Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk, Tanel Saar 22. november 2016, Tartu 3-16-1355 Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks ja kohustava ettekirjutuse tegemiseks Tartu Halduskohtu 28. septembri 2016. a ja 1. augusti 2016. a määrused Juri Kolesnikovi 17. oktoobri 2016. a ja 14. augusti 2016. a määruskaebused Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja Juri Kolesnikov Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta Juri Kolesnikovi 17. oktoobri 2016. a määruskaebus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28. septembri 2016. a määrus muutmata.
2.Jätta Juri Kolesnikovi 14. augusti 2016. a määruskaebus haldusasja tervikuna tagastamise peale rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 1. augusti 2016. a määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Juri Kolesnikov esitas Tartu Vanglale 19. mail 2016 ja 23. mail 2016 kaks eraldi taotlust seljavöö saamiseks Tartu Vanglasse. Taotleja soovib, et tal oleks võimalik saada seljavöö kas lühiajalisel kohtumisel üleandmisega või postipakiga, kuna temal väljaspool vanglat olemasolev seljavöö ei mahu maksikirja. Tartu Vangla 7. juuni 2016 vastuses lubati pehme, takjakinnitustega ja ilma metallosadeta seljavöö saatmist maksikirjaga, kuid muul viisil meditsiinilise abivahendi toimetamisest vanglasse keelduti.
2.J. Kolesnikov esitas 10. juunil 2016 Tartu Vangla meditsiiniosakonnale taotluse seljavöö väljastamiseks. Vangla meditsiiniosakond selgitab 15. juuni 2016 vastuses, et seljavöö kasutamine on meditsiiniliselt soovituslik ning seetõttu toetab meditsiiniosakond ilma metallosadeta ja maksikirja mahtuva seljavöö saatmist väljastpoolt vanglat.
3.J. Kolesnikov esitas 16. juunil 2016 vaide Tartu Vangla 7. juuni 2016 vastuse peale, milles palub vastus tühistada ja teha uus otsus, millega lubada olemasoleva seljavöö muul viisil vanglasse toimetamist. Tartu Vangla tagastas 29. juunil 2016 vaide vaideõiguse puudumise tõttu, kuna J. Kolesnikovil puudub õigus nõuda, et seljavöö lubataks vanglasse viisil, mida kinnipeetavale ette nähtud ei ole.
4.J. Kolesnikov esitas 20. juunil 2016 vaide Tartu Vangla meditsiiniosakonna 15. juuni 2016 vastuse peale, milles palub vastus tühistada ja teha uus otsus, millega väljastada meditsiiniosakonna poolt seljavöö. Tartu Vangla tagastas 21. juunil 2016 vaide vaideõiguse puudumise tõttu, kuna meditsiiniteenuseid konkreetsele kinnipeetavale ei osutata haldusmenetluse raames, mistõttu ei ole võimalik arsti otsust seljavöö väljastamata jätmise kohta vaide korras vaidlustada.
5.J. Kolesnikov esitas 3. juulil 2016 kaebuse Tartu Halduskohtusse, milles palub tunnistada vangla tegevused ebaõigeks ja kohustada vanglat lubama olemasolevat seljavööd saata J. Kolesnikovile postiga või kohtumiste toa kaudu või postiga meditsiiniosakonna kaudu.
6.Tartu Halduskohus tagastas 1. augusti 2016. a määrusega J. Kolesnikovi kaebuse läbivaatamatult tervikuna halduskohtumenetluse seaduse (HKMS) § 121 lg 2 p 2 alusel. Halduskohus on lähtuvalt J. Kolesnikovi kaebuse eesmärgist, lubada saada seljavöö, mis ei mahu maksikirja ümbrikusse leidnud, et vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõue on hõlmatud kohustamisnõudega. Seetõttu on halduskohus vaadanud kaebuse läbi kui kohustamiskaebuse. Kohus on leidnud, et kohustamiskaebuse rahuldamise eelduseks on eelkõige haldusorgani toimingu sooritamise kohustus, millele tuginedes kohus saaks teha kohustava ettekirjutuse. Kuna pakkide edastamine kinnipeetavale ei ole vangistust reguleerivate õigusaktide kohaselt lubatud, siis ei saa kohus kohustada Tartu Vanglat lubama kaebajal saada pakiga seljavöö. Halduskohus leiab, et kuigi vaidlustatav Tartu Vangla 7. juuni 2016 loa andmisest keeldumine on haldusakt, puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda vangla nõusolekut selleks, et talle saadetaks pakiga ese, mis ei mahu maksikirja. Halduskohus juhib kaebaja tähelepanu, et seljavöö vajalikkuse korral tuleks taotleda vangla meditsiiniosakonnalt seljavöö väljastamist vangistusseaduse (VangS) § 52 lg 2 alusel, mida kaebaja on ka teinud ja on vaidlustanud taotluse rahuldamata jätmise kohtuasjas 3-16-1337.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.J. Kolesnikov esitas 14. augustil 2016 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 1. augusti 2016 määrusele. Kaebaja leiab, et kohus on teinud vale otsuse, kuna on tuginenud asjaolule, et seljavöö kasutamine on vangla meditsiiniosakonna poolt soovituslik, mitte meditsiiniliselt näidustatud. Kuna vangla on toetanud J. Kolesnikovile seljavöö saatmist vabadusest, siis palub kaebaja võimaldada vöö saatmist pakiga, kokkusaamisel või vangla meditsiiniosakonna kaudu. Kaebaja soovib, et kohus tunnistaks toimuva ebaõigeks ja toob välja, et ta ei tea, kuidas peab olema õigesti kirjutatud kaebus või väljendatud nõuded.
8.Tartu Halduskohus jättis 26. augusti 2016 määrusega J. Kolesnikovi 14. augusti 2016 esitatud määruskaebuse käiguta ja andis täiendava tähtaja määruskaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kohtu hinnangul puudub määruskaebuses selgelt väljendatud taotlus Tartu Halduskohtu 1. augusti 2016 määruse tühistamise kohta.
9.J. Kolesnikov saatis 04. septembril 2016 Tartu Halduskohtule määruskaebusena pealkirjastatud täpsustuse, milles leiab, et kohus hindas toimuvat ebaõigesti ja selgitab, miks ta ei ole nõus Tartu Halduskohtu 1. augusti 2016 määrusega. Muuhulgas esitab J. Kolesnikov taotluse riigi õigusabi saamiseks advokaadi teenuste kasutamiseks.
10.Tartu Halduskohus jättis 14. septembri 2016 määrusega J. Kolesnikovi 14. augustil 2016 esitatud määruskaebuse teistkordselt käiguta ja andis täiendava tähtaja määruskaebuses
esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kohtu hinnangul puudub määruskaebuses selgelt väljendatud taotlus, millises ulatuses halduskohtu määrust vaidlustatakse ja missugust lahendit taotletakse.
11.Tartu Halduskohus jättis 14. septembri 2016 määrusega J. Kolesnikovi taotluse riigi õigusabi saamiseks käiguta ja andis täiendava tähtaja taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kohtu hinnangul puuduvad riigi õigusabi taotluses riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 12 lg 1 nõutud andmed ning esitamata on nõuetekohane teatis taotleja majandusliku seisundi kohta.
12.J. Kolesnikov saatis 21. septembril 2016 Tartu Halduskohtule täpsustuse, milles taotleb ühemõtteliselt Tartu Halduskohtu 1. augusti 2016 määruse tühistamist. Samuti esitas J. Kolesnikov vormikohase taotluse riigi õigusabi saamiseks, mille kohaselt vajab riigi õigusabi oma kaebuse ja nõuete koostamiseks.
13.Tartu Halduskohus vabastas 26. septembri 2016 määrusega J. Kolesnikovi riigilõivu tasumise kohustusest ja võttis 14. augustil 2016 esitatud määruskaebuse menetlusse ning kohustas vastustajat sellele vastama.
14.Tartu Halduskohus jättis 28. septembri 2016 määrusega J. Kolesnikovi taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Halduskohtu hinnangul on J. Kolesnikov ise võimeline oma õigusi kaitsma ja esineb RÕS § 7 lg 1 p 1 toodud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Halduskohus viitab, et halduskohtumenetluses valitsev uurimispõhimõte ja selgitamiskohustus aitavad kompenseerida kaebaja õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist. Halduskohus leiab, et käesolevas haldusasjas ei esine lahendamata menetluslikke küsimusi ning kohtu abiga on kõrvaldatud kõik määruskaebuses esinenud puudused ja määruskaebus on menetlusse võetud. Kohus leiab, et kohtu seisukohtadega ja vangla tegevusega mittenõustumine ei ole riigi õigusabi määramise aluseks.
15.Tartu Vangla esitas 3. oktoobril 2016 vastuse J. Kolesnikovi 14. augusti 2016 määruskaebusele, milles leiab, et määruskaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Vangla märgib, et vaidlust ei ole selles, et meditsiiniosakond on toetanud J. Kolesnikovile seljavöö saatmist väljastpoolt vanglat maksikirjaga. Vastuses on välja toodud, et kuigi J. Kolesnikov pakub välja erinevaid võimalusi, kuidas seljavööd vanglasse toimetada, puudub kohtul võimalus kohustada vanglat väljapakutud viisidel tegutsema. Vangla leiab, et J. Kolesnikovi kaebuse eesmärgi saavutamine ei ole võimalik ja kaebuse tagastamine oli õiguspärane, kuna J. Kolesnikovil puudub subjektiivne õigus nõuda seljavöö saatmist seaduses sätestatust erineval viisil.
16.Tartu Halduskohus jättis 10. oktoobri 2016 määrusega J. Kolesnikovi määruskaebuse Tartu Halduskohtu 1. augusti 2016 otsuse peale rahuldamata ja saatis selle läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
17.J. Kolesnikov esitas 17. oktoobril 2016 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 28. septembri 2016 määruse peale, millega halduskohus jättis rahuldamata J. Kolesnikovi riigi õigusabi taotluse. Määruskaebuses palutakse Tartu Halduskohtu otsus üle vaadata ja võimaldada advokaadi andmist.
18.Tartu Halduskohus jättis 27. oktoobri 2016 määrusega J. Kolesnikovi 17. oktoobril 2016 esitatud määruskaebuse käiguta ja andis täiendava tähtaja määruskaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kohtu hinnangul puuduvad määruskaebuses faktilised ja õiguslikud asjaolud, millest tulenevalt on vaidlustatav määrus määruskaebuse esitaja arvates õigusvastane.
19.J. Kolesnikov esitas 30. oktoobril 2016 täpsustuse, milles selgitab Tartu Vangla meditsiiniosakonna poolt seljavöö saatmise loa olemasolu. Samuti märgib, et kui kohtu hinnangul ei ole kaebaja võimeline kaebust iseseisvalt esitama, siis taotleb J. Kolesnikov advokaadi poolt esindamise võimalust.
20.Tartu Halduskohus jättis oma 9. novembri 2016 määrusega J. Kolesnikovi määruskaebuse Tartu Halduskohtu 28. septembri 2016 otsuse peale rahuldamata ja saatis selle läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
21.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus Tartu Halduskohtu 28. septembri 2016. a määruse peale tuleb jätta rahuldamata (I) ja kaebaja määruskaebus Tartu Halduskohtu
1.augusti 2016. a määrusele tuleb jätta rahuldamata (II). I
22.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 28. septembri 2016. a määruses esitatud seisukohtadega kaebaja riigi õigusabi taotluse osas ega pea neid vajalikuks korrata (HKMS § 203 lg 1 ja HKMS § 201 lg 4). Ükski 4. septembri 2016 ja 21. septembri 2016 taotlustes ning 17. oktoobri 2016 määruskaebuses ja selle hilisemas täpsustuses esitatud väidetest ei anna alust riigi õigusabi taotluse peale esitatud määruskaebuse rahuldamiseks. II
23.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 1. augusti 2016. a määruses esitatud seisukohtadega ega pea neid vajalikuks korrata (HKMS § 203 lg 1 ja HKMS § 201 lg 4). Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust halduskohtu määruses esitatud seisukohtade ümbervaatamiseks. Vastuseks 14. augusti 2016 määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
24.Määruskaebuse kohaselt on halduskohus vaidlustatavas määruses lähtunud ebaõigest väitest, et Tartu Vangla meditsiiniosakonna poolt on J. Kolesnikovile seljavöö kandmine soovituslik, mitte kohustuslik. Ringkonnakohus siinkohal kaebajaga ei nõustu. Tuginedes Tartu Halduskohtule teabenõude vastusena 20. juulil 2016 esitatud materjalidele, on Tartu Vangla selgesõnaliselt väljendanud, et meditsiiniliselt ei ole seljavöö kandmine J. Kolesnikovile arstide hinnangul vajalik, vaid soovituslik (tl 12). Seega on halduskohus määruse tegemisel õigesti lähtunud Tartu Vangla seisukohast seljavöö soovituslikkuse kohta. Samuti märgib Tartu Vangla oma vastuses, et metalltugedega seljavöösid kasutatakse vaid lülisamba murdude diagnoosi korral, mida kinnipeetaval diagnoositud ei ole ning toetab takjakinnitusega seljavöö saatmist maksikirjaga ning märgitakse, et liigesevalude korral on ennekõike vajalik sooritada võimlemisharjutusi vastavalt koormustaluvusele. Ringkonnakohtul puudub põhjus neis Tartu Vangla selgituses kahelda. 7. juuni 2016 haldusaktis märgib Tartu Vangla, et vajadusel väljastab abivahendi vangla. Riigikohus on selgitanud, et kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda meditsiinilisi uuringuid vastavalt oma soovile (RKHKo 3-3-1-53-10 p 7). Analoogselt puudub ringkonnakohtu hinnangul kinnipeetaval subjektiivne õigus nõuda temale meelepäraste meditsiiniliste otsuste tegemist või abivahendite väljastamist. Vaidlust ei ole selles, et vangla on hinnanud J. Kolesnikovi vajadust seljavöö kandmiseks ja pidanud seljavöö kasutamist soovituslikuks. Kuna vangla meditsiiniosakond ei näe otsest vajadust s.t meditsiinilist näidustust seljavöö kandmiseks, vaid peab seda soovituslikuks, siis pole vangla seni seljavööd väljastanud. Ringkonnakohus märgib, et kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja Tartu Vangla meditsiiniosakonna keelduva otsuse seljavöö väljastamiseks vaidlustanud haldusasjas 316-1337, kus kaebus on J. Kolesnikovile tagastatud, kuna halduskohtu hinnangul ei ole tegemist halduskohtu pädevusse kuuluva vaidlusega. J. Kolesnikov on sama probleemiga
esitanud hagiavalduse tsiviilkohtusse (tsiviilasi nr 2-16-9936), kus käesoleva määruse tegemise seisuga on hagi koos lisadega saadetud Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vahelisele erikogule asja lahendamiseks pädeva kohtu määramiseks.
25.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses kaebaja esitatud väitega, mille kohaselt Tartu Vangla on J. Kolesnikovile andnud absoluutse õiguse saada vöö vabadusest. Ringkonnakohtu hinnangul on Tartu Vangla kõigis oma vastustes (6. juunil 2016, 15. juunil 2016 ja
29.juunil 2016) rõhutanud, et Tartu Vangla meditsiiniosakond toetab pehme, takjakinnitustega ja metallosadeta seljavöö saatmist maksikirjaga. Seega on Tartu Vangla andnud J. Kolesnikovile õiguse saada väljastpoolt vanglat teatud nõuetele vastav seljavöö niisugusel teel, nagu on seadusandlusega kinnipeetavatele lubatud. Ringkonnakohtu hinnangul on Tartu Vangla arvestanud kaebaja tervisliku seisundiga ja teinud sisuliselt kaebajat soodustava otsuse ning J. Kolesnikovil ei esine takistusi saamaks maksikirjaga pehme, takjakinnitustega ja metallosadeta seljavöö, mis leevendaks tema vaevusi. Kuna J. Kolesnikovil puudub meditsiiniline näidustus selga enam toetava, metalltugevdustega nahast, rihma kasutamiseks, siis ei väära ringkonnakohtu seisukohta asjaolu, et selline rihm on kaebajal olemas väljaspool vanglat. Nendel asjaoludel peab ringkonnakohus lubatavaks, et halduskohus on J. Kolesnikovi kaebuse tagastanud põhjendusega, et kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kinnipidamisasutustel ei ole võimalik anda süüdimõistetule õigust saada posti- või käsipakke, kuna kehtiv vangistusõigus seda ette ei näe. Samas ei ole kinnipeetaval keelatud saada kirja teel asju, kui selline saatmine vastab postiteenuse eeskirjale (vangistusseaduse § 28 kommentaarid). Seega ei saa ka kohus kohustada vanglat seadusevastaselt toimima, mistõttu kohustamiskaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki, saada vanglasse J. Kolesnikovil väljaspool vanglat olemasolev seljavöö. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus 17. oktoobri 2016. a ja 14. augusti 2016. a määruskaebused rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 28. septembri 2016. a ja 1. augusti 2016. a määruste resolutsioonid muutmata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits
/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.