OÜ Sliiko kaebus Tallinna Linnavalitsuse 04.03.2015 korralduse nr 288-k tühistamise nõudes
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebuse esitaja – OÜ Sliiko, lepingulised vandeadvokaadid Andres Aavik ja Yulia Klyukach;
esindajad
Vastustaja - Tallinna linn, volitatud esindaja Inken Logberg; Kolmas isik – AS Mõigu Ehituskoondis
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebaja 19.10.2016 taotlus J. L tunnistajana ülekuulamiseks rahuldamata;
2.Jätta kaebus rahuldamata
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 18.11.2016. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Linnavalitsuse 04.03.2015 korraldusega nr 288-k määrati kindlaks Peterburi tee 53b kinnisasjaga piirneva Suur-Paala tn 15a maa erastamise tingimused. Maa erastamist taotles AS Mõigu Ehituskoondis. Korralduse kohaselt moodustatakse erastatav maaüksus (Suur-Paala tn 15a) liitmiseks Peterburi tee 53b kinnisasjaga.
2.OÜ Sliiko esitas 16.12.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavalitsuse 04.03.2015 korralduse nr 288-k tühistamiseks.
3.Tallinna Halduskohtu 22.01.2016 määrusega jäeti kaebus käiguta (tl 20). Kaebajal tuli selgitada, kas ta on ka ise esitanud kinnistuga piirneva maa erastamise avalduse, kas kaebaja kinnistu piirnes
erastamiseks taotletava reformimata maaga või mitte ning kas ja kuivõrd on maaüksuse erastamine AS-ile Mõigu Ehituskoondis vaadeldav kaebaja õiguste rikkumisega ja kas taolises olukorras on korralduse nr 288-k vaidlustamisega üldse võimalik saavutada eesmärki.
4.OÜ Sliiko vastas kohtumäärusele 11.02.2016, 25.02.2016 ja 29.02.2016, leides kokkuvõtlikult, et kaebuse esitamiseks on põhjendatud huvi olemas ja et kaebeõiguse puudumist ei saa antud olukorras ilmselgeks pidada, mistõttu peaks eelistama kaebuse menetlusse võtmist.
5.Tallinna Halduskohtu 29.02.2016 määrusega võeti kaebus menetlusse ja kolmanda isikuna kaasati AS Mõigu Ehituskoondis.
6.Tallinna linn vastas kaebusele 29.03.2016 taotledes kaebuse läbi vaatamata jätmist ning ühtlasi pidas otstarbekaks vaadata asi läbi kirjalikus menetluses.
7.AS Mõigu Ehituskoondis kinnitas 29.02.2016 määruse kättesaamist, kuid kaebusele vastust ei esitanud (tl 55). See ei olnud ka kohustuslik.
9.Kaebaja on seisukohal, et vaidlustatud korraldus on õigusvastane, selle andmisel ei ole järgitud haldusmenetluse seaduse paragrahvides 54 ja 55 sätestatut ning see on vastuolus eelnimetatud seaduse §-ga 56. Haldusakt ei ole proportsionaalne, reguleerimata on juurdepääsu küsimus.
10.Kaebaja möönab, et temale kuuluv kinnisasi ei piirne erastamiseks taotletava reformimata maaga, kuid olenemata sellest asuvad need kinnistud siiski kõrvuti (nö üle kinnistu). Vaidluse all oleva transpordimaa sihtotstarve on juba muudetud tootmismaaks ning kaebajale olemasoleva informatsiooni kohaselt on AS-il Mõigu Ehituskoondis plaanis ehitada Suur-Paala tn 15a (mida OÜ Sliiko kasutab väljasõiduteena) territooriumile parkla. Peale Suur-Paala 15a kinni panemist jääb kaebajat teenindav suuremõõduline transport väljasõidu võimalusest ilma. Kuna vaidlusalune korraldus juurdepääsu küsimust ei reguleeri, tekibki varsti olukord, kus väljasõiduteest jäädakse ilma. Vaidlustatud korraldusega tekitatakse OÜ-le Sliiko otsest rahalist kahju.
11.Täiendavas 20.07.2016 seisukohas (tl 63) leiab kaebaja, et tal on kaebeõigus ja põhjendatud huvi kaebuse esitamiseks, kuna AS-lt Maseko on ostetud Suur-Paala tn 15b kinnistu ja Suur-Paala tn 15a kinnistu on ka kaebaja kasutuses.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
12.Tallinna linn vaidleb OÜ Sliiko kaebusele vastu ja palub jätta selle läbi vaatamata. Vastustaja leiab, et 04.03.2015 korraldus nr 288-k on õiguspärane, koostatud head halduse tava silmas pidades ning arvestatud on kõigi haldusmenetluse osaliste õiguste ja kohustustega.
13.Vastustaja selgitab, et korraldus nr 288-k reguleerib riba-, siilu- või kiilukujulist või muud ebakorrapärase kujuga või selle väiksusest tingitud iseseisva kasutusvõimaluseta maatüki, millele üldjuhul puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt ning mis on üldjuhul looduses tekkinud
maareformi läbiviimise käigus või järel peamiselt eri aegadel kasutusel olnud erinevast plaani- või kaardimaterjalist või erinevatest mõõdistusviisidest tingitud vigade tõttu, erastamist kooskõlas maareformi seaduse § 312 ja 313 sätetega. Arvestades asjaoluga, et kaebaja ei kuulu kinnisasjaga liitmiseks sobiva maaga piirnevate kinnisasjade omanike ringi, ei teki tal ka vaidlustatud korraldusest õigusi ega kohustusi. Kinnistu paiknemisest tingituna tuleb kaebajal peamiselt ja eelkõige suhelda talle kuuluva kinnistu naabritega, et tagada asjaõiguslike instituutide rakendumine ning kasutusõiguste tagamine. Vaidlustatud korraldus ei muuda kaebaja ega tema kinnistunaabrite piire ega tekita kaebajale õigusi naaberkinnistute kasutamiseks teatud viisil.
14.Täiendavas 18.10.2016 seisukohas (tl 68-69) selgitab vastustaja, et Peterburi tee 53b omanik AS Mõigu Ehituskoondis esitas 09.07.2014 Suur-Paala 15a maa erastamise avalduse. Harju maavanem andis 31.05.2014 korralduse nr 1-1/1141-k lubada omandada reformimata riigimaad, mis piirneb Peterburi tee 53b kinnistuga. Sellest teatati ka aktsiaseltsile Maseko. Kuna AS Maseko ei vastanud, siis määrati Tallinna Linnavalituse 04.03.2015 korraldusega nr 288-k, et Peterburi tee 53b kinnisasjaga piirnev Suur-Paala tn 15a maa erastatakse aktsiaselts Mõigu Ehituskoondisele. SuurPaala tn 15b omandamine OÜ Sliiko poolt 18.02.2016 on kaebaja iseseisvast majandustegevusest tulenev otsus.
KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT
15.Kolmanda isikuna menetlusse kaasatud AS Mõigu Ehituskoondis ei ole kaebuse menetlusse võtmise järgselt kirjalikku seisukohta esitanud, kuid see ei olnud ka kohustuslik.
KOHTU PÕHJENDUSED
16.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Tallinna Linnavalitsuse 04.03.2015 korraldust nr 288-k ning taotletud selle tühistamist. Nimetatud korraldusega määrati kindlaks Peterburi tee 53b kinnisasjaga piirneva Suur-Paala tn 15a maa erastamise tingimused. Maa erastamist oli taotlenud AS Mõigu Ehituskoondis, aga mitte kaebaja. Osaühingule Sliiko kuuluv kinnisasi erastamiseks taotletud maaga sellel ajal ka ei piirnenud, kuid kaebaja tugineb asjaolule, et on Suur-Paala 15b kinnistu aktsiaseltsilt Maseko ära ostnud ning talle teadaolevalt jäeti eelnimetatud äriühing erastamisele suunatud menetlusest informeerimata. Vastustaja selle väitega ei nõustu ning on esitanud haldusasja materjali juurde 11.06.2014 kirja, millest nähtub, et aktsiaseltsi Maseko on erastamise menetlusest siiski teavitatud (tl 70). Lähtuvalt eeltoodust on vastustaja asunud muuhulgas ka seisukohale, et sellist kaebust ei peakski saama kaebeõiguse puudumise tõttu menetleda. Tallinna linn taotles kaebuse läbi vaatamata jätmist halduskohtumenetluse seadustiku § 151 lg 2 alusel, milles on ühtlasi viide sama seadustiku § 121 lõikele 2 ning seda seetõttu, et kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus või et kaebusega ei ole võimalik saavutada selle eesmärki. Samas ei ole kaebuse läbi vaatamata jätmine kohustuslik. Halduskohtumenetluse seadustiku § 151 lg 2 p 1 sõnastuse kohaselt võib kohus jätta taolistes situatsioonides kaebuse läbi vaatamata, kuid ei pea seda ilmtingimata tegema. Kohtupraktikas on eelistatud sarnastes olukordades pigem kaebuste sisulist lahendamist, kusjuures praeguses menetlusjärgus ei oleks kaebuse läbi vaatamata jätmine enam otstarbekohane ka lähtuvalt menetlusökonoomilistest kaalutlustest. Siinkohal tuleb arvestada veel asjaoluga, et kaebajal oli eelneva menetluse käigus võimalik oma nõuet ja eesmärke täpsustada ning kaebuse läbi vaatamata jätmine oleks võinud osutuda ennatlikuks. Seega tuleb lahendada kaebus sisuliselt, mistõttu ei saa rahuldada ka vastustaja poolt esitatud kaebuse läbi vaatamata jätmise taotlust, kuid kohus seda käesoleva lahendi resolutsioonis eraldi ei kajasta, sest lähtuvalt Tallinna linna 29.03.2016 vastusest võib eelnimetatud taotlust tõlgendada pigem alternatiivse seisukohana ning selliselt, et see ei ole
vastustaja jaoks enam olemuslik, olukorras, kus kaebus jääb rahuldamata. Antud juhul jääb kaebus rahuldamata.
17.Haldusasja materjalidest nähtub, et kaebaja ei kuulunud 04.03.2015 korralduse nr 288-k andmise ajahetkel kinnisasjaga liitmiseks sobiva maaga piirnevate kinnisasjade omanike ringi ning seetõttu ei tekkinud talle eelnimetatud haldusaktist ka õigusi või kohustusi. Vastustaja sellekohase seisukohaga tuleb nõustuda. Korralduses nr 288-k nimetatud maatüki erastamist taotles AS Mõigu Ehituskoondis. Vaidlustatud haldusakti juurde kuuluvas seletuskirjas on märgitud, et reformimata maaga piirnevate kinnisasjade omanikke teavitati maa erastamise menetlusest ning vastuväiteid ei esitatud (tl 12). OÜ Sliiko ei ole eelnimetatud väidet ümber lükanud. Kaebaja viitab küll sellele, et on erastatava maaga piirneva Suur-Paala 15b aktsiaseltsilt Maseko ära ostnud, kuid see ei ole enam asjassepuutuv väide, sest vastav leping on sõlmitud 2016. aasta veebruaris (tl 34-37) ning vaidlustatud haldusakti andmise ajal ei olnud võimalik nimetatud kokkulepet arvestada. Kaebaja on veel märkinud, et Suur-Paala 15a on olnud ka OÜ Sliiko kasutuses, mis jääb suhteliselt paljasõnaliseks väiteks, kuid olenemata eelnimetatust ei seostu see erastatava maaga piirnenud kinnisasjade omanike õigustega. Viide sellele, et AS Mõigu Ehituskoondis kolmanda isikuna võib tulevikus erastatud maatükile parkla rajada, ei ole käesoleva vaidluse kontekstis samuti tähenduslik. Juurdepääsuteede tagamise küsimus on üldse eraldi teema. Antud juhul oli tegemist iseseisva kasutusvõimaluseta ning vastava kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa erastamisega vastavalt maareformi seaduse § 22 lõikele 12. Lähtuvalt eeltoodust jääb rahuldamata ka kaebaja 19.10.2016 taotlus AS Mõigu Ehituskoondise töötaja J. L ülekuulamiseks, kes väidetavalt võiks parkla rajamise kavatsustest ülevaate anda. See ei ole tarvilik. Taoliste kavatsuste võimalik kinnitamine ei ole see põhjus, mille pinnalt vaidlustatud haldusakti tühistada.
18.Vaidlustatud haldusakt on õiguspärane ja vastava õigusliku regulatsiooniga kooskõlas. Vastustaja sellekohase seisukohaga tuleb nõustuda. See on kooskõlas ka haldusmenetluse seaduse paragrahvides 54-56 sätestatud põhimõtetega. Olulisi kaalutlusvigu haldusaktist ning selle juurde kuuluvast seletuskirjast ei nähtu. Kaebaja vastupidine seisukoht ei ole põhjendatud. Lähtuvalt eeltoodust ei ole kaebuse rahuldamiseks alust.
19.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustaja ning kolmas isik ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.