Karsti Majad OÜ kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 4.09.2014 ehitusloal nr 73833 ning Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 7.05.2015 ehitusloal nr 1512219/05277 oleva märkuse „Kasutusloa taotlemise ajaks peab olema Karsti tn ja Kadaka pst ristmik rekonstrueeritud“ tühisuse tuvastamiseks ning Karsti 8 ja 9 elamutele kasutuslubade väljastamiseks kohustamiseks või alternatiivselt kasutusloa taotluste läbivaatamiseks
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord
1.Tagastada kaebus.
2.Toimetada määrus kaebajale kätte. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 278 lg 1 ja 2).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.26.10.2016 saabus Tallinna Halduskohtule Karsti Majad OÜ kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 4.09.2014 ehitusloal nr 73833 ning Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 7.05.2015 ehitusloal nr 1512219/05277 oleva märkuse „Kasutusloa taotlemise ajaks peab olema Karsti tn ja Kadaka pst ristmik rekonstrueeritud“ tühisuse tuvastamiseks ning Karsti 8 ja 9 elamutele kasutuslubade väljastamiseks kohustamiseks või alternatiivselt kasutusloa taotluste läbivaatamiseks. Kaebuse kohaselt on Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) väljastanud 4.09.2014 ehitusloa nr 73833 Karsti tn 9 elamu püstitamiseks märkusega „Kasutusloa taotlemise ajaks peab olema Karsti tn ja Kadaka pst ristmik rekonstrueeritud“ ning 7.05.2015 ehitusloa nr 1512219/05277 märkusega „Kasutusloa taotlemise ajaks peab olema Karsti tn ja Kadaka pst ristmik rekonstrueeritud“. Kaebaja on Karsti 8 ja 9 elamud valmis ehitanud ning esitas 29.04.2016 taotluse kasutuslubade väljastamiseks. TLPA keeldus kasutuslubade väljastamisest 29.04.2016 kirjaga, millele kaebaja esitas 4.07.2016 vastuväite ühes taotlusega kasutusloa väljastamiseks.
2.14.11.2016 määrusega jättis kohus kaebuse käiguta ning määras kaebajale tähtaja kaebuse puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Kohus kohustas kaebajat täpsustama kaebust ja esitatud nõudeid. Kaebaja lepinguline esindaja Alar Eiche sai määruse kätte 21.11.2016. Seega pidi kaebaja kõrvaldama kaebuse puudused hiljemalt 01.12.2016 (kaasa arvatud).
3.23.11.2016 esitas kaebaja seaduslik esindaja (juhatuse liige) Toomas Tromp kohtule taotluse 14.11.2016 määrusega määratud kaebuse puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamiseks kuni 30.11.2016. Taotluse kohaselt on kaebaja Advokaadibüroo Eiche & Partnerid OÜ-ga sõlmitud kliendilepingu ülesse öelnud ja seetõttu palus kaebaja, et halduskohus pikendaks määrusega antud 10-päevast tähtaega 30. novembrini 2016 (kaasa arvatud), et kaebaja leiaks uue õigusnõustaja, kes analüüsib kohtuasja materjale, sealhulgas kaebust ja selle lisasid ning määrust, ja otsustab, kuidas on võimalik ja põhjendatud määrust täita.
4.24.11.2016 määrusega jättis kohus rahuldamata Karsti Majad OÜ taotluse 14.11.2016 kohtumääruse nr 3-16-2153 täitmise tähtaja pikendamiseks. Kohus selgitas, et kaebaja taotlust arvestades, puudub tähtaja pikendamiseks vajadus, arvestades, et kaebaja senine esindaja sai kaebuse käiguta jätmise määruse kätte 21.11.2016, mistõttu tuleb kaebuse puudused kõrvaldada hiljemalt 01.12.2016, mis on päev hiljem, kui kaebaja seaduslik esindaja on taotlenud. Seega tuli jätkuvalt kõrvaldada kaebuse puudused hiljemalt 01.12.2016.
5.01.12.2016 esitas vandeadvokaat Alar Eiche kohtunõudele vastuse, selgitades kaebust ja märkides, et kaebust tuleb edasi menetleda tühisuse tuvastamise ja kohustamise nõudes. A.Eiche ei nõustu esitatud menetlusdokumendis kohtu 14.11.2016 määruses toodud kohtu käsitlusega ning taotleb kaebaja nimel kaebuse menetlusse võtmist.
6.02.12.2016 e-kirjaga selgitas kohus vandeadvokaat A.Eichele kaebaja seadusliku esindaja teadet, et A.Eiche ei ole enam kaebaja esindaja ning kohus soovis asjas selgust luua. Kohus palus vandeadvokaat Alar Eichel esitada kohtule tõendid volituste olemasolu või nende kehtivuse lõppemise kohta. 02.12.2016 edastas vandeadvokaat Alar Eiche kohtule volikirja kaebaja esindamise tõendamiseks ja e-kirja, milles kinnitab, et kaebaja ei ole volikirja tagasi võtnud ning olemas on kehtiv kliendileping.
7.05.12.2016 esitas kaebaja seaduslik esindaja Toomas Tromp kohtule teate, et kaebaja ütles 23.11.2016 advokaadibürooga Eiche & Partnerid OÜ sõlmitud õigusteenuse osutamise lepingu üles alates 24.11.2016, mis tähendab, et nimetatud ajast ei esinda vandeadvokaat Alar Eiche kaebajat käesolevas haldusasjas. Kaebaja märgib, et Alar Eichel puudub õigus esitada halduskohtule menetlusdokumente või teha toiminguid kaebaja nimel. Kaebaja ei ole vastuse koostamist ega halduskohtule esitamist tellinud, mistõttu on see esitatud ilma kaebaja nõusolekuta ning esindusõiguse kaotanud isiku poolt. Kaebaja seaduslik esindaja palub jätta vandeadvokaat Alar Eiche esitatud vastuse Tallinna Halduskohtu 14.11.2016 määrusele tähelepanuta.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
8.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebuse esitaja ei ole määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud ning puudused takistavad asja läbivaatamist.
9.HKMS § 31 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline osaleda halduskohtumenetluses isiklikult või esindaja kaudu, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Isiklik osavõtt ei võta menetlusosaliselt õigust
omada esindajat või nõustajat. Esindaja või nõustaja osavõtt ei võta menetlusosalistelt õigust osaleda menetluses isiklikult. Sama §-i lg 2 kohaselt annab õigus esindamiseks kohtus esindajale õiguse teha esindatava nimel kõiki menetlustoiminguid. Menetlusosaline võib esindusõiguse seadusjärgset ulatust piirata. Esindusõiguse seadusjärgse ulatuse piiramine kehtib kohtu ja teiste menetlusosaliste suhtes üksnes ulatuses, milles see puudutab õigust lõpetada kohtuvaidlus kohtuliku kompromissiga, loobuda kaebusest või kaebus õigeks võtta, tingimusel et piirang on kohtule ja menetlusosalistele teatavaks tehtud. HKMS § 31 lg 3 kohaselt kohaldatakse esindusele tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 217 lõikeid 5–8, § 219 lõikeid 3–7 ning § 221, 224 ja 225. Volituse lõppemise regulatsioon on toodud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-is 225, mille lg-st 1 tuleneb, et kui esindatav võtab volituse tagasi, lõpeb volitus vastaspoole ja kohtu suhtes volituse tagasivõtmisest vastaspoolele ja kohtule teatamisega. Eeldatakse, et advokaadi volitus lõpeb ka uue advokaadi nimetamisest vastaspoolele ja kohtule teatamisega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 34 lg 1 kohaselt loetakse juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks. Äriregistri andmetel on Karsti Majad OÜ ainuke juhatuse liige Toomas Tromp, kes on kohtule 23.11.2016 ja 5.12.2016 teatanud tema esindamiseks vandeadvokaat Alar Eichele antud volituse tagasivõtmisest ning kes taotles 05.12.2016 vandeadvokaat Alar Eiche poolt 14.11.2016 kohtumäärusele esitatud selgituste tähelepanuta jätmist. Arvestades eeltoodud sätteid ja kohtule saadetud teadet, ei ole Alar Eichel antud juhul õigust kaebaja nimel kohtumenetluses osaleda, kuivõrd kohtu ja Tallinna linna suhtes on Alar Eiche volitus kaebaja esindamiseks lõppenud. Seejuures on kaebaja seaduslik esindaja avaldanud ka selget tahet Alar Eiche 01.12.2016 kohtule esitatud menetlusdokumendi tähelepanuta jätmiseks. Kohus lisab, et ei sekku kaebaja ja advokaadi vahelistesse lepingulistesse suhetesse, kuid jätab eeltoodule tuginedes ja volituse tagasivõtmise teatamist arvestades Alar Eiche esitatud menetlusdokumendid tähelepanuta.
10.Kohus määras kaebajale 14.11.2016 määrusega kaebuse täpsustamise, sh kaebuse eesmärgi selgitamise tähtajaks 10 päeva määruse kättesaamisest arvates. Kaebajat sellel ajal esindanud vandeadvokaat A.Eiche sai 14.11.2016 määruse kätte 21.11.2016. Seega tuli kaebajal kaebuse puudused kõrvaldada hiljemalt 01.12.2016. Kaebaja on teatanud kohtule, et vandeadvokaat Alar Eichel puudub seoses volituse tagasivõtmisega esindusõigus ning kaebaja taotles ka A. Eiche poolt kohtule esitatud menetlusdokumendi tähelepanuta jätmist, kuid ei esitanud samas kohtule omalt poolt mistahes dokumente kaebuse puuduste kõrvaldamise kohta. Seega on selge, et kaebaja ei ole eelnevalt nimetatud tähtajaks kaebuse puuduseid kõrvaldanud. Kuivõrd kaebuse nõuded ega kaebuse eesmärk ei ole kohtule selge, on antud juhul tegemist vastavalt HKMS § 104 lg-le 2 sellise puudusega, mis takistab asja läbivaatamist. Kaebaja käitumisest (kaebuse täpsustamata jätmine, esindaja volituste lõpetamine ja sellest kohtule teatamine ning vandeadvokaadi esitatud dokumendi tähelepanuta jätmise taotlemine) võib järeldada, et kaebaja kaebuse puuduste kõrvaldamist ka ei soovi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebus tuleb HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel tagastada. Kuna kaebuse puuduseid ei ole kohtu määratud tähtajaks kõrvaldatud, kaebaja ei ole puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaja pikendamist taotlenud ning kaebuse puudused takistavad selle läbivaatamist, tuleb kaebus HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel tagastada.
11.HKMS § 43 lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Kalmiste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.