Aivar Noodi (nim Noot) kaebus Viru Vangla 18.04.2016.a käskkirja nr 6-3/478 tühistamise nõudes
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja ******** Vastustaja Viru Vangla, esindaja Eve Kangro
Resolutsioon
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15.12.2016.a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kaebus ja poolte seisukohad
1.Viru Vangla määras 18.04.2016.a käskkirjaga nr 6-3/478 (tl 23-25, edaspidi vaidlustatud käskkiri) Aivar Noodile distsiplinaarkaristuse, kartserisse paigutamise viieks ööpäevaks. Kaebajat süüdistati selles, et 17.03.2016.a hoidis ta enda juures ühte sigaretti ajal ja kohas, kus suitsetamine ei ole lubatud. Kaebajale teostati pärast õhtust jalutuskäiku täielik läbiotsimine, mille käigus leiti kaebaja vasaku botase seest talla (sisetalla) alt kokku pressitud läbipaistva kile sees olev sigaret.
2.******** esitas 03.05.2016.a punktis 1 nimetatud käskkirjale vaide (tl 10-13). Viru Vangla jättis 02.06.2016.a vaideotsusega (tl 14) vaide rahuldamata.
3.******** esitas Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 3-5), mis jõudis kohtusse 16.06.2016.a. Ümbrikule ei ole kaebaja selle üleandmise kuupäeva märkinud. Kaebaja palus vaidlustatud käskkirja tühistada. Kaebaja jäi distsiplinaar- ja kohtueelses menetluses väljendatud seisukohtade (tl 8-13) juurde. Kokkuvõttes esitas kaebaja järgmised põhjendused.
3.1.Leitud sigaret ei kuulunud kaebajale ning vangla ei ole vastupidist tõendanud. See, et sigaret leiti kaebaja jalanõu seest, ei tõenda selle kuulumist kaebajale. Jalutuskäigule minnes puudusid kaebajal tubakatooted ning Viru Vangla on sellega distsiplinaarmenetluse protokollis nõustunud. Selles olukorras ei saanud kaebaja avaldada soovi panna tubakatooted kappi. Väide, et kaebaja võis sigareti saada teise kinnipeetava käest, on paljasõnaline. Kaebaja jalanõudele on ligipääs tervel osakonnal, sigareti võis peita keegi teine.
3.2.Ei ole arusaadav, mille valvur leidis. Valvuri seletused on vastuolulised: esialgu ütles valvur, et leidis sigareti, aga hiljem, et leidis tubakat. Vangla ei ole tõendanud, et tegemist oli tubakaga. Tegemist võis olla teepuru, mulla või niiskust imava pakiga. Vangla oleks pidanud viima läbi ekspertiisi. Valvuri seletused on vastuolulised ka leiu asukoha suhtes, kas sigaret asus jalanõu sisetalla või talla all.
3.3.Kaebajale ei antud jalutuskäigult tulles võimalust tubakatooted kappi panna. Valvur oleks pidanud sellise ettepaneku tegema, kuna kodukord kohustab teda selleks ja vangla arvates oli kaebaja sigaretist teadlik. See, et kaebajale eeltoodud võimalust ei antud, välistab rikkumise õigusvastasuse.
3.4.Kuna kaebajal puudusid teised samalaadsed rikkumised, siis oleks kaebajat tulnud karistada leebemalt. Kartserisse paigutamise tõttu jäi ära 26.04.2016.a toimuma pidanud pikaajaline kokkusaamine, seega on kaebajat karistatud kaks korda. Vastustaja väide, et kaebajat on varem karistatud katseajaga, ei ole õige.
4.Vastustaja palus oma vastuses kaebusele (tl 46-47) jätta kaebuse rahuldamata.
4.1.Vastustajal puudub alus kahelda valvuri usaldusväärsuses. Seetõttu on tõendatud, et juhtum toimus valvuri kirjeldatud viisil, sh sigaret leiti kaebaja jalanõu sisse valmistatud peidikust. Peidiku valmistamine täidab eesmärki paigutada sinna keelatud esemeid. Puudub alus arvata, et sigareti võis peita keegi teine. Eluliselt ei ole usutav kaebaja väide, et ta ei olnud jalatsis olevast sigaretist teadlik. Kuna tubakatoode oli kokku pressitud ja pakitud, pidi kaebaja tundma, et jalatsis on mingi ese. See, kas kaebajal oli jalutuskäigule minnes kaasas tubakatooteid, ei puutu asjasse. Kaebajal võis juba jalutuskäigule minnes sigaret kaasas olla, sest siis ei teostatud tema täielikku läbiotsimist. Kaebaja võis saada sigareti jalutuskäigul viibides kaaskinnipeetavalt või jalutusalalt. Kuna kaebajat ei ole karistatud tubakatoote hankimise eest, siis ei oma tähtsust, kus ja kuidas kaebaja tubakatoote omandas. Vastustaja viitab kaebajat iseloomustava materjalina, et kaebajat on ka 31.07.2014.a karistatud läbiotsimisel avastatud sigarettide eest.
4.2.Valvuri kinnitus, et ta leidis sigareti või tubaka, mitte mingi muu aine, on piisav. Sigaretitubakas on välimuselt ja lõhnalt kergesti tuntav. Vangistust reguleerivad õigusaktid ei näe sellises olukorras ette ekspertiisi läbiviimist. Ei oma tähtsust, kas kaebajalt leiti läbiotsimisel sigaret või tubakas, kuna mõlemad on tubakatooted ning neid ei või enda juures hoida mujal kui suitsetamiseks ettenähtud kohas.
4.3.Kaebajal oli võimalik valvurile öelda, et ta soovib tubakatooteid kappi panna.
4.4.Vanglateenistusel ei ole võimalik valida distsiplinaarmenetluse läbiviimiseks kaebajale sobivat aega. Menetluse läbiviimiseks on ette nähtud tähtajad. Kaebajat ei jäetud pikaajalisest kokkusaamisest ilma, kokkusaamise ärajäämise põhjus oli selles, et kaebaja viibis kartseris. Kaebaja viibis pikaajalisel kokkusaamisel 08.12.2015.a, seega oli talle võimaldatud üks
pikaajaline kokkusaamine poole aasta jooksul. Suitsetamise korralduse rikkumine on raske distsipliinirikkumine ning kaebaja karistamine kartseriga oli õigustatud. Kohtu seisukoht
5.Vangistusseaduse (VangS) § 63 lg 1 kohaselt võib kinnipeetavale vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kohaldada distsiplinaarkaristusi. Vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 82 lg 3 kohaselt ei ole kinnipeetaval õigus enda juures hoida tubakatooteid. Tubakatooted võetakse vanglateenistuse ametniku poolt hoiule. Vanglateenistus väljastab tubakatooted kinnipeetavale vaid ajaks, millal tal on õigus viibida kohtades, kus on lubatud suitsetada.
6.Kohtu hinnangul on tõendatud, et kaebaja hoidis enda juures tubakatooteid. Valvur Sander Bubnovi 17.03.2016.a ettekanne (tl 26) ütleb, et valvur leidis pärast õhtust jalutuskäiku tehtud täielikul läbiotsimisel kaebaja vasaku botase sisse, talla alla peidetud suitsu (mark tuvastamata). Suits oli kokku pressitud ning läbipaistva kile sees. 15.04.2016.a õiendis (tl 28 pöördel) selgitas valvur, et leidis jalanõu talla alla tehtud peidikust tubakat ja näitas kohe seda kaebajale. Eeltoodu tõendab, et sigaret leiti kaebaja jalas olnud jalanõu seest ehk kaebaja juurest. Kohus juhib kaebaja tähelepanu sellele, et VSKE § 82 lg 3 ei räägi tubakatoodete omamisest, vaid keelab nende enda juures hoidmise. Seetõttu ei ole määrav, kas sigaret kuulus kaebajale või mitte.
7.Olukorras, kus selgitusi toimunu kohta saavad anda ainult kinnipeetav ja vanglaametnik, on kohtupraktikas reeglina tuginetud vanglaametniku sõnadele. Vanglaametnikele on seadusega kehtestatud kõrged nõudmised ja nende suhtes viiakse läbi taustakontroll (VangS § 113 - 1141). Vanglaametnik annab ametivande. Reeglina puudub põhjus, miks vanglaametnik peaks olema kinnipeetava suhtes erapoolik. Kohtu hinnangul tuleb vanglaametniku seletuse õigsust eeldada, kui ei esine asjaolusid, mis tekitavad selles kahtlusi. Praeguses asjas selliseid asjaolusid ei esine. Sisulisi lahknevusi valvuri kahe seletuse vahel ei ole. Esmases ettekandes ütles valvur, et sigaret leiti botase seest talla alt ja teises seletuses lihtsalt, et talla alt, täpsustamata, kas tegemist on välis- või sisetallaga. Viimati nimetatud ebatäpsus ei tähenda, nagu oleks valvur viidanud hoopis teisele asukohale. Kohus nõustub vastustajaga, et ei ole väga oluline, kas vahetult enne kõndimiseks kasutatud jalanõu sees olnud ja seeläbi eeldatavalt lagunenud või deformeerunud tubakatoote kohta tuleks kasutada sõna „sigaret“ või „tubakas“. Tegemist ei ole olemusliku erinevusega. Kohus kasutab kogu otsuses leitud eseme kohta sõna „sigaret“. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et ei ole oluline, kas sigaret oli kaebajal kaasas juba jalutuskäigule minnes ja kui ei olnud, siis kust kaebaja selle sai. Kaebaja arvates saab talle ette heidetud teo toimepanemist ümber lükata sellega, et sigareti tema valduses olemine ei ole teoreetiliselt võimalik. Kohus leidis eespool, et on tõendatud, et sigaret leiti kaebaja juurest. See fakt üksi lükkab ümber kaebaja põhjendused selle kohta, miks sigaretti tema juures olla ei saanud. Sigareti kaebaja juurest leidmise fakti ei lükka ümber ka see, kas kaebaja jalutuskäigule minnes avaldas, et tal on kaasas tubakatooteid, või ei teinud seda.
8.Kohus nõustub sellega, et tubakal on iseloomulik välimus ja lõhn ning seetõttu võis valvur eeldada, et leitud ese on sigaret. Kaebaja ei ole esitanud väiteid või tõendeid, mis looksid selle
suhtes mõistliku kahtluse. Teepuru on tubakast oluliselt erineva välimuse ja lõhnaga. Kaebaja pakutud muud võimalused on ilmselgelt ebausutavad - jalanõusse sattunud muld ei saa olla kilesse pakitud ning jalanõudes kasutatavad abistavad ained on reeglina tähistatud pakendis.
9.Kaebaja leidis, et sigareti võis tema jalanõu sisse peita keegi teine nii, et kaebaja ei olnud sellest teadlik. Kohtu hinnangul ei piisa vaidlustatud käskkirja tühistamise saavutamiseks üksnes selle väite paljasõnalisest esitamisest. Kohus nõustub sellega, et kui sigaret leiti kaebajale kuuluva ja tal jalas olnud jalanõu seest, siis tuleb eeldada, et kaebaja oli sigareti olemasolust teadlik. Vastupidist tuleb vähemalt põhistada ehk usutavaks teha kaebajal. Kaebaja seda teinud ei ole. Kohus peab võimalikuks siinkohal arvestada ka sellega, et kaebaja juurest on varem leitud peidetud sigarette (tl 48). Selle eest kaebajale määratud distsiplinaarkaristus on kustunud ja seetõttu ei saa seda kaebajale karistuse määramisel arvesse võtta. Varasemat juhtumit saab aga arvestada selle hindamisel, kas kaebaja pigem võis talle ette heidetaval viisil käituda või ei ole selline käitumine talle iseloomulik. Varasem sarnane käitumine muudab praeguses asjas kaebajale ette heidetava teo toimepanemise usutavamaks.
10.Distsiplinaarmenetluses esitatud selgitustes (tl 27 pöördel - 28) väitis kaebaja, et ta ei näinud, kuidas valvur sigareti leidis ning valvur võis omistada kaebajale juba varem valvuri käes olnud sigareti. Vaides loobus kaebaja sellest väitest, samuti ei ole ta seda esitatud kaebuses. Seetõttu kohus kaebaja eeltoodud väidet ei käsitle.
11.Kaebaja leiab, et isegi kui tema jalanõu seest leiti sigaret, välistab sigareti valdamise õigusvastasuse see, et valvur ei teinud jalutuskäigu lõppedes kaebajale ettepanekut panna tubakatooted selleks ette nähtud kappi. Kohus sellega ei nõustu. Viru Vangla kodukorra punktid 12.1 ja 12.2 sätestavad, et kinnipeetaval on lubatud suitsetada selleks päevakavas ettenähtud ajal ja kohas. Kinnipeetava sigaretid paigutatakse lukustatavasse kappi, mille vangla on suitsude jaoks ette näinud. Igale suitsetavale kinnipeetavale eraldatakse individuaalne kapp sigarettide hoiustamiseks. Kapi võti on valvuri ruumis. Kapi avab ja lukustab kinnipeetava juuresolekul vanglateenistuse ametnik. Kodukorra lisaks olevates päevakavades on läbivalt olenemata osakonnast ette nähtud, et suitsetamine on lubatud ainult jalutuskäigu ajal jalutusboksis. Kodukorra ja otsuse punktis 5 tsiteeritud VSKE § 82 lg 3 põhjal ei sõltu tubakatoodete enda juures hoidmise keelu kehtivus mingil moel sellest, kas valvur tegi või ei teinud kinnipeetavale ettepaneku panna pärast jalutuskäiku tubakatooted selleks ette nähtud kappi. Viidatud sätetest ei tulene valvurile ka sellist kohustust. VangS § 67 p 1 näeb ette kinnipeetava kohustuse täita vangla sisekorraeeskirju, ka see kohustus ei sõltu sellest, kas vanglaametnik konkreetseid kohustusi kinnipeetavale igakordselt meelde tuletab või teeb ettepanekuid nende täitmiseks.
12.Kaebaja leiab, et talle määratud karistus on liiga range. VangS § 63 lg 3 kohaselt võetakse distsiplinaarkaristuse valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärki, selles on VangS § 6 lg 1 kohaselt kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. See tähendab, et karistamise otsustamine ning karistuse liigi ja määra valimine on vangla kaalutlusotsus. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti õiguspärasust hinnates kontrollib kohus kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt, kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse
otstarbekust ja ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest.
13.Vaidlustatud käskkirja põhjal on vastustaja arvestanud järgmisi asjaolusid ja kaalutlusi: - toime pandud tegu näitab kaebaja negatiivset suhtumist vanglas kehtivasse õiguskorda; - suitsetamise eeskirjade rikkumine on raske rikkumine, kuna need eeskirjad on kehtestatud tuleohutuse eesmärgil ja keelatud esemete valdamine on ohuks vangla julgeolekule; - kaebaja käitumine annab halba eeskuju teistele kinnipeetavatele; - samalaadsed eelnevad distsipliinirikkumised kaebajal puuduvad; - eeltoodut arvestades tuleb kaebajat karistada; - muud distsiplinaarkaristuse liigid ei ole proportsionaalsed toime pandud rikkumisega ning kohane karistus on kartserisse paigutamine; - karistuseks tuleb määrata kartserisse paigutamine 5 ööpäevaks ehk oluliselt alla lubatud ülemmäära.
14.Vastuseks kaebaja distsiplinaarmenetluses esitatud vastuväidetele märkis vastustaja, et kaebajat on 2014. aastal karistatud 5 ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Kaebajale on varem määratud katseajaga karistus (läbis katseaja edukalt). See näitab, et varasemad karistused ei ole motiveerinud kaebajat õiguskuulekalt käituma. Kohtule on esitatud ülevaade kaebaja distsiplinaarkaristustest (tl 48). See näitab, et - vaidlustatud käskkirja andmise ajal ehk 18.04.2016.a oli kaebajal üks kehtiv distsiplinaarkaristus, 02.12.2015.a määratud noomitus lubatust suurema arvu värvipliiatsite omamise eest; - 16.06.2015.a määratud karistuse, kartserisse paigutamine 5 ööpäevaks katseajaga 6 kuud, olekuks on märgitud „Projekt“. Vaideotsuses sisalduva selgituse (tl 14 pöördel) kohaselt määrati kaebajale eelnimetatud karistus, kuid vastustaja tühistas selle 19.06.2015.a; - 31.07.2014.a määrati kaebajale karistuseks kartserisse paigutamine 5 ööpäevaks, kuna 11.07.2014.a avastati kaebaja läbiotsimisel neli sigaretti. VangS § 65 lg 5 alusel kustub distsiplinaarkaristus ühe aasta jooksul distsiplinaarkaristuse määramisest arvates. Vaideotsuses möönis vastustaja, et kaebajale varem määratud tingimisi karistus on välja toodud ekslikult, kuid vastustaja jäi oma otsuse juurde, kuna tegemist on raske rikkumisega ja karistuse määr on oluliselt alla ülemmäära.
15.Kohus leiab, et kokkuvõttes on vastustaja karistamise otsustamisel ning karistuse liigi ja määra valikul teostanud kaalutlusõigust õiguspäraselt. Vaidlustatud otsusest ja distsiplinaarmenetluse protokollist (tl 6-7) tuleneb, et põhilisteks arvesse võetud asjaoludeks ja kaalutlusteks on otsuse punktis 13 välja toodud asjaolud ja kaalutlused. Vastustaja on aluseks võtnud kohased asjaolud, sh kaebaja kasuks rääkivad asjaolud (varasemad samalaadsed rikkumised puuduvad). Vastustaja on õigesti leidnud, et vangla ohutuse ja julgeoleku ohustamise tõttu on tegemist raske rikkumisega. Vastustaja järeldused, et kaebajat tuli karistada, kohane karistus on kartserisse paigutamine ning proportsionaalne on määrata karistuseks kartserisse paigutamine viieks ööpäevaks, on kooskõlas arvesse võetud asjaoludega. Otsuse punktis 14 toodud vastuväited kaebaja väidetele sisaldavad endas vigu. Vastustaja on valesti välja toonud kaebajale 2014. aastal määratud karistuse, mis vaidlustatud käskkirja
andmise ajal oli kustunud, ning 2015. aastal katseajaga määratud karistuse, mis oli kehtetuks tunnistatud. Vastustaja ei ole viidanud vaidlustatud käskkirja andmise ajal kehtinud 02.12.2015.a määratud distsiplinaarkaristusele. Vastustaja on eksinud faktiliste asjaolude väljatoomisel, kuid vastustaja järeldus, et kaebajale varem määratud kergem karistus ei ole mõjutanud kaebajat õiguskuulekalt käituma, oleks olnud kohane ka asjaolude õige väljatoomise korral. Seetõttu ei ole tegemist kaalumisveaga, mis tooks kaasa vaidlustatud otsuse tühistamise.
16.VangS § 63 lg 3 kohaselt võib ühe ja sama distsipliinirikkumise eest kohaldada ainult üht distsiplinaarkaristust. VangS § 63 lg 1 p 2 kohaselt on üheks võimalikuks karistuseks lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamine. VangS § 25 lg 3 sätestab, et pikaajalisi kokkusaamisi ei võimaldata vangla vastuvõtuosakonnas viibivale kinnipeetavale, avavanglas viibivale kinnipeetavale ja distsiplinaarkaristuse kandmiseks kartserisse paigutatud kinnipeetavale. Kaebajale ei ole ühe süüteo eest määratud kahte karistust. Vaidlustatud käskkirjas ei ole 26.04.2016.a toimuma pidanud pikaajalist kokkusaamist käsitletud. Kohtupraktikas on üldiselt leitud, et kui kinnipeetavale määratud kartserikaristuse kandmise aeg langeb kokku pikaajalise kokkusaamisega, siis ei saa pikaajaline kokkusaamine VangS § 25 lg 3 alusel toimuda ning asjaolu, et kinnipeetaval oli kavas pikaajaline kokkusaamine, ei ole aluseks distsiplinaarkaristuse täitmise edasilükkamisel (kohtuasjad 3-10-1380, 3-12-588, 3-12-696). Kohus nõustub nende seisukohtadega.
17.Kokkuvõttes leiab kohus, et kaebaja väited ei ole aluseks vaidlustatud käskkirja tühistamisel. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Menetluskulud
18.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodu alusel jäävad kaebaja eest tasutud riigilõiv (tl 38-39) ja kaebaja võimalikud muud menetluskulud tema enda kanda.
19.HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kohus määras 13.10.2016.a määruses menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamise tähtajaks 26.10.2016.a. Vastustaja menetluskulude nimekirja ja kuludokumente kohtule ei esitanud ning tema võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.