lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-653/9

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 04.05.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-653/9
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
04.05.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1206
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu Kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

kaebuse tagastamise kohta Kohtuasja number

3-17-653

Määruse kuupäev ja koht

04.05.2017

Kohtunik

Mare Priks

Kohtuasi

J.K. kaebus Tartu Vangla tegevuse peale Tagastada J.K. kaebus. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

Resolutsioon Edasikaebamise kord

Muud selgitused

Asjaolud ja menetluse käik

1.20.03.2017 saabus Tartu Halduskohtusse J.K. kaebus Tartu Vangla tegevuse peale. Kaebuses on märgitud, et sellise taotlusega on kaebaja kohtute poole pöördunud juba asjas nr 3-161355.
2.Kaebuses on märgitud, et asjas 3-16-1355 esitas vangla kohtutesse valeinformatsiooni selle kohta, et kaebajal ei ole meditsiinilisi näidustusi seljavöö kandmiseks. Kaebaja sõnul on see vale ja asjaolu, et kaebajal on meditsiiniline näidustus seljavöö kandmiseks, on kohtutes tõendatud asjades nr 3-16-1355 ja 3-16-1337.
3.Kaebaja palub, et kohus selgitaks välja, kes on süüdi kohtutele valeinfo andmise eest selle kohta, et kaebajal ei ole/ei ole olnud meditsiinilist näidustust seljavöö kandmiseks, ehkki sellised näidustused kaebajal olid ja on. Kaebaja viitab, et nimetatud asjaolus süüdlaste tuvastamine annab võimaluse nende vastutusele võtmiseks ja aitab põhjendada kaebajale kahju tekitamise ja oma kohustuste mittetäitmise eest. Kaebaja on märkinud, et vangla on lubanud seljavöö saatmist, kuigi selline tegevus läheb mööda standarditest ja maksikirja mõõtmetest. Kaebaja palub kohtul ka nimetatud imelik asjaolu välja selgitada.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
4.Tartu Halduskohus esitas 30.03.2017 Tartu Vanglale kohtunõude, milles palus kohtule selgitada, milline on vangla seisukoht J. K. 20.03.2017 esitatud kaebusele ja millises faasis on kaebaja ja Tartu Vangla vaheline vaidlus seljavöö saamisel.
5.Tartu Vangla 04.04.217 vastusest nr 1-10/124-2 nähtub, et Tartu Vangla on seisukohal, et kõnealuse J. K. kaebuse menetlusse võtmiseks ei ole alust, sest ei ole selge, mida J. K. oma kaebusega soovib saavutada ja vaidlus tervishoiuteenuse osutaja esitatud hinnangu osas ei kuulu

halduskohtu pädevusse. Tartu Vangla on kohtunõude vastuses selgitanud, et vangla ei ole kordagi kohtule väitnud, et J. K.il on vabaduses olemas metallosadega nahkvöö. Tartu Vangla vastusest nähtub, et haldusasjas nr 3-16-1337 toimub vaidlus Tartu Vangla 15.06.2016 vastuse nr 6-24/4897-2 (milles toetati J. K. seljavöö saamist väljaspoolt vanglat) tühistamise ning vanglale kohustava ettekirjutuse tegemise (väljastada vangla poolt seljavöö) nõudes.

6.Tartu Halduskohtu 13.04.2017 määrusega jäeti (resolutsiooni p 1) J. K. kaebus käiguta ja anti puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg 10 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest (resolutsiooni p 2). Kohtumääruses selgitas kohus kaebajale, et kuivõrd kohus ei saa ise kaebuse nõuet formuleerida, tuleb kaebajal selgesõnaliselt nimetada, millise halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 37 lg-s 2 nimetatud nõudega ta kohtu poole pöördub. Kohus selgitas, et haldusasjas nr 3-16-1355 on kohtulahend juba jõustunud ja haldusasjas nr 3-16-1337 on vaidlus seljavöö saamise üle pooleli. Kohus selgitas, et kohtule valeütluste või –selgituste andmise menetlemine juba lõppenud vaidluses ei kuulu halduskohtu pädevusse ja haldusasja nr 3-16-1337 menetluse raames on kaebajal võimalik kohtule esitada oma seisukohad vastustaja tegevusega (valetamisega) seoses.
7.21.04.2017 saabus Tartu Halduskohtule J. K. vastus, milles on esitatud kohtule tõendid, et vangla on esitanud haldusasjas nr 3-15-1355 kohtule teadvalt valeinformatsiooni selle kohta, et kaebajal ei ole seljavöö kandmiseks näidustust, vaid seljavöö kandmine on soovituslik. J. K. taotleb tunnistada vangla süüdi selles, et on kohtule esitanud valeinformatsiooni ning vabastada ta riigilõivu tasumisest.

Kohtu seisukoht

8.Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus hindab, kas J. K. kaebuse menetlusse võtmine on võimalik või esineb kaebuses mõni kõrvaldatav puudus või esineb alus kaebuse tagastamiseks. HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.
9.Kohus leiab, et J. K. kaebus kuulub tagastamisele tervikuna. Siinkohal ei pea kohus vajalikuks peatuda küsimusel, kas kaebajal on nõuetekohaselt läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus vastavalt HKMS § 47 lg-le 1.
10.Tartu Halduskohus andis kaebajale 13.04.2017 määruses võimaluse kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kohtumääruses selgitas kohus kaebajale, et kuivõrd kohus ei saa ise kaebuse nõuet formuleerida, tuleb kaebajal selgesõnaliselt nimetada, millise HKMS § 37 lg-s 2 nimetatud nõudega ta kohtu poole pöördub. Kuigi kaebaja on kohtule tähtaegselt esitanud kaebuse puuduste kõrvaldamise avalduse, ei saa kaebuses esinevaid puuduseid kõrvaldatuks lugeda, sest kaebaja on jätkuvalt esitanud kohtule taotluse tunnistada vangla süüdi selles, et vangla on kohtule esitanud valeinfot. Kaebaja ei ole kohtule esitanud HKMS § 37 lg 2 nimetatud nõuet. Kohtul ei ole võimalik kaebusest ja selle puuduste kõrvaldamise avaldusest lähtuvalt ise kaebaja tahet tuletada.
11.HKMS § 2 lg 3 sätestab, et kohus lahendab asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses. Avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel. Kaebaja ainuõigus on valida kaebuse nõude liik ja määrata selle ulatus. HKMS § 41 lg 1 kohaselt määravad vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt sama seadustiku §-le 37 ja kaebuse alus. Kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire.
12.Kohtu hinnangul ei ole J. K. kaebust võimalik menetleda, sest kaebaja ei ole HKMS § 38 lg 1 p 5 alusel selgelt välja toonud halduskohtus lubatavat HKMS § 37 lg-s 2 sätestatud nõuet ja HKMS § 38 lg 1 p 7 kohaselt nõudega seonduvaid asjaolusid. Kaebaja ei ole kaebuses ega 21.04.2017 vastuses kohtule selgitanud, millise HKMS § 37 lg 2 esineva nõudega ta kohtu poole pöördub. Ka kohtul ei ole võimalik kaebusest ja selle puuduste kõrvaldamise avaldusest lähtuvalt ise kaebaja tahet tuletada.
13.Kohus selgitab kaebajale uuesti, et halduskohtus saab menetleda vaid HKMS § 37 lg-s 2 sätestatud nõudeid. Haldusasjas nr 3-16-1355 on kohtulahend jõustunud. Juhul, kui kaebaja leiab, et nimetatud haldusasja raames on kohtule esitatud valeinformatsiooni, on kaebajal võimalik sellesisulise avaldusega pöörduda vastavat menetluspädevust omava asutuse poole (prokuratuur, uurimisasutused). Haldusasjas nr 3-16-1337 on Tartu Halduskohtus menetlus pooleli (seljavöö kättesaamine vanglalt), kusjuures nimetatud asjas on arutlusel muuhulgas vangla poolt kohtule esitatud vastuste (seoses seljavöö väljastamise temaatikaga) õigusvastasuse tuvastamise nõue. Kohus on haldusasjas nr 3-16-1337 19.04.2017 määruses kaebajale selgitanud (kohtumääruse p 6.4), et halduskohtul puudub pädevus (volitus) võtta vastutusele konkreetset ametnikku või palgalist töötajat. Samas määruses on kohus selgitanud, et füüsiliste ja juriidiliste isikute vastutusele võtmisega tegeleb maakohus tulenevalt kriminaalmenetluse seadustikust. Tartu Halduskohus on ka varasemalt kaebajale selgitanud, et Justiitsministeeriumi või vanglate tegevusele saab kaebaja soovi korral esitada kaebuse halduskohtule, samas ametnike vastutusele võtmine halduskohtu pädevusse ei kuulu (haldusasi nr 3-17-578). Kuigi kohus on kaebaja tähelepanu juhtinud, et halduskohtusse saab pöörduda vaid HKMS § 37 lg-s 2 nimetatud nõuetega, ei ole kaebaja käesolevas haldusasjas HKMS § 37 lg-le 2 vastavat nõuet kohtule nimetanud. Vastupidi, kaebaja on kohtule ka 21.04.2017 kaebuse puuduste kõrvaldamise avalduses esitanud, et soovib, et kohus tunnistaks vangla süüdi selles, et kohtule on valeinformatsiooni esitatud. Seega ei ole kaebaja kohtule esitanud HKMS § 37 lg-le 2 vastavat nõuet.
14.Kohus ei pea otstarbekaks J. K. kaebuse teistkordselt käiguta jätmist, sest kaebajale on juba selgitatud, milliste nõuetega ta halduskohtusse saab pöörduda ja antud võimalus HKMS § 37 lgle 2 vastava nõude esitamiseks.
15.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 121 lg 1 p-st 2, tagastab kohus J. K. kaebuse tervikuna selle esitajale. Kuna kohus tagastab J. K. kaebuse tervikuna, jääb tema menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

(allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium