Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Agu Timmi ja Tanel Saar 7. detsember 2016, Tartu 3-15-2792
Haldusasi
Vladimir Babitševi kaebus Tartu Vangla 04.09.2015. a käskkirja nr 6-2/1197 ja 23.10.2105. a vaideotsuse nr 1-11/719-2 tühistamiseks.
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 5. aprilli 2016 otsus Vladimir Babitševi ja Tartu Vangla apellatsioonkaebused Kirjalikus menetluses Kaebaja – Vladimir Babitšev Vastustaja – Tartu Vangla
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 6. jaanuar 2017.
Tartu Vangla 4. septembri 2015 käskkirjaga nr 6-2/1197 karistati kinnipeetav Vladimir Babitševi distsiplinaarkorras vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 ning Tartu Vangla kodukorra pde 1.6.3 ja 1.7.1 rikkumise eest kartserisse paigutamisega vastavalt 10, 5 ja 5 ööpäevaks. Käskkirja kohaselt ei allunud V. Babitšev 6. augustil 2015 vanglaametnik S. Naha korraldusele, oli temaga suheldes ebaviisakas ning ähvardava kehahoiakuga.
Tartu Vangla 23. oktoobri 2015 vaideotsusega jäeti rahuldamata V. Babitševi vaie käskkirja kehtetuks tunnistamiseks.
V. Babitšev esitas 5. novembril 2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles käskkirja ja vaideotsuse tühistamist ning tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist.
Kaebuse kohaselt on distsiplinaarmenetluses kogutud tõendid, s.o S. Naha ettekanne, S. Kaasiku, M. Tiigivee ja P. Jermolajevi selgitused vastuolulised ega tõenda kaebajale etteheidetud rikkumiste toimepanemist. Tartu Vangla vaidles kaebusele vastu leides, et distsipliinirikkumine on piisavalt tõendatud ja olulisi vastuolusid ametnike seletustes ei ole. Kaebajale kolme karistuse määramine on põhjendatud. Tegemist on küll ühe konkreetse situatsiooniga, kuid V. Babitšev pani selle käigus toime kolm erinevat rikkumist. Ideaalkogumiga oleks tegemist siis, kui isik täidab ühe teoga ehk teoainsusega mitu süüteokoosseisu.
Halduskohtu otsuse põhjenduste kohaselt on vanemvalvur S. Naha 6. augusti 2015 ettekandes nr 3959 on märgitud, et V. Babitšev tegi 6. augustil 2015 kella 9.25 paiku inspektor-kontaktisiku kabineti ukse lahti, seisis uksele ning küsis P. Jermolajevi käest konto väljavõtet. Ta jätkas nõudmist, kuigi P. Jermolajev vastas, et tal pole aega. S. Naha sõnul läks ta uksele ette, et kinnipeetav ei saaks siseneda ning ta andis korralduse lahkuda. Kinnipeetav hakkas karjuma ning küsis S. Nahalt, kes ta selline on, et talle midagi ütleb. Kuna kinnipeetav seisis ukse vahel ja hoidis seda kinni, ei olnud seda võimalik kinni panna. V. Babitševi kehahoiak oli ähvardav. S. Naha ettekandega haakuvad S. Kaasiku, M. Tiigivee ja P. Jermolajevi seletused. Kohtu hinnangul ei ole selgituste ja ettekande vahel olulisi vastuolusid, kuna neist kõigist ilmneb, et V. Babitšev seisis kabineti uksel, ei allunud korraldusele lahkuda ning suhtles ebaviisakalt (karjudes). Samuti nähtub S. Naha ettekandest ja P. Jermolajevi ning M. Tiigivee seletustest, et kaebaja kehahoiak oli ähvardav. Vastupidist ei väida ka S. Kaasik.
Valvekaamera videosalvestis pigem kinnitab vanglaametnike selgitusi. Kuna V. Babitšev tõepoolest seisis kabineti uksel, seal toimus närviline liikumine ning kohale kiirustas üksuse juht. Kaamera nurga tõttu ei ole otseselt näha, mis kõnealuse kabineti uksel toimus. Küll aga nähtub sellelt, et V. Babitšev avab kabineti ukse, umbes 15 sekundi pärast hakkab kabineti poole kiirustades liikuma üksuse juhi õlakutega vanglaametnik, kelleks asja materjalidest nähtuvalt oli J. Ruubel. Viimaks saadab J. Ruubel kinnipeetava eluosakonda tagasi. Kogu olukord kabineti uksel kestis kuni 35 sekundit.
Nendel asjaoludel luges halduskohus V. Babitševile süüks arvatud teod tõendatuks. Kaebajat karistati selle eest, et ta maksimaalselt 35 sekundi jooksul inspektorkontaktisiku kabineti uksel ei allunud vanemvalvur S. Naha korraldusele ukselt lahkuda, oli seejärel temaga ebaviisakas, pärides temalt, kes ta selline on, et talle midagi ütleb, ning oli ka ähvardava kehahoiakuga. Isegi kui V. Babitšev ei olnud ähvardava kehahoiakuga täpselt samal ajal, kui ta korraldusele ei allunud ning vanglaametniku peale karjus, täitis ta kolm distsiplinaarsüüteo koosseisu järjestikku ühe elulisel olukorra raames. Seetõttu leidis halduskohus, et praegusel juhul esines distsiplinaarsüütegude ideaalkogum. VangS § 63 lg 3 p-s 2 sätestatule ning analoogia korras karistusseadustiku § 63 lg-le 1 tuginedes, oli talle võimalik määrata üksainus distsiplinaarkaristus, kusjuures see ei saanud olla raskem kui osateo eest määratud raskeim karistus.
V. Babitšev esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 4. aprilli 2016 otsuse osalist tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus täielikult rahuldada.
Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole halduskohus tõendeid õigesti hinnanud tuvastades vaidlustatud käskkirjas märgitud teo toimepanemise. Tegelikkuses ei keelanud apellanti saatnud valvur S. Kaasik kontaktisiku kabineti sisenemist. Apellant pöördus viisakalt P. Jermolajevi poole, mille peale koheselt reageeris S. Naha kõrgendatud häälel ja apellant seletas, et ei pöördunud S. Naha poole. S. Naha uuele karjumisele üritas apellant küsida, et miks tema peale karjutakse ja hõikas seejärel P. Jermolajevile, et viimane trükiks talle konto väljavõtte, aga seda siiski ei saanud. Asjast nähtub, et keegi vanglaametnikest ei olnud valmis apellandi probleemi lahendama ja käitusid apellandiga vastuolus vanglateenistuse eetikakoodeksiga. Lisaks on vanglaametnike seletused asja kohta vastuolulised ega kirjelda intsidenti ühetaoliselt.
Tartu Vangla esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 4. aprilli 2016 otsuse osalist tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta kaebus täielikult rahuldamata.
Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus ekslikult leidnud, et V. Babitševi rikkumised moodustasid distsiplinaarsüütegude ideaalkogumi. See, et kaebaja pani teod toime ühe konflikti raames tihedas ajalises järgnevuses ei tingi nende käsitlemist ühtse teona. Ideaalkogumi esinemiseks on nõutav, et lisaks tegude ajalis-ruumilisele lähedusele oleks mitu olemuselt sarnast käitumisakti kantud ühisest tahtlusest ja kujutaksid objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist. Ametniku korraldusele mitte allumine, ebaviisakas käitumine ja ähvardavate žestide kasutamine ei ole olemuselt sarnased ega kujuta kõrvaltvaataja jaoks ühtset käitumist.
Vastuses apellatsioonkaebusele ei ole V. Babitšev Tartu Vangla seisukohale vastanud.
Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebaja ega vastustaja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks. Halduskohus on põhjalikult analüüsinud distsiplinaarmenetluses kogutud tõendeid ja teinud neist järeldused asja lahendamisel oluliste asjaolude, eelkõige rikkumise asetleidmise kohta. Kohtu arutluskäik on selge, jälgitav ning võtab arvesse ka kaebaja väiteid intsidendi kohta. Samuti on halduskohus argumenteeritult selgitanud miks käesolevas asjas tuleb V. Babitševi käitumine lugeda üheks teoks ja vastavalt ei olnud lubatud talle mitme karistuse määramine. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega, järgib neid apellatsioonkaebuse lahendamisel ja HKMS § 201 lg 4 alusel neid siinkohal ei korda.
Vastuseks apellatsioonkaebustele märgib ringkonnakohus järgnevat.
V. Babitševi väidetest nähtuvalt ei ole vaidlust selles, et 6. augustil 2015 toimus intsident, milles apellant avas vanglaametniku kabineti ukse sooviga saada
P. Jermolajevilt konto väljavõte. Sellel ajal oli kabinetis ka vanemvalvur S. Naha ja inspektor-kontaktisik M. Tiigivee ning väljaspool kabinetti V. Babitševi saatnud valvur S. Kaasik. Vanglaametnikud ei olnud valmis konto väljavõtet koheselt väljastama ning toimus vähemalt osaliselt kõrgendatud häälega suhtlus S. Naha ja apellandi vahel. Kaebaja kinnitusel ei ole ta seejuures käitunud kaevatavas käskkirjas kirjeldatud viisil, s.t ta ei ole jätnud täitmata S. Naha korraldust lahkumiseks ega olnud ebaviisakas või ähvardav. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja väide vastuolus distsiplinaarmenetluses kogutud tõenditega tõendatud asjaoludega. Kuigi vanglaametnike P. Jermolajevi, M. Tiigivee ja S. Kaasiku seletused ning S. Naha ettekanne ei ole täielikult kokku langevad sündmuse kirjeldamisel mõne detaili osas, näiteks küsimuses kas kaebaja sisenes kabinetti või jäi seisma kabineti uksele, kirjeldavad need kaebaja käitumist sarnaselt. Pidades silmas, et vanglaametnike selgitused on antud 3. septembril 2015, s.o ligi kuu aega pärast vahejuhtumit, tuleb väikesi erinevusi sündmuse kirjeldamisel pidada loomulikuks. Erinevused viitavad sellele, et ametnikud on kirjeldanud sündmusi nii nagu nad neid mäletasid, mitte vastavalt omavahel kokku lepitule. Olulises osas on ametnike seletused samased. Eelkõige kinnitavad nii S. Kaasik, M. Tiigivee kui P. Jermolajev, et S. Naha andis kaebajale korralduse lahkuda, mida viimane ei täitnud, väites valjuhäälselt, et ta ei suhelnud üldse S. Nahaga ning nõudes jätkuvalt konto väljavõtet. Apellandi käitumise kirjeldamisel on S. Kaasik väitnud (tl 33), et V. Babitševi kõnetoon oli karjuv, M. Tiigivee (tl 34), et tema käitumine ise oli ebaviisakas ja kehakeel agressiivne ning P. Jermolajev (tl 35), et tema käitumine oli äärmiselt ebaviisakas ja agressiivne. Ringkonnakohus hinnangul on eluliselt usutav, et kaebaja võis ärrituda tema palve tähele panemata jätmise tõttu. Nii kaebuses halduskohtule kui apellatsioonkaebuses on V. Babitšev väljendanud pahameelt ametnike käitumise üle, mööndes sellega, et intsident tekitas temas pahameelt. Ärritusseisund omakorda seab kahtluse alla selle, kas kaebaja ise mäletab sündmust täpselt ja suudab oma käitumist objektiivselt hinnata. Kuigi vastustaja esitatud valvekaamera salvestisel ei ole sündmus otseselt nähtav, see pigem kinnitab vastustaja tuvastatut, kuna sellelt nähtub, et intsidendi lahendamiseks oli vajalik üksuse juhi J. Ruubeli sekkumine. Seetõttu ei piisa apellandi väidetest, et lükata ümber vastustaja seisukohta, et vaidlusaluse intsidendi käigus jättis V. Babitšev täitmata S. Naha korralduse, käitus ebaviisakalt ja ähvardavalt S. Naha suhtes. V. Babitšev rikkus oma käitumisega tõepoolest VangS § 67 p 1 ning Tartu Vangla kodukorra p 1.6.3 ja p 1.7.1, kuid see ei anna alust talle kolme distsiplinaarkaristuse määramiseks.
Tartu Vangla ei ole kahtluse alla seadnud halduskohtu seisukohta, et ka distsiplinaarsüütegude korral on võimalik ideaalkogum ja selle esinemisel oleks isikule mitme karistuse määramine vastuolus VangS § 63 lg 3 ls-s 2 sätestatud sama teo eest mitmekordse karistamise keeluga. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et ei ole põhjust arvata, et nimetatud kolme distsiplinaarsüüteo erinevat koosseisu täitev käitumine esineks alati üheaegselt. Kahtlemata on võimalik iga rikkumise iseseisev toimepanemine. Samas ei saa sellest aga järeldada, et välistatud oleks nende täitmine tavamõistes ühe käitumusliku aktina käsitatava teoga. Kuna vangistusseaduses või muus haldusõigust reguleerivas õigusaktis ei ole sätestatud kriteeriume otsustamaks, kas tegemist distsiplinaarsüütegude ideaalkogumiga, siis peab ka ringkonnakohus põhjendatuks kohaldada analoogia korras KarS § 63 lg-t 1 ja lähtuda väljakujunenud kohtupraktikast sätte kohaldamisel süüteomenetluses. Riigikohus on 30. aprilli 2008 otsuses asjas nr 3-1-1-15-08 (p 15) selgitanud, et ühe teoga teoühtsuse mõttes on tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu üksteisega sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt
vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. Teisiti väljendatuna tähendab see, et õiguslikus mõttes on ühe teoga tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist. Käesoleval juhul on tuvastatud, et apellant avas vanglaametniku kabineti ukse, nõudis konto väljavõtte väljastamist ning ei täitnud ametniku korraldust lahkumiseks, vaid jätkas väljavõtte nõudmist käitudes seejuures ebaviisakalt ja agressiivselt. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et sedavõrd lühiajalist intsidenti, mille käigus kaebaja käitumine oli kantud soovist saada konto väljavõte ning eesmärgi saavutamata jäämise frustratsioonist on põhjendatud lugeda üheks käitumuslikuks aktiks. Nii S. Naha lahkumiskorralduse täitmata jätmine kui tema palve eiramisele järgnenud ebaviisakas ja ähvardav käitumine on vahetult seostatav kaebaja taotletud eesmärgiga. Distsiplinaarmenetluses tuvastatud asjaoludest ei nähtu, et V. Babitševi tahe või eesmärk oleks sündmuse ajal oluliselt muutunud. Vaidlustatud käskkirjas esitatud asjaolude alusel ei pea ringkonnakohus võimalikuks kirjeldada V. Babitševi käitumist mitme iseseisva intsidendina. Pigem saab järeldada, et kõigi kolme distsiplinaarsüüteo koosseisulised tunnused esinesid kaebaja käitumises üheaegselt, s.t et ametniku korraldust täitmata jättes ja lahkumata jätmist põhjendades oli kaebaja samaaegselt ka ebaviisakas ja käitus ähvardavalt.
Seetõttu on V. Babitšev toime pannud ühe teo, millega ta täitis mitme distsiplinaarsüüteo koosseisu. VangS § 63 lg 3 ls 2 kohaselt on keelatud sama teo eest mitme karistuse määramine. Vastavalt on halduskohus põhjendatult asunud seisukohale, et Tartu Vangla 4. septembri 2015 käskkiri nr 6-2/1197 on õigusvastane ja tuleb tühistada osas, milles V Babitševi on lisaks VangS 67 lg-s 1 sätestatud rikkumisele karistatud sama teoga Tartu Vangla kodukorras pde 1.6.3 ja 1.7.1 rikkumise eest.
Ringkonnakohus ei nõustu V. Babitševiga selles nagu oleks talle vanglaametniku seadusliku korralduse täitamata jätmise eest määratud 10-päevane kartserikaristus ebaproportsionaalne. Vastustaja on karistuse määramist põhjendanud, selgitades, et kaebajale on allumatuse eest varasemalt määratud kartserikaristusi kolmel korral. Olukorras, kus kaebaja ei ole oma käitumist muutnud ei ole põhjendatud kergema karistuse määramine uue rikkumise korral. Põhjendatuks tuleb pidada ka üldpreventiivse eesmärgi arvestamist karistamisel. Vanglaametnike korralduste täitmata jätmine ohustab vangla julgeolekut üldiselt ning sellise käitumise aktsepteerimine võib kaasa tuua kaebaja eeskuju järgimise teiste kinnipeetavate poolt.
Siinjuures ei ole asjakohased kaebaja viited üksikvangistuse rakendamise keelule või Õiguskantsleri seisukohtadele, kuna need seostuvad isiku pikaajaliselt kartseritingimustes hoidmisega. Kaebajale määratud 10-päevane karistus aga ei ole pikaajaline. Seetõttu ei saa olukorras, kus vastustaja on karistuse liigi valikut nõuetekohaselt põhjendanud, ainuüksi karistuse liigi tõttu järeldada karistamise õigusvastasust. Eeltoodu alusel tuleb jätta rahuldamata V. Babitševi apellatsioonkaebus halduskohtu otsuse osaliseks tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks, millega täielikult tühistada Tartu Vangla 4. septembri 2015 käskkiri nr 6-2/1197. Samuti jääb rahuldamata Tartu Vangla apellatsioonkaebus halduskohtu otsuse osaliseks tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks, millega kaebus täielikult rahuldamata jätta.
Vastavalt HKMS § 64 lg-le 1 on menetlusosalisel õigus taotleda küll teise menetlusosalise, kuid mitte iseeenda vande all ülekuulamist. V. Babitševi 24. novembri 2016 menetlusdokumendis esitatud sellekohane taotlus jääb rahuldamata. Seetõttu puudub vajadus muuta ka ringkonnakohtu seisukohta jätta asjas istung korraldamata ja vaadata asi läbi kirjalikus menetluses.
Ühtlasi on V. Babitšev taotlenud menetlusdokumendist koopia väljastamist. Ringkonnakohtu hinnangul puudub kaebajal vajadus enda õiguste kaitseks menetlusdokumendist koopiat saada. Menetlusdokumentidest ärakirjade saamise õigus ei ole piiramatu. Koopiate tegemise ja saatmisega kaasnevate kulude jätmine riigi kanda peab olema õiguste kaitse seisukohast vajalik. Õigus ärakirja saada on piiratud, kui vajadus selleks puudub või on sedavõrd väike, et taotlust võib pidada ilmselgelt pahatahtlikuks või läbimõtlematuks. Lisaks puudub menetlusosalisel üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumendist. Niisuguse dokumendi sisu on isikule teada ning tal on reeglina enne dokumendi kohtule esitamist võimalik teha sellest omale ärakiri. Taotlus jääb rahuldamata. Kaebaja ega vastustaja ei ole apellatsioonimenetluses esitanud kuludokumente ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 ls-st 3 apellatsioonimenetluse kulusid kummagi kasuks välja ei mõisteta.
Maili Lokk allkirjastatud digitaalselt
Agu Timmi allkirjastatud digitaalselt
Tanel Saar allkirjastatud digitaalselt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.