XXX kaebus eesti keele riigieksami kirjutamisosa tulemuse ja Haridus- ja Teadusministeeriumi riigieksamite ja ühtsete põhikooli lõpueksamite apellatsioonikomisjoni otsuse nr 4466 tühistamiseks ning Haridus- ja Teadusministeeriumi kohustamiseks teha eksamitöö osas uus hindamine
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja – XXX Vastustaja – Haridus- ja Teadusministeerium
Resolutsioon
1.Jätta XXX kaebus rahuldamata.
2.Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
Edasikaebamise kord
Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 09.01.2017 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.
XXX kirjutas 25.04.2016 eesti keele riigieksamitöö (eksamitöö kood 119018). Eksamitöö hinnati 84 punkti vääriliseks. 21.06.2016 esitas XXX vaide Haridus- ja Teadusministeeriumile (edaspidi HTM, ka vastustaja) riigieksami tulemuse muutmiseks. Haridus- ja teadusministri moodustatud apellatsioonikomisjon vaatas vaide läbi ning otsustas 30.06.2016 otsusega nr 4466 jätta riigieksami tulemuse muutmata.
2.25.07.2016 esitas XXX Tartu Halduskohtule kaebuse, milles soovis vaidlustada enda eesti keele riigieksami hindamise ja apellatsioonikomisjoni otsuse nr 4466. Tartu Halduskohus 11.08.2016 kohtumääruses jättis XXX kaebuse käiguta ning andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks 10-päevase tähtaja alates määruse kättesaamisest.
XXX esitas kohtule 20.08.2016 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles märkis, et lisaks apellatsioonikomisjoni otsuse nr 4466 tühistamisele soovib ta, et tühistataks ka tema sooritatud eesti keele riigieksami kirjutamisosa tulemus. Kaebaja tahab, et eksamitöö kirjutamisosa hinnataks õigesti ja õiglaselt. Tartu Halduskohus võttis 22.08.2016 määrusega kaebuse menetlusse ja tegi vajalikud eelmenetluse toimingud.
KAEBAJA VÄITED
3.Kaebuse kohaselt puudutab kaebus riigieksami kirjutamisosa, kus on valesti hinnatud õigekirja. Kaebaja leiab, et apellatsioonikomisjon ei ole ilmselt kontrollinud, kas tema kirjandi õigekirja on hinnatud vastavalt seadusega määratud eesti kirjakeele normile. Kaebaja hinnangul esines tal vaidlustatud riigieksamitöös kaks õigekirjaviga, mitte aga kuus õigekirjaviga nii nagu märkis esimene hindaja ja teise hindaja poolt märgitud kolm õigekirjaviga.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
4.Vastustaja kaebusega ei nõustu ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja eesti keele riigieksamitööd hindasid esiteks kaks eksperti (hindajat) ning pärast apellatsiooni esitamist veel kolm eksperti (vaidekomisjoni poolt kaasatud eksperdid), kelle isikute pädevuses ega erapooletuses ei ole vastustajal alust kahelda, sest keegi nendest ei olnud teadlikud sellest, kelle tööd nad hindasid. Vastustaja väidab, et vaideotsuse tegemisel tuvastas apellatsioonikomisjon, et kaebaja eksamitöö hindamisel lähtuti kehtivast hindamisjuhendist, mistõttu tuli esitatud vaie jätta rahuldamata.
KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
5.Vaidlust ei ole selles, et eesti keele riigieksami hindamise protseduur näeb ette, et eksamitöö kirjutamisosa hindavad kaks teineteisest sõltumatut hindajat hindamisjuhendi (tl 38-40 pöördel) põhjal. Kirjutamisosa lõpptulemuseks kujuneb kahe hindaja pandud punktide keskmine. Eksamitöö lugemisosa hindab üks hindaja hindamisjuhendi põhjal. Eksamitöö kogutulemus on lugemis- ja kirjutamisosa eest saadud punktide summa. Asja materjalidest nähtuvalt kirjutas kaebaja 25.04.2016 eesti keele riigieksamitöö (eksamitöö kood 119018) ja seda hinnati järgmiselt: lugemisosa 37 punkti ja kirjutamisosa 47 punkti, eksami kogutulemus 84 punkti. Riigieksamitöö hindamisel on lisaks vastava eksamiaine hindamisjuhendile aluseks ka haridus-ja teadusministri 15.12.2015 määruse nr 54 „Tasemetööde ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamise, hindamise ja säilitamise tingimused ja kord ning tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimise tingimused ja kord“ §-s 37 sätestatu.
6.Vaidlus käib asjas selle üle, kas kaebaja kirjandi õigekirja (kirjutamisosa) on hinnatud vastavalt seadusega määratud eesti kirjakeele normile õigesti. Asja materjalidest nähtuvalt määras esimene töö hindaja talle kuus õigekeelsusviga ning teine hindaja kolm õigekeelsusviga, kuid kaebaja hinnangul esineb tema töös kaks õigekirjaviga ja ta oleks pidanud saama töö eest kuus punkti rohkem. Seetõttu esitas kaebaja põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (edaspidi PGS) § 33 lg 1 kohaselt vaide HTM-le (tl 16), kuid jättis põhjendamata, miks ta tulemuse apelleerib.
PGS § 33 lg 1 sätestab, et esitatud vaiete läbivaatamiseks moodustab valdkonna eest vastutav minister apellatsioonikomisjoni. Haridus- ja teadusministri 02.05.2016 käskkirjaga nr 1.1-2/16/110 moodustati 2016. aasta riigieksami ja ühtse põhikooli lõpueksami tulemuste apellatsioonikomisjon (tl 32). Apellatsioonikomisjon kaasas haldusmenetluse seaduse § 83 lg-t 2 aluseks võttes vaidemenetluse läbiviimisse ka eksperdid, kuulates ära nende arvamuse eksamitöö osas.
7.Vaidekomisjoni kaasatud eksperdid (Merike Vardja, Külli Semjonov ja Hannele Asveit) kontrollisid vaidlustatud tulemusega eksamitöö (kood 119018) hindamise vastavust eesti keele riigieksami hindamisjuhendile, võttes arvesse hindamiskomisjoni otsuseid hindamisjuhendi täpsustamise kohta. Kuna apellatsiooni esitanud eksaminand ei põhjendanud, miks ta tulemuse apelleeris, vaatasid eksperdid läbi kogu eksamitöö (nii lugemis- kui ka kirjutamisosa) ja kontrollisid mõlemale eksamitöö osale pandud punktide vastavust hindamisjuhendis toodud punktitasemete kirjeldustele.
8.Ekspertarvamusest (tl 34-36) nähtuvalt kontrollisid eksperdid lugemisosa hindamise vastavust hindamisjuhendile ja leidsid, et lugemisosa oli hinnatud vastavalt hindamisjuhendile. Samuti kontrollisid eksperdid kirjandi kogutulemuse (47 punkti) vastavust hindamisjuhendile. Eksamitöö kirjutamisosa tulemus on nelja aspekti eest pandud punktide summa ning seepärast ei saanud vaadelda õigekeelsuse hindamist eraldi.
9.Kirjutamisosa hindamist kontrollides asusid eksperdid järgmistele seisukohtadele:
1.Mõlemad hindajad olid sisu hinnanud 20 punktiga. Hindamine oli kooskõlas hindamisjuhendiga.
2.Mõlemad hindajad olid vormi hinnanud 4 punktiga. Hindamine oli kooskõlas hindamisjuhendiga.
3.Kirjutamisosas hinnatakse stiili üldmulje põhjal. Esimene hindaja oli kirjandi stiili hinnanud 10 punktiga, teine hindaja 8 punktiga. Kokku sai eksaminand stiili eest 9 punkti. Eksperdid leidsid, et esimene hindaja oli stiili hinnanud liiga leebelt. Eksaminandi teksti sõnastus oli selge ja ladus ning sõnavara mitmekülgne, kuid töös esines mitmeid stiilivääratusi, nt teemaarenduse teises lõigus on kasutatud minevikku ja olevikku läbisegi, teemaarenduse viiendas lõigus on tegusõna kasutatud mitmuse asemel ainsuses (teine hindaja on seda märganud), kokkuvõtte esimeses lauses puudub öeldis (teine hindaja on seda märganud). Ekspertide hinnangul oli teine hindaja, kes andis kirjandi stiili eest 8 punkti, olnud objektiivsem.
4.Esimene hindaja oli õigekeelsust hinnanud 12 punktiga (arvestas viit viga, reas 63 märgitud vea luges ta korduvaks veaks ja seda hindamisel ei arvestatud) ja teine hindaja 16 punktiga (arvestas kolme viga). Eksperdid leidsid, et kirjandis oli neli õigekeelsusviga, üks viga, mida võib käsitada nii õigekeelsus kui ka stiiliveana, ja üks hooletusviga, mida hindamisjuhendi järgi õigekeelsuse hindamisel ei arvestata. Seega ei ole kaebaja hinnang oma riigieksamitööle, et seal esines kaks õigekeelsusviga, õige.
10.Kohus peab vajalikuks märkida, et hindajad ei tuvastanud kaebaja eksimust mitte sõnade „väikerahvas“ või „seejuures“ kirjutamisel, vaid sõna „priviligeeritud“ kirjutamisel (peab olema „privilegeeritud“). Teises punktis toodu puhul on esimene hindaja lugenud sõna „eesti“ väikese algustähega kirjutamise veaks (korduva kasutamise enam mitte), teine hindaja ei ole veaks lugenud. Eksperdid olid arvamusel, et ka esimene hindaja ei eksinud, kuna lähtus tõenäoliselt teose kontekstist (koolis ei õppinud vaid vaesed eestlased) ning sellest, et teadlaste puhul on sobivam kasutada kohakuuluvust osutavat, s.t suure algustähega täiendit. Kolmandana toodu (kirjandi 26. ja 27. reas poolitusviga) on õige. Vea tuvastasid nii hindajad kui ka eksperdid
ning sellega nõustus ka kaebaja. Neljandana toodu osas eksib kaebaja. Esimene hindaja tuvastas vea sõna „ülehinnata“ kirjutamisel, kuid teine hindaja tühistas selle. Põhjuseks asjaolu, et nimetatud sõna võib kirjutada õigekeelsussõnaraamatu järgi nii kokku kui ka lahku. Sellest ka vastav tähistus teksti kõrval – kast ümber viga tähistava joone. Seega ei ole antud juhul viga tuvastatud ega arvestatud. Viiendana toodu (40. reas on kirjutatud suure algustähega ajalooline dokument „iseseisvusmanifest“) on õige. Vea tuvastasid nii hindajad kui ka eksperdid ning sellega on nõustunud ka kaebaja. Kaebaja poolt kuuendana toodut ei ole eksperdid käsitlenud ja põhjus on selles, et teksti kõrval on kasutatud tähistust – ring ümber viga tähistava joone, mille ümber omakorda on kast. Nimetatud tähistus tähendab seda, et esimene hindaja on märkinud vea ning kuna tegemist on kordusega, siis on ring ümber viga tähistava joone märgitud. Teine hindaja on teinud kasti, mis tähistab, et seda ei ole veaks loetud. Küll aga tuvastasid eksperdid kolm täiendavat õigekeelsusviga.
11.Asja materjalidest nähtuvalt arvestas esimene hindaja õigekeelsuse hindamisel 6 viga, teine hindaja 3 viga. Eksperdid leidsid, et vaidlustatud eksamitöö kirjutamisosas (kirjandis) on 4 õigekeelsusviga ja lisaks üks viga, mida võib käsitada nii õigekeelsus kui ka stiiliveana. Selle vea võib lugeda kas kokku- ja lahku kirjutamise veaks, mis on õigekeelsusviga, või leebema suhtumise korral ka liiasuseks (topelt keskvõrre), mis on stiiliviga. Vaidlustatud eksamitöö kirjandi õigekeelsuse tulemus võib olla veatüübist tulenevalt kas 12 punkti (arvesse läheb 5 viga) või 16 punkti (arvesse läheb 4 viga). Kirjand on subjektiivselt hinnatav ja sealhulgas on õigekeelsuse hindamisel teatud piirialad, mille puhul veatüübi üle otsustamine on hindaja pädevuses. Eksperdid lähtusid õigekeelsuse hindamise õigsust ja juhendile vastavust kontrollides kirjandis esinenud tegelikust vigade arvust, leides, et kuigi vaidlustatud eksamitöö kirjandi õigekeelsust võiks hinnata ka 12 punktiga, arvestades 5 õigekeelsusviga, on selle kirjandi puhul õigekeelsuse eest punktide andmine piiripealne juhtum. Kuna õigekeelsuse eest oli eksaminand saanud kokku 14 punkti (3,5 toorpunkti), siis leidsid eksperdid, et see on õiglane ja õigekeelsuse tulemuse muutmine ei ole vajalik. Eksperdid lähtusid kirjutamisosa hindamise õigsust kontrollides kirjandi hindamisjuhendist ning leidsid, et kirjandi kogutulemus ((46 + 48) : 2 = 47 punkti) on õiglane ja adekvaatne. Vaidekomisjonile ettepanekut tehes lähtusid eksperdid eeltoodud argumentidest ja leidsid, et eksamitöö 119018 tulemuse (84 punkti) muutmine ei ole põhjendatud (sh kirjutamisosa kogutulemuse 47 punkti muutmine). Eksamitööd tervikuna on hinnatud hindamisjuhendist lähtudes ning eksamitöö lõpptulemus on õiglane. Kohtul pole alust ekspertide seisukohtadest erinevale seisukohale asumiseks. Samuti pole kohtul alust kahelda eksamitöö hindajate ja ekspertide pädevuses ega erapooletuses, sest kõigi viie hindaja puhul on tegemist eesti keele valdkonna eksperdiga, kes ei olnud teadlikud sellest, kelle tööd nad hindasid.
12.Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et haridus-ja teadusministri poolt moodustatud apellatsioonikomisjon, võttes aluseks ekspertide arvamuse ning uurides omaltpoolt dokumentaalseid tõendeid (sh hindamisjuhendit), selgitamaks välja, kas hindamise käigus on lähtutud kehtestatud reeglitest, tuvastades, et kaebaja eksamitöö hindamisel lähtuti kehtivast hindamisjuhendist ning jättis seetõttu vaide õiguspäraselt rahuldamata. Järelikult jääb XXX kaebus rahuldamata.
13.Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.