Xxxx kaebus Tallinna kohtutäituri Toomas Saarma 08.05.2015 otsuse peale täiteasjas nr 194/2013/4100
Menetlustoiming
Kaebuse lahendamine
Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja (võlgnik)
Xxxx(isikukood xxxx, aadress Xxxx) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Paavo Paas (elektronpost [email protected])
Puudutatud isik 1 (kohtutäitur)
Tallinna kohtutäitur Toomas Saarma (isikukood 36405162725, aadress Kotzebue 9, 10412 Tallinn, elektronpost [email protected])
Puudutatud isik 2 (sissenõudja)
Xxxx(isikukood xxxx, aadress xxxx) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Maksim Greinoman (elektronpost [email protected])
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kohtumääruse resolutsioon
1.Rahuldada Xxxx(isikukood xxxx) kaebus Tallinna kohtutäituri Toomas Saarma (isikukood 36405162725) 08.05.2015 otsuse peale täiteasjas nr 194/2013/4100.
2.Tühistada Tallinna kohtutäituri Toomas Saarma (isikukood 36405162725) 30.03.2015 otsus täiteasjas nr 034/2011/136 (sunniraha määramine) ja 21.08.2015 otsus täiteasjas nr 034/2011/136 (kaebuse lahendamine).
Teha kohtumäärus menetlusosalistele teatavaks kättetoimetamisega. Menetluskulude jaotus
4.Jätta menetluskulud Tallinna kohtutäituri Toomas Saarma (isikukood 36405162725) kanda.
5.Kohus määrab menetluskulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie (5) kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille 1 (6)
tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama määruskaebuse (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). I.
Asjaolude kirjeldus
1.Xxxx(võlgnik) esitas 20.05.2015 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Toomas Saarma (kohtutäitur) 08.05.2015 otsuse peale täiteasjas nr 194/2013/4100. Sissenõudjaks nimetatud täiteasjas on Xxxx(sissenõudja). Kohus algatas kaebuse alusel hagita menetluse 26.05.2015.
2.Võlgnik põhjendas kaebust järgmiselt. Sundtäitmisel olevast täitedokumendist tuleneb lähenemiskeeld. Võlgnik rikkus väidetavalt 25.01.2015 lähenemiskeeldu Xxxxlähenemise ja tema kõnetamisega. Kohtutäitur määras 30.03.2015 võlgnikule täitedokumendist tulenevate kohustuste väidetava rikkumise eest sunniraha. Võlgnik ei ole lähenemiskeeldu rikkunud. Kohtutäitur ei ole otsuse tegemisel kaalutlusõigust teostanud ning on eiranud muid dokumentaalseid tõendeid ja jätnud sisuliselt hindamata politsei 03.02.2015 teatise. Võlgnik palub tühistada kohtutäituri otsuse kaebuse lahendamise kohta ja sunniraha määramise otsuse.
3.Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata. Politsei- ja Piirivalveameti Kesklinna politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse 03.02.2015 teatisega on tõendatud, et võlgnik rikkus täitedokumendist tulenevat kohustust mitte rääkida Xxxxomal algatusel. Kohtutäitur ei ole andnud määravat tähendust üksnes nimetatud teatisele. Kohtutäitur arvestas Xxxx tsiviilasjas nr 2-13-21540 antud ütlustega, kuid nendega ei ole tõendatud, et võlgnik ei rikkunud kohustust mitte rääkida omal algatusel Xxxx. Politsei- ja Piirivalveameti esindaja 07.05.2015 vastuse ja Põhja Ringkonnaprokuratuuri 27.04.2015 vastuse kohaselt fikseeriti 25.01.2015 teatises lähenemiskeelu rikkumine.
4.Sissenõudja vaidles kaebusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata. Võlgnik rikkus Harju Maakohtu 14.05.2013 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-13-21540 kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõusid. Nimetatud fakt on tuvastatud 03.02.2015 teatises kriminaalmenetluse mittealustamise kohta ja Põhja Ringkonnaprokuratuuri 02.03.2015 määrusega. Kohtul puudub õigus ja kohustus hinnata võlgniku üksikuid väiteid ja tõendeid.
5.Kohus kuulas sissenõudja suuliselt ära 26.05.2016. Sissenõudja avaldas, et ta soovib esitada võlgnikule küsimusi. Sissenõudja palus mitte peatada menetlust. Sissenõudja hinnangul soovib võlgnik kohtumenetlust venitada. Seda tõendab tema tegevus põhikohtuasjas. Kohtutäitur tegi oma otsuse politsei otsusele tuginedes. Täitedokumendi tühistamise korral saab sunniraha otsust täita eraldi täiteasjas. Sissenõudja soovib, et Xxxxvõiks olla kohtu poolt ärakuulatud. Sissenõudja avaldas, et lähenemiskeeld tundub olevat täitmatu.
6.-
Sissenõudja esitas 30.05.2016 kohtule järgmised küsimused võlgnikule esitamiseks: „1. Mida tegite lähenemiskeelu rikkumise ärahoidmiseks xxxx suhtes (vaidlusalune episood)?
3.Kui Te väidate, et ei vihka Karmasid, miks lasite Eesti Ekspressil avaldada artikkel „Xxxx“?
4.Kas ja mis eesmärgil olete kogunud arvutivõrgus andmeid xxxx kohta (veebilehe väljatrükk manuses)?“
7.Kohus kuulas võlgniku suuliselt ära 31.05.2016. Võlgnik avaldas vaidlusaluse episoodi kohta, et ta sõitis liftis koos abikaasa ja tütrega ülemiselt korruselt alla. Kui nad liftist väljusid, tuli üks poistest trepist alla meile järgi ja üritas Xxxxst mööda trügida. Tal ei õnnestunud möödatrügimine. Seejärel jalutas võlgnik koos abikaasa ja tütrega Pronksi tänava poole. Xxxxläks tänaval võlgnikust minust mööda ja sellega asi lõppes. Mingit kõnetamist ei toimunud. Juhtumi ärahoidmiseks oleks võlgnik saanud vaid ära joosta, milleks esialgne õiguskaitse teda ei kohusta. Juhtum toimus kaamerate 2 (6)
vaateväljas. Kohtutäitur nende väljavõtteid ei võtnud. Võlgniku esindaja avaldas, et ei ole mõtet eraldi määrust teha menetluse peatamise taotluse rahuldamata jätmise kohta. II.
Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus
Menetlusosaliste ärakuulamine
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 8 sätestab, et menetlustoimingu protokollib kohus hagita menetluses üksnes siis, kui ta peab seda vajalikuks, ja ulatuses, milles peab seda vajalikuks. Menetlusosalistel ei ole õigust taotleda protokolli parandamist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 53 sätestatule. Vastuväiteid protokollile võib esitada asjas tehtud lahendi peale edasi kaevates. Kui protokolli ei koostata, tuleb menetlustoimingutega seotud olulised asjaolud märkida ära kohtulahendis. Kohus ei koosta eraldi protokolli võlgniku ja sissenõudja ärakuulamise kohta. Menetlustoiminguga seotud asjaolud on märgitud kohtumääruse kirjeldava osa punktides 5 ja 7. Sissenõudja avaldas kohtule küsimused, mida ta soovis esitada võlgnikule ärakuulamisel. Kohtu hinnangul ei olnud küsimused 3 ja 4 asjassepuutuvad. Kohus leiab, et nimetatud küsimustele vastamine ei anna kohtule teavet selle kohta, kas kohtutäitur on järginud sunniraha määramisel seadust. Seetõttu ei esitanud kohus võlgnikule tema ärakuulamisel nimetatud küsimusi. Kaebuse lahendamine
9.Kohtutäituri õigus määrata asjassepuutuvas täiteasjas võlgnikule sunniraha tuleneb täitemenetluse seadustiku (TMS) §-st 183 koosmõjus §-ga 261 ning need on kohtuasja lahendamisel asjassepuutuvad sätted. TMS § 183 kohaselt võib kohtutäitur määrata võlgnikule TMS §-s 261 sätestatud korras sunniraha, kui toimingut saab teha üksnes võlgnik ise, kuid ta ei tee seda määratud tähtpäevaks, või kui võlgnik rikub kohustust mingit toimingut taluda või toimingust hoiduda. TMS § 261 on üldsäte, mis reguleerib täitemenetluses sunniraha määramise tingimusi ja korda. Sunniraha määrates on kohtutäituril kaalutlusõigus. Sellele vaatamata peab kohtutäitur kohtulahendit täitma formaliseerituse põhimõtte kohaselt. Täitemenetluses sunniraha määramise esmaseks eelduseks on asjaolu, et kohtulahendit, mille täitmiseks soovib kohtutäitur sundi kohaldada, saab kohtutäitur täitemenetluse korras täita ning selle täitmist kohustatud isikult nõuda. Tsiviilasjas jõustunud või viivitamata täidetavaks tunnistatud kohtulahend on TMS § 1 lg 1 p 1 järgi üldjuhul täitedokument, mida saab täitemenetluses täita. Käesoleval juhul on täitedokumendiks Harju Maakohtu 14.05.2013 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-1321540, mis on seadusest tulenevalt täitmisele kuuluv alates määruse kättetoimetamisest kohustatud isikule. Sunniraha määrates tuleb kohtutäituril kontrollida TMS §-s 183 ja §-s 261 sätestatud sunniraha kohaldamise eeldusi. TMS §-e 183 ja 261 tõlgendada selliselt, et kohtutäitur võib lähenemiskeeldu sisaldavat kohtulahendit täites määrata kohustatud isikule sunniraha, kui kohustatud isik rikub kohustust hoiduda teatud toimingust. Sunniraha määramisel on otsustava tähendusega asjaolu, et kohustatud isik on rikkunud täitedokumendist tulenevat kohustust hoiduda teatud toimingust. Harju Maakohtu 14.05.2013 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-13-21540 resolutsioonist nähtuvalt rakendas kohus järgmisi esialgse õiguskaitse abinõusid: „2.1. Keelata Xxxxsiseneda Xxxx, Xxxx, Xxxxning Xxxxeluruumi aadressil Xxxx, Tallinn.
2.2.Kui Xxxxviibib üheaegselt Xxxxga ja/või Xxxxga ja/või Xxxxja/või Xxxx XxxxTallinn elumaja ühiselt kasutatavates ruumides, sealhulgas trepikojas, ei tohi Xxxx läheneda Xxxx lähemale kui 5 meetrit. 3 (6)
2.3.Keelata Xxxx läheneda väljaspool XxxxTallinn elumaja Xxxxle, Xxxxle, Xxxxning Xxxx lähemale kui 10 meetrit.
2.4.Keelata Xxxxrääkida omal algatusel Xxxxga, Xxxxga, Xxxxning Xxxxning samuti keelata Xxxxvõtta nendega ühendust elektrooniliste sidevahendite kaudu“ (I kd, tl-d 25-26). Täitedokumendist tuleneb seega neli erinevat toimingut, mille tegemisest on võlgnik kohustatud hoiduma. Selleks, et kohtutäitur saaks kohaldada sunniraha, peab võlgnik olema rikkunud vähemalt ühte kohtumäärusest tulenevat toimingu tegemisest hoidumise kohustust.
10.Selle, kas võlgnik on rikkunud täitedokumendist tulenevat toimingu tegemisest hoidumise kohustust, selgitab välja kohtutäitur. Formaliseerituse põhimõttest tulenevalt ei saa kohtutäitur siduvalt tuvastada, kas võlgnik on rikkunud täitedokumendist tulenevat kohustust või mitte. Kohtutäitur saab anda üksnes hinnangu, kas kohustuse rikkumine on usaldusväärselt dokumenteeritud või muul põhjusel väljaspool kahtlust. Kui kohustuse rikkumine on kohtutäituri hinnangul usaldusväärselt dokumenteeritud või muul põhjusel väljaspool kahtlust, saab kohtutäitur määrata võlgnikule sunniraha. Kohtutäituril on võimalik koguda ise teavet, et välja selgitada, kas kohustuse rikkumine on usaldusväärselt dokumenteeritud või muul põhjusel väljaspool kahtlust. Kohtutäituril on võimalik koguda kohustuse rikkumise väljaselgitamiseks teavet võlgnikult (TMS § 26 lg 1) ja kolmandatelt isikutelt (TMS § 26 lg 2). Kohtutäituri õigus saada teavet on tagatud sunniraha määramise õigusega (TMS § 261 lg 1). Kogutud teabe põhjal saab kohtutäitur kujundada seisukoha, kas kohustuse rikkumine on usaldusväärselt dokumenteeritud või muul põhjusel väljaspool kahtlust. Kui kohtutäitur on kujundanud seisukoha kohustuse rikkumise veenvuse osas, peab kohtutäitur otsustama, kas määrata sunniraha või mitte. Sunniraha määramine on kohtutäituri diskretsiooniõigus. Kohtutäituri seisukoha kujunemine nii kohustuse rikkumise veenvuse kui ka sunniraha määramise osas peab olema täitetoimiku põhjal jälgitav.
11.Võlgnikul on õigus esitada kohtutäituri otsuse peale kaebus põhjendusel, et kohustuse rikkumine ei olnud usaldusväärselt dokumenteeritud või muul põhjusel väljaspool kahtlust. Kui kohustuse rikkumine ei ole usaldusväärselt dokumenteeritud või muul põhjusel väljaspool kahtlust, peab kohtutäitur võlgniku kaebuse rahuldama ja sunniraha määramise tühistama. Kaebuse rahuldamata jätmise korral on võlgnikul õigus taotleda kohtule esitatud kaebuses, et kohus annaks hinnangu, kas kohustuse rikkumine oli usaldusväärselt dokumenteeritud või muul põhjusel väljaspool kahtlust.
12.Kui võlgnik on seisukohal, et ta ei ole täitedokumendist tulenevat kohustust rikkunud, kujutab see materiaalõiguslikku vaidlust sissenõudja ja võlgniku vahel. Sellest tulenevalt saab võlgnik esitada sissenõudja vastu hagiavalduse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks sunniraha määramist puudutavas osas. Sellise nõude aluseks on kohustuse rikkumise puudumine.
13.Kohus on seisukohal, et kohus peab käesoleval juhul kontrollima, kas kohtutäitur on õigesti leidnud, et võlgniku poolt kohustuse rikkumine on usaldusväärselt dokumenteeritud või muul põhjusel väljaspool kahtlust. Kohtutäitur avaldas vaidlustatud otsuses, et ta lähtus sunniraha määramisel Politsei- ja Piirivalveameti Kesklinna politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse 03.02.2015 teatisest kui dokumentaalsest tõendist ning teatises sisalduvatest järeldustest. Kohtutäituri otsusest ei nähtu, et kohtutäitur oleks sunniraha määramisel lähtunud muudest dokumentidest või muust tema poolt kogutud teabest. Seetõttu peab kohus hindama, kas Politsei- ja Piirivalveameti Kesklinna politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse 03.02.2015 teatisega on usaldusväärselt dokumenteeritud täitedokumendist tuleneva hoidumiskohustuse rikkumine võlgniku poolt.
4 (6)
Kohus on seisukohal, et kõnealune dokument ei ole kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) mõistes dokumendiks, millega on tuvastatud süüteo tunnustega teo esinemine. Seetõttu ei saa teatist lugeda sama usaldusväärseks kui näiteks kriminaalmenetluse lõpetamise määrust (KrMS § 206). Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse usaldusväärsus tuleneb eelkõige sellest, et määruse tegemisele on eelnenud kriminaalmenetlus ning isikul, kellele on omistatud süüteo tunnustega teo toimpanemine, on saanud oma õigusi seaduses sätestatud korras kaitsta. 03.02.2015 teatist saab lugeda dokumendiks, millega on fikseeritud, et uurimisasutusele avaldati informatsiooni lähenemiskeelu rikkumisest. Lisaks sisaldab teatis informatsiooni selle kohta, miks uurimisasutus ei tee menetlustoiminguid (ei alusta kriminaalmenetlust). Kohtu hinnangul ei ole uurimisasutusele teatamine süüteotunnustega teo tunnustega toimepanemisest ja sellise teate fikseerimine toiming, mis muudab teo toimepanemise tõendatuks. Seetõttu ei saa 03.02.2015 teatist lugeda dokumendiks, millega on usaldusväärselt dokumenteeritud teo toimepanemine. Teatist ei muuda usaldusväärseks ka asjaolu, et Politsei- ja Piirivalveameti esindaja Merle Randla 07.05.2015 vastusest ja Põhja Ringkonnaprokuratuuri 27.04.2015 vastusest nähtuvalt fikseeriti teatises lähenemiskeelu rikkumine. Kohtu hinnangul ei saa hilisemad uurimisasutuse ja prokuratuuri selgitused anda teatisele täiendavat sisu olukorras, kus kriminaalmenetlust läbi viidud ei ole. 03.02.2015 teatise tegemisele kriminaalmenetluse läbiviimist ei eelnenud. Seetõttu ei saa kohus lugeda ainult teatist ja teatisel põhinevat informatsiooni piisavaks, et lugeda hoidumiskohustuse rikkumise toimumine veenvaks. Vastupidise tõlgenduse korral piisaks kohustuse rikkumise usaldusväärseks dokumenteerimiseks sellest, kui uurimisasutusele avaldatakse kontrollimata info süüteotunnustega teo kohta ning uurimisasutus teeb info põhjal teatise kriminaalmenetluse mittealustamise kohta. Kohtu hinnangul saab teatis olla üheks, kuid mitte piisavaks teabeallikaks, mille põhjal kohtutäitur saab lugeda kohustuse rikkumise muul põhjusel väljaspool kahtlust olevaks. Kohtutäitur oleks pidanud seetõttu kasutama oma TMS §-st 26 tulenevat teabe kogumise õigust võlgnikult ja kolmandatelt isikutelt. Täiendava teabe põhjal oleks kohtutäitur saanud kujundada arvamuse, kas kohustuse rikkumine on väljaspool kahtlust. Kuivõrd kohtutäitur lähtus üksnes teatisest ja sellele tagantjärele antud selgitustest ning ei kogunud muud teavet, ei olnud kohtu hinnangul kohustuse rikkumine usaldusväärselt dokumenteeritud ega muul põhjusel väljaspool kahtlust. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et kaebus kohtutäituri otsuse peale tuleb rahuldada. Kohus rahuldab kaebuse ja tühistab kohtutäituri otsused kaebuse rahuldamata jätmise ja sunniraha määramise kohta. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
14.TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 10 sätestab, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta kohtutäituri kanda, kelle seaduse nõuetele mittevastav sunniraha määramise otsus andis võlgnikule põhjuse esitada kaebus kohtutäiturile ja hiljem kohtule. Kohus jätab menetluskulud kohtutäituri kanda.
15.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine takistab asja lahendamist. Seetõttu määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. 5 (6)
/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.