lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-18-895/48

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 14.03.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-18-895/48
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
14.03.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1430
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 173 lg 1, 2Avalik teatavakstegemineHKMS § 181 lg 1ApellatsioonitähtaegHKMS § 187 lg 2, 3Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamineHKMS § 67 lg 4Tähtaja algus ja lõppHKMS § 68 lg 4Menetlustoimingu tegemise aegHKMS § 71 lg 1Seaduses sätestatud menetlustähtaja ennistamineVSkE § 48 lg 1

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-18-895/9Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium03.07.20183-18-895/24Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium27.09.20183-18-895/38Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja25.01.2019

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (6)

lahend.ee
3-21-1455/23Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja24.11.20233-21-1455/11Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium21.09.20223-21-565/43Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium15.02.20223-20-469/37Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja18.05.20213-19-1538/61Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja30.09.20203-19-337/22Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja20.09.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Einar Vene, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

14.03.2019, Tartu

Haldusasja number

3-18-895

Haldusasi

Meeme Mallene kaebus Viru Vangla kohustamiseks algatada ümberpaigutamise menetlus ja Justiitsministeeriumi 29.03.2018. a vaideotsuse nr 11-3/1790-2 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 25.01.2019. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Meeme Mallene apellatsioonkaebus

Menetlusosalised

Kaebaja Meeme Mallene Vastustajad Viru Vangla Justiitsministeerium

RESOLUTSIOON

Jätta Meeme Mallene taotlus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ning tagastada apellatsioonkaebus kaebajale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

MENETLUSE SENINE KÄIK

1.M. Mallene paigutati 03.01.2017 Tallinna Vanglast Viru Vanglasse.
2.M. Mallene esitas 27.12.2017 Viru Vanglale taotluse enda ümberpaigutamiseks Tallinna Vanglasse.
3.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Viru Vangla jättis 16.01.2018. a otsusega nr 6-10/44197-2 taotluse rahuldamata ja ümberpaigutamise menetluse algatamata.
4.M. Mallene esitas 01.02.2018 Viru Vangla otsuse nr 6-10/44197-2 peale vaide.
5.Justiitsministeerium jättis 29.03.2018. a vaideotsusega nr 11-3/1790-2 vaide rahuldamata.
6.M. Mallene esitas 30.04.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tühistada Justiitsministeeriumi 29.03.2018. a vaideotsus nr 11-3/1790-2 ning kohustada Viru Vanglat ja Justiitsministeeriumi paigutama ta Tallinna Vanglasse. Samuti palus kaebaja tuvastada, et Viru Vangla ületas tema vaide edastamiseks ettenähtud tähtaega.
7.Tartu Halduskohus võttis 26.07.2018. a määrusega kaebuse menetlusse kohustamis- ja tühistamisnõude osas ning tagastas kaebuse õigusvastasuse tuvastamise nõude osas.
8.Tartu Halduskohus jättis 25.01.2019. a otsusega kaebaja kaebuse rahuldamata.
9.M. Mallene esitas 27.02.2019 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tartu Halduskohtu 25.01.2019. a otsuse peale. M. Mallene esitas apellatsioonkaebuses ka tähtaja ennistamise taotluse, milles ta palub ennistada apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ja lugeda apellatsioonkaebus õigeaegselt esitatuks. Kaebaja märgib, et kuna tema interneti kasutamine on piiratud, mistõttu sai ta halduskohtu otsusest teada alles 30.01.2019 (s.t 5 päeva peale selle avaldamist internetis), siis hakkas 30-päevane tähtaeg tema puhul kulgema kohtuotsuse saamisele järgnevast päevast ja tähtpäev saabub 01.03.2019.
10.Viru Vangla palub 08.03.2019. a vastuses jätta kaebaja taotlus rahuldamata. Vangla märgib, et halduskohtu otsuses on selgelt märgitud tähtaeg, mille jooksul saab kohtuotsust vaidlustada ning esile on toodud ka viimane kuupäev, millal saab apellatsioonkaebust tähtaegselt esitada, s.o 25.02.2019. Eeltoodu tõttu ei kohaldu Riigikohtu 02.12.2009. a lahendi nr 3-3-1-78-09 seisukohad. Vangla on seisukohal, et asjas ei esine selliseid mõjuvaid põhjuseid, mis oleksid takistanud kaebajal apellatsioonkaebust kohtule tähtaegselt esitamast.
11.Justiitsministeerium palub 11.03.2019. a vastuses jätta kaebaja taotlus rahuldamata. Justiitsministeeriumi väitel oli kaebaja juba 28.11.2018. a määruse kaudu teadlik kaebetähtaja kulgemisest ning kaebaja taotlusest ei nähtu ühtegi mõjuvat põhjendust apellatsioonkaebuse esitamise võimatuse kohta kaebetähtaja jooksul.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja taotlus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata ja apellatsioonkaebus kaebajale tagastada.
13.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1 esimese lause kohaselt tuleb apellatsioonkaebus esitada 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. HKMS § 173 lg 1 kohaselt tehakse kohtuotsus avalikult teatavaks kohtukantselei kaudu või kuulutamisega kohtuistungil tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-de 453 ja 454 kohaselt. HKMS § 173 lg 2 lause 2 kohaselt kui asi vaadatakse läbi kohtuistungit pidamata või menetlusosaline ei osalenud kohtuistungil, teatab kohus menetlusosalisele otsuse teatavakstegemise aja.
14.Kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotluses märgitust võib mõista kaebaja soovi arvutada kaebetähtaega kohtuotsuse kättesaamise hetkest, mitte kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise hetkest, mistõttu saabub kaebaja arvates apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg 01.03.2019. Asja materjalidest nähtuvalt teatas Tartu Halduskohus 28.11.2018. a määrusega (I kd, tl 112-112p), et asi vaadatakse läbi kirjalikus menetluses ning et kohus teeb kohtuotsuse asjas avalikult teatavaks 25.01.2019 Tartu Halduskohtu Tartu kohtumaja kantselei kaudu. Halduskohtu 28.11.2018. a määruse sai kaebaja kätte 03.12.2018 (I kd, tl 115). Kaebaja sai seejärel ka haldusasja toimikuga tutvuda (I kd, tl 121). Ka halduskohtu 25.01.2019. a otsuse

edasikaebamise korras on märgitud, et otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 25.02.2019. Käesolevas asjas kohaldub HKMS § 181 lg 1 lauses 1 sätestatu, mis näeb ette, et apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg hakkab kulgema otsuse kuulutamisest, mitte otsuse kättesaamisest arvates. Kuna Tartu Halduskohus tegi otsuse avalikult teatavaks 25.01.2019, siis oli viimane päev otsusele apellatsioonkaebusele esitamiseks 25.02.2019 (arvestades sealjuures HKMS § 67 lg 4 lauses 2 sätestatut, et kui tähtpäev ei lange tööpäevale, möödub tähtaeg järgmisel tööpäeval).

15.Kinni peetavate isikute poolt kohtule edastatud menetlusdokumentide tähtaegsuse hindamist reguleerib HKMS § 68 lg 4, mille kohaselt loetakse vanglas või muus kinnises asutuses viibiva isiku avaldus kohtule õigel ajal esitatuks, kui see on tähtpäeval üle antud asjakohasele asutusele. Asutus edastab avalduse kohtule viivitamata. Kohtule edastatavate dokumentide üleandmine vanglateenistusele on reguleeritud justiitsministri 30.11.2000. a määrusega nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE). VSkE § 48 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud andma kirja vanglateenistujale üle avatud ümbrikus ning kirjutama ümbriku tagaküljele oma nime ja kirja vanglateenistujale edastamise kuupäeva. Seega lähtub ringkonnakohus menetlusdokumendi tähtaegsuse hindamisel selle üleandmist kinnitavast kuupäevast kirjaümbriku tagaküljel. Ringkonnakohtusse saabus kaebaja apellatsioonkaebus 04.03.2019. Kirjaümbrikul on kuupäevana märgitud 27.02.2019 (II kd, tl 3), mis on kaks päeva apellatsioonkaebuse esitamise tähtajast, s.o 25.02.2019, hilisem. Seega on kaebaja apellatsioonkaebus esitatud tähtaega ületades.
16.HKMS § 181 lg-st 3 tulenevalt otsustab ringkonnakohus juhul, kui apellatsioonkaebus esitatakse pärast apellatsioonitähtaja möödumist, apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamise. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Seega peab HKMS § 71 lg 1 järgi olema menetlusosalisel kaebetähtaja ennistamiseks mõjuv põhjus. Mõjuva põhjusena võib olla käsitatav püsiv takistus kaebuse esitamiseks (Riigikohtu 13.10.2009. a määrus nr 3-3-1-65-09, p 16). Mõjuv põhjus eeldab, et tähtaja möödalaskmiseks oli olemas objektiivne põhjus ning selliseks põhjuseks on tavapäraselt sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa (Riigikohtu 24.01.2007. a määrus nr 3-2-1-148-06, p 12). Samuti on Riigikohus märkinud, et vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb lisaks objektiivsetele asjaoludele arvestada ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematu isiku puhul ei saa tähtaja ületamine olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, s.h tähtajad (16.01.2009. a määrus nr 3-31-75-08, p 17; 01.10.2002. a määrus nr 3-3-1-57-02, p 19).
17.Riigikohus on juhtinud alama astme kohtute tähelepanu sellele, et kohtud võiksid lahendite puhul, kui kaebetähtaeg sõltub asja avalikult teatavakstegemisest, selguse huvides otsuses välja tuua apellatsioonitähtaja lõpu kindla kuupäevana (16.01.2009. a määrus nr 3-3-1-75-08, p 15; 02.12.2009. a otsus nr 3-3-1-78-09, p 8). Käesolevas asjas on halduskohus otsuses sellekohase kuupäeva selgelt ka märkinud. Ringkonnakohtu hinnangul pidi kaebaja halduskohtu otsuses märgitust mõistma, et tal tuleb apellatsioonkaebus esitada 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest, s.o hiljemalt 25.02.2019. Seega ei saanud kaebajale jääda selgusetuks, et apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 25.02.2019. Kuigi kaebaja sai halduskohtu otsuse kätte 30.01.2019 (II kd, tl 196), oli tal seejärel 26 päeva apellatsioonkaebuse tähtaegselt esitamiseks ning ringkonnakohtu hinnangul ei ole see aeg ebamõistlikult lühike, mida saaks pidada mõjuvaks põhjuseks HKMS § 71 lg 1 mõttes. Seisukohale, et ka 25 päeva ei ole liiga

lühike aeg apellatsioonkaebuse tähtaegseks esitamiseks, asus ringkonnakohus jõustunud 14.12.2016. a määruses haldusasjas nr 3-16-1706. Ringkonnakohus jääb oma varasema seisukoha juurde. Ringkonnakohus selgitab, et HKMS § 181 lg 1 eesmärgiks ei ole tagada, et kõikidel menetlusosalistel oleks võrdselt aega apellatsioonkaebuse koostamiseks, vaid et kõikidel menetlusosalistel oleks piisav aeg pärast halduskohtu otsuse avalikult teatavakstegemist soovi korral apellatsioonkaebuse koostamiseks (TrRK 14.12.2016. a määrus asjas nr 3-16-1706, p 11).

18.HKMS § 181 lg 1 lauses 2 on toodud erandid, mil apellatsioonitähtaeg algab kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid erandiga ei ole hõlmatud olukord, kus kinnipeetavast kaebaja saab kohtuotsuse kätte hiljem kui kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise päeval. Kaebaja puhul on ka tegemist isikuga, kes on pöördunud aastate jooksul väga arvukate kaebustega kohtutesse. Seega ei ole kaebaja puhul tegemist isikuga, kelle puhul saaks eeldada, et talle on halduskohtu lahendite peale edasikaebekorra regulatsioon võõras. Käesoleva asja materjalidest ei nähtu ringkonnakohtu hinnangul, et kaebaja ei suutnud aru saada, millal lõpeb apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg või et esinenud oleks mõni mõjuv põhjus, mis oleks takistanud kaebajal apellatsioonkaebust tähtaegselt esitamast.
19.Kõike eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et käesolevas asjas ei esine asjaolusid, mis tingiksid apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise. Asjas ei ole ilmnenud, et apellatsioonitähtaja ületamise tinginuks objektiivsete asjaolude esinemine, mille tekkimist või kulgemist ei oleks kaebaja saanud ise vahetult mõjutada ning asjas ei esine sellist mõjuvat põhjust, mis oleks takistanud kaebajal apellatsioonkaebust ringkonnakohtule tähtaegselt esitada. Seetõttu jätab ringkonnakohus kaebaja taotluse apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata HKMS § 71 lg 1 ja § 181 lg 3 alusel.
20.HKMS § 187 lg 2 kohaselt apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel tagastatakse apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. HKMS § 187 lg 3 p 2 kohaselt apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist ja ringkonnakohus ei ennista apellatsioonitähtaega. Kuna kaebaja taotlus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks jääb rahuldamata, siis tagastab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse läbivaatamatult HKMS § 187 lg 2 ja lg 3 p 2 alusel. Seega tuleb lugeda, et kaebaja ei ole esitanud apellatsioonkaebust Tartu Halduskohtu 25.01.2019. a otsuse peale.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium