Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
25.05.2022, Tallinn
Haldusasja number
3-21-1349
Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend
X kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks paigutada SIM-kaardid kaebaja isiklike asjade hulka Kaebaja X Vastustaja Tallinna Vangla, esindaja MR Tallinna Halduskohtu 14.02.2022 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
RESOLUTSIOON
Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14.02.2022 otsus muutmata.
Kaebaja apellatsiooniastme menetluskulu jätta Eesti Vabariigi kanda.
Selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.06.2022 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
X-le saabus posti teel vanglasse kolm SIM-kaarti: 06.04.2021 DNA (Soome mobiilioperaator) kõnekaart, 14.04.2021 Elisa kõnekaardi stardipakett ja 16.04.2021 ZEN kõnekaardi stardipakett. ZEN kõnekaardi stardipaketi saatjat ei olnud ümbrikule märgitud, kuid
3-21-1349 kinnipeetav avaldas käekirja järgi, keda ta saatjaks peab. Teiste SIM-kaartide saatjad olid teada. Vangla võttis SIM-kaardid ära.
2.X esitas vanglale 06.04.2021 ja 02.05.2021 taotlused paigutada äravõetud SIM-kaart ning ZEN ja Elisa kõnekaartide stardipaketid lattu kinnipeetava asjade juurde.
3.Tallinna Vangla vastas X taotlustele 06.05.2021 kirjaga nr 5-8/21/9330-2 ja 02.06.2021 kirjaga nr 5-18/21/11863-2. Vangla märkis, et Tallinna Vangla direktori 22.11.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/88 kinnitatud Tallinna Vangla kodukorra p 7.1.32 alusel on kinnipeetaval keelatud omada vanglas andmekandjaid. SIM-kaart on infokandja ja neid kasutatakse mobiiltelefonides. Mobiiltelefonide omamine on kinnipeetavatele keelatud (justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 641 p 10). SIM-kaartide lubamine vanglas soodustaks mobiiltelefonide levikut. Kui isikul on olemas SIM-kaart, tekib tal ahvatlus omada ka mobiiltelefoni. Saadetud pakist ära võetud esemete suhtes kohaldatakse VSKE § 50 lg-s 3 ning §-des 70, 71 ja 73 sätestatut.
4.X esitas SIM-kaartide lattu paigutamisest keeldumise peale 09.05.2021 ja 03.06.2021 vaided.
5.Tallinna Vangla jättis 09.05.2021 esitatud vaide 10.06.2021 vaideotsusega nr 5-15-21/2432 rahuldamata. Asjaolud, mille tõttu jäi rahuldamata X taotlus Soomest saabunud kirjast leitud SIM-kaardi lattu paigutamiseks, ei ole muutunud. Elisa ja ZEN kõnekaartide stardipakettide lattu paigutamise taotlust pole kaebaja vanglale varem esitanud. Vaidega ei saa nõuda uute taotluste lahendamist.
6.X esitas 18.06.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla kohustamiseks paigutada kaebajale kirja teel saadetud SIM-kaart ning ZEN, Elisa ja Tele2 kõnekaartide stardipaketid kaebaja isiklike asjade hulka. Kaebaja vajab SIM-kaarti ja stardipakette selleks, et ta saaks pärast vanglast vabanemist helistada oma sõbrale, et ta tuleks kaebajale vanglasse vastu ja viiks ta Tallinnasse. Raske liikumispuude tõttu liigub kaebaja ainult ratastoolis ja tal on seetõttu keeruline minna ise bussiga Tallinnasse. Soomest saadetud SIM-kaardile on laetud 50 eurot. Tele2 stardipaketi kohta puuduvad tõendid, sest ametnikud keeldusid selle kohta äravõtmise akti koostamisest ja inimene, kes selle saatis, on praeguseks surnud.
7.Tallinna Vangla vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. 1) Kaebajale ei ole saadetud ning temalt ei ole ära võetud Tele2 kõnekaardi stardipaketti, mistõttu ei saa vangla otsustada selle paigutamist kaebaja isiklike asjade juurde. 2) Kinnipeetaval ei ole pakkide saamise õigust, kuid kinnipeetaval on õigus saada kirju ja maksikirju. Kinnipeetaval on vanglas lubatud omada asju, mis tal olid kaasas vanglasse saabumisel või mille ta on soetanud vangla kaupluse vahendusel. Väheväärtuslikud esemed, mis saabuvad kirjaga, võõrandatakse, hävitatakse või kantakse riigieelarve tuludesse. Kuna kaebajalt äravõetud SIM-kaartide väärtus on hinnatud väiksemaks kui 20 eurot, kuuluvad need hävitamisele. Kaebajal on vajalikud telefonikõned võimalik teha ka talle väljastatud kõnekaardiga ja põhjendatud vajaduse korral on võimalik kõne tegemine enne vabanemist ka vangla kulul. Kaebajal puudub laos mobiiltelefoni laadija, mistõttu on väited SIM-kaartide vajamise kohta põhjendamatud.
8.Tallinna Halduskohus jättis 14.02.2022 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.
2(6)
3-21-1349 1) Tele2 kõnekaardi stardipaketi kaebajale saatmise ja äravõtmise kohta puudub teave ning seda ei ole käsitletud ka vaideotsuses. Seega ei ole kohtul võimalik kohustada vanglat tagastama kaebajale Tele2 kõnekaardi stardipaketti. 2) Lattu paigutamist on kaebaja taotlenud üksnes 06.04.2021 saabunud SIM-kaardi puhul ning 14.04.2021 ja 16.04.2021 saabunud stardipakettide lattu paigutamist on vangla käsitanud 10.06.2021 vaideotsuses uute sisuliste taotlustena. Puudub siiski vajadus lahendada küsimust sellest, kas kaebaja oleks pidanud enne vaide esitamist taotlema ka nimetatud stardipakettide lattu paigutamist, sest vastustaja on igal juhul jõudnud õige lõppotsuseni. 3) Kinnipeetaval ei ole õigust pakke saada. Vangistusseaduse (VangS) § 28 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus kirjavahetusele. Kiri ei tohi oma olemuselt esemeid sisaldada. VSKE § 57 lg-st 1 tuleneb, et kinnipeetav saab hoida vanglas (s.o enda juures või laos) üksnes algselt kaasas olnud või vanglateenistuse vahendusel soetatud asju. SIM-kaart kui andmekandja on vanglas keelatud ese (Tallinna Vangla kodukorra p 7.1.32). 4) VSKE § 70 lg 1 sätestab, et kui äravõetud esemete väärtus on üle 20 euro ja saatja on teada, siis teavitatakse esemed saatnud isikut saadetud asjade kättesaamise võimalustest ning kui isik ei ole kahe kuu möödumisel teabe saatmisest esemele järele tulnud, siis ese võõrandatakse, hävitatakse või kantakse riigieelarve tuludesse. Isegi kui kaebajale saadetud kõnekaartidel on raha üle 20 euro, ei saa neid lattu paigutada, sest vastustajale ei ole selles küsimuses kaalumisõigust. VSKE § 70 lg 2 esimese lause sätestab, et äravõetud esemed, mille väärtus on 20 eurot või alla selle, võõrandatakse, hävitatakse või kantakse riigieelarve tuludesse. Kahe SIM-kaardi puhul on nende saatja teada ning vanglal pole võimalik kaaluda nende lattu paigutamist. 5) VSKE § 70 lg 2 teine lause sätestab, et kui paki saatjat ei suudeta kindlaks teha, edastatakse ese politseile, võõrandatakse, hävitatakse, kantakse riigieelarve tuludesse või tagastatakse vahistatule vabanemisel vastavalt VSKE-le. VKSE § 70 süsteemsel tõlgendamisel võiks järeldada, et nimetatud sätte lõike 2 teise lausega on soovitud reguleerida väärtuslike esemete lattu paigutamist ühe valikuna olukorras, kus saatjat ei ole võimalik tuvastada. Otsus paigutada kinnipeetavale saadetud ese lattu tehakse otstarbekuse alusel, kui võõrandamine, hävitamine või riigituludesse kandmine on ebamõistlik. Sellisesse otsustamisse kohus ei sekku (HKMS § 158 lg 3 teine lause). Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda, et kaalutaks anonüümse saatja edastatud väheväärtusliku eseme lattu paigutamist, kui teadaoleva saatja korral sellist tagajärge ei ole ette nähtud. Kaebaja on seejuures kinnitanud, et ZEN kõnekaardi stardipaketi saatja on talle teada. Sellisel juhul kohaldub § 70 lg 1 või lg 2 teine lause. 6) Seda, milleks kinnipeetav võib saadetud esemeid vabadusse saades vajada, ei arvestata esemega toimimise üle otsustamisel. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
9.X palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. 1) Kohus on alusetult leidnud, et SIM-kaartide saatjad olid teadmata, ning jätnud sellest lähtudes kaebuse rahuldamata. Kirjavahetuse kaardilt nähtub, kes saatsid kaebajale 06.04.2021 ja 14.04.2021 saabunud SIM-kaardid. Kaebaja helistas ZEN kõnekaardi stardipaketi saatnud sõbrale, kes kinnitas, et märkis ümbrikule oma aadressi. Seda ümbrikku kaebajale ei näidatud ning ei vormistatud ka eseme äravõtmise akti. Õige ei ole vangla väide, et alates 26.03.2021 ei ole vanglal kohustust vormistada kirjalikku esemete äravõtmise akti. Sellised aktid on kaebajale koostatud näiteks 12.01.2022 ja 26.01.2022. Vangla pole välja pakkunud võimalust tagastada kirjadest leitud esemed nende saatjatele. 3(6)
3-21-1349 2) Kaebaja vabaneb vanglast 08.06.2022 ning siis vajab kaebaja temale saadetud kõnekaarte, et ta ei peaks kulutama raha kõnekaartide ostmiseks. Kaebajal on vangla laos hoiul kaks mobiiltelefoni ning kaebajale vanglasse vastu tulev sõber võtab kaebajale kasutamiseks kaasa ka oma vana mobiiltelefoni. 3) Halduskohtu otsusest ilmneb, et kohtunik ei ole erapooletu, vaid on teinud otsuse vastustaja kasuks. Kohtuotsuse põhjendused on ebaselged ja arusaamatud.
10.Tallinna Vangla vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. 1) Kaebaja väide, et valvur ei näidanud talle 16.04.2021 saabunud kirja ümbrikku, on vastuolus valvuri ettekandes märgituga, mille kohaselt väitis kaebaja end teadvat saatjat käekirja järgi. 2) VSKE § 70 lg 1 kohaselt tuleb kinnipeetavale saadetud esemetest ja nendele järele tulemise võimalustest teavitada vaid nende saatjat ning sedagi juhul, kui äravõetud esemete väärtus on üle 20 euro. Kaebajale saadetud SIM-kaartide väärtuseks on igakordselt hinnatud vähem kui 20 eurot. 3) VSKE 26.03.2021 jõustunud muudatuste kohaselt ei ole vanglal enam kohustust äravõetud eseme kohta akti koostada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus otsustas lahendada asja kirjalikus menetluses, tuginedes 05.05.2022 määruses HKMS § 131 lg 1 p-le 1. Nimetatud säte ei ole praegusel juhul siiski kohaldatav, kuna kaebaja taotles pärast apellatsioonkaebuse esitamist 22.02.2022 avalduses asja läbivaatamist kohtuistungil. Ringkonnakohtu hinnangul on võimalik praegusel juhul kohaldada HKMS § 131 lg 1 p-i 2. Asjas ei ole kaalul olulisi õigushüvesid, vaid vaidlus puudutab kolme SIM-kaarti, mille väärtus on väike. Sisuliselt on asi lahendatav lihtmenetluses, mille puhul võib kohus jätta kohtuistungi korraldamata ka siis, kui kaebaja seda taotleb (HKMS § 133 lg 1, § 134 lg 2 p 6). Apellatsioonimenetluses on kokkuvõtlikult vaidlus selle üle, kas kaebaja saab nõuda talle vanglasse kirjaga saadetud esemete paigutamist tema asjade juurde lattu. Asja lahendamine sõltub sisuliselt ühe normi (VSKE § 70) tõlgendamisest. Kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses ega täiendavates avaldustes toonud välja erilisi asjaolusid, mida tuleks tingimata arutada kohtuistungil. Vastustaja on avaldanud nõusolekut lahendada asi kirjalikus menetluses.
12.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus.
13.Kaebuses mainitud Tele2 kõnekaardi üle apellatsioonimenetluses enam vaidlust ei ole. Tallinna Vangla on 10.06.2021 vaideotsuses (dtl 45–46) märkinud, et Elisa ja ZEN kõnekaartide stardipakettide lattu paigutamist ei ole kaebaja enne vaide esitamist taotlenud. Toimikust nähtub, et 06.04.2021 Soomest saabunud (DNA kõnekaardi) SIM-kaardi lattu paigutamise taotluse esitas kaebaja 06.04.2021 (dtl 37). Vangla lahendas selle taotluse 06.05.2021 vastusega (dtl 39), mille peale esitas kaebaja 09.05.2021 vaide (dtl 41–44), nõudes Soomest saadetud SIM-kaardi ning Elisa ja ZEN kõnekaartide stardipakettide lattu paigutamist. Oma 02.05.2021 avalduses (dtl 31) taotles kaebaja nii 06.04.2021 saabunud SIM-kaardi kui ka eelnevalt nimetatud stardipakettide lattu tema asjade juurde paigutamist. Sellele avaldusele vastas vangla 02.06.2021 kirjaga (dtl 33), mille peale kaebaja esitas 03.06.2021 vaide (dtl 35). 10.06.2021 vaideotsusega lahendas vangla 09.05.2021 vaiet, kuid juba enne selle vaide esitamist oli kaebaja taotlenud kolme SIM-kaardi lattu paigutamist ning vaideotsuse tegemise 4(6)
3-21-1349 ajaks oli vangla kõigi SIM-kaartide lattu paigutamise taotlused lahendanud. Kaebuse esitamise ajaks (18.06.2021) ei olnud veel möödunud 03.06.2021 vaide lahendamise tähtaeg, kuid kaebajale võis 10.06.2021 vaideotsusest jääda mulje, et see hõlmab nii Soomest saadetud SIMkaarti kui ka kõnekaartide stardipakette, nagu kaebaja 09.05.2021 vaie. Vangla ei ole kohtule esitanud 03.06.2021 vaide kohta tehtud vaideotsust ega esitanud ka andmeid sellise otsuse tegemise kohta. Kirjeldatud asjaoludel saab lugeda vaidemenetluse 06.04.2021, 14.04.2021 ja 16.04.2021 äravõetud SIM-kaartide osas läbituks.
14.VangS § 28 lg 1 järgi on kinnipeetaval õigus kirjavahetusele ja see toimub vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras. VangS § 29 lg 1 kohaselt avatakse kinnipeetavale saadetud kiri vanglateenistuja juuresolekul ning sellest võetakse ära esemed, mille omamine on vangla sisekorraeeskirjadega keelatud. Kinnipeetavale saadetud eseme äravõtmine on omandiõiguse riive, mis on ette nähtud õiguspärasel alusel tulenevalt vangistusseadusest (§ 15 ja § 28 lg 4) ning selle alusel kehtestatud VSKE-st ning Tallinna Vangla kodukorrast (p 7.1). VSKE § 641 p 10 järgi on kinnipeetavale vanglas keelatud mobiiltelefonid ja muud elektroonilised või tehnilised sidepidamisvahendid. Tallinna Vangla kodukorra p 7.1.32 järgi on kinnipeetavatele keelatud mh andmekandjad ja selle lugejad, v.a paber. Kodukorra seletuskirja järgi kuuluvad andmekandjate hulka ka SIM-kaardid, mida saab sihipäraselt kasutada ainult mobiiltelefonis.
15.VSKE § 50 lg-st 3 tulenevalt kohaldatakse kinnipeetavale saadetud kirjast ära võetud esemetele VSKE §-des 70, 71 ja 73 sätestatut. VSKE § 70 lg 1 sätestab, et kui äravõetud esemete väärtus on üle 20 euro, saadab vanglateenistus vahistatule pakis keelatud esemeid saatnud isikule asjakohase selgituse selle kohta, milliseid esemeid on pakis lubatud saata ning informatsiooni saadetud asjade kättesaamise võimaluste kohta. Kui isik ei ole kahe kuu möödumisel teabe saatmisest esemele järele tulnud, siis ese võõrandatakse, hävitatakse või kantakse riigieelarve tuludesse. Kui sama isik saadab paki teel teist korda keelatud esemeid, siis äravõetud esemeid ei tagastata, vaid võõrandatakse, hävitatakse või kantakse riigieelarve tuludesse olenemata äravõetud esemete maksumusest. VSKE § 70 lg-st 2 tuleneb, et kui äravõetud esemete väärtus on 20 eurot või alla selle, siis ese võõrandatakse, hävitatakse või kantakse riigieelarve tuludesse. Kui paki saatjat ei suudeta kindlaks teha, edastatakse ese politseile, võõrandatakse, hävitatakse, kantakse riigieelarve tuludesse või tagastatakse vahistatule vabanemisel vastavalt käesolevale korrale. Ringkonnakohus on oma 06.04.2017 määruses asjas nr 3-16-2455 leidnud, et neid sätteid tuleb mõista selliselt, et lõike 2 mõtteks on pigem erinormina lõike 1 suhtes välistada vanglateenistuse kohustus otsida väheväärtusliku asja puhul võimalusi selle saatjale tagastamiseks. Lõige 1 jätab määratlemata, kuidas toimida juhul, kui saatjat ei tuvastata. Sellisel juhul saab kohaldada VSKE § 70 lg 2 teist lauset. Oleks ebaloogiline, et äravõetud väheväärtusliku asja puhul saaks selle saatja mittetuvastamise korral panna lattu kinnipeetava vabanemist ootama, suure väärtusega eset aga mitte.
16.Soomest saadetud DNA kõnekaardi SIM-kaardi kohta on vangla 06.04.2021 ettekandes (dtl 15) märgitud, et selle väärtus on teadmata, 14.04.2021 ettekande (dtl 19) järgi on Elisa kõnekaardi stardipaketi väärtuseks hinnatud 1 euro ning 16.04.2021 ettekande (dtl 21) järgi on ZEN kõnekaardi stardipaketi väärtuseks hinnatud 3 eurot. Võib eeldada, et ka DNA kõnekaardi väärtus (müügihind) on samas suurusjärgus, s.o ei ületa 20 eurot. Kaebaja väited kõnekaardile 50 euro laadimisest on paljasõnalised ja ka ebajärjekindlad. 18.04.2021 kaebuses vanglale (dtl 27), mis puudutab 16.04.2021 kaebajale saadetud ZEN kõnekaardi stardipaketti, on kaebaja märkinud, et kõnekaardile on laetud 50 eurot. Samas 06.01.2022 halduskohtule esitatud 5(6)
3-21-1349 avalduses ning apellatsioonimenetluses väidab kaebaja, et tema kasupoja poolt Soomest saadetud (DNA kõnekaardi) SIM-kaart oli aktiveeritud ja sellele oli laetud 50 eurot. Ringkonnakohus ei pea kaebaja väiteid 50 euro suuruses summas kõneaja laadimise kohta veenvaks. Samuti ei saa eeldada, et vangla uuriks järele, kas väide kõneaja laadimise kohta vastab tõele. Vangla võib väärtuse hindamisel lähtuda kõnekaardi ligikaudsest müügihinnast. Seega tuleb DNA kõnekaardi SIM-kaardi ning Elisa ja ZEN kõnekaartide stardipakettide väärtuseks lugeda vähem kui 20 eurot.
17.Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 järgi võib isik nõuda toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Praegusel juhul kohaldub VSKE § 70 lg 2 esimene lause, mis ei näe ette äravõetud esemete lattu paigutamist. Sõltumata SIM-kaartide väärtusest ei oleks kohaldatav ka viidatud sätte teine lause, kuivõrd kõigi äravõetud esemete saatjad on tuvastatavad: Soomest saadetud SIM-kaardi ja Elisa kõnekaardi stardipaketi saatjad olid kirja avamise ajal teada ning apellatsioonkaebuses on nimetatud ka ZEN kõnekaardi stardipaketi saatnud isik, kes oli kaebaja väidetest lähtuvalt talle juba kirja saamise ajal teada. Järelikult ei ole kaebajal alust nõuda SIM-kaartide lattu paigutamist.
18.Vastustaja on õigesti viidanud, et tulenevalt 26.03.2021 jõustunud VSKE muudatustest, millega tunnistati kehtetuks VSKE § 72 („Pakist äravõetud eseme kohta akti koostamine“), ei ole vanglal alates sellest kuupäevast enam kohustust vormistada pakist või kirjast leitud ja äravõetud esemete kohta kirjalikku esemete äravõtmise akti. Äravõetud eseme kohta vormistatakse ettekanne, mis sisaldab VSKE § 71 lg-s 1 loetletud andmeid. VSKE § 63 lg 2 kohaselt tehakse kinnipeetavalt äravõetud asjade ja dokumentide kohta kanne vangiregistrisse. Sellest, et pärast nimetatud muudatuse jõustumist on vangla mõnedel juhtudel vormistanud kirjalikud äravõtmise aktid, ei tulene vanglale kohustust vormistada akte kõikidel juhtudel. 06.04.2021, 14.04.2021 ja 16.04.2021 saabunud SIM-kaartide äravõtmist tõendavad kirjalikud ettekanded ning nende esemete äravõtmise üle pole ka vaidlust.
19.See, milleks kaebaja äravõetud SIM-kaarte vajab ja kuidas ta neid vabanemisel kasutada saab, ei ole siinse vaidluse lahendamisel oluline. Väidetav vajadus kasutada vanglas keelatud esemeid vabanemisel ei anna alust nõuda esemete lattu paigutamist ega tekita vanglale sellise võimaluse kaalumise kohustust.
20.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole ringkonnakohtule esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente. Kaebaja oli apellatsioonimenetluses vabastatud riigilõivu tasumisest. Seega jäävad menetluskulud HKMS § 118 lg 3 alusel riigi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.