lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-16-1706/21

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 14.12.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-16-1706/21
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
14.12.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1150
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Einar Vene, Madis Ernits 14.12.2016, Tartu 3-16-1706 Si kaebus Viru Vangla 01.07.2016. a otsuse nr 610/1672-2 osaliseks tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks 01.06.2016. a taotluse uuesti lahendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Menetlusosalised

Tartu Halduskohtu 30.09.2016. a otsus Si apellatsioonkaebus Kaebaja S Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1.Jätta kaebaja taotlus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata.
2.Tagastada apellatsioonkaebus kaebajale.
3.Jätta rahuldamata kaebaja taotlus halduskohtumenetluse seadustiku § 181 lg 1 põhiseadusevastaseks tunnistamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1.Tartu Halduskohus 30.09.2016. a otsusega jättis kaebaja kaebuse rahuldamata.
2.Tartu Halduskohtu 30.09.2016. a otsus tehti avalikult teatavaks kohtukantselei kaudu. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1 esimese lause kohaselt tuleb apellatsioonkaebus esitada 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks oli 31.10.2016.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.08.11.2016 saabus Tartu Ringkonnakohtusse kaebaja apellatsioonkaebus Tartu Halduskohtu 30.09.2016. a otsuse peale. Ümbrikult nähtuvalt on apellatsioonkaebus vanglateenistusele kohtule edastamiseks üle antud 02.11.2016. Seega on apellatsioonkaebus esitatud kahepäevase hilinemisega.
4.Tartu Ringkonnakohus 11.11.2016. a määrusega jättis kaebaja apellatsioonkaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja apellatsioonitähtaja ennistamise taotluse esitamiseks.
5.Kaebaja esitas 20.11.2016 ringkonnakohtule taotluse apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Kaebaja selgitab, et tal oli apellatsioonkaebuse esitamiseks vähem aega kui seadus võimaldab, kuna kaebaja sai halduskohtu 30.09.2016. a otsuse kätte alles 06.10.2016. 30 päeva otsuse kättesaamisest sai seega täis 05.11.2016 ja kaebaja esitas apellatsioonkaebuse selle aja jooksul. Kaebaja möönab, et HKMS § 181 lg 1 kohaselt on apellatsioonkaebuse esitamiseks aega 30 päeva otsuse avalikult teatavaks tegemisest, kuid selgitab, et tema kui kinnipeetav ei saanud otsust 30.09.2016 kätte, kuid vastustaja sai ja selline olukord, et kinnipeetaval on apellatsioonkaebuse esitamiseks väiksem tähtaeg kui teisel menetlusosalisel, on vastuolus õiglase ja ausa kohtupidamisega. Kaebaja toob välja, et ka Riigikohus on korduvalt märkinud, et sellistel juhtudel tuleb pooli kohelda võrdselt ning tähtaeg ennistada. Lisaks leidis kaebaja, et selline olukord on ka põhiseadusega vastuolus ja halduskohtud peaksid otsused kinnipeetavale kätte toimetama otsuse avalikult teatavaks tegemise päeval või märkima otsuses, et apellatsiooni saab esitada 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Kaebaja palub tähtaja ennistamata jätmisel jätta HKMS § 181 lg 1 osaliselt kohaldamata ning tunnistada see põhiseadusega vastuolus olevaks.
6.30.11.2016 esitas Viru Vangla Tartu Ringkonnakohtule seisukoha kaebaja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse osas. Viru Vangla nõustub Riigikohtu parktikaga, et kuna kinnipeetavate võimalus määratud ajal kohtukantseleis viibida on piiratud ning nende toimetamine kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemiseks kohtukantseleisse oleks silmanähtavalt ebaökonoomne, siis apellatsioonitähtaja kulgema hakkamise osas võib kinnipeetavate samaväärne kohtlemine võrreldes teiste isikutega viia tulemuseni, kus tegelik tähtaeg apellatsioonkaebuse koostamiseks ja esitamiseks on kinnipeetaval lühem kui teistel isikutel, siis põhjendamatu ebavõrdse kohtlemise vältimiseks ning kohtumenetluse üldiste nõuete järgimiseks on otstarbekaks apellatsioonitähtaeg ennistada. Tähtaja ennistamine võimaldab kinnipeetavast kaebaja asetada olukorda, mis on faktiliselt võrdne nende apellantidega, kellel on võimalus kasutada apellatsioonkaebuse koostamiseks ja esitamiseks 30 päeva, mis tagab õiglase kohtumenetluse. Samuti arvestades asjaolusid, et kaebus esitati 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest arvates ning tähtaja ennistamine ei piira menetlusõiguste kasutamist vastustaja poolt, asub Viru Vangla seisukohale, et apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg tuleb ennistada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja taotlus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata ning apellatsioonkaebus kaebajale tagastada.
8.Tulenevalt HKMS § 181 lg-st 1 tuleb apellatsioonkaebus esitada 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Antud juhul oli apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg Tartu Halduskohtu 30.09.2016. a otsusele 31.10.2016. Vaidlus puudub selles, et kaebaja poolt 02.11.2016 vanglateenistusele üle antud apellatsioonkaebus Tartu Halduskohtu eelnimetatud otsuse peale on esitatud hilinenult, s.o kaks päeva pärast apellatsioonitähtaja lõppu. Tulenevalt HKMS § 181 lg-st 3 otsustab ringkonnakohus juhul, kui apellatsioonkaebus esitatakse pärast apellatsioonitähtaja möödumist, apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamise sama seadustiku §-s 71 sätestatut arvestades. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel.
9.Tulenevalt HKMS § 71 lg-st 1 peab menetlusosalisel kaebetähtaja ennistamiseks olema mõjuva põhjusena käsitatav püsiv takistus kaebuse esitamiseks (vt ka Riigikohtu 13.10.2009. a otsus nr 3-3-1-65-09, p 16). Mõjuv põhjus eeldab, et tähtaja möödalaskmiseks oli olemas objektiivne põhjus ning selliseks põhjuseks on tavapäraselt sündmus, mille tekkimist ja

kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa (Riigikohtu 24.01.2007. a määrus nr 3-2-1-148-06, p 12). Samuti on Riigikohus märkinud, et vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb lisaks objektiivsetele asjaoludele arvestada ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest (Riigikohtu 16.01.2009. a määrus nr 3-3-1-75-08, p 17).

10.Ringkonnakohtu hinnangul ei saa käesoleval juhul kohaldada Riigikohtu 02.12.2009. a määruse nr 3-3-1-78-09 seisukohtasid, millele kaebaja ja ka vastustaja on tuginenud apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamist soovides, kuna Riigikohtu määruses esinenud ning käesoleval juhul esinevad faktilised asjaolud on erinevad. Riigikohtu käsitletud haldusasjas nr 3-3-1-78-09 ei olnud halduskohtu otsuses märgitud apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja kuupäeva ning see võis Riigikohtu hinnangul olla kaebaja jaoks eksitav, kuid Tartu Halduskohtu 30.09.2016. a otsuses on selgelt kirjas, et apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 31.10.2016 ning seega ei saanud kaebajal tekkida eksitust seoses sellega, millal ta pidi apellatsioonkaebuse esitama. Riigikohus on 02.12.2009. a määruse nr 3-3-1-78-09 p-s 11 lisaks märkinud, et tähtaja ennistamine selles olukorras oli erandlik. Ringkonnakohtu hinnangul sarnaseid erandlikke asjaolusid käesolevas asjas ei esine.
11.Ringkonnakohus selgitab, et HKMS § 181 lg 1 eesmärgiks ei ole tagada, et kõikidel menetlusosalistel oleks võrdselt aega apellatsioonkaebuse koostamiseks, vaid tagada, et kõikidel menetlusosalistel oleks piisav aeg pärast halduskohtu otsuse avalikult teatavakstegemist soovi korral apellatsioonkaebus koostada. 30 päeva on selleks piisav aeg, et nii kinnipeetavad kui ka vabaduses viibivad isikud saaksid kohtuotsusega tutvuda ning vajadusel apellatsioonkaebuse koostada. Ringkonnakohus märgib, et ka vabaduses viibivatel isikutel ei ole alati võimalik kohtuotsusega tutvuda selle avalikult teatavakstegemise päeval ning näiteks tööl käimise või haiguse tõttu on ka vabaduses viibivatel isikutel mõnikord 30 päeva jooksul vaid lühike aeg apellatsioonkaebuse koostamiseks. Vaatamata sellele, et kaebaja sai halduskohtu 30.09.2016. a otsuse kätte 06.10.2016, oli kaebajal siiski 25 päeva aega apellatsioonkaebuse tähtaegseks esitamiseks ning ringkonnakohtu hinnangul ei ole see ebamõistlikult lühike aeg, mida saaks pidada mõjuvaks põhjuseks HKMS § 71 lg 1 mõttes. Lisaks on HKMS § 181 lg 1 lauses 2 toodud erandid, mil apellatsioonitähtaeg algab kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid eranditega ei ole hõlmatud olukord, kus kinnipeetavast kaebaja saab kohtuotsuse kätte hiljem kui kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise päeval. Niisiis saab järeldada, et seadusandja tahe ei olnud kinnipeetavatele erikohtlemise võimaldamine. Seega ei ole ringkonnakohtul võimalik vaatamata nii kaebaja kui vastustaja soovile kaebaja apellatsioonkaebuse tähtaega ennistada.
12.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole eelnevast tulenevalt õiglase ja ausa kohtupidamisega vastuolus see, kui vastustajal on kaebajast paar päeva kauem aega apellatsioonkaebuse koostamiseks, kui mõlemal menetlusosalisel on piisavalt aega kohtuotsusega tutvumiseks ning apellatsioonkaebuse koostamiseks ja esitamiseks. Seega jätab ringkonnakohus kaebaja taotluse HKMS § 181 lg 1 osaliselt põhiseaduse vastaseks tunnistamiseks rahuldamata.
13.HKMS § 187 lg 3 p 2 alusel tagastatakse apellatsioonkaebus, kui apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist ja ringkonnakohus ei ennista apellatsioonitähtaega. Seega tuleb apellatsioonkaebus kaebajale tagastada. Tulenevalt HKMS § 187 lg 2 teisest lausest loetakse apellatsioonkaebuse tagastamisel, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar

/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium