lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-16-2390/13

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 13.12.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-16-2390/13
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
13.12.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1597
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 110 lg 1Menetlusabi andmineHKMS § 111 lg 1Menetlusabi andmise tingimusedHKMS § 112 lg 1Füüsilisele isikule menetlusabi andmise piirangudHKMS § 203 lg 2Määruskaebuse esitamineHKMS § 204 lg 2Määruskaebuse esitamise kordHKMS § 249 lg 1Esialgne õiguskaitseHKMS § 250 lg 2Esialgse õiguskaitse taotlusHKMS § 252 lg 7Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-16-2390/6Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja05.12.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Maili Lokk, Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

13. detsember 2016. a, Tartu

Haldusasja number

3-16-2390

Haldusasi

Igor Abdulajevi esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus seonduvalt Tartu Vangla kambris laevalgustuse sisselülitamisega ajavahemikul kell 06.00 kuni 08.00.

Menetluse alus ringkonnakohtus

Igor Abdulajevi määruskaebus Tartu Halduskohtu 05.12.2016. a määruse resolutsiooni p-i 3 peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Igor Abdulajevi menetlusabi taotlus ja vabastada ta riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel.
2.Võtta määruskaebus menetlusse.
3.Jätta Igor Abdulajevi taotlus võtta asja juurde tõendid haldusasjadest nr 3-16-1606 ja 3-16-2273 rahuldamata.
4.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 05.12.2016. a määruse resolutsiooni p 3 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
HKMS § 63Põhistamine

Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustik § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Igor Abdulajev esitas 20.10.2016 Tartu Vanglale pöördumise, millega taotles eluosakonnas kambrites hommikul ajavahemikul kell 06.00-08.00 laevalgustuse väljalülitamist.
2.Tartu Vangla jättis 08.11.2016. a vastusega nr 6-24/9413-2 I. Abdulajevi taotluse rahuldamata ja taotletud toimingu sooritamata.
3.I. Abdulajev esitas 21.11.2016 Tartu Vanglale vaide, milles palus hoiduda toimingust, mis seisneb kell 06.00-08.00 „suure“ laevalgustuse sisselülitamises. Vaide kohaselt ei ole sellist toimingut vangla kodukorras ette nähtud, see kahjustab tervist (nägemine, närvilisus) ja raiskab eelarvet.
4.I. Abdulajev esitas 22.11.2016 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub kohaldada esialgset õiguskaitse ja kohustada Tartu Vanglat kell 06.00-08.00 „suurt“ laevalgustust ilma kinnipeetavate soovita mitte sisse lülitama.
5.Tartu Halduskohus jättis 25.11.2016. a määrusega I. Abdulajevi esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ning palus muuhulgas taotluse esitajal selgitada, miks on käesolevas asjas esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik ning kuidas muutub taotleja õiguste kaitse hilisemalt raskendatuks või võimatuks, kui kohus esialgset õiguskaitset ei kohaldaks.
6.I. Abdulajev esitas 29.11.2016 halduskohtule puuduste kõrvaldamise avalduse, milles märgib, et ta on juba 21.11.2016. a esitatud taotluses esitanud piisavalt tõendeid ning palub kohtul kohaldada esialgset õiguskaitset. Taotluse esitaja palub halduskohtul võtta asja juurde haldusasjas nr 3-16-1606 esitatud meditsiinitõendid.
7.Tartu Halduskohus jättis 05.12.2016. a määruse resolutsiooni p-ga 3 I. Abdulajevi esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt leidis halduskohus, et I. Abdulajevi esialgse õiguskaitse taotlust ei ole võimalik rahuldada, sest taotleja ei ole oma taotlust nõuetekohaselt põhistanud. Halduskohus märkis, et taotluse juurde lisatud dokumentidest võib järeldada, et taotluse esitaja hinnangul kahjustab varajane laevalgustuse sisselülitamine tema tervist. Samas ei nähtu esitatud dokumentidest, et taotluse esitaja terviseprobleemid oleksid seotud varajasel kellaajal laevalgustuse sisselülitamisega. Näiteks ärevushäired on taotlejal diagnoositud juba alates 2011. aastast (Tartu Vangla 19.09.2016. a vastus nr 8-4/189-2). Lisaks nähtub 04.11.2016. a tervisekaardi väljavõttest, et taotlejal on lapsest saadik esinenud hoopis pimedusekartus. Kokkuvõttes ei nähtu halduskohtu arvates I. Abdulajevi esialgse õiguskaitse taotlusest, millised kahjulikud tagajärjed talle esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisel saabuksid. Halduskohus märkis täiendavalt, et vaidlust hommikusel ajal laetulede sisselülitamise üle ei saa pidada ka edulootusi omavaks. Päevakava kohaselt toimub Tartu Vanglas äratus kell 06.00 ning kuna õigusaktid seda ei reguleeri, millal võib laetuled kambrites sisse lülitada, siis otsustab seda vangla. Halduskohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt on kell 06.00 laevalgustuse sisselülitamine vajalik pimedal ajal järelevalve tegemiseks ning kinnipeetavate äratamiseks päevakavajärgsete tegevuste viivituseta järgimiseks. Ajavahemik kell 06.00-08.00 on kinnipeetavatele ette nähtud voodite korrastamiseks, hommikuvõimlemiseks, tualetiks ning hommikusöögi söömiseks. Öörahu ja seega ka laetulede väljalülitamine on taotlejale tagatud ajavahemikus kell 22.00-06.00.
8.I. Abdulajev esitas 06.12.2016 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 05.12.2016. a määruse resolutsiooni p-i 3 peale, millega halduskohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Määruskaebuse esitaja palub halduskohtu määruse resolutsiooni p-i 3 tühistada, kuna halduskohus on tõendeid ebaõigesti hinnanud. I. Abdulajev märgib, et asjas nr 1606 p-s 11.6 on näidatud tema haiguste ja vara ärkamise põhjalik seos, samuti on see üldtunnustatud fakt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 60 lg 1 alusel. I. Abdulajevi väitel ei ole küsimus ainult ärevushäiretes, vaid ka muudes diagnoosides, mis nähtuvad haldusasjadest nr 3-16-1606 ja 3-16-2273. Määruskaebuse esitaja palub kohtul tutvuda nimetatud haldusasjades materjali hulgas olevate tema haigusloo väljavõtetega. Määruskaebuse esitaja väidab, et ta on asjas nr 3-16-2273 esitanud põhjendatud taotluse 11 lehel. Õigusliku alusena märgib ta inimväärikuse ning viitab seejuures Riigikohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditele, põhiseaduse sätetele ja Aarhusi konventsioonile. Määruskaebuses on märgitud, et valgus ärritab silmi ja mõjub aju ärritavalt, seda enam, et valgus lülitatakse sisse äkki, mitte aeglaselt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9.I. Abdulajev on määruskaebuses palunud anda talle menetlusabi ja vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 tuleb määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 15 eurot. HKMS § 110 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus menetlusabina vabastada menetlusabi saaja täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile.
10.Kuna I. Abdulajev on taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks esitanud koos määruskaebusega 06.12.2016, siis tuleb HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt kontrollida määruskaebuse esitaja sissetulekuid ja väljaminekuid perioodil 06.08.2016–05.12.2016. Tartu Vangla poolt ringkonnakohtule esitatud I. Abdulajevi isikukonto väljavõtte kohaselt on menetlusabi taotleja sissetulek olnud nimetatud ajavahemikul 43,42 eurot. Sellest tuleb maha arvata kinnipidamised vahekontole ja vabanemisfondi, mis on kokku 30,4 eurot. Riigikohtu üldkogu 12.04.2016. a otsuse asjas nr 3-3-1-35-15 kohaselt tuleb HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaldamisel eeldada menetlusabi taotleja igakuiste vältimatute kulutustena täiendavalt kulutusi umbes summas 21,50 eurot. I. Abdulajev on teinud nimetatud perioodil kaupluses oste kokku summa eest 50 senti ning tasunud kaks arvet kogusummas 12,52 eurot, mida saab täies ulatuses pidada Riigikohtu praktikast tulenevalt vältimatuteks kulutusteks. Seega on menetlusabi taotleja HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel arvutatud nelja kuu keskmine sissetulek (43,42-43,42)/4x2) ebapiisav 15 euro suuruse riigilõivu tasumiseks ning menetlusabi andmine ei ole välistatud. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Ringkonnakohtu arvates ei ole alust pidada I.Abdulajevi määruskaebust perspektiivituks. Seetõttu tuleb määruskaebuse esitaja vabastada riigilõivu tasumise kohustusest.
11.HKMS § 252 lg 7 esimese lause kohaselt esitatakse määruskaebus esialgse õiguskaitse määruse või esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale otse kõrgemalseisvale kohtule. HKMS § 204 lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kätte toimetamisest arvates. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb esialgse õiguskaitse taotluse esitaja poolt Tartu Halduskohtu 05.12.2016. a määruse resolutsiooni p-i 3 peale esitatud määruskaebus võtta menetlusse, sest määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning määruskaebus on esitatud tähtajast kinni pidades.
12.Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 05.12.2016. a määruse resolutsiooni p-i 3 tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 05.12.2016. a määruse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohust järgmist.
13.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et I. Abdulajevi esialgse õiguskaitse taotlusest ei nähtu, millised kahjulikud tagajärjed esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega taotlejale kaasneksid. Üksnes väited selle kohta, et määruskaebuse esitaja terviseprobleemid on seotud kambris laevalgustuse sisselülitamisega ajavahemikul 06.00-08.00, ei anna alust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Hinnangu selle kohta, kas vangla tegevus on õigusvastane või kas määruskaebuse esitaja väidetavad terviseprobleemid võivad olla tingitud laevalgustuse

sisselülitamisest, saab kohus anda siis, kui I. Abdulajev on esitanud halduskohtule vastavasisulise kaebuse. HKMS § 249 lg 1 järgi võib kohus esialgset õiguskaitse kohalda vaid siis, kui kaebaja õiguste kaitse võib vastasel juhul osutuda kohtuotsusega oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 250 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb esialgse õiguskaitse taotlust põhistada. HKMS § 63 esimese lause kohaselt on põhistamine faktilise väite selgitamine kohtule selliselt, et kohtu hinnangul on väide usutav. Käesoleval juhul ei ole esialgse õiguskaitse taotluse esitaja taotluses põhjendanud, milles seisnevad tema jaoks rasked tagajärjed, kui esialgset õiguskaitset ei kohaldata. Üksnes väited selle kohta, et vaide korras vaidlustatud toiming, mis seisneb kell 06.00-08.00 laetulede põlema panemises, on õigusvastane, või et hommikune laetulede põlema panemine on põhjuslikus seoses kaebaja terviseprobleemidega, ei anna alust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Halduskohus on 25.11.2016. a määruses, millega ta jättis esialgse õiguskaitse taotluse käiguta, selgitanud taotluse esitajale esialgse õiguskaitse taotluse põhjendamise kohustust. Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et esialgse õiguskaitse taotluse esitajal ei tulnud põhjendada mitte seda, miks tema arvates on vangla tegevus õigusvastane või milliseid terviseprobleeme võib olla vangla tegevus talle põhjustanud, vaid seda, miks on vajalik kohaldada esialgset õiguskaitset vaidemenetluse ajaks. Seda määruskaebuse esitaja vaatamata halduskohtu selgitustele teinud ei ole.

14.I. Abdulajev on määruskaebuses esitanud taotluse võtta asja materjalide juurde haldusasjades nr 3-16-2273 ja 3-16-1606 esitatud haiguslood. Kuna määruskaebuse põhjendustest nähtub, et määruskaebuse esitaja sooviks on tõendada nimetatud materjalidega oma tervislikku seisundit või selle põhjuslikku seost hommikuse lampide põlema panemisega, kuid nimetatud küsimused kuuluvad lahendamisele asja sisulise läbivaatamise käigus, jätab ringkonnakohus kaebaja taotluse rahuldamata.
15.Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et vanglale esitatud vaidest ning halduskohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotlusest nähtub, et I. Abdulajevi sooviks on esitada kohustamisnõue. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb esialgse õiguskaitse menetluses vältida põhivaidluse ette äraotsustamist (Riigikohtu halduskolleegiumi 22.09.2014. a määrus asjas nr 3-3-1-59-14, p 19). Käesolevas asjas teeks kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamise korral haldusorganile samasisulise ettekirjutuse, mida taotletakse vaidega. Seega otsustaks kohus esialgse õiguskaitse kohaldamisega vähemalt vaidemenetluse ajaks põhivaidluse osaliselt ette ära. Riigikohus on viimati viidatud lahendis küll möönnud, et ka sellises olukorras ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine välistatud, kui esineb esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ülekaalukas vajadus ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu käesolevas asjas esitatud esialgse õiguskaitse taotlusest, et taotluse esitajal esineks esialgse õiguskaitse vajadus määral, mis õigustaks juba vaidemenetluse ajaks soovitud hüve saamist.
16.Eeltoodust tulenevalt jääb I. Abdulajevi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 05.12.2016. a määruse resolutsiooni p 3 muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium