Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Agu Timmi, Madis Ernits 06.12.2016, Tartu 3-14-53240 Aleksei Pokrase kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 15 000 eurot
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 31.08.2015. a otsus Kaebaja apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/apellant Aleksei Pokras Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Viru Vanglale meditsiiniosakonna 26.08.2014. a tõend ja Viru Vangla valvuri ametikoha juhend.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 31.08.2015. a otsus muutmata.
3.Jätta kaebaja apellatsioonkaebuse menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 05.01.2017 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kaebaja esitas 02.09.2014 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse (tl 13-15p, tõlge 1212p). Kaebaja väitis, et 21.08.2014 kella 12 paiku viisid vanglaametnikud A. Loite ja A. Jaani kaebaja lattu õpikuid vahetama. Kaebaja vahetas õpikud, võttis pakist kompveki ning pani selle suhu. Sel hetkel lõi A. Loite teda tugevasti rusikaga parema küünarnuki piirkonda. Nii A. Loite kui ka A. Jaani hakkasid kaebajat solvama. Kambrisse naastes soovis kaebaja
meditsiiniõde, kuid medõde kutsuti talle alles õhtul. Siis fikseeriti ka vigastus ja anti valuvaigistavad tabletid. Kaebaja väitis, et 22.08.2014 hommikuse loenduse ajal hakkasid vanglaametnikud A. Jaani, S. Roberts ja kartseriülem A. Nikunen kaebajale survet avaldama. Nad tõmbasid teda järsult Tsärgist, mis oli kaebaja silmadele asetatud ning põletasid T-särgiga ta silmi ja laupa. Kaebajal kästi kohe hommikuse loenduse ajal õue minna, andmata talle võimalust end pesta. Kaebajale ei antud ka võimalust end normaalset riidesse panna ja teda hoiti väljas 1,5 tundi. Kaebaja oli lühikestes pükstes, aga väljas oli külm (-10 kraadi). Kaebaja väitis, et 22.08.2014 alandas A. Jaani kaebaja väärikust, pannes ukseluugile anaalküünla ja öeldes „vene siga!“. Ka 24.08.2014 hommikul kella kuue paiku nimetas A. Jaani kaebajat vene seaks. Kaebaja väitel kahjustas vanglaametnike selline käitumine kaebaja tervist ja alandas inimväärikust. Seega pidas kaebaja põhjendatuks nõuda mittevaralise kahju hüvitamist.
2.Kaebaja esitas 25.08.2014 Viru Ringkonnaprokuratuuri kuriteokaebuse (tl 40), milles palus alustada kriminaalmenetlust Viru Vangla ametnike A. Loite ja A. Jaani suhtes karistusseadustiku (KarS) § 324 tunnustel. Lisaks soovis kaebaja A. Loite suhtes kriminaalmenetluse alustamist KarS § 323 tunnustel. Viru Ringkonnaprokuratuur jättis 29.08.2014. a teatisega (tl 40-41) kriminaalasja alustamata.
3.Viru Vangla jättis 17.11.2014. a vastusega nr 6-16/226-4 (tl 16-17) kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Viru Vangla selgitas, et meditsiiniosakonna 22.08.2014. a tõendist nähtub, et 22.08.2014 kell 09:40 oli kutse sektorisse tervisekahjustuste fikseerimiseks. Siis tuvastati kaebajal parema küünarvarre turse, ülejäänud kehal silmaga nähtavaid tervisekahjustusi ei tuvastatud. Vastustaja lisas, et A. Jaani 26.09.2014. a õiendist nähtub, et kaebaja soovis vahetada raamatuid, aga kui kinnipeetav koti lauale tõstis, võttis kinnipeetav sealt kommi ja pistis suhu. Sel hetkel üritas A. Loite vasakult poolt kinnipeetava vormist haarata. Olukorda, kus kaebajat oleks löödud või mingil kombel solvatud, ei esinenud. Vastustaja viitas ka A. Loite 17.09.2014. a ütlustele, kust nähtub, et A. Loite võttis kinnipeetaval käest, takistamaks tal midagi suhu panemast. Kaebajat ei löödud vastu kätt, samuti ei solvatud. Kaebaja käitus viisil, mille puhul tekkis valvuril põhjendatud kahtlus, et kinnipeetav võib toime panna õigusrikkumise. Vangla märkis, et sinikas võis tekkida ka hiljem. Viru Vangla direktori 23.01.2013. a käskkirjaga nr 1-1/19 kinnitatud „Viru Vangla kodukord“ lisa 1.28 sätestab Viru Vangla P2 osakonna, s.o osakond, kus kaebaja paikneb, päevakava. Nimetatud lisa kohaselt toimuvad P2 osakonnas jalutuskäigud vangla töökorralduse järgi kell 06:00–20:00. Nendest sätetest ei tulene kinnipeetavale subjektiivset õigust nõuda jalutuskäikude toimumist vastavalt soovile. Kuivõrd kaebaja on kinnitanud, et talle võimaldati jalutuskäik õhtul, ei ole kaebaja õigusi rikutud. Vastustaja selgitusel nähtub A. Loite ja A. Jaani ütlustest, et kaebajat ei solvatud. Asjaolu, et kinnipeetaval ei olnud võimalik meditsiiniosakonnas koheselt oma vigastusi tuvastada, ei anna alust käsitada Viru Vangla ametnike tegevust inimväärikust alandavana. Kinnipeetavale võimaldati arstiabi samal kuupäeval, kui intsident aset leidis. Isegi kui kinnipeetavale oleks õigusvastast kahju tekitatud tervishoiuteenuse osutamisel, ei kuulu nimetatud kahju hüvitamisele riigivastutuse seaduse alusel.
4.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 6-7), milles nõudis mittevaralise kahju hüvitamist summas 15 000 eurot. Kaebaja vaidlustas vanglaametnik A. Loite tegevust 21.08.2014 kella 12 paiku, mil viimane kasutas kaebaja suhtes füüsilist vägivalda ja kahjustas kaebaja tervist. Seoses sellega nõudis kaebaja mittevaralise kahju hüvitamist kaebaja tervise kahjustamise ja väärikuse alandamise
eest 10 000 eurot. Samuti nõudis kaebaja mittevaralise kahju hüvitamist summas 5 000 eurot selle eest, et vanglaametnikud A. Loite, A. Jaani, S. Roberts ja A. Nikunen alandasid oma õigusvastase tegevusega 22.08.2014. a hommikuse loenduse ajal ja pärast seda kaebaja inimväärikust ning rikkusid tema õigusi. Kaebaja selgitas, et kõik faktid, asjaolud ja põhjendused esitas ta kahjunõudes vanglale ja palus nendega arvestada.
5.Viru Vangla palus 06.05.2015 vastuses (tl 32-32p) jätta kaebus rahuldamata.
6.Tartu Halduskohus jättis 31.08.2015. a otsusega (tl 49-51p) kaebuse rahuldamata. Halduskohus asus seisukohale, et vanglaametnik ei ületanud 21.08.2014 õigusaktidega kehtestatud piire. Halduskohtul ei olnud põhjust kahelda vastustaja usaldusväärsuses. Halduskohus arvestas valvuri A. Jaani 26.09.2014 koostatud õiendiga (tl 38) ja A. Loite 17.09.2014. a selgitustega (tl 39). Halduskohus selgitas, et olukorras, kus vanglaametnikud ei teadnud, mida kaebaja tahab endale suhu panna, oli kohtu hinnangul õiguspärane vanglaametnike käitumine, kus nad püüdsid kaebajat selles tegevuses takistada. A. Loite tegutses lähtuvalt Viru Vanglas kehtivatest õigusaktidest. Halduskohus märkis, et kaebaja tervisekaardi väljavõttest nähtub (RVL nr 256), et 21.08.2014 on raviarst O. Soom kell 17:30 fikseerinud tervisekahjustuse ja andnud esmaabi (tl 33). Arst tuvastas välisel vaatlusel parema küünarvarre piirkonnas paistes ja valuliku punase ala mõõtmetega 10×6cm. Ülejäänud kehal silmaga nähtavaid tervisekahjustusi ei tuvastatud. Ka järgmisel päeval on arst kaebaja tervisekaardile märkinud, et parema küünarvarre piirkond on turses (RVL nr 257, tl 33p). Järgmise külastuse ajal, mis toimus 25.08.2014, ei ole kaebaja enam valu üle küünarvarre piirkonnas kurtnud (RVL nr 259 ja 260, tl 34). Halduskohus lisas, et kaebaja kuriteokaebuse menetlemisel jõudis Viru Ringkonnaprokuratuur seisukohale, et kontrollimise tulemusena ei ole leidnud kinnitust kaebaja väide, et A. Loite lõi teda rusikaga, vaid A. Loite haaras tal käest (tl 41p). Pealegi ei väitnud kaebaja endal vigastusi olevat vahetult peale sündmust A. Loitega, vaid umbes pool tundi hiljem. 22.08.2014. a sündmuse osas leidis halduskohus, et ravimi väljastamine ei saanud rikkuda kaebaja inimväärikust. Halduskohus selgitas, et küsimus, kas konkreetsel juhul tuli kaebajale väljastada teistmoodi manustavat ravimit, ei kuulu käesolevas asjas lahendamisele, sest vanglaarsti poolt tervishoiuteenuse osutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe. Halduskohus jõudis järeldusele, et tõendatud ei ole ka see, et kaebajat on 21.08 ja 24.08.2014 solvatud sõnadega „vene siga“. Halduskohus märkis, et tõendamiskoormis antud küsimuses lasub kaebajal, kes ei ole tõendanud, et teda solvati. Halduskohus märkis, et vaidlust ei ole selles, et 22.08.2014 eiras kaebaja Viru Vangla kodukorda, sest kaebaja nägu oli kaetud T-särgiga. Sellises olukorras oli vanglaametnikel õigus kaebaja näolt Tsärk ära võtta. Meditsiinitöötaja, kes 22.08.2014 kaebaja üle vaatas, ei tuvastanud kaebaja näol silmaga nähtavaid tervisekahjustusi (RVL nr 257, tl 33p). Ebameeldivustunne näos ei too kaasa selliseid kannatusi, mis tingiksid kahju hüvitamist. Halduskohus leidis, et asjakohased ei ole kaebaja väited, et tal ei võimaldatud 22.08.2014. a hommikul end pesta ja korrastada. Kaebusest nähtuvalt anti kaebajale võimalus jalutuskäigule minna pärast loendust, s.t ajal, kui kaebajal oleks pidanud tema poolt märgitud toimingud olema sooritatud. Halduskohtu hinnangul tegutses Viru Vangla õiguspäraselt. Eeltoodust tulenevalt oli halduskohus seisukohal, et kaebajale ei tekitatud mittevaralist kahju, mis kuuluks hüvitamisele.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
7.Kaebaja esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse (tl 70-71), milles palub tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldatakse. Kaebaja leiab, et halduskohus hindas ebaõigesti tõendeid ja rikkus kohtumenetlusnorme. Kaebaja jääb kaebuses esitatud seisukohtade juurde. Kaebaja ei nõustu halduskohtu põhjendustega ja asjaoluga, et halduskohus nimetas tõenditeks vanglaametnike ütlusi, mis kaebaja hinnangul ei saa oma olemuselt üldse tõenditeks olla.
8.Viru Vangla palub apellatsioonkaebusele esitatud ja hiljem täiendatud vastuses (tl 9191p, 96) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja jääb menetluses seni esitatud seisukohtade juurde ja palub nendega arvestada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub kõigi halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Ükski apellatsioonkaebuse väide ei anna alust halduskohtu järelduste ümbervaatamiseks.
10.Ringkonnakohus palus 01.11.2016. a kohtunõudega esitada vastustajal ringkonnakohtule videosalvestised juhul, kui need on olemas. Viru Vangla selgitas 04.11.2016. a vastuses (tl 96), et salvestisi säilinud ei ole. Ringkonnakohus leiab, et hoolimata salvestiste mittesäilimisest on käesoleval juhul piisavalt tõendatud, et A. Loite ei löönud kaebajat 21.08.2014 kella 12 paiku rusikaga vastu kätt, nagu kaebaja on väitnud, vaid püüdis teda käest haarata, kuna ei näinud, mille kaebaja endale suhu pistis. Seda kinnitavad lisaks halduskohtu otsuses loetletud tõenditele ka A. Jaani 26.08.2014. a seletus (tl 102) ja A. Loite seletus (tl 102-103).
11.Viru Vangla esitas 04.11.2016. a vastuse lisana ringkonnakohtule meditsiiniosakonna 26.08.2014. a tõendi ja Viru Vangla valvuri ametikoha ametijuhendi. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks toimikusse lisada meditsiiniosakonna tõendit, sest see on haldusasja materjalide juures juba olemas. Seetõttu tagastab ringkonnakohus selle Viru Vanglale. Ringkonnakohus tagastab ka Viru Vangla valvuri ametikoha juhendi, sest see ei oma asjas tähtsust.
12.Kuna kaebaja menetlusabi jätkus ringkonnakohtus, siis jääb apellatsioonkaebuse riigilõiv riigi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 118 lg 3).
/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene
/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi
/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.