lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-653/27

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 29.06.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-17-653/27
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
29.06.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1331
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

KOH TU MÄÄ RUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel, Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

29.06.2017, Tartu

Haldusasja number

3-17-653

Haldusasi

J.K. kaebus Tartu Vangla tegevuse peale

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 04.05.2017. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

J.K. määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja J.K.

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 04.05.2017. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Määruskaebuse esitaja esitas 19.03.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 4) Tartu Vangla tegevuse peale, milles märkis, et sellise taotlusega on ta kohtute poole pöördunud juba asjas nr 3-16-1355. Määruskaebuse esitaja väitis, et asjas 3-16-1355 esitas vangla kohtutesse valeinformatsiooni selle kohta, et määruskaebuse esitajal ei ole meditsiinilisi näidustusi seljavöö kandmiseks. Määruskaebuse esitaja sõnul on see vale ja asjaolu, et määruskaebuse esitajal on meditsiiniline näidustus seljavöö kandmiseks, on kohtutes tõendatud asjades nr 3-16-1355 ja 3-16-1337. Määruskaebuse esitaja palus, et kohus selgitaks välja, kes on süüdi kohtutele valeinformatsiooni andmise eest selle kohta, et määruskaebuse esitajal ei ole/ei ole olnud meditsiinilist näidustust seljavöö kandmiseks, ehkki sellised näidustused määruskaebuse esitajal olid ja on. Määruskaebuse esitaja viitas, et nimetatud asjaolus süüdlaste tuvastamine annab võimaluse nende vastutusele võtmiseks ja aitab põhjendada määruskaebuse esitajale kahju tekitamise ja oma kohustuste mittetäitmise eest. Määruskaebuse esitaja väitis, et vangla on lubanud seljavöö saatmist, kuigi selline tegevus läheb mööda standarditest ja maksikirja mõõtmetest. Määruskaebuse esitaja palus kohtul ka nimetatud imelik asjaolu välja selgitada.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tartu Vangla oli 04.04.2017 esitatud vastuses nr 1-10/124-2 (tl 9-9p) seisukohal, et kaebuse menetlusse võtmiseks ei ole alust, sest ei ole selge, mida määruskaebuse esitaja kaebusega soovib saavutada. Tartu Vangla märkis, et vaidlus tervishoiuteenuse osutaja esitatud hinnangu osas ei

kuulu halduskohtu pädevusse. Tartu Vangla ei ole kordagi kohtule väitnud, et määruskaebuse esitajal on vabaduses olemas metallosadega nahkvöö. Tartu Vangla märkis, et haldusasjas nr 3-16-1337 toimub vaidlus Tartu Vangla 15.06.2016. a vastuse nr 6-24/4897-2 (milles toetati seljavöö saamist väljaspoolt vanglat) tühistamise ning vanglale kohustava ettekirjutuse tegemise (väljastada vangla poolt seljavöö) nõudes.

3.Tartu Halduskohus jättis 13.04.2017. a määrusega (tl 11-12) kaebuse käiguta (resolutsiooni p 1) ja andis puuduste kõrvaldamiseks tähtaja (resolutsiooni p 2). Halduskohus selgitas, et kuivõrd kohus ei saa ise kaebuse nõuet formuleerida, tuleb määruskaebuse esitajal selgesõnaliselt nimetada, millise halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg-s 2 nimetatud nõudega ta kohtu poole pöördub. Kohus selgitas, et haldusasjas nr 3-16-1355 on kohtulahend juba jõustunud ja haldusasjas nr 3-16-1337 on vaidlus seljavöö saamise üle pooleli. Halduskohus selgitas, et kohtule valeütluste või -selgituste andmise menetlemine juba lõppenud vaidluses ei kuulu halduskohtu pädevusse ja haldusasja nr 3-16-1337 menetluse raames on määruskaebuse esitajal võimalik kohtule esitada oma seisukohad vastustaja tegevusega (valetamisega) seoses.
4.Määruskaebuse esitaja esitas 20.04.2017 vastuse (tl 20), millega esitas kohtule tõendid, et vangla on esitanud haldusasjas nr 3-15-1355 kohtule teadvalt valeinformatsiooni selle kohta, et määruskaebuse esitajal ei ole seljavöö kandmiseks näidustust, vaid seljavöö kandmine on soovituslik. Määruskaebuse esitaja taotles tunnistada vangla süüdi selles, et vangla on kohtule esitanud valeinformatsiooni ning vabastada määruskaebuse esitaja riigilõivu tasumisest.
5.Tartu Halduskohus tagastas 04.05.2017. a määrusega (tl 21-22) kaebuse. Halduskohus leidis, et kaebus kuulub tagastamisele tervikuna. Halduskohus leidis, et kaebust ei ole võimalik menetleda, sest määruskaebuse esitaja ei ole HKMS § 38 lg 1 p 5 alusel selgelt välja toonud halduskohtus lubatavat HKMS § 37 lg-s 2 sätestatud nõuet ja HKMS § 38 lg 1 p 7 kohaselt nõudega seonduvaid asjaolusid. Määruskaebuse esitaja ei ole kaebuses ega esitatud vastuses kohtule selgitanud, millise HKMS § 37 lg 2 esineva nõudega ta kohtu poole pöördub. Kohtul ei ole võimalik kaebusest ja selle puuduste kõrvaldamise avaldusest lähtuvalt ise määruskaebuse esitaja tahet tuletada. Halduskohus märkis, et haldusasjas nr 3-16-1355 on kohtulahend jõustunud. Juhul, kui määruskaebuse esitaja leiab, et nimetatud haldusasja raames on kohtule esitatud valeinformatsiooni, on määruskaebuse esitajal võimalik sellesisulise avaldusega pöörduda vastavat menetluspädevust omava asutuse poole (prokuratuur, uurimisasutused). Haldusasjas nr 3-16-1337 on Tartu Halduskohtus menetlus pooleli (seljavöö kättesaamine vanglalt), kusjuures nimetatud asjas on arutlusel muuhulgas vangla poolt kohtule esitatud vastuste (seoses seljavöö väljastamise temaatikaga) õigusvastasuse tuvastamise nõue. Halduskohus on haldusasja nr 3-16-1337 19.04.2017. a määruses määruskaebuse esitajale selgitanud (kohtumääruse p 6.4), et halduskohtul puudub pädevus (volitus) võtta vastutusele konkreetset ametnikku või palgalist töötajat. Samas määruses on kohus selgitanud, et füüsiliste ja juriidiliste isikute vastutusele võtmisega tegeleb maakohus tulenevalt kriminaalmenetluse seadustikust. Halduskohus selgitas, et Tartu Halduskohus on ka varasemalt määruskaebuse esitajale selgitanud, et Justiitsministeeriumi või vanglate tegevusele saab määruskaebuse esitaja soovi korral esitada kaebuse halduskohtule, samas ametnike vastutusele võtmine halduskohtu pädevusse ei kuulu (haldusasi nr 3-17-578). Halduskohus ei pidanud otstarbekaks kaebuse teistkordselt käiguta jätmist, sest määruskaebuse esitajale on juba selgitatud, milliste nõuetega ta halduskohtusse saab pöörduda ja antud võimalus HKMS § 37 lg-le 2 vastava nõude esitamiseks.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 121 lg 1 p-st 2, tagastas halduskohus kaebuse tervikuna selle esitajale ja jättis sellest lähtuvalt määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.

6.Määruskaebuse esitaja esitas 15.05.2017 Tartu Halduskohtu 04.05.2017. a määruse peale määruskaebuse (tl 33), milles märgib, et kuna kohus tagastas talle tema kaebuse, siis sellest nähtub, et ta ei saanud kaebuse esitamisega hakkama ja järelikult on tal vaja advokaati. Määruskaebuse esitaja väidab, et kohus oleks ise pidanud talle advokaadi andma või tegema ise advokaadi töö ära. Määruskaebuse esitaja palub tühistada Tartu halduskohtu määruse ja välja selgitada, kes esitas kohtule valeinformatsiooni ja teatada sellest nii määruskaebuse esitajale kui prokuratuurile. Määruskaebuse esitaja palub endale advokaati, sest tegi kõik endast sõltuva.
7.Tartu Halduskohus võttis 24.05.2017. a määrusega (tl 39-40p) määruskaebuse 04.05.2017. a määruse peale menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas ringkonnakohtule läbivaatamiseseks ja lahendamiseks. Halduskohus pidas vajalikuks märkida, et käsitleb määruskaebuses esitatud põhjendusi advokaadi (st riigi õigusabi) vajalikkuse kohta põhjendusteks, miks tuleks Tartu Halduskohtu 04.05.2017. a määrus tühistada. Halduskohus leidis, et määruskaebus on põhjendamatu ja selle rahuldamiseks puudub alus. Advokaadi (st riigi õigusabi) määramise avalduse on määruskaebuse esitaja esmakordselt kohtule esitanud määruskaebuse avalduses, kui on märkinud, et ei suutnud kohtule kaebust esitada ja kaebuses esinevaid puuduseid kõrvaldada just seetõttu, et tal ei olnud advokaati. Halduskohus selgitas, et kuivõrd määruskaebuse esitaja näol on tegemist suurte kogemustega kohtu poole pöördujaga ja ta on varasemalt ka ise kohtule esitanud riigi õigusabi andmise taotluseid ja talle on selgitatud riigi õigusabi andmisega seonduvaid põhimõtteid, saab järeldada, et ta on olnud teadlik, et riigi õigusabi vajamise korral tuleb tal endal sellekohane taotlus kohtule esitada. Kaebuses ega kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamise avalduses ei ole kohtule esitatud riigi õigusabi taotlust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8.Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 04.05.2017. a määruse tühistamiseks.
9.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 04.05.2017. a ja 24.05.2017. a määruse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4).
10.Määruskaebuse esitaja palus kaebuses kohtul välja selgitada, et kes on süüdi kohtule valeinfo andmise eest ja viitab haldusasjale nr 3-16-1355. Määruskaebuse esitaja viitas ka haldusasjale nr 3-16-1337. Ringkonnakohus märgib, et halduskohus on 13.04.2017. a määruses selgitanud, et kohtule valeütluste või -selgituste andmise menetlemine juba lõppenud vaidluses ei kuulu halduskohtu pädevusse ja haldusasja nr 3-16-1337 menetluse raames on määruskaebuse esitajal võimalik kohtule esitada oma seisukohad vastustaja tegevusega (valetamisega) seoses. Halduskohus selgitas sealjuures määruskaebuse esitajale, et kohus ei saa ise kaebuse nõuet formuleerida ning seega peab määruskaebuse esitaja selgitama, milliste nõuete menetlemist määruskaebuse esitaja soovib ning millist haldusakti või toimingut ta vaidlustada soovib. Määruskaebuse esitaja soovis jätkuvalt 21.04.2017 kaebuse puuduste kõrvaldamiseks esitatud avalduses, et kohus tunnistaks vangla süüdi selles, et kohtule on esitatud vangla ametnike poolt valeinformatsiooni ning nimetas ära haldusasja nr 3-16-1355. Halduskohus selgitas 02.05.2017. a määruses veelkord, et haldusasjas nr 3-16-1355 on juba jõustunud kohtulahend ning haldusasjas nr 3-16-1337 on menetlus pooleni ning märkis, et ametnike vastutusele võtmine halduskohtu

pädevusse ei kuulu. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus määruskaebuse esitajale piisava põhjalikkusega enne kaebuse tagastamist põhjendanud kaebuse käiguta jätmist ning kuna määruskaebuse esitaja halduskohtu määratud tähtajaks kaebuses puudusi ei kõrvaldanud, tagastas halduskohus õiguspäraselt määruskaebuse esitaja kaebuse juhindus HKMS § 121 lg 1 p-le 2.

11.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 04.05.2017. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium