Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar ja Einar Vene 29. november 2016, Tartu 3-15-1229
Haldusasi
OÜ Montola kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 31. oktoobri 2012. a otsuse nr 136/2379, 6. veebruari 2013. a vaideotsuse nr 13-4/42, 8. jaanuari 2015. a otsuse nr 13-6/9 ja 13. aprilli 2015. a vaideotsuse nr 13-4/15/25 tühistamiseks ning taotluse uueks lahendamiseks kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 25. novembri 2015. a otsus OÜ Montola apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja OÜ Montola Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 25. novembri 2015. a otsus muutmata.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 29. detsember 2016).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ Montola esitas 14. mail 2012 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) investeeringutoetuse taotluse. Toetust sooviti kaerakliidest (kaera tootmisjääkidest) bioenergeetilise komponendi tootmiseks, mida saaks kasutada küttekolletes iseseisvalt või
pelletite koostisosana. PRIA 31. oktoobri 2012. a otsuse nr 13-6/2379 p-ga 3 jäeti OÜ Montola taotlus rahuldamata ning 6. veebruari 2013. a vaideotsusega nr 13-4/42 jäeti rahuldamata ka OÜ Montola vaie, kusjuures hindamiskriteeriumis 5.1. vähendati kaebaja hindepunkte 3 võrra. PRIA 6. veebruari 2014. a otsusega nr 13-6/202 tunnistati eelnevalt nimetatud otsused kehtetuks ja otsustati OÜ Montola taotluse menetlust jätkata. PRIA 8. jaanuari 2015. a otsusega nr 13-6/8 jäeti OÜ Montola investeeringutoetuse taotlus rahuldamata. Otsusest nähtuvalt oli OÜ Montola taotluse kohta antud hindepunktide summa 36. PRIA 13. aprilli 2015. a vaideotsusega jäeti selle otsuse peale esitatud vaie rahuldamata. Vaideotsuse kohaselt jäeti need taotlused, mille hindepunktide summa oli väiksem kui 37, rahuldamata.
2.OÜ Montola esitas eelnevalt nimetatud toetuse rahuldamata jätmise otsuste ja vaideotsuste peale kaebused nende tühistamiseks ja asja uueks läbivaatamiseks kohustamiseks. Kaebused liideti ühte menetlusse. Kaebuse kohaselt oleks kaebaja hindepunktide arv pidanud olema 44. Ta on saanud 0 punkti hindamiskriteeriumites 5.1 ja 5.3, kuid oleks pidanud nendes saama vastavalt 3 ja 5 punkti.
3.Tartu Halduskohtu 25. novembri 2015. a otsusega lõpetati menetlus algses haldusmenetluses antud haldusaktide (31. oktoobri 2012. a toetuse rahuldamata jätmise otsus ja 6. veebruari 2013. a vaideotsus) tühistamise nõudes ja taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamise nõudes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 alusel, kuna need otsused on kehtetuks tunnistatud ja nõutav haldusakt antud. Ehkki kaebaja soovis selles osas menetluse jätkamist ja haldusaktide õigusvastasuse tuvastamist, jättis kohus selle taotluse rahuldamata, kuna kaebajal puudub selleks põhjendatud huvi. Ta pole näidanud, millist kahju on ta nende haldusaktide tõttu saanud. Isikul puudub subjektiivne õigus toetusele. Ülejäänud osas jättis kohus kaebuse rahuldamata järgmistel põhjendustel.
3.1.Põllumajandusministri 27. juuli 2010. a määruse nr 85 „Põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsasaadustele lisandväärtuse andmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (edaspidi Määrus nr 85) lisaga nr 4 kehtestatud taotluse hindamise kriteeriumitest käsitleb kriteerium 5 investeeringu innovaatilisust. Kriteerium 5.1 näeb ette, et kui võetakse kasutusele ettevõtte jaoks uus tehnoloogia, saab taotleja selle kriteeriumi eest 3 punkti. Kriteerium 5.3. näeb ette, et kui hakatakse tootma suurema töötlemisastmega ja lõpptarbijale suunatud tooteid, saab taotleja 5 punkti. Sealjuures võrreldakse hindepunkti andmisel kavandatava investeeringu järgseid tooteid taotleja varasemate toodetega, hindepunkti saamiseks peab taotleja kavandatava investeeringuga pikendama toodete töötlemisahelat.
3.2.Kaebaja ei esitanud äriplaanis andmeid, millest vastustaja saanuks järeldada innovatsiooni, st tuvastada, kuidas tootmine investeeringu tegemise tagajärjel muutub. Hiljem on kaebaja selgitanud, et varem tootis ta kleepainet, mis oli kasutatav pelletite tootmiseks, kuid nüüd soovib ta toota kaerakliidest energiakomponenti, mis on kasutatav otse küttekolletes. Erinevused varasemaga võrreldes on selles, et enne kasutas kaebaja toorainena teravilja, kuid nüüd hakkaks ta kasutama jäätmeid ning samuti pikeneb toodangu töötlemisahel viljakuivatis tooraine kuivatamise näol. Halduskohus leidis, et need kaebaja väited on haldusmenetluses antud paljasõnalised väited. Ka kohtuistungil andis kaebaja esindaja üldsõnalisi vastuseid.
3.3.Selle eest, et kaebaja kasutaks uute seadmetega tooraineks kliisid, määrati hindepunktid alajaotuses 6 ja seal on ta saanud maksimaalsed punktid.
3.4.Äriplaanist ei nähtu, et toode oleks suunatud otse lõpptarbijale. Sealt nähtub hoopis, et toode oli mõeldud edasimüügiks pelletite tootjatele.
3.5.See, et algselt anti kaebajale kriteeriumi 5.1. eest 3 punkti ja uuel otsustamisel 0 punkti, ei ole määrav.
4.1.Vastustaja tegevuse õigusvastasus seisnes kriteeriumi järgi 5.1 hindepunktide tagaselja äravõtmises 6. veebruari 2013. a vaideotsusega. See toimus vastuolus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 p-ga 2. Hindamiskriteerium 5.1 ei olnud vaidemenetluse esemeks. Taotlejale vastuväidete esitamise võimalust ei antud.
4.2.Kaebaja ei ole esitanud kahju kohta andmeid seetõttu, et ta pole esitanud praegu kahju hüvitamise kaebust, vaid üksnes kaebuse haldusorgani õigusvastasuse tuvastamiseks.
4.3.Kaebajale oleks tulnud hindamiskriteeriumi 5.3. järgi punkte anda, kuna toodangu töötlemisahel pikeneb viljakuivati ostmise tõttu. Varem ei saanud kaebaja tooraine niiskusprotsenti muuta.
4.4.Kaebajale ei võimaldatud PRIA 8. jaanuari 2015. a otsusega lõppenud uues menetluses esitada uusi tõendeid ja vastuargumente.
5.PRIA vastuses apellatsioonkaebusele palutakse jätta see rahuldamata järgmistel põhjendustel.
5.1.Arusaamatud on apellandi seisukohad seoses varasema haldusmenetlusega, kuna 31. oktoobri 2012. a toetuse rahuldamata jätmise otsus ja 6. veebruari 2013. a vaideotsus on PRIA poolt kehtetuks tunnistatud.
5.2.Hüvitamiskaebus oleks perspektiivitu. Kaebaja pole välja toonud kahju, toetusest jäi ta ilma PRIA 8. jaanuari 2015. a otsuse, mitte varasemate otsuste alusel, isikul puudub subjektiivne õigus toetusele.
5.3.Kaebaja investeeringut ei käsitatud innovatiivsena, kuna kasutusele ei võetud uut tehnoloogiat (st ei investeeritud patendiõigustesse, litsentsidesse, oskusteabesse või patentimata tehnilistesse teadmetesse).
5.4.Lisandunud ei oleks uusi tooteid, kuna sarnaste tootmisseadmetega toodetakse ka praegu teraviljast ja kliidest kleepainet.
5.5.Kaebaja poolt soovitud seadmed on suures osas samad nagu need, mida ta praegu kasutab kleepaine tootmiseks. Tema esitatud dokumentidest ei nähtu kleepaine ja energeetilise komponendi erinevust. Nii tehnoloogia kui lõpp-produkt on samane.
5.6.Täiendavaks tehnoloogiliseks võtteks ei saa lugeda seda, kui isik teeb investeeringu järgselt sama tegevust suurema täpsusega, jõudlusega, ühtlasemalt vms.
5.7.Samuti pole tegu lõpptarbijale suunatud tootega, kuna toodet kasutatakse küttepelletite tootmise ühe komponendina.
5.8.On kahtlus, et kaebaja on esitanud toetuse saamiseks fiktiivseid näitajaid.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7.Kaebaja on omistanud apellatsioonkaebuses suurt tähtsust sellele, et algses haldusmenetluses anti talle kriteeriumi 5.1 eest 3 punkti, kuid seejärel võeti need 6. veebruari 2013. a
vaideotsusega ära (tl 26) põhjendusel, et hindepunktide andmine selle kriteeriumi eest ei olnud õigustatud. Samas jätab kaebaja tähelepanuta selle, et tema taotluse lahendamiseks on läbi viidud uus haldusmenetlus ning varasemas haldusmenetluses antud haldusaktid on PRIA poolt 6. veebruari 2014. a otsusega kehtetuks tunnistatud. Seega ei oma need enam õiguslikku mõju. Kaebaja taotlus on jäetud uuesti rahuldamata 8. jaanuari 2015. a otsusega ning selle peale esitatud vaie
13.aprilli 2015. a vaideotsusega. Seega isegi kui kohus tuvastaks varasema, 6. veebruari 2013. a vaideotsuse õigusvastasuse, ei annaks see kaebajale mingisugust eelist kahju hüvitamise vaidluses, kuna talle toetuse määramata jätmine on otsustatud hilisema, 18. jaanuari 2015. a otsusega. Seega on halduskohus õigesti menetluse 2012. ja 2013. a antud haldusaktide osas lõpetanud. Eelneva tõttu ei ole oluline ka see, kas kaebaja on esitanud kahju kohta andmeid või mitte.
8.Tõsi, vaieldav võib olla see, kas vaideotsusega on niisugune punktide vähendamine mingi kriteeriumi osas lubatav ja õiguspärane. Kuid kuna vaideotsus on kehtetuks tunnistatud, ei riku see enam iseseisvalt kaebaja õigusi. Kuna toetuse andmata jätmine on otsustatud juba uue haldusaktiga, ei annaks selles osas vaideotsuse õigusvastasuse tuvastamine kaebajale samuti mitte midagi. Seetõttu ei peatu ringkonnakohus sellel küsimusel pikemalt.
9.Määruse nr 85 lisas 4 on sätestatud, et alajaotises „Investeeringu innovaatilisus“ on kriteeriumi
5.1.eest võimalik saada 3 punkti, kui võetakse kasutusele ettevõtte jaoks uus tehnoloogia. Kriteeriumi 5.3 eest on võimalik saada 5 punkti, kui hakatakse tootma suurema töötlemisastmega ja lõpptarbijale suunatud tooteid, kusjuures hindepunkti andmisel võrreldakse kavandatava investeeringu järgseid tooteid taotleja varasemate toodetega ning hindepunkti saamiseks peab taotleja kavandatava investeeringuga pikendama toodete töötlemisahelat. Järgnevalt vaatleb ringkonnakohus lähemalt, kas kaebaja neid nõudeid täitis.
10.Kriteeriumi 5.1 täitis kaebaja enda arvates seetõttu, et ta hakkaks senise nisust kleepaine tootmise asemel tootma kaerakliidest nn energiakomponenti, st varasema teraviljatooraine asemel hakkaks ta toorainena kasutama jäätmeid ehk kaerakliid. Samas on vastustaja viitega Määruse nr 85 seletuskirjale selgitanud, et kriteeriumis 5.1 (võetakse kasutusele uus tehnoloogia) kasutatud mõistet „tehnoloogia“ tuleb mõista investeeringut immateriaalsesse varasse komisjoni määruse (EÜ) nr 800/2008 art 2 p 11 tähenduses, st investeeritakse tehnoloogiasiirdesse patendiõiguste, litsentside, oskusteabe või patentimata tehniliste teadmiste omandamise teel. Tehnoloogia ei ole sama mis seadmed (tl 20, kd II). Kaebaja ei ole selgitanud, milles seisneb tema kavandatud nn kaerakliidest energiakomponendi tootmise näol uue tehnoloogia kasutuselevõtt. Vastustaja on osundanud, et kaebaja soovib „energiakomponendi“ nime all hakata tootma sisuliselt sama toodet, mida ta on senini tootnud (pelletite koostisosaks olevat kleepainet), kuid seda mitte nisust, vaid kaerakliidest. Kaebaja ei ole ära näidanud kaerast ja nisust toodetava kleepaine ning energeetilise komponendi erinevust. Võib aru saada, et tehnoloogia nii nisust kui kaerast kleepaine tootmiseks on samane ning samane on ka lõpp-produkt (kleepaine, vt tl 25p, kd I). Kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses jätkuvalt vastustaja seisukohtadele vastanud ega selgitanud, milles seisneks kavandatava tootmise puhul uus tehnoloogia. Sisuliselt on kaebaja välja toonud vaid selle, et muutuks tooraine, st et nisu asemel kasutaks ta kaerakliisid. Samas on nii nisu kui kaerakliide puhul tegemist sarnase toorainega – teraviljaga või teraviljasaadusega. Kaebaja ei ole ära näidanud, kuidas muutuks tehnoloogiline lahendus teraviljasaadusest liimaine või
energiakomponendi tootmisel. Seega on põhjendatud vastustaja seisukoht, et kriteeriumi 5.1 eest kaebajale punkte anda pole võimalik. Asjaolu, et algselt, 2012. a otsusega kaebajale kriteeriumi 5.1 eest punkte anti, eeltoodut ei muuda. Nimelt nähtub 6. veebruari 2013. a vaideotsusest, millega need punktid jälle ära võeti, et punktide äravõtmine oli tingitud sellest, et kaebaja oli algses äriplaanis näidanud, et ta hakkab tootma pelleteid. Kui aga vastustaja tegi kaebajale selles osas järelepärimise, parandas kaebaja äriplaani, ning kirjutas, et toodetakse teraviljajäätmetest biokütuste komponente (pelletite energeetilist komponenti, vt tl 26, kd I). Seega oli kaebaja ise muutnud hindamise alusdokumenti (äriplaani) ning vastavalt sai PRIA anda asjaoludele uue hinnangu. Kuna selgus, et kaebaja ei asugi tootma pelleteid, vaid sisuliselt jätkab pelletite koostisosaks oleva liimaine tootmisega, oli põhjendatud järeldus, et uut tehnoloogiat kaebaja kasutusele ei võta. Seega ei saa asjaolust, et kaebajale algselt kriteeriumi 5.1 eest punkte anti, teha järeldust, et ta olekski pidanud neid tegelikult saama. Punktide esialgne andmine oli põhjustatud kaebaja esitatud eksitavatest andmetest.
11.Kriteeriumi 5.3 (hakatakse tootma suurema töötlemisastmega ja lõpptarbijale suunatud tooteid) täitis kaebaja end arvates seetõttu, et ta soovis kasutusele võtta ka viljakuivati. Varem ei saanud ta tooraine niiskusprotsenti muuta. Siin jätab kaebaja tähelepanuta selle, et kriteerium 5.3 eeldab lõpptarbijale suunatud toote tootmist. Kaebaja toode (liimaine) on suunatud aga pelletite tootjatele, kes saavad selle ära kasutada pelletite tootmisel. Alles pelletite näol valmib toode, mis on suunatud lõpptarbijale. Seega ei ole kaebaja toode suunatud lõpptarbijale ning ta ei täida kriteeriumit 5.3 juba seetõttu. Vastavalt ei ole enam määrav küsimus, kas kaebaja poolt viljakuivati kasutuselevõtt suurendaks töötlemisahelat, kuna täitmata on niikuinii teine selles kriteeriumis nõutav eeldus – toote suunatus lõpptarbijale. Kaebaja ei ole selles aspektis vastustaja seisukohta ümber lükanud.
12.Väide, et kaebajale ei antud uues, 2015. aastal toetusetaotluse rahuldamata jätmisega lõppenud menetluses võimalust vastuväidete esitamiseks, ei ole asjakohane. HMS § 40 lg 3 p 2 võimaldab jätta isiku haldusmenetluses ära kuulamata, kui menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Kuna kaebaja oli saanud esitada oma taotluse ning seisukohad (sh vaide) juba varasemas haldusmenetluses, oli tegemist olukorraga, kus kaebaja täiendavaks ärakuulamiseks uues haldusmenetluses puudus HMS § 40 lg 3 p 2 järgi vajadus. Lisaks ei ole kaebaja osundanud ka sellele, mida ta oleks saanud uue ärakuulamise käigus veel öelda ning kuidas see oleks võinud menetluse lõpptulemust muuta. Seetõttu on alust arvata, et kaebaja etteheide on otsitud.
13.Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kaebaja menetluskulu jääb halduskohtumenetluse § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.
14.Kaebaja taotlus asjas istungi korraldamiseks jääb HKMS § 131 lg 1 p 2 alusel rahuldamata. Kaebaja ei ole üritanudki apellatsioonimenetluses esitada selgeid seisukohti, mis seaksid vastustaja ja halduskohtu poolt esiletoodu kahtluse alla. Sisuliselt kordab kaebaja faktiliste asjaolude osas menetluses juba varem öeldut ning jätab andmata selgitused nende faktiliste asjaolude osas, mis on olnud tema taotluse põhiliseks rahuldamata jätmise aluseks. Pigem on kaebaja üritanud apellatsioonimenetluses konstrueerida õiguslikku probleemi seoses sellega, et esimeses vaidemenetluses kujundati uus seisukoht tema kahjuks. Nagu ringkonnakohus ülal
selgitas, ei ole see käesoleval juhul viinud tema õiguste rikkumiseni, kuna vaideotsus on juba kehtetuks tunnistatud. Seega ei esine asjas HKMS § 131 lg 1 p 2 järgi vajadust istungi korraldamiseks. Istungi korraldamata jätmise kasuks räägib ka menetlusökonoomia põhimõte, kuna kirjalik menetlus võimaldab asja lahendada märksa kiiremini.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.