Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
25.11.2016, Tallinn
Haldusasja number
3-14-53203
Haldusasi
GK ja MJ kaebus Harju maavanema 14.11.2014 korralduse nr 1-1/2133-k tühistamiseks Kernu ümbersõitu km 37,2–39 puudutavas osas
Menetlusosalised
Kaebajad – GK ja MJ Vastustaja – Harju Maavalitsus, volitatud esindajad Ahto Pahk ja Joel Jesse Kolmas isik – TJ Kaasatud haldusorgan – Kernu vald
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 14.03.2016 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
GK ja MJ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta GK ja MJ apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 14.03.2016 otsus haldusasjas nr 3-14-53203 muutmata.
Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.12.2016, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-14-53203 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kernu Vallavolikogu kehtestas 16.04.2009 otsusega nr 18 Sarapuu detailplaneeringu, mis hõlmab kolme maaüksust: GK-le kuuluvat Sarapuu (katastritunnus 29701:005:0396) ja Pähklioru kinnistut (29701:005:0395) ning MJ-le ja tema abikaasale TJ-le kuuluvat Orava kinnistut (29701:005:0397). Detailplaneeringuga anti ehitusõigus Orava kinnistule üksikelamu püstitamiseks. Kernu Vallavalitsus andis 02.06.2009 ehitusloa Orava kinnistule üksikelamu püstitamiseks.
2.Harju maavanem algatas 13.05.2009 korraldusega nr 1215-k teemaplaneeringu „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 12,0–44,0".
3.Kernu Vallavolikogu jättis 17.11.2011 otsusega nr 44 teemaplaneeringu kooskõlastamata, kuna leidis, et trassivariandil 1A (olemasoleva maantee koridoris) I klassi maantee väljaehitamine häiriks kümneid majapidamisi ning mõned neist tuleks ka lammutada, kuigi see lahendus koos õgvendusega vastaks 1999. aastal kehtestatud Harju maakonnaplaneeringu lahendusele ning 2005. aastal kehtestatud Kernu valla üldplaneeringule. Samuti ei pooldanud Kernu Vallavolikogu kooskõlastamisele saadetud materjalides olnud alternatiivi 1C, mis mööduks Kernus külakeskusest lääne poolt, kuna selle trassikoridori kasutamine läheks vastuollu valla arenguplaanide ja kehtiva üldplaneeringu lahendusega. Kernu Vallavolikogu pooldas idapoolset trassialternatiivi 1B, mis sisaldus keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande võrdluses, kuid mis jäeti planeeringulahendusest välja kui majanduslikult ebaotstarbekas.
4.Harju Maavalitsus korrigeeris 2012. aasta mais planeeringulahendust, jättes alles vaid trassialternatiivi 1A kui kehtiva maakonnaplaneeringu ja Kernu valla üldplaneeringuga kooskõlas oleva lahenduse ning saatis planeeringu uueks kooskõlastamiseks. Harju maavanem teatas Kernu Vallavalitsusele, et loeb teemaplaneeringu trassialternatiivi 1A osas kooskõlastatuks (kuni 30.06.2015 kehtinud) planeerimisseaduse (PlanS) § 17 lg 4 alusel.
5.Harju maavanem võttis 21.08.2012 korraldusega nr 1202-k teemaplaneeringu vastu ning suunas avalikule väljapanekule. Kuna Harju Maavalitsus otsustas arvestada avaliku väljapaneku ajal tehtud ettepanekuid ning kavandada uus maantee korrigeeritud trassialternatiivile 1C, kooskõlastati muudetud teemaplaneeringu lahendus uuesti Kernu Vallavolikoguga. Harju maavanem võttis teemaplaneeringu uue lahenduse Kernu valda puudutavas osas vastu 14.02.2013 korraldusega nr 287-k ning planeering suunati uuele avalikule väljapanekule 04.03.2013 kuni 01.04.2013. Maavalitsus otsustas avaliku arutelu järel kanda planeeringulahendusse lisaks avalikustatud trassikoridorile ka ettepanekus toodud esialgse eskiisi tutvustamisel esitletud 1C trassikoridori. Trassikoridorid tähistati 1C1 (esialgne 1C trassikoridor) ning 1C2 (04.03.2013 kuni 01.04.2013 avalikul väljapanekul olnud trassivariant). Seoses sellega, et 1C1 trassikoridor läbib kinnistuid, mis varem jäid trassikoridorist välja, korrati planeeringu kooskõlastamist Kernu ümbersõidu osas riigiasutuste ja kohaliku omavalitsusega. Kernu Vallavolikogu toetas oma 20.06.2014 otsuses nr 26 trassivarianti 1C2.
2(10)
3-14-53203
6.Harju maavanem võttis teemaplaneeringu uue lahenduse Kernu ümbersõidu kahe alternatiiviga nende erinevuste ulatuses vastu 27.06.2013 korraldusega nr 1255-k ning suunas planeeringu uuele avalikule väljapanekule 15.07.2013 kuni 12.08.2013. Avaliku väljapaneku järel asus Harju maavanem seisukohale, et kehtestatavas planeeringus nähakse ette kavandatava uue I klassi maantee asukohaks trassikoridor 1C1.
7.RK esitas 02.10.2013 ettepaneku nihutada kavandatav 1C1 trassikoridor lääne poole selliselt, et see läbiks idapoolse kinnistu asemel läänepoolset (Orava) kinnistut. Harju Maavalitsus ettepanekuga ei nõustunud, kuna sellisel juhul tuleks vähendada projekteeritud piirkiirust vastaval lõigul 120 km/h-lt 100 km/h-ni, mis aga ei vastaks planeeringu lähteülesandes püstitatule.
8.Harju Maavalitsus esitas 03.03.2014 teemaplaneeringu materjalid ja menetlusdokumendid Siseministeeriumile järelevalve teostamiseks ning seisukoha võtmiseks planeeringu avalikustamisel lahendamata jäänud vastuväidete osas.
9.Siseministeerium juhtis tähelepanu asjaolule, et teemaplaneeringu koostamise menetluses ei ole Kernu vallale tehtud PlanS § 7 lg-st 5 tulenevat ettepanekut Kernu valla üldplaneeringu muutmiseks.
10.Harju maavanem selgitas 06.05.2014 kirjas nr 4/2014/2190 Kernu Vallavalitsusele, et kui vald ei nõustu variandiga 1C1, siis on Maanteeametil õiguslik alus 2+1 sõidureaga maantee kavandamiseks olemasoleva maantee trassil.
11.Kernu Vallavolikogu kooskõlastas oma 22.05.2014 otsusega nr 21 teemaplaneeringu lahenduse, mis näeb ette perspektiivse I klassi maantee paiknemise 1C1 koridoris ning nõustus Kernu valla üldplaneeringu muutmisega vastavalt teemaplaneeringule.
12.Siseminister andis 20.10.2014 teemaplaneeringule heakskiidu.
13.Harju maavanem kehtestas 14.11.2014 korraldusega nr 1-1/2133-k Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 12,0–44,0“. Planeeritav I klassi maantee koridor on 2+2 sõiduraja ja sõidusuundade vahelise eraldusribaga, kus trassikoridori laius on 650 m. Trassikoridoris paikneb 150 m laiune tee- ja teekaitsevööndi ala. Kernu ümbersõit kavandatakse avalikul arutelul olnud trassialternatiivile 1C1, kuna sellel on võrreldes alternatiiviga 1C2 parem geomeetria (laugemad kurvid, parem nähtavus ja suurem liiklusohutus), väiksem pikkus ja kogujateede maht, millest tulenevalt on ka maantee ehitusaegsed kulud ja hilisemad hoolduskulud väiksemad. Trassikoridor 1C1 möödub lähedalt ühest olemasolevast ning ühest rajatavast majapidamisest. Trassialternatiivi 1C2 valimisel kaasneksid tee ehitamise ja hooldamisega suuremad kulud, kuna lisaks pikemale teele tuleb ehitada ka uusi kogujateid, mida alternatiivi 1C1 puhul ei rajata. Samuti on 1C2 koridoris halvem geomeetria, sest kurvid tuleb rajada väiksema raadiusega, mille tõttu väheneb nähtavus ja seetõttu ka liiklusohutus. Lisaks otsestele negatiivsetele mõjudele kahe olemasoleva majapidamise osas tuleb alternatiivi 1C2 puhul perspektiivne maantee lähemale ka teistele piirkonnas asuvatele olemasolevatele elamutele. Teemaplaneeringu alusel koostatakse tee-ehitusprojekt, millega määratakse täpne maa-ala tee rajamiseks. Tee-ehitusprojekti koosseisu kuuluvas krundijaotuskavas määratakse ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestav tehniliselt vajalik teemaa, mille ulatuses nähakse ette maa võõrandamine ja sellel maal paiknevate hoonete ning rajatiste likvideerimise vajadus. Maantee ehitamiseks vajalike maade omandamine toimub vastavalt Vabariigi Valitsuse kinnitatud teehoiukavale. Pärast vastava teelõigu või objekti teehoiukavasse võtmist ning selle 3(10)
3-14-53203 realiseerimiseks vajalike rahade eraldamist alustab Maanteeamet maade omandamise menetlust. Kuni teemaplaneeringu elluviimiseni konkreetsel teelõigul võib kinnistuid edasi kasutada nende senise sihtotstarbe järgi.
14.GK ja MJ esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse Harju maavanema 14.11.2014 korralduse tühistamiseks Kernu ümbersõitu km 37,2–45,3 puudutavas osas. 1) Kuna nii olemasolevad ehitised GK omandis oleval K kinnistul (29701:005:0398) kui ka ehitusjärgus olevad ehitised Orava kinnistul jäävad planeeritud maantee trassi koridori puhveralasse (650 meetrit), muutuvad nimetatud kinnistud ja neil asuvad ehitised kasutamiskõlbmatuks. Rajatav maantee eraldaks K kinnistu Orava kinnistust ning ühelt kinnistult teisele pääsemiseks tuleb teha mitme kilomeetri pikkune ring. 2) Algsest kolmest trassi asukoha variandist – valla üldplaneeringu kohane ümbersõit (1A), idapoolne ümbersõit (1B) ja läänepoolne ümbersõit (1C) – mõjutaks olemasolevat ning kavandatud asustusstruktuuri ja maakasutust kõigist asukohaalternatiividest kõige vähem alternatiiv 1B. Maavanem aga välistas selle alternatiivi eelkõige põhjusel, et see ümbersõit on kõige kõrgema ehitusmaksumusega. Maavanema kaalutlused alternatiivi 1A välistamisel ei olnud õiguspärased. Maavanem ei kaalunud, kas kaebajate ja teiste trassi 1C äärde jäävate kinnistute omanike õiguste riive raha säästmise eesmärgil on põhjendatud, iseäranis arvestades, et tasuvusarvutuste tulemus on kõikide trassialternatiivide puhul negatiivne. Kernu vald välistas variandi 1A, kuna see mõjutab kohaliku elu toimimist teiste trassialternatiividega võrreldes kõige enam. 1C kahest variandist eelistas maavanem trassivarianti 1C1, ehkki Kernu vald toetas 20.06.2014 otsuses varianti 1C2. Ka siinkohal lähtus maavanem eelkõige majanduslikest kaalutlustest, hindamata trassivaliku mõju kaebajate õigustele (sh kinnistute edasise kasutamise ja elamu ehitamise võimalusi) ja riive proportsionaalsust. 3) Kernu valla üldplaneering näeb ette Haiba ja Kernu väljaarendamist ühtseks tõmbekeskuseks. Selleks on kahe asula vahele planeeritud ulatuslik elamuala. Kaebajad rajasid planeeringualale oma kodud teadmises, et tegemist on elamumaa sihtotstarbega maaga. Maanteetrassi kulgemine Haiba ja Kernu vahel takistab üldplaneeringu edasist realiseerimist kavandatud elamumaade väljaarendamise osas ning kahe asula kokkukasvamist. Kehtestatud üldplaneeringut saab muuta vaid mõjuval põhjusel. Maavanema 06.05.2014 kirjas, millega tehti Kernu vallale ettepanek valla üldplaneeringu muutmiseks, ei ole selliseid mõjuvaid põhjuseid esitatud. Üldplaneeringu muutmise küsimuses ei ole toimunud avalikku arutelu. 4) RK palus vastustajal alternatiivselt kaaluda maantee nihutamist lääne poole (üle Orava kinnistu). Maanteeametist saadud info kohaselt on kõnealusel lõigul kahe tee ristumisel põhimaanteega ette nähtud piirkiirus 70 km/h, mitte eritasandiline ristmik, mis võimaldaks piirkiirust 110–120 km/h. Seega ei vasta tõele vastustaja väide, et vastavale lõigule on planeeritud piirkiirus 120 km/h. Kuna trassi nihutamine ei too kaasa piirkiiruse alandamist, langeb ära põhjus, miks trassi nihutada ei saa.
15.Harju Maavalitsus vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. 1) Kaebajate väide, et variant 1B jäeti kõrvale üksnes majandusliku ebaotstarbekuse tõttu, on ebatäpne. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kohaselt oli variant 1C, mis ühtib 1C1 trassivariandiga, puhul rohkem põhjuseid selle eelistamiseks ja vähem põhjuseid selle mitte eelistamiseks võrreldes variandiga 1B. Variandi 1B eelistamise vastu räägivad nii positiivsete majanduslike mõjude puudumine, põhjendamatu mõju kultuuriväärtustele, halb mõju looduskeskkonnale ning kõrgem maksumus ja ressursikulutus. Riigieelarve raha kulutamise vastu on avalik huvi ning see küsimus puudutab tervet riiki, mitte üksnes teemaplaneeringuga hõlmatud alasse jäävate maade omanikke. Trassikoridori asukoha valikul on piisavalt kaalutud kahjustatavaid õigusi, avalikku huvi ning teemaplaneeringu eesmärke ja teostatavust. 4(10)
3-14-53203 2) RK 02.10.2013 ettepanekuga nihutada uus maantee lääne poole üle Orava kinnistu, oleks olnud võimalik arvestada vaid juhul, kui vähendada piirkiirust vastaval lõigul 120 km/h-lt 100 km/h-ni. See aga ei vastaks planeeringu lähteülesandes püstitatule ning ühtlasi halveneks tee geomeetria, sest kasutada tuleb väiksema raadiusega kurve, mis vähendavad nähtavust ja liiklusohutust. Lisaks tähendaks trassi nihutamine uusi piiranguid teistele maaomanikele, kelle maadele uus maantee nihkuks. 3) Trassivariandi 1C elluviimise korral jääb Pähklioru kinnistu sisuliselt täies ulatuses teemaa alla ning see kinnistu tuleb sundvõõrandada. Lisaks tuleb sundvõõrandada osa K kinnistust. Orava kinnistut planeeritav maantee ei läbi ning see jääb ka teekaitsevööndist välja. Seega saab MJ oma kinnistul poolelioleva ehitise lõpuni ehitada.
16.Kernu vald palus jätta kaebus rahuldamata. 1) Sarapuu detailplaneeringu elluviimise täpsemad võimalused selguvad pärast teeehitusprojekti koostamist. Praeguse seisuga on aga üsna kindel, et Sarapuu detailplaneeringu realiseerimine muutub vähemalt osaliselt võimatuks. Tõenäoliselt saab planeeringut realiseerida üksnes Orava kinnistu osas. 2) Kernu Vallavolikogu 22.05.2014 otsusega nr 21 kooskõlastati Harju maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering Kernu valla territooriumi osas ning nõustuti Kernu valla üldplaneeringu muutmisega. Seejuures nõustus volikogu maavanema poolt trassialternatiivi 1C1 kasuks esitatud põhjendustega liiklusohutuse ja kulutuste kohta. Juba enne seda, s.o 17.04.2014 on volikogu oma otsusega nr 14 „Kernu valla üldplaneeringu ülevaatamine“ lugenud uue üldplaneeringu koostamise vajaduse selgitatuks. Volikogu leidis, et kehtiva üldplaneeringu elluviimise võimalused on piiratud ning üldplaneeringu põhilahendused, sh ka Kernu ja Haiba külade vahelise elamuala osas, vajavad muutmist. Kernu valla nõusolek üldplaneeringu muutmiseks oli menetlustoiming teemaplaneeringu menetluses. Eraldiseisvat Kernu valla üldplaneeringu muutmise menetlust ei toimunud ega pidanudki toimuma. Teemaplaneeringu menetlus viidi läbi vastavalt planeerimisseadusele. Harju maavanema 06.05.2014 kirjas Kernu vallale tehtud ettepanek muuta üldplaneeringut vastavalt teemaplaneeringule ning kooskõlastada avalikustamise järel täpsustatud teemaplaneeringu lahendus Kernu valla territooriumi osas, oli põhjendatud. Haiba ja Kernu külade vahele jäävale üldplaneeringuga kavandatud elamualale mõjub ühtviisi maantee paiknemine nii 1C1 kui ka 1C2 trassikoridoris.
17.Tallinna Halduskohus jättis 14.03.2016 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. 1) Toimiku materjalidest nähtub, et Pähklioru maatükk jääb täies ulatuses teemaa alla ning see kinnistu tuleb sundvõõrandada. Osaliselt jäävad teemaa alla ka Sarapuu ja K maaüksused, millest viimasel asub GK-le kuuluv elamu ja kõrvalhooned. Ebaõige on aga kaebajate väide, et teemaplaneering takistab ehitusõiguse realiseerimist Orava kinnistul. Ehitatav elamu ei jääks kavandatava maantee kaitsevööndisse. Seega ei piira teemaplaneering MJ õigust ehitada talle kuuluval kinnistul. Küll aga mõjutab vaidlustatud planeering MJ elukeskkonda ja kinnisasja kasutamist. GK aga jääb teemaplaneeringu realiseerimisel ilma võimalusest realiseerida ehitusõigus Pähklioru kinnistul ja kaotab selle kinnistu suhtes omandiõiguse. Samuti jääb GK osaliselt ilma Sarapuu ja K maaüksustest. Vastustaja selgitusest nähtub, et Pähklioru kinnistu sihtotstarve muudeti maatulundusmaast elamumaaks alles 10.07.2014 ehk ligi viis aastat pärast teemaplaneeringu menetluse algatamist, mil võis eeldada, et elamut kinnistule ehitada ei saa. 2) Vaatamata sellele, et trassi asukoha valikuga riivatakse GK õigusi, ei ole tegemist olukorraga, kus planeering tuleks jätta vastu võtmata. Praegusel juhul ei esinenud asjaolusid, mis oleksid takistanud planeeringu vastuvõtmist. 5(10)
3-14-53203 3) Kaebajate väide, et variant 1B jäeti kõrvale üksnes majandusliku ebaotstarbekuse tõttu, on ebatäpne. 1B trassivaliku eeliseks on see, et tegemist on positiivse lahendusega suuremale arvule Kernu ja Haiba piirkonnas elavatele inimestele, samas aga on KSH aruandes toodud välja, et sellel variandil on negatiivne mõju looduskeskkonnale (trass kulgeb üle turvastunud ala, mille paksus pole teada, lõikab läbi terviklikud metsamassiivid, killustab loomastiku elupaiku, trassi alla jääb enim I kaitsekategooriasse kuuluva must-toonekure toitumispaiku) ja kultuuriväärtustele. Lahenduste valikul on ka oluline välja selgitada majanduslikult parim lahendus. Kuigi tasuvusarvutuse tulemus on negatiivne kõikide trassivariantide hulgas, nähtub, et trassivariant 1B on teistest variantidest majanduslikult oluliselt kahjulikum: projekti puhasväärtus 1A korral on -4,33 milj eurot, 1B korral -11,37 milj eurot ning 1C korral -2,62 milj eurot. Lisaks variandile 1B on kõrvale jäetud ka 1A, mis mõjutaks enim kohalikku elu. Ehkki variant 1C takistab Kernu valla üldplaneeringu elluviimist ning läbib detailplaneeringu ala, kus on elamumaa sihtotstarbega kinnistud, räägib selle eelistamise kasuks ka asjaolu, et olemasolev teedevõrk säilib peaaegu tervikuna ning Kernu ja Haiba vaheline ühendus ei muutu maantee ehitamise tõttu halvemaks. Trassikoridori valikul on lähtutud avalikust huvist ning valitud erinevate kriteeriumide osas enim eelistusi saanud trassikoridor. Kaalumisel arvestati ka asjaoluga, et variant 1C läbib detailplaneeringu ala (kaebajate kinnistud). Seega on ebaõige kaebajate väide, et nende õigustega ei arvestatud. 4) Seoses vastuväidetega trassi asukoha osas 37.–39. kilomeetril pakuti planeerimismenetluses välja kaks alternatiivset lahendust: variant 1C1 (esialgne 1C) ning kaebajate eelistatud variant 1C2. 1C1 korral on põhitee pikkuseks 1987 m ja sõidutee pikkuseks 400 m, 1C2 korral aga vastavalt 2134 m ja 1035 m. Teemaplaneeringu seletuskirjast nähtub, et variant 1C1 valiti parema geomeetria, väiksema pikkuse ja väiksema sõiduteede mahu tõttu võrreldes alternatiiviga 1C2. Samuti on seletuskirjas ja maavanema korralduse põhjendustes välja toodud, et trassile 1C1 rajatava maantee ehitusaegsed ja hilisemad hoolduskulud on madalamad. Vastustaja esitas oma seisukoha GK 13.02.2014 ettepanekule trassikoridori nihutamiseks K talust eemale üle Orava kinnistu. Vaidlust pole selles, et variant 1C1 on parema geomeetriaga ning seega liiklejatele ohutum. Ehkki üldised nõuded liiklusohutusele võivad iga trassivaliku puhul olla tagatud, pole põhjust haldusorganile ette heita, et ta tegi valiku kõige ohutuma trassivariandi kasuks. Lisaks arvestati sellega, et variandi 1C2 puhul oleks üks majapidamine ülejäänud külast ära lõigatud, maantee asuks teistele majapidamistele lähemal ning tuleks rajada enam sõiduteid. 1C1 puhul on ka hilisemad hoolduskulud väiksemad. Trassivariandi valikul arvestati nii liiklusohutuse, majandusliku aspekti kui ka elanike huvidega. Erinevaid huve kaaludes langetas vastustaja valiku trassivariandi 1C1 kasuks. Ehkki esialgu ehitatakse välja 2+1 maantee, kus piirkiirus ei vasta teemaplaneeringus märgitud nõuetele, ei väära see seda, et tulevikus saab välja ehitada planeeringukohase 2+2 maantee. 5) Asjaolu, et kaebajate kinnistud eraldatakse maantee rajamisel, ei ole teemaplaneeringu tühistamise aluseks. Arvestades, et GK-le jääb suuremas osas alles kinnistu, millel asub tema majapidamine, ning MJ-l on võimalik oma kinnistul ehitusõigus realiseerida, ei ole kaebajate õiguste riive nii intensiivne kui kaebuses väidetakse. Kaebajate elukeskkonna muutus on paratamatu. Rajatav maantee on üleriigilise tähtsusega maantee ning riigi üks olulisemaid rahvusvahelisi trassikoridore. Maantee rajamise vastu esineb oluline avalik huvi. Kernu valla üldplaneeringuga Kernu ja Haiba asulate vahele kavandatud ulatuslik elamuala ei välista teemaplaneeringu kehtestamist. Riigikohus on lahendis 3-3-1-12-07 leidnud, et kehtestatud üldplaneering ei tekita isikutele abstraktset kaitstavat usaldust sellega kindlaks määratud tingimuste muutumatuna säilimise vastu. Isikul tuleb leppida võimalusega, et teda ümbritsev elukeskkond võib muutuda. 6) Põhjendamatu on kaebajate väide, et üldplaneeringu muutmise küsimuses ei toimunud avalikku arutelu. Maakonnaplaneering asub kehtestamise järel üldplaneeringu asemele teetrassi 6(10)
3-14-53203 asukoha osas ning üldplaneeringu muutmine toimub teemaplaneeringu menetluse käigus vastavalt teemaplaneeringu menetlust reguleerivatele normidele. Vaidlustatud korraldusest nähtub, et teemaplaneeringu ja KSH aruande avalikud väljapanekud toimusid Saue linnas, Saku, Saue ja Kernu valdade keskustes ning Harju Maavalitsuses 24.09.2013–25.10.2012, uute lahenduste osas 04.03.2013–01.04.2013 ja 15.07.2013–12.08.2013. Teated avalike arutelude toimumise kohta avaldati asjakohastes ajalehtedes ja valdade veebilehtedel ning iga avaliku väljapaneku järgselt toimusid avalikud arutelud. Kuivõrd üldplaneeringu muutmine toimub teemaplaneeringu menetluse käigus vastavalt teemaplaneeringu menetlust reguleerivatele normidele, on selge, et avalik diskussioon on ühtlasi toimunud ka üldplaneeringu muutmise küsimuses ning avalikkusele tagati planeeringu menetlemise käigus nõuetekohane võimalus menetluses osalemiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
18.GK ja MJ paluvad apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. 1) Kohtu järeldused trassivaliku küsimuses on vastuolulised. Vaidlustatud otsuses asus kohus seisukohale, et vastustaja on planeeringumenetluses trassivaliku tegemisel selgelt kaalunud erinevaid huve, samas kui 12.01.2015 määruses on kohus leidnud, et vastustaja ei saanud trassi rajamisega kaasnevaid mõjusid välja selgitamata ning vastavaid uuringuid teostamata anda majandusliku tasuvuse hinnanguid või arvestada nt trassilõikude läbimise kiirusi vms üksikasju. Otsuses on kohus leidnud, et trassivalikul ei lähtutud üksnes piirkiiruse seadmise küsimusest, vaid arvestati ka halvema geomeetriaga. Sellist põhjendust vaidlustatud teemaplaneeringus esitatud ei ole. Ainus põhjus, miks vastustaja ei nõustunud kaebajate pakutud variandiga, oli piirkiiruse langus. Varasemalt leidis halduskohus, et sõidukiiruse langemine maantee lühikeses lõigus 120 km/h-lt 100 km/h-ni ei tohiks välistada alternatiivseid võimalusi. Seega võttis kohus menetlusnorme rikkudes otsuse langetamisel aluseks valed eeldused, mis tõi kaasa ebaõige otsuse. Kui maantee trassi nihutada Orava kinnistu poole, oleks tegemist sirge teega, st nähtavus ei halveneks võrreldes 1C1 variandiga. 1C2 trassivariandi puhul säiliks praegune olukord kõigi Kohatu küla elanike jaoks, sest tee asukoht jääks praktiliselt samaks. Mõlema variandi puhul jäävad Kohatu küla majapidamised maanteest võrdsele kaugusele. 2) Maanteeameti selgituse kohaselt on kõnealusel teelõigul kahe tee ristumisel põhimaanteega ette nähtud piirkiirus 70 km/h, mitte eritasandiline ristmik, mis võimaldaks kiirust 110–120 km/h. Maanteeameti kinnitusel ei ole vajadust rajada eritasandilist ristmikku, kuna maantee kasutajaid ei ole piisavalt ning hinnanguliselt ei teki seda vajadust lähema 80 aasta jooksul. Lisaks ei ole riigil eritasandilise ristmiku väljaehitamiseks ka raha. Vastustaja kinnitas, et GK ettepanekuga oleks saanud arvestada, kui vähendada projekteeritud piirkiirust vastaval lõigul 120 km/h-lt 100 km/h-ni. Arvestades, et piirkiirus jääb alla 100 km/h, on liiklusohutus samal määral tagatud ka variandi 1C2 puhul. Maanteede projekteerimisnormide kohaselt ei saa Via Balticast I klassi maanteed, kuna I klassi maanteeks loetakse liiklussagedust alates 14 500 sõidukit ööpäevas, kuid lõigus 35,2–45,3 km on vastav statistika 6244 sõidukit ööpäevas. 3) Trassivaliku 1C1 kohta märgitud kogujateede maht ei vasta tõele. Otsuse tegemisel on tuginetud ebaõigetele andmetele, mistõttu pole maavanema korraldus kontrollitav. 08.04.2015 toimunud KSH aruande avalikul väljapanekul selgus, et Orava kinnistule ei olegi ette nähtud juurdepääsu avalikult kasutatavale teele, kuivõrd projekti kohaselt lõigatakse olemasolev juurdepääs K kinnistu poolt Orava kinnistu poole läbi. Seega selgus, et vastav kogujatee tuleb lisaks ette näha. 7(10)
3-14-53203 4) Vastustaja eelistas põhjendamatult trassivarianti, mille kohaselt kavandatakse maantee VH-le kuuluvast Kullamaa kinnistust eemale. 2013. aasta märtsis toimunud avalikul väljapanekul esitas VH vastuväited trassi asukoha suhtes, kuigi nii tema kui ka GK olid arvestanud, et maantee planeeritakse nende kinnistute vahele. Pärast VH vastuväidet tõsteti maantee asukoht maavanema ettepanekul trassivariandile 1C1. Kernu vald otsustas kolmel korral variandi 1C2 kasuks, kuid maavanem otsustas sellest hoolimata, et tee kavandatakse variandile 1C1. Maavanem pani Kernu valla sundseisu, ähvardades, et kui vald ei nõustu variandiga 1C1, on Maanteeametil õiguslik alus 2+1 sõidureaga maantee kavandada olemasoleva maantee trassil. Harju maavanem ei toiminud teemaplaneeringu menetluses heas usus. Seejuures tekitab küsimusi maavanema seotus VH-ga ning viimasele sobiva trassivaliku eelistamine. 5) Sarapuu detailplaneering, mis nägi ette Pähklioru kinnistu sihtotstarbe muutmise elamumaaks ning ehitusõiguse (sh elamumaa sihtotstarbe) Orava ja Pähklioru kinnistutele, kehtestati enne teemaplaneeringu algatamist, kuid vald jättis vastava muudatuse registris tegemata. Sihtotstarvet muudeti alles pärast GK sellekohast kirja.
19.Harju Maavalitsus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. 1) Kohtu 12.01.2015 määrusel ei ole kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse osas mingit tähtsust. Kohtuotsuses on hinnatud teemaplaneeringus ja KSH aruandes esitatud põhjendusi piisavalt, omistamata ühele või teisele kriteeriumile suuremat kaalu. 2) Praeguse trassivaliku ja teemaplaneeringu koostamise üheks põhjuseks on suurema piirkiiruse (120 km/h) võimaldamise vajadus. Kaebajate väide, et piirkiiruse küsimust ei käsitletud Harju maavanema 14.11.2014 korralduses, ei ole asjakohane, kuna teemaplaneeringu seletuskirja p 3 käsitab nõudeid, millele peab I klassi maantee vastama, viidates piirkiiruse nõudele, kurviraadiustele ja kõverate pikkusele. Maanteeamet esitas täpsustavad selgitused alles 2015. aasta mais ehk pärast teemaplaneeringu vastuvõtmist. 3) Teemaplaneeringuga nähakse ette kaugesse tulevikku suunatud lahendused. Trassikoridori valik sellisena, nagu see on kehtestatud teemaplaneeringus, on vajalik, et ka tulevikus oleks võimalik teed ehitada. Ajaks, mil riik on valmis investeerima täiemahulisse 2+2 maantee ehitusse, võib kuluda aastaid. Selline lahendus, et riik peaks hiljem hakkama uut teemaplaneeringut koostama ning taas alustama sundvõõrandamise menetlust, ei oleks mõistlik.
20.Kernu vald palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
21.Ringkonnakohus märgib esmalt, et kaebajad taotlevad Harju maavanema 14.11.2014 korralduse tühistamist Kernu ümbersõitu 37,2–45,3 km puudutavas osas. Samas täpsustab vaidlustatud korraldus trassi asukohta km 12,0–44,0 osas. Asja materjalidest nähtub, et kaebajate õigusi saab puudutada Kernu ümbersõidu km 37,2–39, mistõttu lähtub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendamisel sellest.
22.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu
8(10)
3-14-53203 vajalikuks halduskohtu kõiki põhjendusi üle korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
23.Planeerimisotsustused kui diskretsiooniotsustused on oma spetsiifilise olemuse tõttu vaid piiratud ulatuses kohtulikult kontrollitavad (Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-9-98, 3-3-1-8-02 (p 6) ja 3-3-1-42-02 (p 10)). HKMS § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Isikud, kelle õigusi ja vabadusi planeeringud riivavad, on oma õiguste kohtulikul kaitsmisel õigustatud nõudma eelkõige õiguslike hüvede õiglase kaalumise kontrollimist. Kohtulikult kontrollitav on ka planeerimisdiskretsiooni teostamisele (planeeringu kehtestamisele) eelneva menetluse õiguspärasus (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-8-02, p 6). Planeerimisdiskretsiooni teostades peab haldusorgan kaitsma avalikke huve mõistlikul viisil, samas tuleb piisavalt põhjendada, miks menetlusosalise poolt esitatud argumente või tõendeid pole aktsepteeritud või piisavaks peetud. Haldusakti põhjendus peab ka kohut veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-42-02, p 11).
24.Ringkonnakohtule ei nähtu, et Harju Maavalitsus oleks planeeringu kehtestamisele eelnevas menetluses rikkunud oluliselt menetlusnorme või teinud trassi asukoha küsimuse otsustamisel olulisi kaalumisvigu, mis tingiksid vaidlustatud korralduse ja sellega kinnitatud teemaplaneeringu tühistamise kaebajaid puudutavas osas. Vaidlustatud korraldusest nähtub, et pärast 04.03.–01.04.2013 toimunud avalikku väljapanekut otsustati lisaks avalikul väljapanekul olnud trassivariandile kanda planeeringulahendusse kilomeetritel 37–39 ka esialgne eskiisi tutvustamisel esitletud 1C trassikoridor, mis tähistati vastavalt 1C2 ja 1C1. Variant 1C1 kohane trass kulgeb olemasolevast maanteest lääne pool ning läbib muu hulgas GK-le kuuluva Pähklioru kinnistu. Variant 1C2 kohane trass aga jääks lühikesel teelõigul ida poole olemasolevat maanteed ega mõjutaks kaebajaid oluliselt rohkem kui olemasolev maantee, mistõttu eelistasid kaebajad seda varianti. Vastustaja otsustas aga 1C1 trassivariandi kasuks, kuna sellel on võrreldes variandiga 1C2 parem geomeetria, väiksem pikkus ja kogujateede maht, mistõttu on rajatava maantee ehitusaegsed ja hilisemad hoolduskulud väiksemad. Lisaks on maavanema korralduses ja selle seletuskirjas (lk 19) välja toodud, et variandi 1C1 puhul jäävad olemasolevad majapidamised ühele poole I klassi maanteed, variant 1C2 aga eraldab ühe olemasoleva majapidamise ülejäänud külast. Ainukese negatiivse asjaoluna variandi 1C1 kohta on märgitud, et see möödub lähedalt ühest olemasolevast ning ühest rajamisel olevast majapidamisest, mille all on ilmselgelt mõeldud GK majapidamist ja MJ ehitusjärgus elamut. Ringkonnakohtu hinnangul on maavanem tuginenud asjakohastele ja õiguspärastele kaalutlustele. See, et otsus tehti kaebajate jaoks ebasoodsama variandi kasuks, ei tähenda, et kaebajate huvidega ei arvestatud. Vaidlustatud korraldusest järeldub, et maavanema hinnangul kaalub avalik huvi – suurem liiklusohutus ja avalike vahendite kokkuhoid – üles kaebajate õiguste riive. Ka Kernu Vallavolikogu on 22.05.2014 kooskõlastuskirjas (I kd, tl 24) nõustunud maavanema poolt trassialternatiivi 1C1 kasuks esitatud põhjendustega. Seda arvestades on põhjendamatu kaebajate arvamus, justkui oleks Kernu vald kooskõlastanud teemaplaneeringu trassivariandiga 1C1 üksnes maavanema „ähvarduse“ tõttu, et kui Kernu vald teemaplaneeringut ei kooskõlasta, rajatakse maantee olemasoleva maantee trassil.
25.Isegi kui vastaks tõele apellatsioonkaebuses esitatud väide, et trassivaliku 1C1 puhul märgitud kogujateede maht on ebaõige, ei nähtu, et see asjaolu oleks võinud otsustamist mõjutada. Kaebajate oletuslikud väited, mis puudutavad maantee nihutamist eemale VH-le
9(10)
3-14-53203 kuuluvatelt Kullamaa kinnistutelt, ei anna põhjust arvata, et VH vastuväide oleks trassivariandi valikul olnud ainsaks või peamiseks kaalukeeleks.
26.Pärast seda, kui vastustaja otsus, mille kohaselt nähti teemaplaneeringus kavandatava maantee asukohana ette trassikoridor 1C1, oli teatavaks tehtud, esitas RK oma 02.10.2013 kirjas Maanteeametile ettepaneku nihutada kavandatav 1C1 trassikoridor lääne poole selliselt, et see läbiks Pähklioru kinnistu asemel Orava kinnistut. Samasisulise ettepaneku tegi ka GK oma 13.02.2014 kirjas (I kd, tl 98). Harju Maavalitsus selle ettepanekuga ei nõustunud, kuna sellisel juhul tulnuks vähendada piirkiirust vastaval lõigul 120 km/h-lt 100 km/h-ni, mis aga ei oleks vastanud planeeringu lähteülesandes püstitatule. Lisaks selgitas Harju Maavalitsus oma 03.03.2014 vastuskirjas (I kd, tl 99) GK-le, et halveneks ka tee geomeetria, sest kasutada tuleb väiksema raadiusega kurve, mis vähendavad nähtavust ning liiklusohutust; lisaks tähendaks trassi nihutamine uusi piiranguid teistele maaomanikele, kelle maadele uus maantee nihkuks. Kuna K-d said oma ettepanekule personaalse vastuse, on alusetu apellatsioonkaebuse etteheide, et teemaplaneeringu põhjendustes toodi välja vaid piirkiiruse argument. Ringkonnakohtul pole vastustaja 03.03.2014 kirja arvestades põhjust kahelda, et selles esitatud põhjused olid K-de ettepaneku kõrvale jätmise aluseks. Kaebajad leiavad, et nende ettepanek jäeti põhjendamatult kõrvale, kuna Maanteeameti selgituse kohaselt on kavandatavaks piirkiiruseks vastavas lõigus 70 km/h. Ringkonnakohus leiab, et K-de ettepanekut kõrvale jättes ei toiminud vastustaja õigusvastaselt. Üleriigilise tähtsusega maantee kavandamisel ei lähtuta mitte lähiaastate perspektiivist (erinevalt detailplaneeringust), vaid pikaajalistest suundumustest ja vajadustest. Seega asjaolu, et esialgu ei ehitata välja 2+2 sõidurajaga I klassi maanteed, ei tähenda, et maantee planeerimisel ei saaks tuleviku perspektiive arvestades reserveerida sellele vastavat trassikoridori. Siinkohal tuleb arvestada, et haldusorganil on planeerimisotsustes ulatuslik kaalutlusõigus.
27.Apellatsioonkaebuse lahendamisel kontrollib ringkonnakohus halduskohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust (HKMS § 197 lg 1). Halduskohtu poolt enne otsuse tegemist väljendatud seisukohtadel ei ole otsuse seaduslikkuse kontrollimisel üldjuhul erilist tähtsust. Esialgse õiguskaitse lahendamisel ei pruugi kohtule olla teada kõik olulised asjaolud ning kaebuse perspektiivi kohta saab kohus anda vaid esialgse hinnangu. Seega pole sugugi välistatud, et otsuse tegemisel annab kohus asjaoludele esialgse õiguskaitse määruses või mõnes korraldavas määruses avaldatust erineva hinnangu. Oluline on see, et kohtuotsuse põhjendustes vastuolusid ei esineks. Praegusel juhul ei ole kohtuotsuse põhjendused vastuolulised.
28.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna apellatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele ning teised menetlusosalised ei ole taotlenud oma menetluskulude väljamõistmist kaebajatelt, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask
(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Plaks
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.