lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-16-1801/6

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 24.11.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-16-1801/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
24.11.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1282
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-16-1801

Määruse kuupäev

24. november 2016

Kohtunik

Tamara Hristoforova

Kohtuasi

Resolutsioon

Sergei Tretjakovi kaebus Tartu Vangla käskkirjade tühistamiseks, mille alusel määrati ta tööle ja karistati tööst keeldumise eest (20.06.2016 käskkiri nr 6-2/1008, 20.04.2016 käskkiri nr 6-3/122 ja 17.09.2015 käskkiri nr 6-3/217).

1.Tagastada Sergei Tretjakovi kaebus käesolevas haldusasjas tervikuna;
2.Edastada kohtumääruse ärakiri kaebajale.

Edasikaebamise kord

Määruse punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud

1.09.09.2016 laekus Tartu Halduskohtu Tartu kohtumajja Sergei Tretjakovi kaebus Tartu Vangla käskkirjade tühistamiseks, mille alusel määrati ta tööle ja karistati tööst keeldumise eest. Kaebusele lisas S. Tretjakovi järgmised Tartu Vangla käskkirjad: 1) Tartu Vangla 20.06.2016 käskkiri nr 6-2/1008 (distsiplinaarkaristuse määramise kohta); 2) Tartu Vangla 20.04.2016 käskkiri nr 6-3/122 ja 17.09.2015 käskkiri nr 6-3/217 (tööle määramise kohta) ning distsiplinaarmenetluse protokollid 12.01.2016, 24.05.2016 ja 20.06.2016. Kaebaja sõnul sunnib administratsioon teda tööle koristajana, mille eest tasutakse 10 eurot kuus. Olles kinnipidamisasutustes, õppis kaebaja elektrikuks ja keevitajaks Justiitsministeeriumi poolt tasustatud erialaõppes. Kaebaja kinnitusel Tartu Vanglas on sellised töökohad olemas, kuid seda kaebajale ei pakuta. Tartu Vangla sunnib kaebajat tööle koristajana, millega alandab tema inimväärikust. Töötasu makstakse ainult 10 eurot kuus. Kaebaja palub kohtul vastata küsimustele, kas vanglal on õigus sundida teda tegema tööd, mis alandab tema inimväärikust ning kas vanglal on õigus karistada kaebajat tööst keeldumise eest. Kaebaja leiab, et tööle sundimine vanglas on vastuolus põhiseaduse (PS) §-ga 29, aga samuti §-ga 13, 14, 15 ja 17. Koos kaebusega esitas S. Tretjakov kohtule taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Kohtu seisukoht

2.Kohus tutvus S. Tretjakovi kaebusega ning leiab, et kaebus tuleb tagastada tervikuna.
2.1.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
2.2.Nähtuvalt kaebusest, soovib selle esitaja, et kohus tühistaks Tartu Vangla tööle määramise ja tööst keeldumise eest distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjad (HKMS § 37 lg 2 p 1) ning ettekanded. Kohus tõlgendab S. Tretjakovi kaebust, kui kaebust, mis on esitatud tervikuna Tartu Vangla tööle määramise ja tööst keeldumise eest distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjade vaidlustamiseks. HKMS § 47 lg 1 sätestab, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 kohaselt kinnipeetaval ja vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.
2.3.Sellest tulenevalt enne tühistamiskaebuse halduskohtule esitamist, peab kaebajal olema läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus vastavalt HKMS § 47 lg-le 1 ja VangS § 11 lg-le 5. Kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kontrollimiseks tegi kohus 11.11.2016 Tartu Vanglale päringu, milles küsis Tartu Vanglalt, kas ajavahemikul 17.09.2015-08.09.2016 esitas S. Tretjakov vanglale vaided tööle määramise ja tööst keeldumise eest distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjade vaidlustamiseks. 14.11.2016 vastuses päringule teatas vangla kohtule, et kokku on kaebaja tööst keeldumise eest distsiplinaarkorras karistatud kolmel korral: 20.06.2016, 24.05.2016 ja 15.01.2016. Samuti teatas Tartu Vangla kohtule, et kaebaja ei ole vaidlustanud tööle määramise käskkirja ega ka ühtegi distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja. Järelikult 14.01.2016 seisuga ei olnud S. Tretjakovil läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus vastavalt ja VangS § 11 lg-le 5, ning tema poolt kohtule esitatud tühistamiskaebus ei ole tulenevalt HKMS § 47 lg-st 1 lubatav.
2.4.Riigikohtu Halduskolleegium leidis, et olukorras, kus esialgses kaebuses esitatud tühistamisnõue on muutunud ilmselgelt perspektiivituks, ei saa sama järeldust teha võimaliku õigusvastasuse tuvastamise nõude kohta. Kui halduskohus jõuab järeldusele, et tühistamiskaebus on ilmselgelt perspektiivitu, peab kohus enne kaebuse tagastamist andma kaebajale võimaluse kaebuses esitatud nõude muutmiseks. Uurimispõhimõttest tuleneb kohtu kohustus juhtida kaebaja tähelepanu tema õiguste kaitseks tulemuslikuma taotluse esitamise võimalusele (RKHKo 3-3-1-80-10, p 22). Selgitamisvajadus puudub juhul, kui ka muudetud kujul oleks kaebuse eduväljavaated ilmselgelt olematud (RKHKo 3-3-1-77-11, p 11; RKHKm 3-3-1-24-15, p 13).
2.5.Kohus leiab, et antud juhul puudub vajadus selgitada kaebajale kaebuse muutmist. Kuigi kaebaja taotluse alusel on võimalik üle minna tühistamiskaebuselt tuvastamiskaebusele, ei ole see aga tuvastamisnõude esitamise perspektiivist lähtudes vajalik, kuna kaebuses esitatud põhjenduste kohaselt oleks tuvastamisnõue jäänud rahuldamata. PS § 29 kohaselt kedagi ei tohi sundida tema vaba tahte vastaselt tööle ega teenistusse, välja arvatud kaitseväeteenistus või selle asendusteenistus, tööd nakkushaiguse leviku tõkestamisel, loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning töö, mida seaduse alusel ja korras peab tegema süüdimõistetu. Kaebaja viibib Tartu Vanglas kinnipeetavana. Vastavalt VangS §-le 2 kinnipeetav on vanglas vangistust kandev süüdimõistetu. Seega PS §-st 29 tulenev tööle sundimise keeld ei ulatu kaebajale. VangS § 37 lg 1 sätestab kinnipeetava töökohustust. VangS § 38 lg 1 kohaselt vanglateenistus kindlustab võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda endale meelepärast tööd (Vangistusseaduse komm. vlj. 2014, lk 112, p 3.1.) Tulenevalt VangS § 63 lg-st 1 näeb ette võimaluse kohaldada kinnipeetavale VangS-st ja muudest vangistust reguleerivatest õigusaktidest tulenevate kohustuste rikkumise eest distsiplinaarkaristusi. Järelikult on Tartu Vanglal õigus määrata kaebaja majandustööde täitmisele, aga kaebajal on kohustus täita talle antud tööd, vaatamata sellele, et temal on olemas teised erialalised oskused. Samas juhul, kui kaebaja keeldub talle määratud töökohustuse täitmisest, on Tartu Vanglal õigus määrata talle distsiplinaarkaristus. Samas juhib kohus kaebaja tähelepanu selle asjaolule, et tulenevalt VangS § 43 lg 2 peab kinnipeetava töötasu olema vähemalt 10 protsenti töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäärast. Kinnipeetava töö tasustamist reguleerib Vabariigi Valitsuse 28.11.2000. a määrusega nr 382 kehtestatud „Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise kord“. Selle § 2 lg 2 sätestab, et täistööajaga ajatööl töötava kinnipeetava töötasu alammäär vangla pakutaval tööl on 95,87 eurot kuus. Seega võib miinimumtöötasuks ühe töötunni eest olla 0,599 eurot. Kuna kohtule teadaolevatel andmetel maksab Tartu Vangla kinnipeetavale 0,63-0,64 eurot töötunni eest, siis ei riku vangla töö tasustamist reguleerivaid norme. Samas kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda endale suurema töötasu maksmist (TrtRnKo 3-11-750, p 9).
2.6.Lähtudes eeltoodust ning juhindudes HKMS § 121 lg 1 p-st 4, tagastab kohus S. Tretjakovi kaebuse tervikuna selle esitajale läbivaatamatult. Kuna kohus tagastas kaebuse tervikuna, jäetakse S. Tretjakovi menetlusabi taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
2.7.Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2, kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Seega juhul, kui kaebaja pärast käesoleva määruse p-s 2.5 esitatud selgitust, endiselt leiab, et tööle määramise ja tööst keeldumise korral distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjad on mingil põhjusel õigusvastased, on kaebajal õigus uuesti pöörduda kohtusse tühistamisekaebusega 30 päeva jooksul arvates päevast, kui kaebajale tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend (HKMS § 47 lg 1 ja lg 2) või põhjendatud huvi olemasolu korral alternatiivselt tuvastamiskaebusega kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates (HKMS § 38 lg 4, § 46 lg 5). Seoses vaide esitamisega vanglale selgitab kohus täiendavalt, et nähtuvalt haldusasja materjalidest on kaebajal mööda lastud tööle määramise ja tööst keeldumise korral distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjade peale vaide esitamise tähtaeg, mis vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) §-le 75 on 30 päeva arvates päevast, millal isik vaidlustatavast käskkirjast teada sai. Seega juhul, kui kaebaja siiski otsustab pöörduda Tartu Vangla poole vaidega eelpoolnimetatud käskkirjade vaidlustamiseks, siis tuleb tal märkida vaides mõjuv põhjus, mille esinemisel ei saanud ta pöörduda vangla poole vaidega

tähtaegselt. Tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks peetakse kohtupraktikas nt haigust või vaidlustamisviite puudumist haldusaktis (RKHKm 3-2-1-148-06, p 12 ja HMS § 57 lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Hristoforova kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium