TARTU HALDUSKOHUS
Tartu Kohtumaja
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-16-2350
Määruse kuupäev
24. november 2016
Kohtunik
Roby Koik
Kohtuasi
Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla vastu
Resolutsioon
Tagastada Nikolai Lilitškini kaebus.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Määrus toimetatakse kätte kaebajale koos venekeelse tõlkega.
Muud selgitused Asjaolud ja kohtu seisukoht
1.18.11.2016 saabus Tartu Halduskohtusse Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla vastu.
2.Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et Nikolai Lilitškini kaebus kuulub tagastamisele alljärgnevatel põhjustel.
3.Vastavalt HKMS § 28 lõigetele 1 ja 2 on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Kohus ei luba menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist pahatahtlikult takistavat menetlusosalist võib kohus trahvida. Kui isik esitab kohtule kaebuse, millest nähtub eesmärk kohut solvata, ei kasuta ta oma menetlusõigusi heauskselt. Lisaks sellele, et sel viisil ei ole tal võimalik oma õiguslikke probleeme lahendada, takistab ta seejuures ka heausksete kaebajate juurdepääsu õigusemõistmisele mõistliku aja jooksul, kuivõrd kohtu menetluslik ressurss on piiratud. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 15 lõike 1 esimese lause kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Riigikohtu üldkogu on kohtuasjas nr 3-3-1-38-00 määruse punktis 15 selgitanud, et see on põhiõigus, mis peab tagama õiguste lünkadeta kohtuliku kaitse. Riigikohtu halduskolleegium on kohtuasjas nr 33-1-68-03 määruse punktis 15 rõhutanud, et õigus pöörduda halduskohtusse on tagatud igaühele, kelle õigusi ja vabadusi on rikutud haldussuhetes avaliku võimu kandja poolt. Nii nimetatud Riigikohtu seisukohtadest kui ka põhiseaduse § 15 lõike 1 esimese lause keelelisest tõlgendamisest nähtub selgelt, et põhiseadus kaitseb isiku õigust pöörduda kohtusse, kui tal on tegelik kahtlus, et tema subjektiivset õigust on rikutud. Põhiseadus ei kaitse isiku õigust pöörduda kohtusse pahauskse kaebusega selleks, et kohut koormata, solvata või survestada.