lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-16-2039/29

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 07.12.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-16-2039/29
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
07.12.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1358
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ruth Plaks, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

07.12.2016, Tallinn

Haldusasja number

3-16-2039

Haldusasi

SK kaebused Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks, Viru Vanglasse üleviimiseks ja prillide väljastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – SK Vastustaja – Tallinna Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 27.10.2016 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

SK määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1) Jätta SK määruskaebus rahuldamata. 2) Muuta Tallinna Halduskohtu 27.10.2016 määruse haldusasjas nr 3-16-2039 põhjendusi kaebuse tagastamise kohta prillide väljastamist puudutavas osas. Muus osas jätta Tallinna Halduskohtu 27.10.2016 määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tallinna Vanglas registreeriti 18.08.2016 SK võõrkeelne pöördumine (tl 11), milles SK taotles mittevaralise kahju hüvitamist summas 200 eurot või enda ümberpaigutamist Viru Vanglasse, sest Tallinna Vangla ja kamber 341 ei vasta euronõuetele, puudub haigla ja meditsiiniosakond nagu Viru Vanglas. Talle ei võimaldata prille, mida ta vajab halva valgustuse tõttu. Kinnipeetavatele pakutav toit ei ole normaalne. Tallinna Vangla andis 01.09.2016 kirjaga nr 5-37/16/160-2 (tl 13) SK-le tähtaja kahju hüvitamise taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Vangla selgitas, et kuigi SK vanglasisesel isikuarvel puuduvad rahalised vahendid, ei nõustu vangla tema pöördumise tõlkekulusid kandma, kuna vanglale teadaolevalt valdab SK eesti keelt piisaval tasemel, arvestades, et ta on esitanud Tallinna Vanglale pöördumisi (sh kahju hüvitamise taotlusi) eesti keeles. SK-l on võimalik võõrkeelne pöördumine endal ära tõlkida või kinnitada, et ta on nõus katma tõlkega kaasnevad kulud.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-16-2039 Tallinna Vangla tagastas 29.09.2016 kirjaga nr 5-37/16/160-3 SK 18.08.2016 kahju hüvitamise taotluse läbivaatamatult (tl 15). SK sai vangla 01.09.2016 kirja kätte 02.09.2016, kuid ei ole määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud.

2.Tallinna Vanglas registreeriti 19.08.2016 SK kahju hüvitamise taotlus (tl 23), milles SK soovis mittevaralise kahju hüvitamist summas 5000 eurot seoses paigutamisega kartserikambrisse, milles puudub Euroopa-tüüpi WC ja vesi on nõrga survega. Tallinna Vangla jättis 06.10.2016 vastusega nr 5-37/16/163-2 (tl 25-26) SK kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
3.Tallinna Vanglas registreeriti 31.08.2016 SK taotlus prillide saamiseks, kuna taotlejale märtsis väljastatud prillid on kadunud ja nägemine on muutunud halvemaks (tl 28). Tallinna Vangla vanemõe 28.09.2016 vastusega nr 5-18/16/22035-2 (tl 31) jäeti taotlus rahuldamata.
4.SK esitas Tallinna Halduskohtule 09.10.2016 kaebuse (tl 1-3, tõlked tl 5), milles soovis 20 000 eurot või Viru Vanglasse üleviimist, kuna teda peetakse kinni euronormidele mittevastavas vanglas (puudulik valgustus, puudub normaalne WC, kambris ei ole duširuumi ega kuuma vett, toit on ebakvaliteetne). Lisaks ei anna vangla ega selle meditsiiniosakond kaebajale prille vaatamata sellele, et kaebaja on 2016. a märtsis (eelmisel karistusajal) saadud prillid katki teinud ja nägemine halveneb. Samuti soovis kaebaja moraalse kahju hüvitamist summas 5000 eurot. Kaebuse kohaselt viibib kaebaja kambris nr 87, kus ei ole euronormidele vastavat WC-d, WC-st tulevad välja rotid.
5.Tallinna Halduskohus tagastas 27.10.2016 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, sest kaebaja ei ole kohtule esitatud nõuete osas läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. 1) Kinnipeetaval tuleb enne kohtule kaebuse esitamist pöörduda vangla poole kahju hüvitamise soovi korral asjakohase taotlusega ning haldusakti või toimingu vaidlustamiseks asjakohase vaidega (VangS § 11 lg-d 5 ja 8). Kui kinnipeetav ei käitu kohtueelses menetluses nõuetekohaselt (jätab kõrvaldamata vaides või taotluses esinenud puudused või ei esita vaiet või taotlust tähtaegselt) ja menetlus lõpetatakse seetõttu õiguspäraselt vaide või taotluse tagastamisega, ei ole kaebuse hilisem kohtule esitamine HKMS § 47 lg-st 1 tulenevalt lubatav. Kohus peab HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaldamisel veenduma, et ka tegelikult esinesid alused, millele viidates tagastati isiku taotlus kohustuslikus kohtueelses menetluses. 2) Kohus osutas haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lg-le 2, § 20 lg-tele 1 ja 2 ning § 21 lgtele 1 ja 2, põhiseaduse (PS) §-dele 6 ja 52, keeleseaduse (KeeleS) § 10 lg-tele 1 ja 3 ning § 12 lg-le 1, justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 491 lg-tele 2-5 ning tuvastas, et kaebaja on korduvalt esitanud vanglale teabenõudeid, taotlusi ja pöördumisi eesti keeles (tl 16-23). Arvestades, et kaebajal oli võimalik esitada kahju hüvitamise taotlus eesti keeles, oli vanglal õigus nõuda enne taotluse menetlusse võtmist kaebajalt taotluse tõlget. Tallinna Vangla tagastas 18.08.2016 kahju hüvitamise taotluse õiguspäraselt, arvestades, et kaebajale anti võimalus esinenud puudused määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, ent kaebaja ei esitanud eesti keelde tõlgitud taotlust. Seetõttu ei ole kaebajal õigust pöörduda sama kahju hüvitamise taotluse osas kaebusega halduskohtusse. 3) Kaebaja 19.08.2016 kahju hüvitamise taotlus, mille vangla lahendas sisuliselt ja jättis rahuldamata, ei puuduta kohtule esitatud kaebust. Kaebuses heidab kaebaja ette euronormidele vastava WC puudumist just kambris nr 87. Kinnipeeturegistri väljavõtte kohaselt paigutati kaebaja kartserikambrisse nr 87 alles 07.10.2016 ning ta viibis seal kuni 21.10.2016. Selle kambri tingimused ei saanud avaldada kaebajale mõju 19.08.2016 kahjunõude esitamise ajal. 2(4)

3-16-2039 Seega ei ole kaebaja nimetatud kambri tingimuste osas kahju hüvitamise taotlusega vangla poole pöördunud. 4) Kaebaja on esitanud vanglale 31.08.2016 taotluse prillide võimaldamiseks, kuid vangla 28.09.2016 vastust selle taotluse rahuldamata jätmise kohta ei ole kaebaja vaidlustanud. Toimingu vaidlustamiseks pidanuks kaebaja esitama enne kohtusse pöördumist vaide vanglale. 5) Kaebaja ei ole vaidlustanud enda paigutamist Tallinna Vanglasse.

6.SK esitas halduskohtu 27.10.2016 määruse peale määruskaebuse. Tallinna Halduskohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle 01.12.2016 lahendamiseks ringkonnakohtule. SK palub 02.12.2016 ringkonnakohtule saabunud menetlusdokumendis vaadata läbi haldusasi nr 3-16-2039 talle prillide võimaldamiseks ja Viru Vanglasse üleviimiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7.SK soovib määruskaebusest nähtuvalt Tallinna Halduskohtu 27.10.2016 määruse tühistamist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt koostas kaebaja 18.08.2016 taotluse vene keeles, sest ta ei valda eesti keelt. Kaebaja eesti keele tase on A1, mille ta omandas Tartu Vanglas. Kaebaja kontaktisik on keeldunud kaebajat taotluse koostamisel aitamast, leides, et kaebaja oskab eesti keelt väga hästi, kuid „A1 kategooria ei ulatu isegi mitte kooliprogrammini.“ Tallinna Vangla sotsiaaltöötaja võib kinnitada, et kaebaja ei tunne eesti keele grammatikat. Kambris nr 341 pudenes ukse sulgemisel laest krohvi, puudus normaalne valgustus, soe vesi ja normaalne tualett. Tallinna Vangla on vana ja kõik asjad on muutumas kasutuskõlbmatuks. Kaebaja nägemine muutub iga päevaga halvemaks. Kaebaja on korduvalt pöördunud meditsiiniosakonna poole ja selgitanud, et prillid läksid katki, kuid see on neile ükskõik. Kartserikambris nr 87 viibimine oli üldse võimatu, seal tulevad tualetist rotid.
8.Tallinna Vangla nõustub 01.12.2016 kirjalikus vastuses halduskohtu seisukohtadega ja palub jätta halduskohtu määrus muutmata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9.Määruskaebuse väited ei anna alust halduskohtu lõppjäreldustes õige määruse tühistamiseks ja asja saatmiseks halduskohtule menetluse jätkamiseks.
10.Halduskohus tagastas kaebuse kahju hüvitamise ja Viru Vanglasse ümberpaigutamise nõuete osas õigesti HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, sest kaebaja ei ole pidanud kinni nende nõuete kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
11.Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et Tallinna Vangla tagastas 01.09.2016 kirjaga kaebaja 14.08.2016 dateeritud ja 18.08.2016 registreeritud võõrkeelse pöördumise õiguspäraselt. VSKE § 491 lg 5 lubab vanglal jätta võõrkeelse vaide või kahju hüvitamise taotluse tõlkimiseks edastamata, kui kinnipeetav valdab vangla veendumuse kohaselt eesti keelt määral, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta eesti keeles. Kohtutoimikus sisalduvad eestikeelsed pöördumised (lisaks halduskohtu määruses osutatutele ka nt tl 28 olev 30.08.2016 dateeritud taotlus Tallinna Vangla meditsiiniosakonnale prillide väljastamiseks) võimaldavad ka kohtul veenduda, et kaebaja reaalne riigikeele oskuse tase on selline, mis võimaldab koostada kahju hüvitamise taotlusi ja vaideid eesti keeles. Seetõttu ei ole määravat tähtsust kaebaja väitel, et ta on omandanud eesti keele oskuse vaid A1-tasemel. Grammatilised vead ei takista teksti mõistmist. Õige on ka halduskohtu seisukoht, et kaebaja 18.08.2016 dateeritud ja 19.08.2016 registreeritud kahju hüvitamise taotlus, mis lahendati Tallinna Vangla 06.10.2016 vastusega, ei saa puu3(4)

3-16-2039 dutada kaebuses märgitud kartserikambrit nr 87, sest kaebaja viibis seal alates 07.10.2016 (tl 27).

12.Prillide väljastamist puudutavas osas tuleb halduskohtu määruse põhjendusi muuta, sest kaebuse tagastamise kohaseks aluseks on HKMS § 121 lg 1 p 4 asemel § 121 lg 1 p 1. Riigikohus on 12.10.2011 lahendis nr 3-3-1-56-11 selgitanud, et vanglas otsustab tervishoiutöötaja nii meditsiinilise abivahendi (prillid) vajaduse kui ka selle riigieelarvelistest vahenditest soetamise võimalikkuse üle. Tervishoiuteenuse vajaduse üle otsustamine on käsitatav tervishoiuteenuse osutamisena ning eraõiguslikus suhtes puhkenud vaidluse lahendamiseks puudub halduskohtul pädevus. Maakohtule hagi esitamisele ei sea VangS eeldusena varasema kohtueelse menetluse läbimist vanglas. Õiguslik olukord (Riigikohtu lahendis ja ka Tallinna Vangla vanemõe 28.09.2016 vastuses osutatud VangS § 52 ning Vabariigi Valitsuse 19.12.2003 määrus nr 330) ei ole Riigikohtu lahendi tegemise ajaga võrreldes muutunud. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks praeguses asjas Riigikohtu põhjalikke selgitusi korrata, sest viidatud lahend on tehtud SK asjas.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium