 50 eurot. Tele2 stardipaketi kohta tõendid puuduvad, sest ametnikud keeldusid koostamast äravõtmise akti ja inimene, kes selle saatis, on praeguseks surnud.
2(6)
5.Vastustaja leiab, et kaebus on ebaõigelt võetud menetlusse Tele2 stardipaketti puudutavas osas, kuna kaebajale ei ole sellist eset saadetud, mistõttu ei saa ka vastustaja selle kaebaja isiklike esemete hulka paigutamist otsustada. Kinnipeetaval ei ole pakkide saamise õigust, kuid kinnipeetaval on õigus saada kirju ja maksikirju. Kinnipeetaval on vanglas lubatud omada asju, mis tal oli kaasas vanglasse saabumisel või mille ta on soetanud vangla kaupluse vahendusel. Väheväärtuslikud esemed, mis saabuvad kirjaga, võõrandatakse, hävitatakse või kantakse riigieelarve tuludesse. Kuna kaebajalt äravõetud SIM-kaartide väärtus on hinnatud väiksemaks kui 20 eurot, kuuluvad need hävitamisele. Kaebajal on vajalikud telefonikõned võimalik teha ka talle väljastatud kõnekaardiga ja põhjendatud vajaduse korral on võimalik kõne tegemine ka vangla kulul enne vabanemist. Kaebajal puudub laos mobiiltelefoni laadija, mistõttu on väited SIM-kaartide vajaduse kohta põhjendamatud.
6.Tallinna Ringkonnakohus leidis 10.09.2021 määruses käesolevas asjas järgmist: VangS § 29 lg 1 kohaselt võetakse kinnipeetavale saadetud kirjast ära esemed, mille omamine vanglas on vangla sisekorraeeskirja kohaselt keelatud. VSKE § 50 lg 3 kohaselt kohaldatakse äravõetud esemete suhtes VSKE §-des 70, 72 ja 73 sätestatut. VSKE § 70 ei keela vanglal vajadusel paigutada kirjast ära võetud ese lattu, et see anda kinnipeetavale kätte viimase vabanemisel (Tallinna Ringkonnakohtu 06.04.2017 määrus asjas nr 3-16-2455, p 14). Üldjuhul võivad vanglas keelatud esemed asuda vangla laos ja neid ei anta kinnipeetavale kambrisse (Tartu Ringkonnakohtu 04.03.2011 otsus asjas nr 3-10-674, p 9). Ringkonnakohtu hinnangul ei välista VSKE § 72 seega kaebajale kirja teel saadetud esemete lattu paigutamise võimalust. Kas kirjast ära võetud vaidlusalused esemed tuleb paigutada lattu või mitte, tuleb vanglal otsustada kaalutlusõiguse alusel. Vangla vastused ei võimalda järeldada, et SIM-kaardi ja stardipakettide laos hoidmine tooks kaasa näiteks kaebaja laos olevate asjade lubatud kaalu ületamise VSKE § 109 tähenduses või see ohustaks julgeolekut vanglas või et vaidlusaluse esemete omamine oleks muud moodi avaliku korraga vastuolus.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Käesolevas asjas on kaebaja vaidlustanud Tallinna Vangla tegevused, mis on nimetatud 10.06.2021 vaideotsuses (dtl 3). Vaideotsuses on käsitletud (dtl 45) kaebajalt 06.04 SIM-kaardi äravõtmist, 14.04 Elisa stardika äravõtmist ja 16.04 ZEN kõnekaardi äravõtmist. Kaebaja vaie (dtl 4143) ega vaideotsus ei puuduta Tele2 stardipaketti. Sellise stardipaketi vanglasse ja/või kaebajani jõudmise ning/või äravõtmise kohta puudub mistahes teave ja seega ka ei ole võimalik kohustada vanglat Tele2 stardipaketti kaebajale tagastama. Tõendite puudumist kinnitab ka kaebaja ning kohtule ei nähtu ka mõistlikku viisi vastavas osas tõendite kogumiseks. Liiatigi on Tele2 stardipaketi kohta läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Kaebeõiguse puudumise tõttu jätab kohus Tele2 stardipaketti puudutava nõude rahuldamata.
8.Kohus möönab, et õiguslikult võib olla vaieldav, kas esemete äravõtmise korral piisab nende tagasi saamiseks või lattu paigutamiseks üksnes vaide esitamisest (s.o äravõtmise vaidlustamise tulemuseks olekski tagasi andmine ja lattu paigutamine) või tuleb kinnipeetaval vaheetapina pärast äravõtmist taotleda ka lattu paigutamist. Lattu paigutamist on kaebaja taotlenud üksnes 06.04.2021 saabunud SIM-kaardi kohta (dtl 37) ning teiste saabunud stardikate lattu paigutamist on vangla käsitlenud 10.06.2021 vaideotsuses uute sisuliste taotlustena. Kohus ei pea vajalikuks eeltoodul peatuda, sest vastustaja on igal juhul jõudnud õige lõppotsuseni.
9.VangS § 28 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus kirjavahetusele. Vanglas on pakke lubatud saada vahistatul (§ 98 lg 1). Eeltoodust tuleneb, et kinnipeetaval ei ole õigus vanglas pakke saada. Pakke ja kirjavahetust eristab see, et pakk sisaldab lisaks sõnalisele kirjalikule teabe ka esemeid. Kiri oma
3(6)
olemuselt esemeid sisaldada ei tohi. Vangla sisekorraeeskirja1 § 57 lg 1 sätestab, et kinnipeetaval on õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vanglateenistuse vahendusel soetatud isiklikke asju. Erand, s.o võimalus soetada asju vanglateenistuse vahenduseta, on võimalik vanglateenistuse loal (lg 11) – sellise loa puudumise üle käesolevas asjas vaidlus puudub. Eeltoodust tuleb üheselt – kinnipeetav saab hoida vanglas (s.o enda juures või laos) üksnes algselt kaasas olnud või vanglateenistuse vahendusel soetatud asju. Kirjas saabunud asju ei saa pidada vanglateenistuse vahendusel soetatud asjadeks. Käesolevas asjas ei ole ka kahtlust, et SIM-kaardi ja stardipaketi näol on tegemist keelatud esemega. Keelatud esemete tunnuseid sisustab VangS § 15 lg 2. Vanglateenistus võib keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele (lg 4). Tallinna Vangla kodukorra2 p 7.1.32 kohaselt on keelatud andmekandja ja selle lugeja, v.a paber. Kodukorra seletuskirjas (lk 21) on eraldi selgitatud sätte kohaldamist SIM-kaartide kohta: SIM-kaardid on samuti infokandjad ning neid kasutatakse sihipäraselt ainult mobiiltelefonis. Enamasti ei saa SIM-kaarti ilma telefonita sihipäraselt kasutada. Kuna mobiiltelefonid on vanglas keelatud, siis pole SIM-kaartidel mingisugust praktilist väärtust. Nende lubamine pigem soodustaks mobiiltelefonide levikut vanglas, sest kui SIM-kaart on isikul olemas, siis tekitab see ahvatlusi saada ka telefon. SIM-kaardid võimaldavad koos mobiiltelefoniga luua lubamatuid ja vangla üldisele julgeolekule ohtlikke kontakte. Samal põhjusel on keelatud ka muud infokandjad. Kohus nõustub kodukorras sedastatuga, kuivõrd SIM-kaardiga on selle eesmärgipärasel kasutamisel, muude esemete olemasolul võimalik ohustada nii inimeste kui ka vangla julgeolekut (VangS § 15 lg 2 p-d 1 ja 3). Ainuüksi asjaolu, et kaebaja ei pruugi muid vajalikke esemeid, ennekõike mobiiltelefoni laetud akut või laadijat enda käsutusse saada, ei tähenda, et samaks otstarbeks ettenähtud sihtotstarbelised esemed peaksid olema lubatud. Vastupidiselt võiks jõuda järeldusele, et ka mobiiltelefon võiks olla vanglas lubatud, sest seda ei ole võimalik ilma SIM-kaardita sihtotstarbeliselt kasutada. Keelatud võivad olla vangla julgeoleku tagamise eesmärgil kõik esemed, mida sihtotstarbeliselt kasutades võib seada ohtu vangla julgeoleku või karistuse kandmise eesmärgi (s.o kõnede tegemine VangS §-de 28-29 korda järgimata) või mida võib väiksemate pingutustega vastavalt ümber ehitada.
10.Kui kinnipeetavale saadetud kirjas sisaldu esemeid, kohaldatakse esemetele vahistatule saadetud pakist äravõetud esemetele ettenähtut (sisekorraeeskirja§ 50 lg 3 edasiviitega §-dele 70, 71 ja 73). Seega on vangla õigesti lähtunud vahistatu paki kohta sätestatust. Vangla sisekorraeeskirja § 70 sätestab järgmist: (1) Kui äravõetud esemete väärtus on üle 20 euro, saadab vanglateenistus vahistatule pakis keelatud esemeid saatnud isikule asjakohase selgituse selle kohta, milliseid esemeid on pakis lubatud saata ning informatsiooni saadetud asjade kättesaamise võimaluste kohta. Kui isik ei ole kahe kuu möödumisel teabe saatmisest esemele järele tulnud, siis ese võõrandatakse, hävitatakse või kantakse riigieelarve tuludesse. Kui sama isik saadab paki teel teist korda keelatud esemeid, siis äravõetud esemeid ei tagastata, vaid võõrandatakse, hävitatakse või kantakse riigieelarve tuludesse olenemata äravõetud esemete maksumusest. (2) Kui äravõetud esemete väärtus on 20 eurot või alla selle, siis ese võõrandatakse, hävitatakse või kantakse riigieelarve tuludesse. Kui paki saatjat ei suudeta kindlaks teha, edastatakse ese politseile, võõrandatakse, hävitatakse, kantakse riigieelarve tuludesse või tagastatakse vahistatule vabanemisel vastavalt käesolevale korrale.
Vaidlusaluste toimingute ajal kehtinud redaktsioon: https://www.riigiteataja.ee/akt/123032021011 Kättesaadav https://www.vangla.ee/node/485
4(6)
Lg 1 reguleerib olukorda, kui äravõetud esemete väärtus on üle 20 euro ja saatja on teada. Sellises olukorras ei ole ühekski ettenähtavaks juhuks esemete lattu paigutamine. Seega kui kõnekaartidel või stardikatel on ka helistamiseks raha üle 20 euro, ei saa ühelgi juhul olla tagajärjeks esemete lattu paigutamine, sest vastustajale ei ole vastavas ulatuses kaalumisõigust antud. Seega ka juhul, kui 06.04.2021 saabunud SIM-kaardil on kõneaega 50 euro eest, ei ole õiguslikult lubatav seda kaebaja esemete juurde lattu paigutada. Lg 2 esimene lause reguleerib olukorda, kus esemete väärtus on alla 20 euro. Sealjuures jätab esimene lause täpsustamata, kas saatja on teada või mitte. Mõistliku õiguslooja eesmärki arvestades tuleb eeldada, et väärtuslikuma eseme korral on vanglateenistusel kohustus teha pingutusi eseme saatjale tagastamiseks (§ 70 lg 1), kuid väheväärtusliku eseme korral võib vanglateenistus ilma saatjale tagastamise pingutusi tegemata kohe eseme võõrandada, hävitada või riigieelarve tuludesse kanda (§ 70 lg 2). Nii SIM-kaardi (06.04 saabunud) kui ka Elisa kõnekaardi stardika osas on nende saatja üheselt teada ning siseeeskirja § 70 lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt oleks igal juhul tagajärjeks võõrandamine, hävitamine või riigieelarve tuludesse kandmine. Seega ei ole lubatav nende esemete osas tagajärjena lattu paigutamist kaaluda.
11.Formaal-loogiliselt võib pidada küsitavaks, mida reguleerib § 70 lg 2 teine lause, s.o kui saatjat ei suudeta tuvastada. Lõike 2 esimene lause ei seo väheväärtusliku esemega toimimist sõltuvalt sellest, kas saatja on teada või mitte. Puudub mõistlik põhjendus järeldamaks, et saatja kohta info puudumisel tuleb väheväärtusliku esemega toimida kinnipeetavale soodsamalt (s.o põhjalikult kaaluda eseme kinnipeetava omandisse andmist, s.o lattu paigutamist), samas kui väheväärtusliku eseme saatja teadmisel ei anta eset ei saatjale ega kinnipeetavale, vaid pööratakse riigi omandisse või hävitatakse. Seega võiks süsteemset tõlgendamist järgides järeldada, et ennekõike on soovitud reguleerida väärtuslike esemete lattu paigutamist ühe valikuna olukorras, kus saatjat ei ole võimalik tuvastada. Eeltoodust sõltumata leiab kohus, et esemete lattu paigutamine, s.o tagastamine vabanemisel ei ole kinnipeetava kaalukas õigus olukorras, kus saatjat ei suudeta tuvastada. Tegemist on otstarbekuse alusel tehtava otsusega, kui võõrandamine, hävitamine või riigituludesse kandmine on ebamõistlik. Tegemist saab olla üksnes otstarbekuse ja mõistlikkuse alusel tehtava otsusega, mille alusel toimimisse kohus ei sekku (§ 158 lg 3 teine lause). Kohus leiab, et puudub mõistlik põhjus järeldamaks, et kinnipeetul tekib oluline kaitstav subjektiivne õigus, et kaalutaks eseme lattu andmist olukorras, kus saatja on soovinud jääda anonüümseks. Sellise subjektiivse õiguse eeldamine julgustaks edastama kinnipeetavaile kirjades esemeid ilma enda isikut avaldamata, teades, et vangla peab põhjalikult põhjendama, miks anonüümkirjas olevaid esemeid mitte kinnipeetava lattu paigutada. Kui saatja aga oma nime avaldab, oleks tagajärjeks üksnes tagastamine või riigi poolt eseme võõrandamine, igal juhul mitte lattu paigutamine ja seega kinnipeetavale eseme üle käsutusõiguse lubamine. Seega puudub kinnipeetaval subjektiivne õigus, et kaalutaks anonüümse saatja poolt edastatud väheväärtusliku keelatud eseme lattu paigutamist, kui teadaoleva saatja korral sellist tagajärge ei ole ette nähtud. Kohus märgib ka täiendavalt, et kaebaja on kinnitanud, et 16.04.2021 Zen stardika saatja on talle teada. Sellises olukorras kohaldub samuti § 70 lg 1 või lg 2 teine lause, millest ükski lubatud tagajärgedest ei ole esemete lattu paigutamine. Tallinna Ringkonnakohtu 06.04.2017 määruse nr 3-16-2455 osas peab kohus oluliseks märkida, et see puudutas olukorda, kus tegemist oli väärtusliku esemega, mille saatja ei olnud teada ning mille osas kohus leidis, et kuulub kohaldamisele sisekorraeeskirja § 70 lg 2 teine lause. Käesoleval juhul on SIM-kaardi ja Elisa stardika saatja teada ning ka Zen stardika suurema väärtuse korral on eelduslikult teada selle saatja (st vähemalt kaebajale) või siis igal juhul puudub kaebajal subjektiivne õigus nõudmaks eseme lattu paigutamist või ka selle kaalumist. Kohus jääb eeltoodu juurde, et vastasel 5(6)
juhul soodustaks regulatsioon saatja varjamist, kui anonüümse kirja korral tuleb väga põhjalikult kaaluda, kas ikka esineb selles leiduvate esemete kinnipeetava käsutusse andmata jätmiseks kaalukaid põhjuseid.
12.Kohus leiab ka, et kaebaja soov, milleks ta SIM-kaarte või stardikaid vabadusse saades vajada, ei ole käesoleval juhul vastustaja kaalumisruumis. Kaebaja põhjendust järgides võiks pidada õigustatuks lattu paigutada mistahes esemeid, mis ei ole vanglas lubatud, kuid võivad vabaduses viibides olla vajalikud, sh võiks nõuda ka kirjaga saadetud mobiiltelefoni lattu paigutamist. Igal juhul on lattu paigutamine välistatud osas, milles saatja on teada (06.04 saabunud SIM-kaart ja 14.04 saabunud Elisa stardikas) ning puudub ka mõistlik põhjus eeldada, et kaebaja väidetav vajadus peaks osutuma oluliseks olukorras, kus saatja on otsustanud end varjata või on üksnes kaebajale teada (16.04 saabunud Zen stardikas). VangS § 60 sätestab, et: - Kinnipeetava vabastamise ettevalmistamisel abistatakse kinnipeetavat tema majanduslike ja isikliku elu korraldamisega seonduvate küsimuste lahendamisel, samuti dokumentide vormistamisel. Kinnipeetavat informeeritakse tema võimalustest saada toetust üldise sotsiaalhoolekande raames (lg 1). - Kinnipeetava vabastamise ettevalmistamisel edastatakse andmed pärast vabanemist sotsiaalhoolekannet vajava kinnipeetava kohta kinnipeetava või tema perekonna elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele ja selgitatakse välja konkreetse abi saamise võimalused (lg 2). - Vanglateenistus on kohustatud edastama valla- või linnavalitsusele nende taotlusel vabanenud kinnipeetavale sotsiaalhoolekande osutamiseks vajalikku teavet ja dokumente (lg 4). Vangla selgitas kohtule ka 01.07.2021 vestluses (dtl 49), et eelnevalt tehakse kokkuleppeid, et isik ei jääks vanglast vabanedes liikumispuudest tulenevalt vangla ukse taha, inimene ei pea selle pärast muretsema. Ka võimaldab vangla helistamist, sh kui isikul puuduvad vahendid, kasvõi enne vabanemist. Selleks ei ole vaja tingimata laos hoiustada SIM-kaarti, mh mille kasutamine eesmärgipäraselt ilma laetud mobiiltelefonita ei ole võimalik.
13.Kuna kaebus on põhjendamatu, jätab kohus kaebuse rahuldamata ja HKMS § 108 lg 1 alusel poolte menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.