lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-18-2383/14

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 30.04.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-18-2383/14
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
30.04.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1541
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 207 lg 1, 2Määruskaebuse menetlusse võtmise kordHKMS § 104 lg 4Riigilõivu tasumine ja tagastamineHKMS § 111 lg 1Menetlusabi andmise tingimusedHKMS § 203 lg 2Määruskaebuse esitamineHKMS § 49 lg 3Kaebuse muutmineRLS § 22 lg 1RLS § 60

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-18-2383/18Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja20.05.2019

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
3-22-331/15Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium13.05.20223-22-331/12Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja05.04.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

KOH TU MÄÄ RUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar, Einar Vene, Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

30.04.2019, Tartu

Haldusasja number

3-18-2383

Haldusasi

J.K. kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seonduvalt seljavöö mitteväljastamisega

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 28.01.2019. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

J.K. määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja J.K.

RESOLUTSIOON

1.Tagastada määruskaebuse esitaja määruskaebus Tartu Halduskohtu 28.01.2019. a määruse resolutsiooni p 4 peale halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel.
2.Võtta määruskaebus Tartu Halduskohtu 28.01.2019. a määruse p 1 peale menetlusse.
3.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28.01.2019. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata, muutes osaliselt määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Määrus ei ole edasikaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Määruskaebuse esitaja esitas 04.10.2018 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse 1500 euro nõudes. Taotluse kohaselt kannatas määruskaebuse esitaja poolteist aastat igapäevaselt valu, kuna vangla ei väljastanud talle seljavööd. Määruskaebuse esitaja ei saanud seetõttu viibida värskes õhus ega teha trenni ning pidi käima valudega koolis. Samuti tingis seljavöö puudumine liiga paljude tablettide tarvitamise vajaduse, millel oli palju kõrvaltoimeid.
2.Tartu Vangla jättis 27.11.2018. a otsusega nr 1-13/175-2 määruskaebuse esitaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Otsuse kohaselt on halduskohus haldusasjas nr 3-16-1337 juba hinnanud vangla tegevust määruskaebuse esitajale seljavöö väljastamata jätmise osas ja teinud kindlaks, et vangla tegevus määruskaebuse esitajale seljavöö väljastamata jätmisel ei olnud õigusvastane. Kuivõrd vangla tegevus ei olnud õigusvastane, oli täitmata üks kahju hüvitamise nõude eeldustest ja taotlus tuli jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse esitaja esitas 20.12.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse. Määruskaebuse esitajale ei võimaldatud vanglas pooleteise aasta vältel seljavööd. Määruskaebuse esitajale tekitas see mittevaralist kahju väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, füüsilise ja hingelise valu ning kannatuste näol. Aja jooksul, mil vangla määruskaebuse esitajale seljavööd ei võimaldanud, ei saanud ta käia väljas värskes õhus, aga tal on astma. Määruskaebuse esitaja väitel pidi ta kogu aeg olema voodis, mistõttu tema kehakaal suurenes. Iga päev kannatas määruskaebuse esitaja talumatut valu ning pidi võtma valuvaigisteid, millega kaasnesid kõrvaltoimed. Määruskaebuse esitaja pidi valuga käima koolis ja seal istudes mitu tundi valu kannatama. Mõni kord ei saanud määruskaebuse esitaja valu tõttu väidetavalt ka arstidega kohtuda. Määruskaebuse esitaja palus määrata talle riigi õigusabi korras advokaat ning vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest.
4.Tartu Halduskohus jättis 28.01.2019. a määrusega määruskaebuse esitaja menetlusabi ja riigi õigusabi taotlused rahuldamata. Kuna määruskaebuse esitaja ei märkinud kaebuses nõutavat kahjuhüvitise summat, lähtus halduskohus sellest, et määruskaebuse esitaja märkis vanglale esitatud kahjunõudes, et kui asi jõuab kohtusse, siis nõuab ta vanglalt 5000 eurot. Seetõttu arvestas halduskohus, et määruskaebuse esitaja taotleb vanglalt 5000 euro väljamõistmist. Halduskohtu hinnangul ei kvalifitseeru määruskaebuse esitaja poolt välja toodud seljavöö mitteväljastamisest tingitud tagajärjed tervisekahju alla riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 12 mõttes. Nii füüsilise kui ka hingelise valu ja muude määruskaebuse esitaja poolt välja toodud tagajärgede näol saab olla tegemist üksnes väärikuse alandamisega. Halduskohtule ei olnud esitatud ka mitte ühtegi tõendit selle kohta, et seljavöö mitteväljastamisest tingitult oleks määruskaebuse esitajale tekkinud tervisekahjustusi. Tuginedes Riigikohtu halduskolleegiumi määrusele (RKHKm 12.05.2010, 3-3-1-12-10) leidis halduskohus, et kaebusele ei laiene RLS § 22 lg 1 p-s 12 sätestatud riigilõivuvabastus ning määruskaebuse esitajal tuleb tasuda riigilõiv 150 eurot. Ehkki määruskaebuse esitaja riigilõivu tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused olid täidetud, pidas halduskohus kaebuse eduväljavaateid kasinateks, mistõttu ei olnud HKMS § 111 lg 1 kohaselt menetlusabi andmiseks alust. Haldusasjas nr 3-16-1337 asusid nii Tartu Halduskohus 01.06.2017. a otsuses kui ka Tartu Ringkonnakohus 13.02.2018. a otsuses seisukohale, et Tartu Vangla tegevus määruskaebuse esitajale seljavöö väljastamata jätmise osas ei olnud õigusvastane. Tartu Ringkonnakohus leidis nimetatud otsuses, et määruskaebuse esitaja hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu muu hulgas seetõttu, et määruskaebuse esitajale ei saanud sellist varalist või mittevaralist kahju tekkida, mis tingiks rahalise hüvitise määramise. Halduskohus asus seisukohale, et määruskaebuse esitaja ei ole halduskohtule esitanud mingeid uusi asjaolusid ega tõendeid, millest nähtuks kahju tekkimine, mistõttu ei olnud alust eeldada, et määruskaebuse esitaja kavandatav menetluses osalemine oleks edukas HKMS § 111 lg 1 mõttes. Halduskohus oli seisukohal, et kaebuse edulootused on vähesed ning määruskaebuse esitaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma, mistõttu tuli riigi õigusabi andmisest riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1 alusel keelduda.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5.Määruskaebuse esitaja esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 28.01.2019. a määruse tühistada, vabastada ta riigilõivust ja anda talle advokaat. Määruskaebuse esitaja hinnangul läheb tema kaebus RLS § 22 lg 1 alla, kuid halduskohus ei nõudnud määruskaebuse esitajalt täiendavaid tõendeid selle kohta. Kuna määruskaebuse esitajal ei ole advokaati ning tal on traumajärgne ajukahjustus, ei saanud määruskaebuse esitaja aru, et ta peab tõendeid esitama. Samuti arvas määruskaebuse esitaja, et halduskohus tutvub haldusasjade nr 3-16-1355 ja 3-16-1337 toimikutega, kus peaks kõik tõendid olemas olema. Samuti märgib määruskaebuse esitaja, et halduskohus peab ise kompensatsiooni määrama. Määruskaebuse esitaja

hinnangul tegi Riigikohus 08.12.2016. a lahendis nr 3-2-4-1-16 kindlaks, et tal on meditsiiniline näidustus seljavöö kandmiseks. Määruskaebuse esitaja on varasemalt vähemtõsistes asjades riigilõivust vabastatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

6.HKMS § 207 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.
7.Esmalt leiab ringkonnakohus, et määruskaebuse esitaja määruskaebus Tartu Halduskohtu 28.01.2019. a määruse resolutsiooni p 4 peale tuleb tagastada HKMS § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel.
8.Määruskaebus Tartu Halduskohtu 28.01.2019. a määruse resolutsiooni p 1 peale on ringkonnakohtu hinnangul tähtaegne ning vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele määral, et seda on võimalik menetleda. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse selles osas menetlusse. II
9.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 28.01.2019. a määruse resolutsiooni p 1 peale esitatud määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega menetlusabi taotluse eduväljavaadete puudumise tõttu rahuldamata jätmist puudutavas osas ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). RLS § 22 lg 1 p-s 12 sätestatud riigilõivuvabastust puudutavas osas tuleb ringkonnakohtu hinnangul halduskohtu põhjendusi muuta vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
10.RLS § 22 lg 1 p-st 12 tulenevalt ei võeta riigilõivu kehavigastuse või muu terviserikkega, samuti toitja surmaga tekitatud kahju hüvitamise hagi või kaebuse läbivaatamise eest. Seega on tervisekahjuga seonduvad kaebused üldjuhul riigilõivuvabad. Samas on Riigikohus on RLS varasema redaktsiooni (RLS v.r) § 22 lg 1 p-i 11, millele vastab kehtiva redaktsiooni RLS § 22 lg 1 p 12, käsitledes selgitanud, et kui kaebaja ei ole kaebuses kehavigastust või muud terviseriket üldse põhjendanud (nt kaebaja ei ole esitanud kahju kohta tõendeid või puudub põhjuslik seos väidetava õigusvastase teo ja kahju vahel) ning tegemist on ilmselgelt sisutühja väitega selleks, et kaebusele laieneks RLS v.r § 22 lg 1 p-s 11 sätestatud lõivuvabastus. Kui kohtule nähtub kaebuse ja sellele lisatud materjalide pinnalt, et väidetud kehavigastus või muu terviserike ei ole põhjendatud, saab kohus jätta kaebuse käiguta ja anda kaebajale võimaluse täiendavalt põhjendada oma väiteid või esitada tõendeid. Kui kaebaja jätab kohtu poolt mainitud puudused kõrvaldamata, on väidetav kehavigastus või terviserike ilmselgelt põhjendamata. Sellisele kaebusele ei laiene automaatne lõivuvabastus, kuna tegemist ei ole kehavigastuse või muu terviserikke eest kahju hüvitamise kaebusega RLS v.r § 22 lg 1 p 11 mõttes (RKHKm 12.05.2010, 3-3-1-12-10, p 9). Seega võib kohus ka leida, et ka tervisekahju hüvitamisega seonduvale kaebusele ei laiene RLS § 22 lg 1 p-st 12 tulenev riigilõivuvabastus. Ringkonnakohtu hinnangul ei laiene riigilõivuvabastus ka kaebusele, mille aluseks on haldusorgani akt või toiming, mille õiguspärasus on varasemalt kohtulikult kindlaks tehtud.
11.Halduskohus tugines kaebuse riigilõivuvabastust hinnates sellele, et määruskaebuse esitaja ei ole halduskohtule esitanud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et seljavöö mitteväljastamise tõttu

oleks talle tekkinud tervisekahjustusi. Eelkäsitletud kohtupraktikast tulenevalt oleks halduskohus sellisele põhjendusele tuginemiseks pidanud eelnevalt andma määruskaebuse esitajale võimaluse puuduste kõrvaldamise korras täiendavate tõendite esitamiseks. Halduskohus seda aga ei teinud, mistõttu ei olnud õige leida, et tervisekahju puudutavale kaebusele ei laiene RLS § 22 lg 1 p-st 12 tulenev riigilõivuvabastus, kuna määruskaebuse esitaja ei esitanud kahju kohta tõendeid. Sellele vaatamata saab ringkonnakohtu hinnangul käesoleval juhul jõuda ikkagi järeldusele, et määruskaebuse esitaja tervisekahju hüvitamisega seonduv hüvitamisnõue ei ole riigilõivuvaba RLS § 22 lg 1 p 12 mõttes. Kuna Tartu Halduskohus leidis 01.06.2017. a otsuses nr 3-16-1337, mis jõustus vastavas osas 25.05.2018, et määruskaebuse esitajale seljavöö mitteväljastamine oli õiguspärane, ei laiene määruskaebuse esitaja tervisekahju puudutavale kaebusele riigilõivuvabastus, sest kaebuse aluseks oleva vangla toiming oli õiguspärane. III

12.Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et määruskaebusega oli vaidlustatav vaid halduskohtu poolt määruskaebuse esitajale menetlusabi andmisest keeldumine, aga mitte määruskaebuse esitaja kaebuse puuduste kõrvaldamiseks kohustamine. Seega ei saa ringkonnakohus muuta halduskohtu 28.01.2019. a määruse resolutsiooni p-s 2, millega halduskohus jättis kaebuse käiguta ja andis määruskaebuse esitajale tähtja riigilõivu summas 150 euro tasumiseks, nõutud riigilõivu summat vastavalt RLS § 60 lg-le 3. Kui määruskaebuse esitaja soovib kahjuhüvitist kohtu äranägemisel, nagu ta on määruskaebuses väitnud, peab ta sellest halduskohtule teada andma. HKMS § 49 lg 3 p 2 kohaselt ei loeta rahalise nõude suurendamist või vähendamist kaebuse muutmiseks. Seega on määruskaebuse esitajal võimalik nõude suurust täiendava avalduse esitamisega muuta. Seejuures juhib ringkonnakohus määruskaebuse esitaja tähelepanud sellele, et HKMS § 104 lg 4 sätestab, et kui riigilõivu tuleb tasuda vastavalt kaebuse või apellatsioonkaebuse esemeks oleva või vaidlusaluse rahasumma suurusele või vara väärtusele, tasutakse nõude suurendamisel täiendavat riigilõivu vastavalt kaebuse või apellatsioonkaebuse esemeks oleva või vaidlusaluse rahasumma või vara väärtuse suurenemisele. Kui kaebaja täiendavat riigilõivu ei tasu, loetakse nõue esitatuks esialgses ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium