lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-16-1756/14

Riigihanked › Riigihanked

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 23.11.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-16-1756/14
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Riigihanked › Riigihanked
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
23.11.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1993
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Taotlus
Politsei- ja Piirivalveamet · Sissetulev kiri · 2026-07-02
SVMS arvamus politsei ja piirivalve seaduse, päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta
Siseministeerium · Sissetulev kiri · 2026-06-15
Kiri
Transpordiamet · Sissetulev kiri · 2026-05-12
Kiri
Transpordiamet · Sissetulev kiri · 2026-05-15

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 278 lg 1, 3Edasikaebamise tähtaeg hankeasjasRHS § 33 lg 7Dünaamilise hankesüsteemi loomine ja lõpetamineHKMS § 108 lg 1Menetluskulude jaotusHKMS § 213 lg 1Nõuded kassatsioonkaebuseleHKMS § 223 lg 1Asja lahendamine kirjalikus menetlusesHKMS § 279 lg 1Hankeasja menetlus ringkonnakohtus ja RiigikohtusRHS § 31Raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingu tühisusRHS § 32 lg 1

Viidatud EL õigus

EUR-Lex
direktiivi 2004/18/EÜDirektiiv 2013/53Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/53/EL, 20. november 2013 , väikelaevade ja jettide kohta ning direktiivi 94/25/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta EMPs kohaldatav tekst

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-16-1756/6Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja05.10.2016

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-21-1770/25Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium22.10.2021

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Alter Group osaühing10167942(Kaebaja)MTÜ Saaremaa Vabatahtlik Merepääste Selts80359548(Vastustaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.11.2016, Tallinn

Haldusasja number

3-16-1756 Alter Group OÜ vaidlustus MTÜ Saaremaa Vabatahtlik Merepääste Selts riigihanke „Abruka RIBpäästealuse soetamine SAR töödeks“ (viitenumber 177120) hankedokumentide peale

Vaidlus

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) – Alter Group OÜ, registrikood 10167942, esindaja v.adv Tarmo Peterson Vastustaja (hankija) – MTÜ Saaremaa Vabatahtlik Merepääste Selts, registrikood 80359548, esindaja v.adv Martin Männik

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 05.10.2016 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Alter Group OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 16.11.2016

RESOLUTSIOON

Jätta Alter Group OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 05.10.2016 otsus haldusasjas nr 3-16-1756 muutmata. Mõista Alter Group OÜ-lt välja MTÜ Saaremaa Vabatahtlik Merepääste Selts kasuks 1200 (üks tuhat kakssada) eurot apellatsiooniastme menetluskulude katteks. Alter Group OÜ apellatsiooniastme menetluskulud jätta tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 05.12.2016 (HKMS § 278 lg 1). Vastukassatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse siiski läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks ( lg 1). Sõltumata menetlusosaliste nõusolekust võib Riigikohus hankeasjas esitatud kassatsioonkaebuse vaadata läbi lihtmenetluses ( lg 1).

Sarnased lahendid

Riigihanked
  • 10.07.20263-26-1030/16Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.07.20263-26-1720/14Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20263-25-4566/31Riigikohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-25-4107/24Riigikohtu halduskolleegium
  • 21.05.20263-25-3019/18Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 20.05.20263-26-1096/23Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Dünaamilise hankesüsteemi alused
HKMS § 213
HKMS § 223
HKMS § 279

3-16-1756

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.MTÜ Saaremaa Vabatahtlik Merepääste Selts avaldas 04.08.2016 riigihanke „Abruka RIB-päästealuse soetamine SAR töödeks“ (viitenumber 177120) hanketeate (HT) ning tegi kättesaadavaks hankedokumendid (HD) ja nende lisad.
2.Alter Group OÜ esitas riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse, milles palus mh kohustada hankijat viima HD lisa 1 (tehniline kirjeldus) p 11 (mootor peab olema 4silindriline vabalt hingav 4-taktiline päramootor võimsusega 100 hp, kütus bensiin, peab toetama NEMA2000 ühendusi) õigusaktidega vastavusse. Vaidlustuse põhjenduste kohaselt on 4-taktilise mootori nõue ebaproportsionaalne hanke eseme suhtes, ebamõistlikult koormav, asjakohatu ja objektiivselt põhjendamatu riigihangete seaduse (RHS) § 33 lg 8 ja § 3 lg 3 mõttes ning vastuolus RHS § 33 lg-ga 7. Võimsuselt, funktsionaalsuselt, kasutusomadustelt ja talitluselt on 2-taktilised otsepritsega päramootoriga mootorpaadid samaväärsed 4-taktiliste mootoriga paatidega. Vaidlustaja pakutavad 2-taktilised mootorid on tunduvalt paremate ökonoomsuse ja tarnejärgse hooldusvälba näitajatega kui samaväärsed 4-taktilised mootorid. Kaasaegsetel 2-taktilistel otsepritsega paadimootoritel on kütusekulu ja müraemissioon sama mis 4-taktilistel mootoritel ning heitgaaside emissioon vastab EL-i standarditele. Asjaolu, et hankija on varem kasutanud 4-taktilisi mootoreid ja veendunud nende sobivuses, ei ole objektiivne kaalutlus konkurentsi piiramiseks. Hankija on esitanud kolm ebaõiget vastuväidet: 1) 2-taktiline mootor eeldab, et selle kütusena kasutatakse nii õli kui bensiini; 2) 2-taktilise mootori käitamiseks on vaja pidevalt õli lisada ja seda seetõttu Abrukale varuda; 3) kuna 2taktiline mootor kasutab kütusena õli, suurendab see eksimise ohtu ja võib kaasa tuua viivituse, kui toimub reageerimine elude päästmiseks. Õli asub eraldi tangis ning seda ei kasutata mitte kütuse-, vaid määrdeainena sarnaselt 4-taktilise paadimootoriga. Hangitavale RIB väikelaevale paigaldataks õlitank, milles on õli ca 400 töötunni saavutamiseks, s.o hinnanguliselt 1,5 aasta kogus SAR õppustel ja SAR reaalsetel operatsioonidel osalevale RIB väikelaevale. 400 töötunni jooksul tuleb Abrukalt RIB väikelaevaga, mis on varustatud E-TEC mootoritega, minna korralisse hooldusesse ainult ühel korral. Samade töötundide juures tuleb 4-taktilise mootoriga korralist hooldust külastada aga viiel korral. See toob kaasa olulise rahalise ja ajalise lisakulu ning lisaks on sellel ajal oluliselt häiritud ka päästevõimekus.
3.MTÜ Saaremaa Vabatahtlik Merepääste Selts vaidles vaidlustusele vastu. VAKO ei saa ümber hinnata hankija kaalutlusotsuse poliitilist otstarbekust. Hankija ei ole kaalutlusreegleid rikkunud. Riigikohus leidis 16.11.2011 otsuses asjas nr 3-3-1-65-11 (p 26), et seda, millist liiki ja millistele tunnustele vastavat kaupa või teenust soetada, otsustab hankija põhimõtteliselt omal vabal äranägemisel, eeldusel, et hankija poolt kehtestatavad kriteeriumid on asjakohased ning kooskõlas läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõttega (RHS § 32 lg 1). Hankija eesmärk on suurendada merepäästevõimekust Saaremaal vabatahtlike kaasamisega, tegeleda ennetustööga, koolitada lapsi jne. Hankija soov on osta RIB-alus 4-taktilise päramootoriga. 2taktiline mootor samaväärne 4-taktilise mootoriga. Hankija teised päästealused on samuti 4taktiliste mootoritega, mistõttu on hankijal kindlus, et 4-taktilise päramootoriga RIB-alused on hanke eesmärgiks sobivad. 2-taktilised mootorid kasutavad kütusena lisaks bensiinile ka õli, mida tuleks Abrukale täiendavalt varuda. Valdava enamuse võimalike pakkujate tootevalikus on 4-taktilisi mootoreid, mistõttu ei ole konkurents piiratud.
4.VAKO jättis 25.08.2016 otsusega nr 182-16/177120 Alter Group OÜ vaidlustuse tehnilise kirjelduse p-i 11 puudutavas osas rahuldamata. Üldteada on asjaolu, et 4-taktilised mootorid on 2-taktilistest mootoritest harilikult suurema kasuteguriga, vaiksemad ja keskkonnasõbralikumad. 2-taktilistes mootorites kasutatakse kütusena õli ja bensiini segu. Hankija ei pidanud arvestama, et mõni 2-taktiline mootor võib eelnimetatud omadustelt olla 42(5)

3-16-1756 taktilistest mootoritest parem. Isegi kui Evinrude 2-taktilised mootorid ei kasuta kütuses õli, ei iseloomusta see kõiki 2-taktilisi mootoreid. Vanemat tüüpi 2-taktiliste mootorite puhul lisatakse õli kindlas vahekorras bensiini hulka, uute puhul on õli eraldi paagis, kust seda vahetult enne mootorisse jõudmist automaatselt doseeritakse. Seega on asjakohane hankija põhjendus, et 2taktiliste mootorite puhul on vajadus varuda Abrukale täiendavalt õli. Asjaolu, et hankija lähtub tehnilise kirjelduse koostamisel oma vajadustest, ei saa käsitada põhjendamatu takistusena riigihanke konkurentsile avamisel isegi juhul, kui see välistab mõned tooted või teenused. RHS ei kohusta hankijat ostma selliseid asju, mis tema vajadusi ei rahulda. Tartu Ringkonnakohus on 12.03.2012 otsuses asjas nr 3-11-1300 pidanud piisavaks hankija põhjendusi seonduvalt oma kogemusega ja nõude optimaalsusega. Eesti turul on mitmete tootjate (nt Yamaha, Suzuki, HondaMarine, Mercury jt) 4-taktilised päramootorid, mistõttu on konkurents olemas toodete, tootjate ja müüjate osas. Üldjuhul on 4-taktilised mootorid 2-taktilistest keskkonnasäästlikumad ning vastupidist ei ole vaidlustaja tõendanud. Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et 4-taktiline mootor on mootori tüüp RHS § 33 lg 7 mõttes, millega VAKO ei nõustunud, ei ole seda sätet rikutud, sest HD p 7.3 sätestab, et kui tehnilises kirjelduses on märgitud kindel ostuallikas, protsess, kaubamärk, patent, tüüp, päritolu või tootmisviis, on vastavalt RHS-i § 33 lõikele 7 pakkujatel alati õigus pakkuda samaväärseid tooteid, olenemata sellest, kas hankija on lisanud märke „või sellega samaväärne“.

5.Alter Group OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada tehnilise kirjelduse p 11 õigusvastasuse ning kohustada hankijat viima see vastavusse õigusaktidega.
6.Tallinna Halduskohus jättis 05.10.2016 otsusega Alter Group OÜ kaebuse rahuldamata ja mõistis kaebajalt MTÜ Saaremaa Vabatahtliku Merepääste Seltsi kasuks välja menetluskulu katteks 724,80 eurot. Halduskohus nõustus VAKO 25.08.2016 otsuse põhjendustega.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7.Alter Group OÜ palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. Tehnilise kirjelduse p 11 näeb ette kindlat tüüpi mootori hankimise. EL-s paadimootoritele nõudeid seadev direktiiv 2013/53/EL kasutab mõistet „tüüp“ mootorite eristamiseks vastavalt nende taktide arvule. Sama mootori tüüpide eristus kehtib USA-s. Kindlale tüübile võib viidata vaid erandjuhul, kui sellele järgneb vahetult märge „või sellega samaväärne“. RHS § 33 lg 7 ja direktiivi 2004/18/EÜ art 23 lg 8 kohaselt pole piisav HD p-s 7.3 tehtud üldviide, et pakkujatel on alati võimalik pakkuda samaväärseid tooteid, olenemata sellest, kas kindla ostuallika, kaubamärgi jne juurde on lisatud märge „või sellega samaväärne“. Kui hankija soovib, et mootorisse tangitaks kütusena vaid bensiini ning mootor oleks keskkonnasõbralik, saanuks need sätestada läbi funktsionaalsuse ja kasutusomaduste kirjelduse. Küsimus sellest, kas kaebaja pakutav mootor on samaväärne 4-taktilise mootoriga, tuleb lahendada praeguses asjas, mitte pakkumuse vastavaks tunnistamise otsustamisel. Hankijal on selgitamiskohustus, mida ta peab silmas samaväärsuse all. Hankija oli VAKO menetluses seisukohal, et 2-taktiline mootor pole samaväärne 4-taktilisega. Kaebaja on praeguses menetluses tõendanud, et uued 2-taktilised mootorid on samaväärsed võrreldes 4-taktiliste mootoritega, kui mitte paremad.
8.MTÜ Saaremaa Vabatahtlik Merepääste Selts vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata.

3(5)

3-16-1756 Olukorras, kus tehniline kirjeldus võimaldab pakkujatel pakkuda selles märgituga samaväärseid tooteid, ei riku tehnilise kirjelduse vaidlustatud punkt (eeldades, et apellandi faktilised väited kahetaktilise mootori samaväärsuse kohta neljataktilise mootoriga on tõendatud) apellandi subjektiivseid õigusi ning kaebus tulnuks kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastada. Apellandi kaebust ei tule sisuliselt lahendada vaid seetõttu, et apellant soovib juba ette kindlust selles, kuidas vastustaja hindaks tema poolt teoreetiliselt pakutavate lahenduste samaväärsust tehnilises kirjelduses märgitud lahendustele. VAKO otsuse põhjendused on õiged. Hankijal on kaalutlusruum osas, mis puudutab tema vajaduste määratlemist. Kehtiv õigus ei välista HD p-s 7.3 sätestatud üldist viidet, et hankija aktsepteerib tehnilises kirjelduses märgitud ostuallika, protsessi, kaubamärgi, patendi, tüübi, päritolu ja tootmisviisiga samaväärseid lahendusi. Apellant pole selgitanud, kuidas oleks sellise viite lisamine HD-sse läbivalt, sh vaidlustatud punkti, tema õigusi rohkem kaitsnud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9.Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu ja VAKO otsuste tühistamiseks ja vaidlustuse rahuldamiseks.
10.Tehniline kirjeldus on osa hankedokumentidest (RHS § 31 ja § 32 lg 1), mida tuleb käsitada hankelepingu sõlmimise ettepanekuna võlaõigusseaduse § 16 lg 1 tähenduses ehk tahteavaldusena. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 75 lg 2 kohaselt tuleb tahteavaldust, mis ei ole tehtud kindlale isikule, tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele. Kui selline tahteavaldus on suunatud avalikkusele, tuleb seda tõlgendada nii, nagu mõistlik isik seda mõistma pidi. Hankija võttis esimese astme kohtu menetluses kaebusele esitatud vastuses (p-d 2.1–2.3) omaks, et on koostanud tehnilise kirjelduse selliselt, et see võimaldab pakkuda tehnilises kirjelduses märgituga samaväärseid tooteid. Samale seisukohale jäi ta vastuses apellatsioonkaebusele (p-d 2.1–2.4). Seega tuleb HD vaidlustatud punkti tõlgendada selliselt, et hankija on määratlenud hangitava eseme läbi mootori tüübi RHS § 33 lg 7 tähenduses, kuid jätnud avatuks võimaluse pakkuda teist tüüpi mootorit, kui see on samaväärne.
11.RHS § 33 lg 7 sätestab: „Tehnilistes kirjeldustes ei nimetata kindlat ostuallikat, protsessi, kaubamärki, patenti, tüüpi, päritolu ega tootmisviisi, mis võiks anda mõnedele pakkujatele või toodetele eeliseid teiste ees või nende osaluse välistada. See keeld ei kehti juhul, kui see on hankelepingu esemest tulenevalt vältimatult vajalik põhjusel, et tehnilise kirjelduse koostamine käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 sätestatud alustel ei võimalda hankelepingu eset piisavalt täpselt ja mõistetavalt kirjeldada. Sellisele viitele lisatakse märge „või sellega samaväärne“.“ Ringkonnakohus leiab, et RHS § 33 lg 7 eesmärgiks on ära hoida n-ö suunatud hanked kindla tootja, toote või pakkuja eelistamiseks ja avada hange konkurentsile. Olukorras, kus hankija ei piirdu ühe konkreetse toote tüübi näitamisega, vaid aktsepteerib ka sellega võrdväärseid tooteid, pole alust rääkida suunatud hankest ja konkurentsi piiramisest. Küsimus taandub vaid sellele, kas hankija soov saada 4-taktiliste päramootorite omadustega toodet on sel moel arusaadavamalt ja selgemalt väljendatud. Ehkki hangitavat eset saanuks ilmselt määratleda ka selle kasutusomaduste ja funktsionaalsete nõuete kirjeldamisega, mis on apellandi põhiseisukoht, poleks see olemuslikult muutnud apellandi olukorda – ta saab oma pakkumuse teha nii või teisiti.
12.Ringkonnakohus ei nõustu apellandi käsitusega, et hankija peaks juba hanke praeguses staadiumis ette ära otsustama, kas toode, mida mõni isik oma kinnitusel pakkuda soovib, on samaväärne tehnilises kirjelduses märgituga. Seda saab hankija otsustada edaspidi esitatavate 4(5)

3-16-1756 pakkumuste vastavaks tunnistamise menetluses vastavalt RHS §-le 47. Õiged on apellandi väited selles osas, mille kohaselt pole tehnoloogia arengu tõttu otsesissepritsega kahetaktiliste mootorite puhul õige rääkida vajadusest tankida kõrvuti bensiiniga ka õli (õli lisatakse hoolduse käigus, mitte ei tangi seda käitaja mootorpaadi igapäevase ekspluateerimise käigus), samuti nende mittevastavusest keskkonnanõuetele. Iseenesest on ka VAKO oma otsuse p-s 9 õigesti möönnud, et õli eraldi tankimine on vajalik n-ö vanemat tüüpi kahetaktiliste mootorite puhul. Kui mõni kaasaegne kahetaktiline mootor peakski olema sama suure kasuteguriga, vaikne ja keskkonnasõbralik kui neljataktiline mootor ning vastab muudele hankija tegevuse profiilist ja kogemuse ulatusest tulenevatele vajadustele (merepäästetööde tegemine vabatahtlike poolt), võib see vastata HD tehnilise kirjelduse p 11 nõuetele. Nagu eespool öeldud, tuleb hankijal seda asjaolu kontrollida konkreetse toote puhul pärast pakkumuste esitamist.

13.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus tehakse kaebaja kahjuks, jääb rahuldamata tema taotlus hankijalt menetluskulude väljamõistmiseks. Hankija palub mõista apellandilt välja apellatsioonimenetluses kantud esindajakulud summas 1072,80 eurot, vastavalt AB Pohla & Hallmägi 09.11.2016 arvele nr 0160583, arve spetsifikatsioonile ja tõendile menetluskulu kandmise kohta, millele lisanduvad kohtuistungiga seotud kulud summas 475,20 eurot, vastavalt AB Pohla & Hallmägi 16.11.2016 arvele nr 20160603, arve spetsifikatsioonile ja 17.11.2016 maksekorraldusele. Ringkonnakohus leiab, et taotlus kuulub kirjalikku menetlust hõlmavas osas rahuldamisele osaliselt, s.o summas, mis ei ületa esimese astme kohtus kantud esindajakulu suurust (724,80 eurot). Riigikohtu pikaajalise praktika kohaselt ei saa põhjendatud menetluskulud apellatsiooniastmes olla üldjuhul suuremad kui esimese astme kohtus (vt nt 10.06.2016 otsus asjas nr 3-3-1-84-15, p 31). Kuna esimese astme kohtus istungit ei toimunud, on põhjendatud lisada esimese astme kulu suurusele summale ka ringkonnakohtu istungil osalemisega seotud esindajakulud summas 475,20 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Oliver Kask

Villem Lapimaa

Virgo Saarmets

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 20.05.20263-26-1096/22Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.05.20263-26-1030/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja