S.K. ́i kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju nõudes seonduvalt kinnipidamistingimustega ja prillide võimaldamata jätmisega ja tervise kahjustamisega ning Tallinna Vangla kohustamiseks S.K. ́i üleviimiseks Viru Vanglasse.
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine.
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord
1.Tagastada kaebus selle esitajale.
2.Toimetada määrus menetlusosalistele kätte. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1.Tallinna Vanglas registreeriti 18.08.2016 numbriga 5-37/16/160-1 kinnipeetav S.K. ́i võõrkeelne pöördumine (tl 11), milles S.K. taotles mittevaralise kahju hüvitamist summas 200 eurot või enese ümberpaigutamist Viru Vanglasse, sest Tallinna Vangla ja kamber 431 ei vasta euronõuetele, puudub haigla ja meditsiiniosakond nagu Viru Vanglas; temale ei võimaldata prille, mida ta vajab halva valgustuse tõttu. Samuti leiab kaebaja, et kinnipeetavatele pakutav toit ei ole normaalne.
01.09.2016 kirjaga nr 5-37/16/160-2 andis Tallinna Vangla S.K. ́ile tähtaja kahju hüvitamise taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks (tl 13). Tallinna Vangla selgitas, et kuigi S.K. ́i vanglasisesel isikuarvel rahalised vahendid puuduvad, ei nõustu vangla tema pöördumise tõlkekulusid kandma, kuna vanglale teadaolevalt valdab S.K. eesti keelt piisaval tasemel, arvestades, et ta on esitanud Tallinna Vanglale pöördumisi, s.h kahju hüvitamise taotlusi, eesti keeles, mistõttu on tal võimalik võõrkeeles esitatud pöördumised esitada eesti keeles. Vangla selgitas, et kuna vangla ei menetle võõrkeelseid pöördumisi, siis on S.K. ́il võimalik võõrkeelne pöördumine endal ära tõlkida või kinnitada, et ta on nõus katma tõlkega kaasnevad kulud.
3.29.09.2016 vastusega nr 5-37/16/160-3 tagastas Tallinna Vangla S.K. ́i kahjunõude läbivaatamatult (tl 15). Vastuses märkis vangla, et S.K. sai vangla 01.09.2016 kirja nr 5-37/16/160-2 kätte 02.09.2016, kuid oma pöördumises esinenud puudusi ta määratud tähtaja jooksul ei kõrvaldanud. Kuna S. K. taotluse puuduseid ei kõrvaldanud ja Tallinna Vangla võõrkeelset pöördumist ei menetle, siis tuli kahjunõue kaebajale läbivaatamatult tagastada.
4.19.08.2016 registreeriti Tallinna vanglas numbriga 5-37/16/163-1 S.K. ́i kahjunõue (tl 16-19), milles kinnipeetav soovis vanglalt mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 5000 eurot seoses paigutamisega kartserikambritesse, kus puudub Euroopa WC ja vesi on nõrga survega.
5.06.10.2016 vastusega nr 5-37/16/163-2 (tl 25-26) jättis Tallinna Vangla S.K. ́i kahjunõude rahuldamata.
6.31.08.2016 registreeriti Tallinna Vanglas numbriga 5-8/16/20522-1 kaebaja taotlus prillide saamiseks (tl 28), mille Tallinna Vangla vanemõde jättis 28.09.2016 vastusega nr 5-8/16/22035-2 rahuldamata (tl 31). Nimetatud vastust S.K. vaidemenetluse raames ei vaidlustanud.
7.Tallinna Halduskohtule saabus 11.10.2016 S.K. ́i kaebus, milles kaebaja nõuab kahju hüvitamist seoses inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustega ning prillide võimaldamata jätmisega, samuti tervise kahjustamisega. Veel nõuab kaebaja tema üleviimist Viru Vanglasse. Kaebuse kohaselt ei vasta vangla tingimused euronormidele, puudub sobilik tehisvalgus, duširuum, kuum vesi ning toit on ebakvaliteetne. Kaebaja palub moraalse kahju nõude kohta esitatud kaebuse osas mõista Tallinna Vanglalt välja 5000 eurot seoses sellega, et ta viibib kambris nr 87, kus puudub euronormidele vastav WC ning kus olmetingimused on sobimatud. Lisaks märgib kaebaja, et talle anti eelmise karistusaja jooksul välja prillid, kuid need on katki läinud. Uusi prille kaebajal pole, kuid tema silmanägemine halveneb.
8.13.10.2016 kohtunõudega kohustas kohus Tallinna Vanglat esitama kohtule kõik asjakohased dokumendid ning andmed ja esialgse seisukoha kaebuse kohta. Tallinna Vangla täitis kohtunõude 24.10.2016. Vangla hinnangul ei ole kaebajal õigust pöörduda kaebusega kohtusse, arvestades, et esimese, so 18.08.2016 pöördumise puuduseid kaebaja ei kõrvaldanud (st ei tõlkinud pöördumist vaatamata eesti keele oskusele eesti keelde) ning vangla on selle pöördumise kaebajale tagastanud, mistõttu ei ole kaebajal läbitud kohustuslikku kohtueelset menetlust vastavate pöördumises viidatud etteheidete osas. 19.08.2016 esitatud kahjunõue seoses kartserikambri tingimustega ei saa puudutada kaebuses konkreetselt viidatud kambrit nr 87, sest kaebaja oli paigutatud perioodil 17.08-19.08.2016 kartserikambrisse nr 73, perioodil 31.08-5.09.2016 kartserikambrisse nr 88 ning perioodil 22.09.26.09.2016 kartserikambrisse nr 74. Esmakordselt paigutati kaebaja kartserikambrisse nr 87 alles 07.10.2016. Kuivõrd kaebaja pole esitanud peale 04.10.2016 vanglale ühtegi kahju nõuet, on selge, et kaebaja ei ole seoses kartserikambrisse nr 87 paigutamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise taotlusega vangla poole pöördunud ning kohustuslik kohtueelne menetlus on ka selle nõude osas läbimata. Mis puutub vanglas 31.08.2016 registreeritud kaebaja taotlust prillide saamiseks, siis ei ole kaebaja selle taotluse rahuldamata jätmise kohta tehtud vastust vaidlustanud.
9.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud kohus kontrollib, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
10.HKMS § 47 lg 1 järgi võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
11.Asja materjalidest nähtuvalt on kaebuse eesmärk muuhulgas mittevaralise kahju väljamõistmine seoses vangla kartserikambri mitterahuldavate tingimustega. Samuti vaidlustab kaebaja temale prillide võimaldamata jätmist ning taotleb enda Viru Vanglasse paigutamist.
12.VangS § 11 lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seejuures sama §-i lg 81 kohaselt, kui vaie või taotlus tagastatakse põhjusel, et vaide või taotluse esitaja ei ole määratud tähtajaks vaides või taotluses puudusi kõrvaldanud, ei ole kinnipeetaval ja vahistatul õigust pöörduda kaebusega sama vaidemenetluse eseme või kahju hüvitamise taotluse osas halduskohtu poole. Seega saab kinnipeetav esitada halduskohtule kaebuse kahju hüvitamiseks juhul, kui on läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus vastavalt VangS § 11 lg 8. VangS § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Eeltoodu põhjal on ilmne, et kinnipeetaval tuleb enne kohtule kaebuse esitamist pöörduda vangla poole kahju hüvitamise soovi korral asjakohase taotlusega ning haldusakti või toimingu vaidlustamisel asjakohase vaidega. Riigikohus on kohtuasja 3-3-1-78-13 määruse punktis 18 osundanud järgmist: „Kolleegium leiab siiski, et tõlgendades VangS § 11 lg-s 5 sätestatut kooskõlas HKMS § 47 lg-s 1 ja § 121 lg 1 p-s 4 sätestatuga, tuleb asuda seisukohale, et juhul, kui kinnipeetav rikub asja kohustusliku kohtueelse lahendamise korda viisil, mis toob kaasa kohtuvälise menetleja sisulise otsuse puudumise ja vaide õiguspärase tagastamise, ei saa kinnipeetaval tekkida kohtusse pöördumise õigust.“. Seega, kui kaebaja ei käitu kohtueelses menetluses nõuetekohaselt (näiteks jätab kõrvaldamata vaides/taotluses esinenud puudused, ei esita vaiet/taotlust tähtaegselt) ja menetlus lõpetatakse seetõttu õiguspäraselt vaide või taotluse tagastamisega, ei ole hilisem kaebus kohtule HKMS § 47 lg-st 1 tulenevalt lubatav. Riigikohus on korduvalt varasemas praktikas rõhutanud (halduskolleegiumi 28.04.2014 määrus asjas 3-3-1-78-13, p 20 ja halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-2-2-12 ning halduskolleegiumi 20. juuni 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-34-13, p 8-9), et kohus, kontrollides kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist, ei või piirduda formaalse kontrolliga. Kohus peab HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaldamisel veenduma, et ka tegelikult esinesid alused, millele viidates tagastati isiku taotlus kohustuslikus kohtueelses menetluses.
13.Antud juhul on selge, et kaebaja on esitanud vanglale kaks kahjunõuet (18.08.2016 ja 19.08.2016) ja taotluse prillide saamiseks (31.08.2016). 18.08.2016 vanglale esitatud võõrkeelses pöördumises heitis kaebaja vanglale ka ette, et kogu vangla ja kamber nr 431 ei vasta euronõuetele, kaebajale ei võimaldata prille, puudub meditsiiniosakond ning kambrites on halb valgustus ja normaalne ei ole ka toit. Vangla tagastas selle pöördumise kaebajale läbivaatamatult seoses asjaoluga, et kaebaja ei esitanud puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaja jooksul eestikeelset pöördumist, kuigi selline võimalus kaebajal oli olemas. Lähtudes eeltoodust kontrollib kohus järgnevalt, kas Tallinna Vangla tagastas kaebaja 18.08.2016 pöördumise kahju hüvitamiseks õiguspäraselt, arvestades, et vastav taotlus hõlmab ka kaebuses märgitud asjaolusid – prillide võimaldamata jätmine, etteheited kambrite valgustusele ja toidule. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lg 2 kohaselt, kui isik jätab koos taotlusega esitamata nõutud andmed või dokumendid või kui taotluses on muid puudusi, määrab haldusorgan taotluse esitajale esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata. Tallinna Vangla on 1.09.2016
kirjaga nr 5-37/16/160-2 (tl 13) andnud kaebajale tähtaja 15 päeva 18.08.2016 registreeritud kahju hüvitamise taotluse puuduste kõrvaldamiseks – eestikeelde tõlgitud taotluse esitamiseks või tõlkekulude tasumisega nõustumiseks. Kaebajat hoiatati sama kirjaga, et puuduste kõrvaldamata jätmisel on vanglal õigus jätta esitatud taotlus läbi vaatamata. Samuti selgitas vangla, et kaebajal on võimalik esitada taotlus eesti keeles, arvestades, et varasemalt on kaebaja esitanud pöördumisi, sh kahju hüvitamise taotluseid eesti keeles. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-ide 6 ja 52 kohaselt on Eesti riigikeel ja riigiasutuste asjaajamiskeel eesti keel. HMS § 20 lg-te 1 ja 2 kohaselt on haldusmenetluse keel eesti keel ning haldusmenetluses kasutatakse võõrkeeli keeleseaduses sätestatud korras. Keeleseaduse (KeeleS) § 10 lg 1 kohaselt toimub riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse asjaajamine eesti keeles. Sama §i lg 3 järgi sätestatakse kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse keelekasutus asjakohaste seadustega. KeeleS § 12 lg-st 1 tuleneb, et kui riigiasutusele või kohaliku omavalitsuse asutusele esitatakse võõrkeelne avaldus või muu dokument, on asutusel õigus nõuda dokumendi esitajalt selle tõlget eesti keelde. HMS § 21 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline või tema esindaja ei valda keelt, milles asja menetletakse, kaasatakse menetlusosalise taotlusel asja menetlemisele tõlk. Sama §-i lg 2 kohaselt katab tõlgi kaasamise katab tõlgi kaasamist taotlenud menetlusosaline, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti või kui haldusorgan ei otsusta teisiti. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 491 lg 2 kohaselt võtab vangla enne võõrkeelse dokumendi vastuvõtmist kinnipeetavalt allkirja nõusoleku kohta, et võõrkeelse dokumendi tõlkimisele kulunud summa arvestatakse tema vanglasiseselt isikuarvelt maha. Tasu makstakse tõlkija esitatud arve alusel. Tõlketeenuste hinnakiri ja tasu arvutamise kord tehakse kinnipeetavale teatavaks enne allkirja võtmist. Sama §-i lg-st 3 tuleneb, et kui kinnipeetav keeldub nõusoleku andmisest, kuid tal on vanglasisesel isikuarvel olemas vahendid teenuse eest tasumiseks, edastatakse kinnipeetava võõrkeelne dokument menetlejale. Menetleja põhjendab oma vastuses kinnipeetavale võõrkeelsete dokumentide menetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise protsessi. Sama §-i lgst 4 tuleneb, et vanglale esitatud võõrkeelne dokument edastatakse tõlkijale ja tõlketeenuse eest tasub vangla üksnes juhul, kui kinnipeetaval puuduvad vanglasisesel isikuarvel rahalised vahendid. Sama §-i lg-st 5 tuleneb, et kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta, jätab vangla võõrkeelse dokumendi tõlkijale edastamata. Sellisel juhul edastab vanglateenistuja kinnipeetava kirjutatud võõrkeelsed dokumendid otse menetlejale. Menetleja põhjendab oma vastuses kinnipeetavale võõrkeelsete dokumentide vaidemenetlusse või kahju hüvitamise taotluse menetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise protsessi. Tallinna Vangla on kaebajale selgitanud, et kaebajal on võimalik esitada taotlus eesti keeles, arvestades, et varasemalt on kaebaja esitanud pöördumis, sh kahju hüvitamise taotluseid eesti keeles. Kohtule nähtub, et kaebaja on esitanud teabenõudeid, taotlusi ja pöördumisi vanglale nii vene keeles (tl 11) kuid korduvalt ka eesti keeles (tl 16-19, 20, 21, 22, 23) Arvestades, et kaebajal oli võimalik esitada kahju hüvitamise taotlus vanglale eesti keeles, oli kohtu hinnangul eelnevast nähtuvalt vanglal õigus nõuda enne taotluse menetlusse võtmist kaebajalt taotluse tõlget eesti keelde. Tallinna Vangla tagastas kaebaja kahju hüvitamise nõude 29.09.2016 kirjaga nr 5-37/16/160-3 (tl15) seoses sellega, et kaebaja ei kõrvaldanud kahju nõude taotluse puuduseid. Kohtu hinnangul on Tallinna Vangla tagastanud kahju hüvitamise taotluse õiguspäraselt, arvestades, et kaebajale anti võimalus esinenud puudused määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, ent kaebaja eesti keelde tõlgitud kaebust ei esitanud. Seetõttu ei ole kaebajal VangS § 11 lg 81 kohaselt õigust pöörduda kaebusega sama kahju hüvitamise taotluse osas halduskohtu poole.
14.Kohus nõustub Tallinna Vanglaga selles, et kaebaja 19.08.2016 kahjunõue (tl 23), mille vangla on sisuliselt lahendanud ja rahuldamata jätnud (tl 25-26), ei puutu aga kohtukaebuses esitatud nõudesse, sest nimetatud kahju nõudes on kaebaja heitnud vanglale ette euroopa WC-ta ja nõrga survega veega kartserikambrisse paigutamist. Kohtule esitatud kinnipeeturegistri väljavõtte kohaselt oli kaebaja perioodil 19.08.2016-30.08.2016 paigutatud kambrisse nr 125, perioodil 30.08.20164
31.08.2016 kambrisse nr 341, perioodil 31.08.2016-5.09.2016 kartserikambrisse nr 88, perioodil 5.09.2016-20.09.2016 kambrisse nr 122, perioodil 20.09.2016-22.09.2016 kambrisse nr 330, perioodil 22.09.2016-26.09.2016 kartserikambrisse nr 74, perioodil 26.09.2016-7.10.2016 kambrisse nr 125, perioodil 07.10.2016-21.10.2016 kartserikambrisse nr 87 ning alates 21.10.2016 kambrisse nr 125. Kohtule esitatud kaebuses heidab kaebaja konkreetselt ja üheselt ette seda, et euronormidele vastav WC puudub just kambris nr 87; kaebaja heidab selles nõudes ette konkreetselt kambri nr 87 olmetingimusi. Väljavõte kaebusest: „Olen praegu mitte elukambris, vaid ei tea kuidas seda väljendada. WC-d, mis peaks vastama euronormidele, pole, just nimelt minu kambris 87. Pean kükitama, et WC-s käia, see pole vaid üks põhjus, neid on väga palju, olen oma silmaga näinud isegi, kuidas rotid WC-st välja tulevad.“. Arvestades, et kaebaja paigutati kartserikambrisse nr 87 alles 07.10.2016 ja ta viibis seal kuni 21.102016, ei saanud selle kambri tingimused avaldada kohtu hinnangul kaebajale mõjutusi 19.08.2016 kahju nõude esitamise ajal, sest sellel ajal polnud kaebaja selles kambris olnud. Seega ei ole kaebuses viidatud kartseri nr 87 tingimused hõlmatud 19.08.2016 kahjunõudega ning kaebaja ei ole seega selle kambri tingimuste osas vangla poole kahju nõudega varasemalt pöördunud.
15.Kaebaja on esitanud vanglale ka 31.08.2016 taotluse prillide võimaldamiseks (tl 28), kuid nimetatud taotluse rahuldamata jätmise kohta tehtud vangla vastust (tl 31) kaebaja vaidlustanud ei ole. Kohus on selgitanud, et ka toimingu vaidlustamiseks pidanuks kaebaja esitama enne kohtusse pöördumist vaide vanglale.
16.Mis puutub kaebaja nõuet tema paigutamiseks Viru Vanglasse märgib kohus, et kaebaja ei ole ka sellist nõuet kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt vanglale esitanud ega ole vaidlustanud ühelgi moel enda Tallinna Vanglasse paigutamist. Kohus lisab, et kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda enda paigutamist teise vanglasse või valida karistuse kandmiseks sobivat vanglat. Riigikohus on oma praktikas leidnud, et kuigi kinnipeetaval puudub õigus valida endale karistuse kandmiseks konkreetne vangla, on tal teatud juhtudel õigus vaidlustada tema suhtes tehtud ümberpaigutamise otsus (Riigikohtu 14.02.2011 otsus haldusasjas nr 3-3-1-76-10). Riigikohus on samas asjas ka selgitanud, et välistatud pole kinnipeetava õigus pöörduda ümberpaigutamise taotlusega vangla direktori poole, kui ümberpaigutamine on kinnipeetava arvates vajalik tema põhiõiguste tagamiseks, nt õiguse elule või tervise kaitsele.
17.Eeltoodust nähtub, et kaebaja ei ole kohtule esitatud nõuete osas läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust, st et 18.08.2016 kahju hüvitamise taotlus tagastati kaebajale õiguspäraselt, 19.08.2016 kahju nõue ei puuduta kohtule esitatud kaebust ning 31.08.2016 prillide saamise taotluse rahuldamata jätmise peale ei ole kaebaja vaiet esitanud. Seega ei ole kaebaja kaebuses toodud küsimustes läbinud kohtueelset menetlust vastavalt VangS § 11 lg-tele 5 ja 8, mistõttu kuulub kaebus HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastamisele.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Kalmiste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.