3-08-506/198 - Omandireform - Muu - Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

1.J. A. S., J. I., H. V., B. K. L. ning Hiiekivi OÜ ( kaebajad) esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu), Tallinna Maa-ameti ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti tegevuse peale.Kaebajad taotlesid: tunnistada õigusvastaseks Tallinna linna (Kesklinna Valitsuse kaudu) tegevus Tallinnas Pikk 41 kaasomandi mõtteliste osade suuruse muutmisel; tunnistada õigusvastaseks Tallinna Maa-ameti tegevus Tallinnas Pikk 41 korteriomandite moodustamisel; kohustada Tallinna Linnaplaneerimise Ametit sooritama toimingut, millega Tallinna Linnaplaneerimise Amet tunnistab kehtetuks 20.06.2002 väljastatud ehitusloa nr 27641 ja 01.07.2002 väljastatud kasutusloa nr 1539 seoses aadressil Pikk 41-5 Tallinnas asuvate ruumidega. Kaebajad väitsid, et Pikk 41 asuvas hoones on õigusvastaselt muudetud omandiproportsioone eluruumide erastamise kohustatud subjekti poolt 14.03.2002 koostatud „Eluruumide ümberhindamise aktiga“, millega Tallinna linn (Kesklinna Valitsuse kaudu) on ebaseaduslikult suurendanud Tallinna linna omandi osa ja seejärel kinnistamismenetluse käigus esitanud ebaõigetele andmetele tuginevalt avalduse vastava pinna kinnistamiseks enda nimele, mis tegelikkuses erastati korteriomanikele nende eluruumile vastava muu osa koosseisus ( I kd tl 1-20). 2.Tallinna Halduskohtu 19.03.2008 määrusega jäeti kaebus käiguta ja anti kaebajatele tähtaeg selgitamaks tuvastamisnõuete eesmärki ehk kaebajate põhjendatud huvi, samuti leidis kohus, et kuivõrd kohustamisnõude eesmärgiks on saavutada 2002.a. haldusaktide tühistamine, tuleb esitatud taotlust mõista tühistamisnõudena , tühistamiskaebus on esitatud tähtaja rikkumisega, mistõttu tuleb esitada tähtaja ennistamise taotlus ja tähtaja möödalaskmise põhjused ( I kd tl 147-150). 3.03.04.2008 kaebuse täienduses selgitasid kaebajad, et kaebuse rahuldamise korral ei pruugi osutuda vajalikuks oma õiguste kaitseks tsiviilkohtu poole pöördumine. Kui halduskohus tunnistab haldusorgani tegevuse omandiproportsioonide määramisel õigusvastaseks, peavad kaebajad tõenäoliseks, et pooled võivad lahendada kerkinud probleemi ilma tsiviilkohtu menetluseta. Tallinna linna käitumise õigusvastasuse tuvastamisel puudub Tallinna linnal põhjendus probleemi õiguspärasest lahendamisest keeldumiseks.Loodetavasti käitub vastustaja pärast kohtuotsuse jõustumist õiguskuulekalt ja kohtuvõimu aktsepteerivalt ning lahendab probleemi kohtuväliselt. Tuvastamiskaebuste esitamisel on kaebajate põhjendatud huviks taastada Pikk 41 elamus õiguspärane omandiproportsioon. Lahend käesolevas asjas võib võtta vajaduse tsiviilkohtumenetluse järele, aga ka tsiviilkohtumenetluses oleks käesolevas asjas tuvastatav õigusvastane tegevus abiks kaebajate rikutud õiguste kaitsel. Kohustamisnõue on esitatud tähtaegselt .Tallinna linn ei ole kaebajate varasematele pöördumistele ehitus- ja kasutusloa tühistamise nõudes vastanud selgesõnalise keeldumisega, vaid on viidanud, et probleemiga tegeletakse.Kaebajad lootsid, et probleem saab lahenduse, kui selgub kasutusloa menetluses toimunud allkirja võltsimine. Kui kohus leiab, et nõue on esitatud hilinemisega, siis paluvad kaebajad kohtusse pöördumise tähtaja ennistada, sest Tallinna linn vältis probleemi lahendamist ja esitas konkreetse keeldumise alles 15.02.2008.a. ( I kd tl 153161).

3-08-506 taotlust selle eesmärgist lähtuvalt tõlgendada tühistamiskaebusena. Kohus andis tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks kaebajatele tähtaja. Kohustamiskaebuse osas leidis kohus, et kaebuses toodud andmete õigsust eeldades on kaebus esitatud tähtaegselt. 5.26.06.2008 määrusega ( I kd tl 178-181) lõpetas halduskohus HKMS § 12 lg 3 alusel menetluse osas, milles taotletakse 20.06.2002 väljastatud ehitusloa nr 27641 ja 01.07.2002 väljastatud kasutusloa nr 1539 tühistamist ja kõrvaldas menetlusest mittekohase vastustaja Tallinna Maa-ameti. Kohus leidis, et tühistamistaotluse osas on oluliselt ületatud kohtule kaebuse esitamise tähtaega, tühistamistaotlus on esitatud üle 3 aasta hiljem ning kohtule ei ole esitatud tähtaja ennistamise taotlust ega ka vastuväiteid tuvastamistaotluse kohtupoolsele tõlgendamisele tühistamistaotlusena. Seejuures märkis kohus, et isegi juhul, kui kohus oleks asunud seisukohale, et tegemist on tuvastamistaotlusega, oleks ka sel juhul esinenud tähtaja rikkumine. Vastavalt HkMS § 9 lõikele 5 võib kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks esitada kolme aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu sooritamist.Kohus leidis ka, et lähtuvalt kaebuse esitajate eesmärgist, ei võimalda esitatud taotlused ega ka nende muutmine saavutada soovitavat eesmärki halduskohtumenetluses .Seda põhjusel, et kaasomanike vahelised vaidlused kaasomandi kasutamise ja ulatuse küsimustes kuuluvad lahendamisele üldkohtus, samuti kinnistusraamatu kande parandamine. Kohus on juhtinud neile küsimustele tähelepanu käesolevas asjas tehtud varasemates kohtumäärustes, samuti on kohus eelnevalt selgitanud, et tsiviilõigusliku vaidluse lahendamiseks ei pea isik eelnevalt pöörduma halduskohtu poole. Kaebuse esitaja on jäänud oma taotluste juurde . Kohus märkis, et halduskohtu menetlusse jääb kohustamisnõue, millega kaebajad soovivad Tallinna Linnavalitsuse ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kohustamist tühistada vaidlustatud haldusaktid, kusjuures kohustamisnõue hõlmab ka keeldumise vaidlustamise, mistõttu ei ole kaebus enam suunatud Tallinna Maa-ameti vastu ning seetõttu halduskohus kõrvaldas Tallinna Maa-Ameti menetlusest. 6.Vastavalt 26.06.2006 määrusele esitas Tallinna linn 24.07.2008 vastuse kaebusele ( II kd tl 76-79), milles leidis, et kaebus tervikuna on esitatud tähtaja rikkumisega ja mõjuvaid põhjuseid tähtaja ennistamiseks ei esine, mistõttu menetlus haldusasjas tuleb lõpetada. Tallinna linn viitas 14.07.2008 vastusele määruskaebusele, milles ta on esitanud seisukohad ja tõendid kaebuse tähtaegsuse osas ning leidnud, et kaebajad olid neid puudutavate haldusaktide olemasolust teadlikud hiljemalt 2014.a. detsembris ( II kd tl 16-19). Viimatimärgitud menetlusdokumendis ei nõustu ta kaebajaga, nagu oleks tuvastamisnõuete puhul linna toimingud justkui kestvad ja nende osas ei olekski võimalik mingit ajamomenti fikseerida. 14.03.2002 koostatud eluruumide ümberhindamise aktiga on fikseeritud elamu tehnilised andmed põhjusel, et mõtteliste osade suurused olid väljendatud protsentides ning elu- ja mitteeluruumide üldpinnad vajasid täpsustamist.Viidatud aktis sisaldus Tallinna linnale kuuluv reaalosa üldpinnaga 75,1 m2 ja mõtteline osa suurusega 751/10734, mis on vaidluse objektiks. Märgitud akt tehti korteriomanikele teatavaks ja avaldati üleriigilises päevalehes. Ükski Pikk 41 elamu kaasomanikest akti ei vaidlustanud, kuigi eluruumide erastamise kord selle võimaluse ette nägi.19.06.2007 esitas notar Pikk 41 osas kinnistamisavalduse, 11.09.2007 kanti Pikk 41 kinnistusraamatusse. Kinnistamisperioodi jooksul Pikk 41 kaasomanikelt kaebusi ei laekunud. Seega on väidetavad õigusvastased toimingud antud elamuga seonduvalt teostatud juba 14.03.2002, mis on ühtlasi 3 aastase kaebuse esitamise tähtaja kulgemise alguseks. Sisuliselt on kaebajad taotlenud haldusorganilt menetluse uuendamist lõpuleviidud haldustoimingute osas ning soovinud vastustaja „ toimingute“ õigusvastasuse tuvastamise kaudu saavutada esialgsete haldusaktide kehtetuks tunnistamise ja toimingute tagasitäitmine haldusorgani 3(15)

3-08-506 poolt.Tallinna Linnavalitsuse 3.03.2008 kirjaga esitas Tallinna linn selgituse, millega ta sisuliselt keeldus uuendamast haldusmenetlust juba antud haldusaktide ja lõpuleviidud haldusotimingute osas. Kaebajate eesmärgiks on saavutada menetluse uuendamise taotluse rahuldamata jätmise vaidlustamise kaudu kaebuse tähtaegsus. HMS § 68 lg 1 kohaselt on isikul õigus taotleda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes juhul, kui ta võib taotleda § 44 alusel haldusmenetluse uuendamist.Selliseid aluseid ei esine. Tallinna linn pole kunagi väitnud ega saagi väita, et korter 5 oleks justkui ekslikult linna omandisse jäänud, mistõttu Tallinna linn selle probleemiga tegelema peaks. Pikk 41 kaasomanikud on olnud teadlikud neid puudutava haldusakti olemasolust juba aprillis 2002 ning ka hilisemalt vastavalt novembris 2002 ja kinnistamistoimingute aluseks olevast aktist hiljemalt 1.12.2004, mistõttu mõjuvad põhjused tähtaja ennistamiseks puuduvad. Ehitus- ja kasutusloaga seonduvalt märgib Tallinna linn, et need puudutasid ruume(reaalosa), mis kuulusid Tallinna linnale juba enne esimese erastamistehingu sõlmimist antud elamus, mistõttu ei riiva teiste korteriomanike õigusi. Tallinna Linnaplaneerimise Amet leidis 25.07.2008 seletuses kaebuse kohta ( II kd tl 130132), et nõudega kohustada Tallinna Linnaplaneerimise Ametit sooritada toiming, millega tunnistada kehtetuks 20.06.2002 väljastatud ehitusluba nr 27641 ja 01.07.2002 väljastatud kasutusluba nr 1539 on esitatud tähtaja rikkumisega, puuduvad mõjuvad põhjused tähtaja ennistamiseks ning vastustaja palub kaebuse menetlus lõpetada. Vaidlusalused haldusaktid väljastati ligi kuus aastat enne kaebuse esitamist. Kaebajate 13.12.2007 nõue oli, et linn tagaks ehitus- ja kasutusloa tühistamise. Linnaplaneerimise Ameti 15.02.2008 kiri on õiguspärane ja kaebajate õigusi ei riku. 7.Tallinna Halduskohtu 26.06.2008 määrusele 03.07.2008 esitatud määruskaebuses taotlesid kaebajad määruse tühistamist määruse p.1(menetluse osaline lõpetamine) ja p.2 (Tallinna Maaameti menetlusest kõrvaldamine) osas ja kaebajate kõikide nõuete menetlemiseks kohustamist ( I kd tl 197-207). Tallinna linn ja Tallinna Linnaplaneerimise Amet vastuses määruskaebusele leidsid, et kaebus tervikuna on esitatud tähtaega rikkudes ning palusid menetlus lõpetada ( II kd tl 16-19). Tallinna Ringkonnakohus tühistas 19.08.2008 määrusega Tallinna Halduskohtu 26.06.2008 määruse punktid 1 ja 2 ning saatis asja Tallinna Halduskohtule edasiseks menetlemiseks ( II kd tl 141-144). Ringkonnakohus leidis, et halduskohus tõlgendas tuvastamisnõuded põhjendamatult tühistamisnõueteks ning halduskohtul tuleb korrigeerida menetluses olevaid nõudeid. Ringkonnakohus märkis, et kohustamisnõude puhul peab halduskohus tegema kindlaks, kas kaebajate tahe on suunatud ehitus- ja kasutusloa tühistamisele või haldusorgani menetluse uuendamiseks kohustamisele. Tallinna Kesklinna Valitsuse ja Maa-ameti suhtes esitatud tuvastamisnõuete puhul tuleb kontrollida nende tähtaegsust ja perspektiivikust .

3-08-506 käesolevas haldusasjas olevas vaidluses ja samas märkisid, et pooltevahelise kompromissi eelduseks on leppida kokku ka mitmetes muudes vaidlusalustes küsimustes, millest sõltub ka käesolevat haldusasja puudutava kompromissi sisu, mis on aeganõudev ainuüksi juba põhjusel, et kaasomanikud ja Tallinna linn peavad oma otsused ja edasise tegevuskava kooskõlastama. Pooled kinnitasid, et läbirääkimised on olnud lootustandvad ning menetluse peatamine on käesolevas haldusasjas igati otstarbekas. Ühtlasi leidsid pooled, et nõuete täpsustuste esitamine ei oleks menetlusökonoomiliselt põhjendatud või võiks isegi raskendada kompromissile jõudmist, mistõttu kaebajad taotlesid ja vastustaja andis nõusoleku selleks, et pikendada nõuete täpsustamiseks antud tähtaega kuni 14 päevani alates menetluse uuendamisest, kui koos uuendamise taotlusega ei esitata pooltevahelist kohtuvälist lahendust. 10.Poolte ülalnimetatud ühise taotluse lahendamise tulemusena peatas halduskohus 29.09.2008 määrusega HKMS § 22 ja TsMS § 359 lg 1 alusel menetluse pooltevaheliste läbirääkimiste pidamiseks vaidluse lahendamiseks kompromissiga ( II kd tl 174-176). Kohtumääruse p.3 kohaselt määrab kohus kaebajatele menetluse uuendamisel uue tähtaja nõuete täpsustamiseks. 17.12.2008 menetlusdokumendis (II kd tl 194-195) teatasid kaebajad , et pooled on jätkuvalt seisukohal pooltevaheliste erimeelsuste kompromissiga lahendamise võimalikkusest ning selgitasid, et pooled on teate esitamise ajaks välja töötanud võimalikud lahenduste variandid ja vaidluste lahendamise tegevuskava ning asunud seda täitma. Pooled kinnitasid vaidluse kohtuvälise lahendamise perspektiivikust. 11.03.2009 kohtunõudes märkis kohus, et kohtule edastatud menetlusdokumentidest nähtuvalt on pooled valmis kompromissi sõlmima ja detsembrikuus on peetud tõenäoliseks lähemal ajal kompromissi sõlmimist, sellest ajast möödunud ligikaudu 3 kuu jooksul kompromissi kohtule esitatud ei ole, samuti ei ole teatatud kohtule edasiste läbirääkimiste perspektiivitusest. Pooltel tuli teatada kohtu antud tähtajaks, kas läbirääkimised on jätkuvalt perspektiivikad, millal pooled eeldatavalt kompromissi kinnitamiseks esitavad või kui kompromissi sõlmimine võimalik ei ole, siis sellest kohtule teatada ( II kd tl 196-197). Vastuseks kohtunõudele teavitasid kaebajad 30.03.2009, et läbirääkimiste protsessiga on edasi liigutud, kirjeldasid ettevõetud toiminguid ning kinnitasid läbirääkimiste perspektiivikust vaidluse kompromissiga lahendamiseks, samas nentisid, et vastavate dokumentide vormistamine võtab veel aega ( II kd tl 203-204p).Vastustajad Maa-amet ja Tallinna Linnaplaneerimise Amet kinnitasid edastatud info tegelikkusele vastavust. Tallinna Linnavalitsus teatas 16.02.2010 kirjas nr Õ-1/2549, et läbirääkimiste käigus ei ole kõiki osapooli rahuldava tulemuseni õnnestunud jõuda ning palus haldusasja menetlus uuendada (II kd tl 207). 11.Tallinna Halduskohus uuendas 09.06.2010 määrusega haldusasja menetluse ja kohustas kaebajaid esitama nõuete täpsustused hiljemalt 15 päeva jooksul kohtumääruse saamisest arvates ( III kd tl 1-1p). 18.06.2010 taotlesid kaebajad menetlustoimingu tegemiseks uue tähtaja andmist.Muu hulgas põhjendati taotlust ka sellega, et 27.05.2010 toimunud Pikk 41 korteriühistu koosolekul, kus arutati probleemide lahendusi (kaasomandi lahendamise küsimusi) osales ka Tallinna linna esindaja ning Tallinna linn koos teiste kaasomanikega on ükshäälselt hääletanud kompromissi ettevalmistuste jätkamise poolt, mistõttu Tallinna Linnavalitsuse avaldus menetluse uuendamiseks on üllatav ( II kd tl 13-15). 5(15)

3-08-506 Tallinna Halduskohus pikendas kaebajatele menetlustoimingu tegemiseks antud tähtaega kuni 16.08.2010.a. ( III kd tl 19-19p). 16.08.2010 esitasid kaebajad samast ajast vahetunud esindaja kaudu kohtule avalduse seoses kaebuse esemeks olevate nõuete täpsustamisega ( III kd tl 26-29).Seoses tuvastusnõuetega , tehes sealjuures viite Tallinna Ringkonnakohtu 18.08.2008 kohtumääruse p-dele 11 ja 12 , milles ringkonnakohus leidis, et halduskohtul tuleb nimetatud nõuete osas kontrollida nende tähtaegsust ja perspektiivikust, leidsid kaebajad, et nad on senise menetluse käigus ammendavalt argumenteerinud nii nimetatud nõuete tähtaegsust kui ka õigustatud huvi haldusorganite tegevuse/toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks. Vastavad asjaolud on esitatud esialgse kaebuse alap.-des 12-21 ja 03.04.2008 puuduste kõrvaldamise avalduse ja korduva taotluse p.-des 2-5. Täiendavalt seoses tuvastusnõuete tähtaegsusega märkisid kaebajad, et Tallinna Kesklinna Valitsuse tegevus Pikk tn 41 kaasomandi mõtteliste osade suuruse muutmisel oli kestev protsess, mis viidi lõpule korteriomandite kinnistamisega 11.09.2007.a. Samuti saab kaebajate hinnangul Tallinna Maa-Ameti õigusvastase tegevuse korteriomandite moodustamisel lugeda lõpuleviiduks nimetatud kuupäeva seisuga. Seega ei olnud kaebuse esitamise hetkeks möödunud HKMS § 9 lg 5 sätestatud kolmeaastane tähtaeg. Lisaks ei kajastatud 12.03.2002 „Eluruumide ümberhindamise aktiga“ sisseviidud muudatusi Tallinna Hooneregistris ning Tallinna linn ei ole kõnealust akti kaebajatele tutvumiseks esitanud, vaid on kirjalikult teavitanud kaebajaid neile kuuluva mõttelise osa suurusest.Mõttelise osa suurus ei võimalda mingil moel tuvastada linnale kuuluvate pindade koosseisu või suurust. Kaebajad lisasid, et täiendavalt eeltoodule neil tähtaegsuse ja perspektiivikuse osas midagi esitada ei ole ning jäävad täies ulatuses seni avaldatu juurde . Seoses kohustamisnõudega palusid kaebajad kohustada Tallinna Linnaplaneerimise Ametit sooritama toimingu, millega Tallinna Linnaplaneerimise Amet tunnistab kehtetuks 20.06.2002 väljastatud ehitusloa nr 27641 ja 01.07.2002 väljastatud kasutusloa nr 1539 seoses Pikk 41-5 asuvate ruumidega , alternatiivselt esitati nõue kohustada Tallinna Linnaplaneerimise Ametit uuendama haldusmenetlus 20.06.2002 väljastatud ehitusloa nr 27641 ja 01.07.2002 väljastatud kasutusloa nr 1539 kehtetuks tunnistamise küsimuses. 18.08.2010 avaldasid kaebajad (III kd tl 30), et kaebajate ja Tallinna linna esindajate vahel on jätkuvalt käimas läbirääkimised erimeelsuste lahendamiseks kohtuvälise kokkuleppega ja kuivõrd kaebajate hinnangul võis pidada reaalseks kokkuleppe saavutamist lähikuudel,ei pidanud kaebajad otstarbekaks määrata kohtuistungit läbirääkimiste lõppemiseni sest kohtuistungi pidamine suurendamiseks üksnes menetlusosaliste menetluskulusid ja raskendaks rahumeelse lahenduse leidmist. 07.01.2011 määrusega jättis halduskohus taotluse kohtuistungi mittemääramiseks kuni läbirääkimiste lõppemiseni rahuldamata ja määras kohtuistuni ajaks 28.01.2011.a.( III kd tl 4546). 07.01.2011 esitasid kaebajad taotluse kohtuistungi uue aja määramiseks seoses esindaja viibimisega väljaspool Eestit. 10.01.2011 määrusega rahuldas kohus taotluse ja tegi uue kohtuistungi ajana teataks 16.02.2011.a. (II kd tl 73-73p). 15.02.2011 esitas Tallinna Kesklinna Valitsus taotluse asja arutamise edasilükkamiseks seoses esindaja viibimisega hoolduslehel ( III kd tl 115-115), kaebajatel ei olnud taotlusele vastuväiteid. Samuti teavitasid kaebajad, et nad on 14.02.2011 esitanud Tallinna linnale konkretiseeritud kompromissettepaneku. ( III kd tl 117). Halduskohus jättis 15.02.2011 määrusega (III kd tl 118-118p) taotluse asja arutamise edasilükkamiseks rahuldamata. 6(15)

3-08-506 12.16.02.2011 kohtuistungil ( III kd tl 129-131) taotlesid kaebajad menetluse peatamist seoses Pikk 41 probleemide lahendamiseks peetavatel läbirääkimistel 14.02.2011 Tallinna linnale tehtud konkretiseeritud ettepanekuga, mis hõlmab kõiki hetkel aktuaalseid asjaosaliste vahelisi vaidlusküsimusi Pikk 41 kinnistuga ( sh käesolevas haldusasjas vaidluse all olevaid asjaolusid) ja märkisid, et Tallinna linna seni avaldatud seisukoht tehtud ettepanekute osas on olnud lootustandev. Vastustajad ja istungil viibinud kolmandad isikud toetasid taotlust. 13.17.02.2011 määrusega peatas kohus menetluse vaidluse lahendamiseks kompromissiga ( III kd tl 132-132p). Kohtumääruse punktiga 2 kohustati kaebajaid viivitamatult teavitama kohut vaidluse kompromissiga lahendamise võimatusest või selle sõlmimisest, kestvate läbirääkimiste käigust teavitada kohut hiljemalt 02.05.2011.a. 14.11.05.2011 teavitasid kaebajad, et kompromissini jõutud ei ole, samas on pooltevahelised läbirääkimised viinud konkreetse ettepaneku ja Tallinna linna poolse vastuettepaneku tegemiseni.Kaebajate hinnangul on pakkumiste rahaline vahe suurusjärgus, mis ei välista üksmeele saavutamist. Kaebajad palusid seetõttu seoses läbirääkimistega täiendavalt aega kuni 31.08.2011. Tallinna Kesklinna Valitsus kinnitas läbirääkimiste jätkumist (III kd tl 147). 02.01.2012 pöördus halduskohus kohtunõudega kaebajate poole, kuivõrd kaebajad taotletud ajaks ega ka kuni kohtunõude vormistamiseni kohtule mingit teavet vaidluse kohtuvälisel lahendamisel kujunenud olukorra kohta esitanud ei olnud. Samuti tuli kohtunõude kohaselt teatada, kas kaebajatel on jätkuv huvi esitatud kaebuse menetlemise vastu ( II kd tl 148). Kaebajad kinnitasid vastuses kohtunõudele ( III kd tl 150), et läbirääkimised jätkuvalt toimuvad ning viivitus on tingitud sellest, et läbirääkimiste esemeks on sisuliselt poolte kaasomandi lõpetamine Pikk 41 hoones ja 2011.a. teises pooles soovis läbirääkimistega liituda Pikk 41 kaasomanik, kes varasemalt läbirääkimistele linnaga vastu seisis.Eeltoodu on toonud kaasa algsete põhimõtete ( mitte niivõrd suhetes Tallinna linnaga, kui just ülejäänud kaasomanike vahel) muutumise, mis on venitanud kogu lepingu ettevalmistamise protsessi. Kaebajad avaldasid lootust, et kokkulepe õnnestub lähinädalatel vormistada, kuid läbirääkimiste ebaõnnestumisel on nad huvitatud vaidluse lahendamisest. 10.05.2012 pöördus halduskohus kohtunõudega kaebajate poole, kuivõrd kaebajate esindaja märgitud kompromissi sõlmimise eeldatav aeg 29.02.2012 oli möödunud, kohtule mingit informatsiooni ei olnud edastatud ( II kd tl 151). Vastuseks kohtunõudele selgitasid kaebajad 16.05.2012 (III kd tl 155), et läbirääkimised jätkuvalt toimuvad ja poolte sooviks on erimeelsused kohtuväliselt lahendada.Pooltevahelises tsiviilvaidluses on menetlusosalised palunud tähtaega kuni 01.10.2012, milliseks ajaks peaks olema reaalne kompromiss ära vormistada ning sellest johtuvalt taotlesid kaebajad ka käesolevas haldusasjas kohtuvälise lahenduse saavutamiseks täiendavat tähtaega kuni 01.10.2012.a. 03.06.2014 kohtunõudes (III kd tl 156) märkis kohus, et kaebajate esindaja on kohtule korduvalt kinnitanud läbirääkimiste jätkumist ja soovi asja kohtuväliseks lahendamiseks, kuid kaebajate märgitud kompromissi sõlmimise eeldatav aeg on ammu möödunud, kohtule mingit täiendavat informatsiooni edastatud ei ole. Kaebajatel tuli teatada hiljemalt 13.06.2014, milline on olukord ja kas kaebajatel on sealjuures jätkuv huvi kohtule esitatud kaebuse menetlemise suhtes. Kaebajate esindaja teatas 04.06.2014 vastuseks kohtunõudele , et pooltevahelised läbirääkimised on jõudnud lõppfaasi, loodetavasti on mõeldav kokkulepete vormistamine ( millega kaasneks mh kaebusest loobumine käesolevas haldusasjas) 1-2 kuu jooksul ( III kd tl 158). Vastusele oli lisatud Tallinna Linnavalitsuse 28.05.2014 istungi protokolli nr 22 väljavõte, millest nähtuvalt oli kokkuleppe sõlmimist Pikk 41 kaasomanike vahel arutatud ja 7(15)

3-08-506 otsustatud edastada otsuse eelnõu vastuvõtmiseks Tallinna Linnavolikogule ( III kd tl 159159p). Tallinna Linnavalitsus kinnitas pooltevaheliste läbirääkimiste lõpusirgele jõudmist ( III kd tl 160). 11.11.2014 kohtunõue kaebajatele oli selle kohaselt tingitud asjaolust, et eelmisest kohtunõudest oli möödunud 5 kuud, ent kaebajad ei olnud kohtule esitanud mingit informatsiooni asja kohtuvälise lahendamise kohta. Kaebajatel tuli kohtule teatada, kas esinevad jätkuvalt alused menetluse peatamiseks ja milline on seejuures kaebajate huvi esitatud kaebuse menetlemise suhtes ( III kd tl 161) . Kaebajad vastuseks kohtunõudele teavitasid 19.11.2014, et kuigi Tallinna Linnavolikogu on võtnud põhimõtteliselt vastu otsuse Pikk 41 kaasomanike vahelise kokkuleppe sõlmimiseks, ei ole veel lepingu sõlmimiseni jõutud. Menetluse peatamise alused ära langenud ei ole ja kaebajate hinnangul menetluse uuendamine sel hetkel põhjendatud ei ole ( III kd tl 165). Kohus palus uuesti 17.12.2014 esitada hiljemalt 22.12.2014 kaebajatel seisukoht, kas esinevad jätkuvalt alused menetluse peatamiseks ja milline on seejuures kaebajate huvi esitatud kaebuse menetlemise suhtes ( III kd tl 166). Kaebajad leidsid 23.12.2014 ( III kd tl 167), et menetluse peatamise alused ära langenud ei ole, sest läbirääkimised kokkuleppe sõlmimiseks jätkuvad. Kaebajad palusid menetlust mitte uuendada. Kaebajad märkisid, et kokkuleppe mittesaavutamisel, mida kaebajad pidasid aga ebatõenäoliseks, on kaebajad huvitatud kaebuse sisulisest menetlemisest. 15.Poolte taotlusel peatatud haldusasja kohtuvälisel lahendamisel antud hetkeks kujunenud olukorra ja selle perspektiivide ning menetluse jätkuva peatamise põhjendatuse väljaselgitamiseks kirjaliku kohtunõude asemel toimunud kohtumisel ( arupärimisel) 29.12.2015 ( protokoll III kd tl 183-184) kinnitasid pooled läbirääkimiste jätkuvat toimumist. Vastustaja volitatud esindaja esitas kohtule Tallinna Linnavolikogu 12.06.2014 otsuse nr 115 ja ettevalmistatud seda kehtetuks tunnistava otsuse eelnõu ning linnavalitsuse protokolli eelnõu. Linnavolikogu võttis 2014.a. vastu otsuse, et linnale kuuluv kaasomandi mõtteline osa võõrandatakse kõigile kaasomanikele.Kõik kaasomanikud lepingut sõlmima ei tulnud, sest kaasomanike endi vahel olid erimeelsused. Linnavalitsus on valmistanud ette uue eelnõu, mis näeb ette, et linnale kuuluv mõtteline osa võõrandatakse korteriomanike vahel enampakkumisel. Eelnõule vastuväidete puudumisel peaks eelnõu selgituste kohaselt linnavolikogusse jõudma 2016.a. jaanuaris-veebruaris. 04.10.2016 kohtunõudes tegi kohus kokkuvõtte menetluse peatamise ajal kohtuväliselt vaidluse lahendamise asjaoludest ja kaebajate soovidest ( III kd tl 185-185p) ning arvestades sealjuures, et Tallinna Linnavolikogu 11.02.2016 otsus nr 26 on käesolevaks ajaks jõustunud ja Tallinna Linnavaraamet on teinud vastavad toimingud, tuli kaebajatel esitada asjas oma seisukoht. 11.10.2016 selgitasid kaebajad, et nad jäävad tuvastamistaotluste juurde. Põhjendatud huvina tuvastamisnõuetes menetluse jätkamiseks on kaebajad toonud välja, et tuvastamiskaebuse rahuldamisel ja haldusorgani tegevuse õigusvastasuse tuvastamisel tuleb eeldada, et haldusorgan ise, ilma et kohus oleks haldusorganit mingiks tegevuseks sundinud, annab haldusakte ja teeb toiminguid, et tekkinud haldusvastane olukord kõrvaldada ja kaebuse esitajate õigused taastada.Eeltoodust tulenevalt on tuvastamisnõuete menetlemine kaebajatele nende õiguste kaitsel esmalt vajalik õigust taastavatel ja rehabiliteerivatel eesmärkidel. Vastustajale on ette heidetud seda, et vastustaja õigusvastase tegevuse tulemusel tema osa elamus on suurenenud teiste omanike arvel. Kui kohus tuvastab nimetatud tegevuse õigusvastasuse, on vastustajal ühe omanikuna võimalus võtta tarvitusele meetmeid, et õigusvastane olukord kõrvaldada või kaebajatele heastada. See, et vastustaja elamu ühe omanikuna teistele omanikele oma osa tasu eest võõrandab, ei kõrvalda ebaõiglust, mis tekitati 8(15)

16.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 99 lg 1 sätestab, et kohus uuendab peatunud või peatatud menetluse poole või kolmanda isiku taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt jätkub uuendatud menetlus sealt, kus see pooleli jäi. Tulenevalt HKMS § 152 lg 1 p-st 4 lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kohus leiab, et kaebuse esitajad on kohtuvälises menetluses oma soovitud eesmärgi käesolevaks ajaks saavutanud, menetluse peatamise alus on ära langenud ning uuendatud menetlus kuulub lõpetamisele. 17.Käesolevas haldusasjas peatas kohus 29.09.2008 määrusega poolte ühisel taotlusel haldusasja menetluse pooltevaheliste läbirääkimiste pidamiseks vaidluse lahendamiseks kompromissiga ( II kd tl 174-176). Kohtu järelpärimistele läbirääkimiste käigu ja perspektiivide kohta kinnitasid kaebajad läbirääkimiste jätkumist ja nende perspektiivikust ( II kd tl 194-195, tl 203-204p) ,edastatud info tegelikkusele vastavust kinnitasid ka vastustajad ( II kd tl 195-197). Tallinna Linnavalitsus taotles 16.02.2010 kirjaga nr Õ-1/2549 ( II kd tl 207) menetluse uuendamist , sest läbirääkimiste käigus ei ole kõiki osapooli rahuldava tulemuseni õnnestunud jõuda. 09.06.2010 määrusega uuendas kohus haldusasja menetluse ( III kd tl 1-1p). Poolte ühise taotluse alusel peatas kohus 17.02.2011 määrusega uuesti menetluse vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks ( III kd tl 132-132p). Kohtumääruse punktiga 2 kohustati kaebajaid viivitamatult teavitama kohut vaidluse kompromissiga lahendamise võimatusest või selle sõlmimisest. Vaatamata nii menetluse peatamise määrusega kui ka menetluses esindaja kaudu osalevatele kaebajatele adresseeritud hilisemate kohtunõuetega kaebajatele pandud kohustusele läbirääkimiste käigust informatsiooni edastamiseks on kohus vaidluse kohtuvälises lahendamises toimunust saanud teavet üksnes omapoolsel initsiatiivil kohtunõuete esitamisega ning lisaks järelpärimistega vastustajale selle kohta, kuidas on edenenud Tallinna Linnavalitsuse 28.05.2014 istungi protokolli nr 22 väljavõttest nähtuv tegutsemiskava ja hiljem Tallinna Linnavolikogu 12.06.2014 otsuse nr 115 ja Tallinna Linnavolikogu 11.02.2016 otsuse nr 26 jõustumine ja elluviimine. Kohus rõhutab siinkohal, et vastustes kohtule on kaebajad järjepidevalt kinnitanud soovi küsimuste terviklikuks kohtuväliseks lahendamiseks , sealjuures on ka kohtule korduvalt selgitatud, et vaidlusaluste küsimuste lahendamine on aeganõudev juba ainuüksi seetõttu, et Tallinna linn ja tema ametid peavad otsuste kooskõlastamisel läbima nõutava menetluse ning haldusasjas menetluse uuendamist põhjendatuks peetud ei ole. Kohus ei pea siinkohal otstarbekaks korrata kõikidele kohtunõuetele antud vastuses sisalduvat ( vastavad viited menetlusdokumentidele ja nende sisu kokkuvõte on toodud käesolevas kohtumääruses asjaolusid ja eelnevat menetluse käiku kirjeldavas osas), kuid märgib, et vastuseks 03.06.2014 kohtunõudele selgitas kaebajate esindaja , et pooltevahelised läbirääkimised on jõudnud lõpusirgele ning loodetavasti on 1-2 kuu jooksul mõeldav kokkulepete vormistamine ( millega kaasneks mh kaebusest loobumine käesolevas 9(15)

3-08-506 haldusasjas). Kaebajate esindaja lisas oma vastusele Tallinna Linnavalitsuse 28.05.2014 istungi protokolli nr 22 väljavõtte , millest nähtuvalt on arutatud Pikk tn 41 kaasomanike vahel kokkuleppe sõlmimist ja on otsustatud edastada Tallinna Linnavolikogule otsuse eelnõu.19.11.2014 teavitasid kaebajad kohtunõudele vastates, et vastuse koostamise hetkeks ei ole lepingu sõlmimiseni jõutud, kuid osapooled loodavad tehinguni jõuda lähinädalatel. 23.12.2014 palusid kaebajad menetlust mitte uuendada ning kinnitasid, et läbirääkimised kokkuleppe sõlmimiseks jätkuvad. Kaebaja OÜ Hiiekivi on eraldi rõhutanud, et Tallinna linn ja kaebajad on pidanud konstruktiivseid läbirääkimisi ning liigutakse kokkuleppe suunas, mille tulemuseks on kaebajate poolne haldusasja lõpetamine. Kuigi Tallinna Linnavolikogu 12.06.2014 otsust nr 115, millega otsustati Pikk tn 41 keldrija pööningupindadest Tallinna linnale kuuluva mõttelise osa otsustuskorras võõrandamine üheksale korteriomanikule ei olnud korteriomanike omavaheliste erimeelsuste tõttu võimalik täita, siis on käesolevaks ajaks kaebajad saavutanud lahenduse, mis, lähtudes peatatud menetluse ajal kaebajate käitumisest ja kohtule edastatud kaebajate seisukohtades avaldatust , vastab nende tegelikele ootustele ja soovidele ning seega on ka saavutatud eesmärk, milleni kohtuväliselt jõudmiseks kaebajad pikema aja vältel kohtumenetluse uuendamist otstarbekaks ja vajalikuks pidanud ei ole. Nimelt otsustati Tallinna Linnavolikogu 11.02.2016 otsusega nr 26 müüa Pikk tn 41 korteriomanike vahelisel enampakkumisel Tallinna linnale kuuluv 3095/10795 suurune mõtteline osa Pikk tn 41 keldri- ja pööninguruumidest tulevikus moodustatavatest reaalosadest alghinnaga 103 000 eurot, sama otsusega tunnistati kehtetuks Tallinna Linnavolikogu 12.06.2014 otsus nr 115.Ülalnimetatud otsus nr 26 on jõustunud, Tallinna Linnavaraamet on kõigile Pikk tn korteriomanikele esitanud teate 15.11.2016 toimuva enampakkumise kohta.

18.HKMS § 152 lg 1 p 4 sätestatut tuleb tõlgendada laiendavalt ning sel alusel tuleb haldusasja menetlus lõpetada ka juhtudel, kui vastustaja on oma tegevusega loonud olukorra, kus kaebaja on saavutanud eesmärgi, mille saavutamiseks ta halduskohtule kaebuse esitas või kus kaebuses esitatud taotluste läbivaatamine on vastustaja tegevuse tõttu muutunud ainetuks. Kohus rõhutab, et vähemalt nii Tallinna Linnavolikogu 12.06.2014 otsuse nr 115 kui ka 11.02.2016 otsuse nr 26 puhul on kaebajad kohtule vastuseks järelpärimisele, samuti peatatud haldusasja kohtuvälisel lahendamisel käesolevaks ajaks kujunenud olukorra ja selle perspektiivide ning menetluse jätkuva peatamise põhjendatuse väljaselgitamiseks kirjaliku kohtunõude asemel toimunud kohtumisel (arupärimisel) 29.12.2015 ( protokoll III kd tl 183-184) kinnitanud läbirääkimiste jätkuvat toimumist ja soovi erimeelsuste kohtuväliseks lahendamiseks ning selle soovi realiseerumise ülimat tõenäosust, arvestades selleks tehtud toiminguid ja Tallinna linna antud haldusakte. Kaebajad on leidnud, et menetluse peatamise alused ei ole ära langenud ning menetluse uuendamine põhjendatud ei ole . Sealjuures nähtuvalt Tallinna Linnavolikogu 12.06.2014 otsusest nr 115“ Pikk tn 41 tulevikus moodustatavate reaalosade mõtteliste osade võlaõigusliku müügilepingu heakskiitmine ning võlaõigusliku müügilepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimiseks volituste andmine“ja selle lisast ( III kd tl 170-178) oli sellega ette nähtud Tallinna linnalt viimasele Pikk 41 kinnistust kuuluva 3095/10795 mõttelise osa omandamine , lepingu eseme ostuhinna tasumise proportsioonid olid ette nähtud lepingu projektis. Nii nagu 12.06.2014 otsus nr 115 ( mis tunnistati hiljem kehtetuks Tallinna Linnavolikogu 11.02.2016 otsusega nr 26), ei võimalda ka 11.02.2016 otsus nr 26 teha järeldust, et Tallinna linnale kuuluvat võõrandatavat omandi osa oleks kuidagi vähendatud või oleks kaebajatele ette nähtud mingid hüvitised väidetavalt ebaõigete kinnistusraamatusse kantud omandiproportsioone tõttu. Vaieldamatult olid kaebajad ,väites pikema aja vältel neid rahuldava kohtuvälise lahendini lähiajal jõudmist , aset leidnud läbirääkimiste ühe poolena teadlikud linna volikogule esitatud eelnõude ja nende alusel vastu võetud otsuste sisust , kuid ei ole kohtule teatanud ei kirjalikult vastustes kohtunõuetele ega ka suuliselt 29.12.2015 arupärimisel ,et kohtuväliselt ei ole (olnud) rahuldava tulemuseni võimalik jõuda ja palunud 10(15)

19.HKMS § 152 lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. 03.09.2008 kohtuistungil pidasid kaebajad, arvestades seejuures Tallinna Ringkonnakohtu 19.08.2008 määruses avaldatud seisukohti, vajalikuks kaebuse korrigeerimist. Kohus kohustas esitama kaebajaid korrigeeritud kaebuse 02.10.2008.a. Esitades poolte ühise taotluse menetluse peatamiseks 26.09.2008 ( II kd tl 170-172) leidsid pooled muu hulgas, et nõuete täpsustuste esitamine ei oleks menetlusökonoomiliselt põhjendatud ja võiks isegi raskendada kompromissile jõudmist, mistõttu kaebajad taotlesid ja linnavalitsus andis nõusoleku selleks, et pikendada nõuete täpsustamiseks antud tähtaega kuni 14 päevani menetluse uuendamisest, kui koos taotlusega ei esitata pooltevahelist kompromissi. 09.06.2010 määrusega haldusasja menetluse uuendamisel kohustas halduskohus kaebajaid esitama nõuete täpsustused hiljemalt 15 päeva jooksul kohtumääruse saamisest arvates, sealjuures tuli kaebajatel esitada oma seisukohad tuvastusnõuete tähtaegsuse ja perspektiivikuse kohta ( III kd tl 1-1p). Kaebajad leiavad 16.08.2010 menetlusdokumendis ( III kd tl 26-29), et nad on senise menetluse käigus ammendavalt argumenteerinud nii nimetatud nõuete tähtaegsust kui ka õigustatud huvi haldusorganite tegevuse/toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks. Seoses tuvastusnõuete tähtaegsusega leiavad kaebajad, et Tallinna Kesklinna Valitsuse tegevus Pikk tn 41 kaasomandi mõtteliste osade suuruse muutmisel oli kestev protsess, mis viidi lõpule korteriomandite kinnistamisega 11.09.2007.a. Samuti saab kaebajate hinnangul lugeda Tallinna Maa-Ameti õigusvastase tegevuse korteriomandite moodustamisel lõpuleviiduks nimetatud kuupäeva seisuga.Seega ei olnud kaebuse esitamise hetkeks möödunud HKMS § 9 lg 5 sätestatud kolmeaastane tähtaeg. Lisaks ei kajastatud 12.03.2002 „Eluruumide ümberhindamise aktiga“ sisseviidud muudatusi Tallinna Hooneregistris ning Tallinna linn ei ole kõnealust akti kaebajatele tutvumiseks esitanud, vaid on kirjalikult teavitanud kaebajaid neile kuuluva mõttelise osa suurusest.Mõttelise osa suurus ei võimalda mingil moel tuvastada linnale kuuluvate pindade koosseisu või suurust. Kehtiva HKMS § 283 lg 1 kohaselt kaebuse lubatavus, sealhulgas kaebeõigus ning kaebetähtajast ja sisu- ja vorminõuetest kinnipidamine tehakse kindlaks kaebuse esitamise ajal kehtinud seadusest lähtudes. Kuni 31.12.2011 kehtinud HKMS [edaspidi HKMS vana redaktsioon-HKMS(v.r.)] § 7 lg 1 sätestas, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud vabadusi.Kaebuse avalik-õigusliku suhte 11(15)

3-08-506 olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Kohus juhtis juba kaebuse käiguta jätmise määruses 19.03.2008 tähelepanu, et põhjendatud huvi saab isikul haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks olla, kui haldusaktil või toimingul on vahetu mõju selle isiku õigustele ning teiseks peab soovitud tuvastus andma isikule ka selge eelise ehk õigusliku kasu. See tähendab, et õigusvastasuse tuvastamine peab aitama seda taotlenud isikut edaspidi oma rikutud subjektiivsete õiguste kaitsel. Õigusvastasuse tuvastamisnõude rahuldamisega ei kaasne sellest tulenevalt reeglina haldusorganile kohustuslikke tagajärgi. Lisaks eeltoodule ei too kohtuotsusega toimingu või haldusakti õigusvastaseks tunnistamine kaasa haldusakti tühistamist ega tagasitäitmist. Haldusakti õigusvastasus ei mõjuta haldusakti kehtivust ning ei too kaasa selle haldusakti alusel hiljem tehtud toimingute ja antud haldusaktide õigusvastasust ja tühistamist, sest kehtivast haldusaktist tuleb hilisemates toimingutes ja otsustes lähtuda. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg-e 2 järgi kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Seega ei ole haldusakti kehtivus seatud sõltuvusse selle õigusvastasuse tuvastamisest. Õigusvastasuse tuvastamise kaebuse suhtes tehtud kohtuotsusega konstateeritakse haldusakti või toimingu õigusvastasust. Selline kohtuotsus ei sisalda ettekirjutust ja ei pane Tallinna linnale kohustusi. Kaebajate kaugem eesmärk on tuvastamisnõude esitamisega saavutada haldusaktide tühistamine ja tagasitäitmine, mis aga ülaltoodud põhjendustel ei ole käsitletav tuvastamiskaebuse põhjendatud huvina. Seoses toimingute õigusvastasuse tuvastamise taotluse puuduste kõrvaldamiseks kaebuse täienduses esitatud selgitustega tuvastamisnõude põhjendatud huvi ehk siis selle nõude rahuldamisest saadava õigusliku kasu kohta leiab kohus, et kaebuse täienduses esitatud põhjendatud huvi ei ole hinnatav põhjendatud huvina HKMS(v.r.) § 7 lõike 1 mõttes. Kaebuse esitajad on põhjendatud huvina kaebuse täienduses ära toonud lootuse, et õigusvastaseks tunnistamisel haldusakt tühistatakse. Põhjendatud huvina ei ole ,sealjuures eeltoodut arvestades, hinnatav ka kaebuse esitajate ootus vaidluse lõpliku lahendamise võimalusest halduskohtumenetluses ja vajaduse puudumisest tsiviilkohtumenetluse järele. Mis puutub kaebuse täienduse väitesse, et halduskohtumenetluses toimingute õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamine on vajalik tsiviilkohtusse pöördumiseks, siis selle väitega kohus ei nõustu. Kaebuse esitajad on ise möönnud, et juhul kui toimingute õigusvastasuse tuvastamise järel linnavalitsus ise haldusakte ei tühista ja neid tagasi ei täida ja ei tee muid toiminguid eesmärgiga taastada õiged omandiproportsioonid Pikk tänav 41 elamus, tuleb kaebuse esitajatel pöörduda tsiviilkohtu poole. Riigikohtu tsiviilkolleegium leidis 10.03.2003.a. kohtuotsuses nr 3-2-1-17-03, et üldkohus on tsiviilkohtumenetluses pädev tuvastama, kas haldusakt kehtib ja kas ta on õiguspärane, kui sellest sõltub mõne tsiviilasja lahendamine, kuid kehtivat haldusakti ei saa tsiviilkohtumenetluses tunnistada kehtetuks. Seega halduskohtumenetlus ei ole vajalik tsiviilkohtumenetluseks tõendite kogumiseks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebuse esitajate põhjendatud huvi, mis seisneb lootuses, et õigusvastasuse tuvastuskaebuse rahuldamisel haldusorgan ise tühistab haldusaktid, põhjendatud huviks HKMS( v.r.) § 7 lõike 1 mõttes ei ole. Samuti ei ole põhjendatud huvina HKMS( v.r.) § 7 lg 1 mõttes hinnatav ka ootus võimalusest vältida tsiviilkohtumenetlust , samuti üldkohtusse pöördumiseks linnavalitsuse toimingute kohta õigusliku hinnangu saamine. 11.10.2016 on kaebajad selgitanud, et kui kohus tuvastab vastustaja tegevuse õigusvastasuse, mille tulemusena tema osa elamus suurenes teiste isikute arvel, on vastustajal võimalus võtta tarvitusele meetmed õigusvastase olukorra kõrvaldamiseks või heastamiseks. Põhjendatud huvi osas, milles sisuliselt väljendub kaebajate lootus haldusakti tühistamisele vastustaja poolt, on kohus esitanud seisukohad eespool ning kordab, et selline huvi põhjendatud huviks HKMS( v.r.) § 7 lõike 1 mõttes ei ole. Mis puudutab 11.10.2016 menetlusdokumendis tehtud viiteid 12(15)

3-08-506 riigivastutuse seadusele (RVastS) , siis selle §-des 3-6 on detailsemalt käsitletud esmaseid õiuguskaitsevahendeid, s.o.nõudeid, mida isik saab esitada avaliku võimu kandjale, RVastS § 11 lg 2 reguleerib küll tagajärgede kõrvaldamist avaliku võimu kandja poolt, kuid õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist on võimalik nõuda siis, kui haldusakt on ( minimaalselt osaliseltki) tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistatud (RvastS§ 11 lg 1). Seega kaebajate viidatud RVastS sätted ei näita ega kinnita kuidagi kaebajate põhjendatud huvi HKMS( v.r.) § 7 lg 1 mõttes. Kaebajad on Tallinna Maa-Ameti toimingute õigusvastasuse tuvastamise põhjendatud huvina toonud esile, et Tallinna linna ja Tallinna maa-ameti õigusvastased toimingud rikuvad kaebajate õigusi ja samas keeldutakse vastavat asjaolu tunnistamast ja rikkumist kõrvaldamast. Soovitud tuvastus annab selge eelise . Kohtu hinnangul puudub kaebajatel vastava nõude esitamisel põhjendatud huvi HKMS ( v.r.) § 7 lg 1 mõttes. Riigikohtu praktika kohaselt võis kaebajal olla põhjendatud huvi juhul, kui tal olid rehabiliteerivad eesmärgid, samuti juhul, kui isikul oli kavatsus esitada hiljem kahju hüvitamise nõue. Tulenevalt esitatud tuvastamisnõuetest puudub alus käsitleda kaebajate väidetud rehabiliteerivaid eesmärke tuvastamisnõuete põhjendatud huvina. Vastavad põhjendused on kohus esitanud eespool ja ei pea nende siinkohal kordamist otstarbekaks, kuid märgib kokkuvõtlikult, et kohtuotsusega toimingu või haldusakti õigusvastaseks tunnistamine ei pane haldusorganile kohustusi ja ei too kaasa haldusakti tühistamist ega tagasitäitmist . Mis puudutab põhjendatud huvina hiljem kahju hüvitamise nõude esitamist, siis märgib kohus, et sellise põhjendatud huvi on kaebajad toonud esile esmakordselt alles 11.10.2016.a. menetlusdokumendis. Tuvastamisnõue ei ole lubatav, kui hüvitamisnõue oleks ilmselgelt perspektiivitu. Siinkohal tuleb arvestada muu hulgas HKMS § 46 lg 4 sätestatuga, millest nähtuvalt oleks väidetav hüvitamiskaebus esitatud mitte üksnes 3-aastase tähtaja olulise rikkumisega ( mida võidaks teises kohtumenetluses ka ennistada), vaid tuleb tähele panna viidatud sätte 2.ls sätestatut: Sõltumata sellest ei saa hüvitamiskaebust ega heastamiskaebust esitada pärast kümne aasta möödumist kahju või tagajärjed tekitanud haldusakti või õigustloova akti andmisest, toimingu tegemisest või õigeksmõistmisel tehtud lahendi teatavakstegemisest. Seega leiab kohus, et kaebajatel puudub põhjendatud huvi tuvastamisnõuete menetlemiseks ning puudub alus menetluse jätkamiseks. Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et vaatamata põhjendatud huvina kahjunõude esitamisele alles 2016.a. tuleb seda arvestada nii, nagu oleks vastav põhjendatud huvi esitatud kaebuse esitamisel, siis on tuvastamisnõue esitatud tähtaja rikkumisega . 20.HKMS (v.r.) § 9 lg 5 sätestas, et kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks võib esitada kolme aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest arvates. Kaebajate määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 26.06.2008.a. määrusele, milles kohus asus seisukohale, et esitatud kaebuses on tuvastamisnõue suunatud haldusaktide tühistamisele ja tagasitäitmisele, mistõttu tuleb esitatud taotlust tõlgendada tühistamiskaebusena,märkisid kaebajad, et kaebuse tuvastamisnõuded „ei olnud seotud mitte ühegi tähtajaga, mistõttu nende puhul ei kerkinudki tähtaja ega selle ennistamise küsimust.“ ( I kd tl 206) ja et nõuete osas, kus tähtaja ennistamise küsimus võis tõusetuda, on tähtaja ennistamise taotlus esitatud 3.04.2008.a. Haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõuet ei saa esitada tähtajatult.Juba 26.06.2008 määruses juhtis kohus muu hulgas tähelepanu, et isegi juhul, kui kohus oleks asunud seisukohale, et tegemist on tuvastamistaotlustega, oleks ka sel juhul need esitatud tähtaja rikkumisega. Lisaks- juba eespoolviidatud ringikonnakohtu määruses leidis ringkonnakohus, et tuvastamisnõue Tallinna Kesklinna Valitsuse tegevus Pikk 41 kaasomandi mõtteliste osade 13(15)

Kaebajate seisukoht linna toimingute kestvusest, mistõttu nende osas ajamomenti fikseerida võimalik ei ole, on ekslik. Asjaolust, et korteriomandite kinnistamine leidis aset 11.09.2007, ei tulene väidetud õigusvastase tegevuse kestvust. Kaebajad on 16.08.2010 avalduses seoses kaebuse esemeks olevate nõuete täpsustamisega( III kd tl 27-29) lisaks Tallinna Kesklinna Valitsuse ja Tallinna Maa-Ameti väidetavalt õigusvastase tegevuse kui protsessi kestvusega, mis viidi lõpule korteriomandite kinnitamisega 11.09.2007 juhtinud tähelepanu ka sellele, et 12.03.2002 „Eluruumide ümberhindamise aktiga“ sisseviidud muudatusi ei kajastatud Tallinna Hooneregistris, samuti viitavad kaebajad sellele, et Tallinna linn ei ole nimetatud ümberhindamise akti kaebajatele tutvumiseks esitanud, vaid on kaebajaid kirjalikult teavitanud neile kuuluva mõttelise osa suurusest.Kaebajad leiavad, et ainuüksi mõttelise osa suurus ei võimalda mingil moel tuvastada linnale kuuluvate pindade koosseisu ja /või suurust. Kuigi tuvastamisnõude osas ei ole kaebajad tähtaja ennistamise taotlust esitanud, märgib kohus tulenevalt kohtupraktikast seoses kaebetähtaja ennistamisega järgmist. Riigikohus on 16.01.2009 määruses kohtuasjas nr 3-3-1-75-08 selgitanud:“Tähtaja ennistamiseks võib olla küllaldane põhjus õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa aga olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (vt Riigikohtu 01.10.2002 määrust kohtuasjas nr 3-3-1-57-02). Kahtluse korral oma õiguslikes teadmistes, peab õiguslikes küsimustes kogenematu isiku mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi.“ 01.01.2002 määruses kohtuasjas nr 3-3-1-57-02 asus Riigikohus seisukohale.“Üksnes haldusakti adressaadi subjektiivne arusaam akti sisust ja suutmatus hinnata akti oma õigusi rikkuvaks ning välja selgitada selle vaidlustamise vajadus ei saa olla kaebuse esitamise tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks. Selles, kas haldusakt rikub isiku õigusi ja huve või mitte, peab puudutatud isik selgusele jõudma seaduses sätestatud tähtaja jooksul, kasutades selleks vajadusel professionaalset abi. Samas võib haldusakti tähendusest ja vaidlustamise võimalikkusest puudulik arusaamine mõjuva põhjusena kõne alla tulla, kui kaebaja on omalt poolt teinud kõik, et ebaselgus kõrvaldada.“. Eeltoodud seisukohad on asjakohased küsimuses, mis puudutab kaebajate väidet neile üksnes mõttelise osa suuruse teatamisest. Asjas esitatud dokumentidest nähtuvalt tehti 14.03.2002 „Eluruumide ümberhindamise akt“ kaebajatele teatavaks ( II kd tl 22-28), samuti avaldati teade 30.04.2002 „Eesti Päevalehes“ (II kd tl 29). Kaebuse esitajad ei ole väitnud ega tõendanud , et vaatamata nende pöördumisele neil ei olnud võimalik tutvuda eluruumide ümberhindamise akti ja selle lisadega. HKMS § 152 lg 1 punkti 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HkMS § 124 lõikele 2. Viimatimärgitud sätte järgi lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.