Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
20. detsember 2016, Tallinn
Haldusasja number
3-16-2455
Haldusasi
EN taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – EN Vastustaja - Tallinna Vangla, volitatud esindaja Ave Kasvandik
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 14. detsembri 2016. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
EN määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta EN määruskaebus menetlusse.
2.Jätta EN määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14. detsembri 2016. a määruse haldusasjas nr 3-16-2455 resolutsiooni punkt 2 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus on lõplik ja selle peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 235 lg 1, § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vangla võttis 12.10.2016 kinnipeetav EN nimele saabunud lihtkirjast ära valgest metallist (proov 925) ümara ususümboolse pildiga ripatsi ja vormistas eseme äravõtmise kohta 12.10.2016 akti.
EN esitas 24.10.2016 Tallinna Vanglale taotluse nr 5-8/16/24228-1 temale saadetud valgest metallist ikooni vanglast välja saatmiseks. Tallinna Vangla jättis 11.11.2016 otsusega nr 5-8/16/24228-2 EN taotluse rahuldamata.
3.EN esitas 14.11.2016 Tallinna Vanglale taotluse nr 5-8/16/25075-1, milles palus 12.10.2016 aktiga ära võetud ususümbol tagastada või saatjale edastada. Tallinna Vangla jättis 18.11.2016 otsusega nr 5-8/16/25057 EN taotluse rahuldamata.
4.EN esitas 14.11.2016 Tallinna Vanglale taotluse 12.10.2016 aktiga ära võetud ikooni Maardu linnas Keemikute 34 asuvasse kirikusse MA nimele saatmiseks juhul, kui ikooni ei
3-16-2455 anta EN-le või ei tagastata saatjale. Tallinna Vangla jättis 14.11.2016 otsusega nr 58/16/24228-4 (vastusel ekslik kuupäev 24.10.2016) taotluse rahuldamata.
5.EN esitas 21.11.2016 vaide Tallinna peale. Vaie on menetlemisel.
Vangla 11.11.2016 otsuse nr 5-8/16/724228-2
6.EN esitas 30.11.2016 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus esialgse õiguskaitse korras kohustada vaidemenetluse ajaks Tallinna Vanglat peatama temalt 12.10.2016 aktiga ära võetud ususümboolika võõrandamine, hävitamine või riigieelarve tuludesse kandmine. Taotleja palus ennast vabastada menetlusabi korras riigilõivu tasumise kohustusest.
7.Tallinna Vangla palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Riikliku kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registri (kinnipeeturegister) andmetel on EN süüdimõistetu ehk kinnipeetav. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 741 p 6 kohaselt võib vahistatu pakiga saada religioosset sümboolikat, kuid EN staatus oli ka 12.10.2016 kinnipeetav. Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukord“ p 19.4. kohaselt on kinnipeetaval võimalus endale ususümboolikat taotleda kaplani vahendusel. Kinnipeetaval ei ole lubatud ususümboolikat muul viisil kui kaplani vahendusel saada. Seetõttu ei antud EN-le 12.10.2016 kirjaga saabunud valgest metallist ususümboolika pildiga ripatsit kätte. Vangla hinnangul on kirjast ära võetud ususümboolikaga ripatsi väärtus üle 6,39 euro ja see kuulub saatjale tagastamisele (VSKE § 70 lg 1). Vanglal ei ole olnud võimalik saatjale teatist edastada, sest kirjal ei olnud märgitud saatja nime ega aadressi (kanne kirjavahetusekaardil). Praeguse ajani ei ole vanglal kirja saatja kohta teavet ja 12.10.2016 aktiga kirjast ära võetud ripats on vanglas hoiul. Aktis on tehtud ettepanek eseme hävitamiseks, kuid ese läheb hävitamisele alles siis, kui saatjat on teavitatud ja ta ei ole kahe kuu jooksul esemele järele tulnud või muud võimalust eseme kättesaamiseks vanglaga kokku leppinud. Kinnipeeturegistrist nähtuvalt on EN-l alates 01.04.2016 kambris puidust palvehelmed ja valgest metallist rist, alates 16.06.2016 piibel ning alates 31.10.2016 väljastas Tallinna Vangla vanemkaplan kinnipeetavale Jeesuse väikese kaelaikooni. Seega on EN-le usuliste vajaduste rahuldamine tagatud ja tal on piisavalt nii isiklikku kui ka vangla vahendusel saadud ususümboolikat.
8.Tallinna Halduskohus vabastas 14.12.2016 määrusega EN esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumise kohustusest (p 1) ja jättis EN esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (p 2). VSKE § 70 lg-test 1 ja 2 tulenevalt eksisteerib oht vaidlusaluse ripatsi hävitamisele alates hetkest, kui vangla jõuab seisukohale, et paki saatjat ei ole suudetud kindlaks teha. Kuivõrd vangla on kohtule kinnitanud, et kirjal ei olnud saatja nime ja aadressi, ning oma 11.11.2016 otsuses on vangla märkinud, et kaebaja suusõnalistest ütlustest ei piisa kirja saatja kindlaks tegemiseks, siis on vastav oht reaalne. Sellest tulenevalt esineb kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus, kuivõrd eseme hävitamisel ei oleks võimalik enam vaide ja hilisema võimaliku kohtukaebuse eesmärki saavutada. Arvestades viidatud VSKE regulatsiooni, on EN vaie ja hilisem võimalik kohtukaebus väga väheste eduväljavaadetega, kuna seadus ei näe ette võimalust kaebajal endal talle ebaseaduslikult saadetud ese vanglast välja saata. Õigusaktidest ei tulene kaebajale subjektiivset õigust nõuda, et kaebaja saaks talle ebaseaduslikult saadetud eseme ise vanglast välja saata. Seega ei ole vaidel sisuliselt eduväljavaateid, millest tulenevalt ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud.
2(4)
3-16-2455 Kui kaebaja teab, kes saatis talle vaidlusaluse eseme ja soovib ka tegelikult, et ese tagastatakse saatjale, siis avaldab ta selle isiku nime ja kontaktandmed vanglale, ning sellisel juhul on vanglal põhimõtteliselt võimalus teha paki saatja kindlaks (kontrollida kaebaja poolt talle antud teavet) ja seejärel rakendada VSKE § 70 lg-s 1 sätestatud korda. Kaebaja võiks taotleda vanglalt eseme hävitamise asemel eseme säilitamist ja tagastamist kaebaja vabanemisel.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.EN palub 19.12.2016 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 14.12.2016 määruse resolutsiooni p 2 ja kohaldada esialgset õiguskaitset. Halduskohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme ega ole süvenenud asjaoludesse. Vangla kavatseb hävitada määruskaebuse esitaja vara.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab HKMS § 206 lg-le 1 ja § 252 lg-le 7 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud, määruskaebus on tähtaegne ning vastab HKMS §-des 52-54 ja 205 toodud nõuetele. Tallinna Halduskohus vabastas 14.12.2016 määruse resolutsiooni p-ga 1 EN esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumisest, tuvastades taotleja maksejõuetuse. HKMS § 114 lg 2 kohaselt juhul, kui menetlusosalisele on antud haldusasjas menetlusabi ja ta kaebab asjas tehtud kohtulahendi edasi, eeldatakse, et menetlusabi andmine kehtib ka igas järgmiseks kohtuastmes. Praegusel juhul puudub põhjus kalduda kõrvale menetlusabi jätkuvuse põhimõttest.
11.Tallinna Vangla on saanud esitada oma seisukoha esialgse õiguskaitse taotlusele 07.12.2016 vastusena halduskohtu nõudele ning määruskaebuse kiiremaks läbivaatamiseks ei pea ringkonnakohus vajalikuks nõuda vastustajalt täiendavaid selgitusi, vaid arvestab tema varasemate seisukohtadega (HKMS § 252 lg 1).
12.EN esitas esialgse õiguskaitse taotluse vaidemenetluse ajal, mis on HKMS § 249 lg 2 kohaselt lubatav. HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt on esialgse õiguskaitse eesmärk vältida kaebuse esitaja (taotleja) olukorra halvenemist kohtumenetluse ajal ja tagada kohtuotsuse mõistlik täitmine. EN taotleb esialgse õiguskaitse korras kohustada Tallinna Vanglat peatama taotlejalt 12.10.2016 aktiga ära võetud ususümboolikaga ripatsi võõrandamine, hävitamine või riigieelarve tuludesse kandmine. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et EN esialgse õiguskaitse vajadust ei saa eitada, sest VSKE §-s 70 sätestatust tulenevalt eksisteerib reaalne oht, et vangla võib ripatsi võõrandada, hävitada või kanda riigieelarve tuludesse. Nimelt on vangla märkinud, et kirja saatjat ei ole õnnestunud kindlaks teha, sest kirjal puudub saatja nimi ja aadress, ning kaebaja suusõnalistest ütlustest ei piisa kirja saatja kindlaks tegemiseks. Kaebaja 24.10.2016 avaldusest (tl 15) saab järeldada, et ikooni saatnud isik elab välisriigis, mistõttu saab pidada ka vähetõenäoliseks olukorda, et see isik tuleks esemele ise järgi, nagu näeb ette VSKE § 70 lg 1.
13.Samas jagab ringkonnakohus halduskohtu seisukohta, et vaatamata esialgse õiguskaitse vajaduse esinemisele ei ole esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine põhjendatud, kuna vaide või hilisema kaebuse eduväljavaated on väga vähesed. Kinnipeetavale saadetud kirjast äravõetud keelatud esemete suhtes kohaldatakse VSKE §-de 70, 72 ja 73 sätteid, milles on muu hulgas sätestatud selge kord, kuidas on võimalik kirja saatjal äravõetud ese kätte saada. Vangla hinnangul on ripatsi väärtus üle 6,39 euro. VSKE § 70 lg 1 järgi, kui äravõetud 3(4)
3-16-2455 esemete väärtus on üle 6,39 euro, saadab vanglateenistus vahistatule pakis keelatud esemeid saatnud isikule asjakohase selgituse selle kohta, milliseid esemeid on pakis lubatud saata ning informatsiooni saadetud asjade kättesaamise võimaluste kohta. Kui isik ei ole kahe kuu möödumisel teabe saatmisest esemele järele tulnud, siis ese võõrandatakse, hävitatakse või kantakse riigieelarve tuludesse. Isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi (RVastS § 6 lg 1). Praegusel juhul ei ole vanglal VSKE § 70 lg-st 1 tulenevalt kohustust anda keelatud ese üle kaebajale, et ta saaks selle ise tagasi saata selle saatnud isikule. Seetõttu puudub ENl õigus nõuda äravõetud keelatud eseme vanglast välja saatmist tema poolt soovitud isikule.
14.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14.12.2016 määrus muutmata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme
/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.