OÜ Alter Group kaebus MTÜ Saaremaa Vabatahtliku Merepääste Seltsi hankedokumentide tehnilise kirjelduse punkti 11 peale riigihankes „Abruka RIB-päästealuse soetamine SAR töödeks“ ning riigihangete vaidlustuskomisjoni 25.08.2016 otsuse nr 18216/177120 tühistamiseks vastava vaidlustuse rahuldamata jätmist puudutavas osas
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja (vaidlustaja) – OÜ Alter Group, lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Peterson; Vastustaja (hankija) – MTÜ Saaremaa Vabatahtlik Merepääste Selts, lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Männik
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata;
2.Mõista kaebuse esitajalt MTÜ Saaremaa Vabatahtliku Merepääste Seltsi kasuks välja menetluskulu summas 724 eurot ja 80 senti
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 05.10.2016. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.
MTÜ Saaremaa Vabatahtlik Merepääste Selts (edaspidi ka hankija) avaldas 04.08.2016 riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Abruka RIB-päästealuse soetamine SAR töödeks“ (viitenumber 177120) hanketeate ning tegi kättesaadavaks hankedokumendid ja nende lisad.
2.OÜ Alter Group esitas 15.08.2016 riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi ka VAKO) vaidlustuse, milles palus kohustada hankijat viima hankedokumentide tehnilise kirjelduse punkt 11, lisa 3 (hindamiskriteeriumid) kriteeriumid 3 ja 4 ning hankedokumentide punkt 15.5 vastavusse õigusaktidega.
3.OÜ Alter Group esitas 22.08.2016 riigihangete vaidlustuskomisjonile taotluse hankemenetluse peatamiseks, mille VAKO oma 24.08.2016 otsusega ka rahuldas.
4.Riigihangete vaidlustuskomisjon tegi 25.08.2016 vaidlustuses nr 182-16/177120 otsuse, millega rahuldas OÜ Alter Group vaidlustuse osaliselt ning kohustas MTÜ-d Saaremaa Vabatahtlik Merepääste Selts viima hankedokumentide p 15.5 ning hankedokumentide lisa 3 „Hindamiskriteeriumid“ kriteeriumide 3. ja 4. osas vastavusse õigusaktidega. Proportsionaalselt vaidlustuse rahuldamisega mõisteti hankijalt vaidlustaja kasuks välja ka riigilõiv summas 426 eurot ja 66 senti.
5.OÜ Alter Group esitas 05.09.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse riigihangete vaidlustuskomisjoni 25.08.2016 otsuse nr 182-16/177120 tühistamiseks vaidlustuse rahuldamata jätmist puudutavas osas, hankedokumentide tehnilise kirjelduse punkti 11 õigusvastasuse tuvastamiseks ning hankija kohustamiseks viima eelnimetatud punkt vastavusse õigusaktide nõuetega. Samuti ei nõustu kaebaja vaidlustuse esitamiselt tasutud riigilõivu osalise väljamõistmisega. OÜ Alter Group taotles ühtlasi ka hankemenetluse nr 177120 peatamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni käesolevas haldusasjas.
6.Tallinna Halduskohtu 06.09.2016 määrusega võeti kaebus menetlusse (resolutsiooni punkt 1), kohaldati kaebaja taotlusel esialgset õiguskaitset ja peatati hankemenetlus riigihankes „Abruka RIBpäästealuse soetamine SAR töödeks“ (resolutsiooni punkt 3).
7.MTÜ Saaremaa Vabatahtlik Merepääste Selts vastas kaebusele 13.09.2016 ja oli nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (tl 100-103).
8.Tallinna Halduskohtu 14.09.2016 määrusega määrati asi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses (tl 104).
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
9.OÜ Alter Group leiab, et hankedokumendid on vastuolus riigihangete seadusega. Kaebaja arvates puudus hankijal õigus lülitada tehnilisse kirjeldusse nõuet neljataktilise paadimootori osas, mis välistab kahetaktilise paadimootori pakkumise. Hankedokumentides puudub riigihangete seaduse § 33 lg 7 kohane viide, et hankija aktsepteerib ka samaväärseid lahendusi.
10.Hankija selgitused viitavad vaidlusaluse hankedokumendi lisa 2.1 p 11 kehtestamise osas sellele, et hankija pole kursis mitte ainult hankelepingu eseme tehniliste omaduste, vaid ka kehtiva õigusega. Hankedokumendi lisa 2.1 „Tehniline kirjeldus“ sissejuhatava osa „Üldine kirjeldus“ alusel ostab hankija uue paadi. Erinevalt hankedokumendi vastavas osas viidatust reguleerib hankeobjektiks olevale paadile kohalduvate nõuetega seonduvat 18.01.2016 jõustunud direktiiv 2013/53/EL, mitte sellele eelnenud direktiiv 94/24/EÜ. Direktiivi 2013/53/EL rakendussätted võimaldavad 2016. aastal küll veel müüa paadimootoreid, mis vastavad varasema direktiivi nõuetele. Direktiivi 2013/53/EL lisa 1 „Olulised nõuded“ osa B „Olulised nõuded seoses mootorite heidetega“ p 2.2 tabelis 3 seatakse paadimootori heitmetele nii ranged nõuded, mille täitmine bensiini ja õli segu kütusena tarbiva mootoriga on välistatud. Seega on uute bensiini ja õli segu kütusena kasutavate kahetaktiliste paadimootorite pakkumine olnud faktiliselt välistatud juba alates 01.01.2007, kui liikmesriikidel tuli
võtta üle varasema direktiivi 2003/44/EÜ kahetaktilisi bensiinimootoreid puudutavad nõuded. Selles valguses on asjakohatud hankija viited, et neljataktilise mootori nõue oli vajalik.
11.Kaebaja hinnangul puudus eeldus, mis annaks hankijale õiguse viidata neljataktilisele mootorile, kui ainsale aktsepteeritavale mootori tüübile, mis tähendab hankedokumendi lisa 2.1 p 11 vastuolu riigihangete seaduse §-s 33 lg 7 ja direktiivi 2004/18/EÜ art-s 23 lg 8 sätestatuga. Seda sõltumata asjaolust, kas SVMS lisas sätte juurde viite „või sellega samaväärne“. Kindlale pakutava toote tüübile viitamine on lubatud üksnes erandjuhul, kui see on hankelepingu esemest tulenevalt vältimatult vajalik põhjusel, et tehnilise kirjelduse koostamine läbi standarditele, kasutusomadustele ja/või funktsionaalsusele viitamise ei võimalda hankelepingu eset piisavalt täpselt ja mõistetavalt kirjeldada (RHS § 33 lg 7 ja direktiivi 2004/18/EÜ art 23 lg 8). Käesoleval juhul sellist olukorda ei esine. Hankedokumendi lisa 2.1 p 11 on õigusvastane ka põhjusel, et see on ebaproportsionaalselt pakkujaid diskrimineeriv, kuna sama eesmärk on võimalik saavutada vähem koormava vahendiga. Tehniline kirjeldus peab tagama kõigile pakkujatele võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks ega tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile. Otsesissepritsega kahetaktiliste mootorite kõrvale jätmine on põhjendamatu, kuna need täidavad täna samu nõudeid, mida neljataktilised mootorid.
12.Täiendavas 22.09.2016 seisukohas (tl 109-111) märgib kaebaja, et riigihange peab olema läbipaistev ja kontrollitav. Vastustaja käitumises puudub aga järjepidevus. Peale VAKO otsust on vastustaja üheks peamiseks argumendiks, et kaebus tuleks jätta läbi vaatamata, kuna „ei ole täielikult välistatud, et vastustaja nõustub kaebajaga, et tema poolt pakutav kahetaktiline mootor on samaväärne neljataktilise mootoriga“ ning võimalik vaidlus tuleks pidada maha alles pakkumuste vastavuse kontrollimise etapis. Samas asub vastustaja taas selgitama, miks uus riigihankedirektiiv annab vastustajale siiski täieliku õiguse keelduda kahetaktiliste mootorite aktsepteerimisest. Asjakohatu on väide sellest, et kaebus ei kuulu menetlemisele. Vastustaja ei ole suutnud läbipaistvalt ja kontrollitavalt selgitada, milliseid hankelepingu eseme omadusi ta soovib läbi vastava tüübile viitamise kontrollida. Hankija ei saa tugineda direktiivile 2014/24/EL, kuna täidab käesoleval juhul hankemenetlust läbi viies avalik-õiguslikke ülesandeid. Samas ei anna direktiiv 2014/24/EL hankijale ka laiemaid õiguseid. VAKO ja hankija poolt tehtud viide kahetaktiliste mootorite tehniliste omaduste üldteadaolevuse kohta on ekslik ning sellele ei saa tugineda.
HANKIJA SEISUKOHT
13.MTÜ Saaremaa Vabatahtlik Merepääste Selts leiab, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata või rahuldamata.
14.Hankija on seisukohal, et riigihangete seaduse regulatsioon ega direktiiv ei välista hankedokumentides üldise viite esitamist, et hankija aktsepteerib tehnilises kirjelduses märgitud lahendustega samaväärseid lahendusi. Kaebaja on väitnud ja püüdnud tõestada, et tema poolt hankes võimalikult pakutav kahetaktiline mootor on samaväärne neljataktilise mootoriga. Olukorras, kus vastustaja poolt on hankes tehniline kirjeldus koostatud selliselt, et see võimaldab pakkujatel pakkuda tehnilises kirjelduses märgituga samaväärseid tooteid, ei riku kaebaja poolt vaidlustatud hankedokumentide tehnilise kirjelduse punkt 11 kaebaja subjektiivseid õigusi ning kaebus tuleks seetõttu kaebajale ilmselge kaebeõiguse puudumise tõttu tagastada.
15.Kaebaja saanuks esitada hankes pakkumuse ka vaidlustatud hankedokumentide tehnilise kirjelduse punkti 11 kohaselt. Täielikult ei ole välistatud, et kaebaja poolt pakutav kahetaktiline mootor on samaväärne neljataktilise mootoriga. Samas on kaebaja võimalus võimalikku pakkumuse tagasilükkamise otsust eraldi vaidlustada.
16.Hankedokumentide lisa 2.1. tehnilise kirjelduse punkt 11 on õiguspärane. Kaebaja viited direktiivile 2004/18/EÜ ja sellele tuginevatele RHS sätetele ei ole käesolevaks ajaks enam asjakohased ega kuulu vaidluse lahendamisel kohaldamisele. VAKO on õigesti viidanud sellele, et kuivõrd neljataktiline ja kahetaktiline mootor erinevad tööpõhimõttelt, siis tegemist ei ole erinevate „tüüpidega“ RHS § 33 lg 7 mõttes. Ka direktiivi kohaselt ei või tehnilises kirjelduses nimetada kindlat toote liiki, vaid sellisel juhul, kui sellega võiks teatavaid ettevõtjaid või tooteid soosida või neid välistada. Nimetades hanke tehnilises kirjelduses mootori tööpõhimõtte (neljataktiline), ei soosita ega välistata vastustaja poolt teatavaid ettevõtjaid, mistõttu hanke tehniline kirjeldus on kooskõlastatud kooskõlas Direktiivi sõnastuse ja eesmärgiga. Kaebaja on ise menetluses VAKO-s möönnud, et enamiku tootjate tootevalikus on neljataktilised mootorid olemas. Asjaolu, et Evinrude ei paku neljataktilisi paadimootoreid, on vaid Evinrude enda majandustegevusega loodud piirang tema konkurentsivõimele. Vastustaja nõustub VAKO seisukohaga, et üldteadaolevalt on neljataktilised mootorid kahetaktilistest mootoritest harilikult suurema kasuteguriga, vaiksemad ja keskkonnasõbralikumad ning vastustaja ei pidanud arvestama võimalusega, et mõni kahetaktiline mootor võib eelnimetatud omadustelt olla neljataktilistest mootoritest parem.
KOHTU PÕHJENDUSED
17.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud riigihangete vaidlustuskomisjoni poolt 25.08.2016 vaidlustuses nr 182-16/177120 tehtud otsust, millega rahuldati OÜ Alter Group vaidlustus osaliselt ja kohustati MTÜ-d Saaremaa Vabatahtlik Merepääste Selts viima hankedokumentide p 15.5 ning hankedokumentide lisa 3 „Hindamiskriteeriumid“ kriteeriumide 3. ja 4. osas vastavusse õigusaktidega. Eelnimetatud 25.08.2016 otsusega mõisteti proportsionaalselt vaidlustuse rahuldamisega hankijalt vaidlustaja kasuks välja ka riigilõiv summas 426 eurot ja 66 senti. OÜ Alter Group taotleb riigihangete vaidlustuskomisjoni 25.08.2016 otsuse tühistamist nimelt vaidlustuse rahuldamata jätmist puudutavas osas, leides, et hankedokumentide tehnilise kirjelduse punkt 11 on samuti õigusvastane ja et see tuleks õigusaktide nõuetega vastavusse viia. Seetõttu ei nõustunud kaebaja ka vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõivu osalise väljamõistmisega.
18.Merepäästetöödeks soetatava aluse mootor pidi vastavalt hankedokumentide tehnilise kirjelduse punktile 11 olema neljasilindriline vabalt hingav neljataktiline päramootor võimsusega 100 hp, bensiinikütusega ja toetama seejuures NEMA2000 ühendusi (tl 49). Kaebaja leiab, et kahetaktiline mootor võib olla samaväärne ja peab seetõttu neljataktilise mootori nõuet põhjendamatuks. Põhivaidlus väljendubki peamiselt selles. MTÜ Saaremaa Vabatahtlik Merepääste Selts ei ole kaebaja käsitlusega nõustunud, vähemalt mitte täiel määral, ning leiab, et neljataktiline mootor oleks eelistatum. Vaidlustuskomisjon on nõustunud hankija seisukohaga.
19.Menetlusosaliste seisukohti ja esitatud tõendeid hinnates, seejuures kogumis ning nende vastastikuses seoses, tuleb asuda kokkuvõttes seisukohale, et kaebus ei ole põhjendatud. Riigihangete vaidlustuskomisjon on analüüsinud, kaalunud ja hinnanud tehnilise kirjelduse punkti 11 ja neljataktilise mootori nõude õiguspärasuse küsimust oma 25.08.2016 otsuse punktides 6-11 küllaltki põhjalikult. Seejuures on viidatud ka riigihangete seaduse asjakohastele sätetele. Kohus nõustub vaidlustatud otsuses nr 182-16/177120 antud hinnangutega ja sellega, et hankedokumentide tehnilise kirjelduse punkt 11 riigihangete seadusega vastuolus ei ole. Seetõttu ei ole vaja seda kõike lähtuvalt halduskohtumenetluse seadustiku § 165 lõikest 2 enam põhjalikult üle korrata, sest kaebus jääb rahuldamata. Riigihangete seadusest tulenevalt on hankedokumentide ja hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse koostamine hankija pädevuses. See sõltub hankija vajadustest ja kui hankija peab kõige eelistatumaks nimelt neljataktilist mootorit, siis on see aktsepteeritav. Riigihangete seaduse § 33 lg 7 kohaselt ei nimetata tehnilises kirjelduses kindlat ostuallikat, protsessi, kaubamärki, patenti, tüüpi,
päritolu ega tootmisviisi, mis võiks anda mõnedele pakkujatele või toodetele eeliseid teiste ees või nende osaluse välistada. Tehnilise kirjelduse punktis 11 ei ole nimetatud kindlat toote liiki ja mootori tööpõhimõtet puudutava nõudega ei soosita ega välistata teatavaid ettevõtjaid, mis tähendab seda, et eelnimetatud punkti täitmine ei mõjuta kuidagi riigihanke läbipaistvust ja kontrollitavust. Riigihangete vaidlustuskomisjoni seisukohaga tuleb nõustuda selles, et neljataktiline mootor ei ole mootori tüüp riigihangete seaduse § 33 lg 7 tähenduses. Samas on märgitud, et isegi sel juhul, kui seda käsitada mootori tüübina RHS § 33 lg 7 mõttes, oleks kaebajal vastavalt sama paragrahvi samale lõikele ning hankedokumentide punktile 7.3 õigus pakkuda samaväärset mootorit olenemata sellest kas hankija oli vastava märke hankedokumentidesse lisanud või mitte. Ka selle seisukohaga tuleb nõustuda. Hankija tegelikult möönab vastava toote pakkumise võimalikkust eeldusel, et kaebaja seisukoht kahetaktilise mootori samaväärsusest osutub tõendatuks ning leiab oma põhiseisukohana, et kaebus tuleks kaebeõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata jätta. See on siiski mõnevõrra vaieldav, kusjuures käesolevas menetlusjärgus ei oleks kaebuse läbi vaatamata jätmine lähtuvalt menetlusökonoomilistest kaalutlustest ka enam otstarbekas. HKMS § 151 lg 2 p 1 sõnastuse kohaselt võib kohus jätta taolistes olukordades kaebuse läbi vaatamata, kuid ei pea seda ilmtingimata tegema. Seetõttu lahendab kohus vaidluse sisuliselt. Küll aga ei ole antud juhul ja lähtuvalt eelnevalt esitatud põhjendustest kaebuse rahuldamiseks alust.
20.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks. Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. MTÜ Saaremaa Vabatahtlik Merepääste Selts on menetluskulude hüvitamise taotluse tähtaegselt esitanud. Hankija taotleb kokku 724 euro ja 80 sendi suuruste õigusabikulude väljamõistmist kaebajalt. Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt on kulud kantud. Kaebaja ei ole menetluskulude suurusele kui sellisele vastu vaielnud. Nimetatud kulu ei saa ka ülemääraseks pidada, mistõttu tuleb see kaebajalt MTÜ Saaremaa Vabatahtliku Merepääste Seltsi kasuks välja mõista.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Tallinna Ringkonnakohtu 23.11.2016 kohtuotsuse
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Alter Group OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 05.10.2016 otsus haldusasjas nr 3-16-1756 muutmata.
2.Mõista Alter Group OÜ-lt välja MTÜ Saaremaa Vabatahtlik Merepääste Selts kasuks 1200 (üks tuhat kakssada) eurot apellatsiooniastme menetluskulude katteks. Alter Group OÜ apellatsiooniastme menetluskulud jätta tema enda kanda.
Riigikohtu 13.12.2016 kohtumääruse
RESOLUTSIOON:
Jätta Alter Group OÜ kassatsioonkaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 219 lg 6 alusel menetlusse võtmata. Tasutud kautsjon arvata HKMS § 107 lg 4 alusel riigituludesse.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.