Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
14. november 2016, Tallinn
Haldusasja number
3-16-1929
Haldusasi
S-ET kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 28. septembri 2016. a määrus ja
4.oktoobri 2016. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
S-ET määruskaebused
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta S-ET 3. oktoobri 2016. a määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28. septembri 2016. a määruse haldusasjas nr 3-16-1929 resolutsiooni punkt 2 muutmata.
Jätta S-ET 11. oktoobri 2016. a määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 4. oktoobri 2016. a määruse haldusasjas nr 3-16-1929 resolutsiooni punkt 2 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 119 lg 1, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.S-ET esitas 28.07.2016 Tallinna Vanglale mittevaralise kahju hüvitamise nõude seoses kambrite ülerahvastatuse ja ruumipuudusega ajavahemikul 02.05.2002–24.05.2016, taotledes hüvitist summas 7 eurot iga päeva kohta.
2.Tallinna Vangla jättis 13.09.2016 vastusega nr 5-37/16/154-2 kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. S-ET on viibinud Tallinna Vanglas ajavahemikel 09.05.2002– 16.05.2002, 11.10.2004–14.10.2004, 09.04.2007–10.05.2007, 15.08.2007–29.08.2007, 03.09.2008–14.09.2009, 01.09.2010–15.09.2010, 27.04.2011–11.05.2011, 03.08.2011– 24.08.2011, 11.01.2012–18.01.2012, 16.05.2012–24.05.2012, 22.08.2012–29.08.2012,
3-16-1929 28.12.2015–24.05.2016 (jätkuvalt kestev). Kahju hüvitamise nõue on perioodi 02.05.2002– 29.08.2012 osas esitatud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg-s 3 sätestatud tähtaja rikkumisega ja selle ennistamiseks puuduvad eeldatavasti mõjuvad põhjused. Perioodil 28.12.2015–24.05.2016 (149 päeva) viibis kaebaja vahistatuna kambrites, mille põrandapind vahistatu kohta oli 3,98–16,30 m2 (sh 2 päeval 3,98 m2, ülejäänud ajal 4,08 m2 või rohkem). Seega oli taotlejale tagatud nõuetele vastav isiklik ruum ja vangla tegevuses puudub õigusvastasus.
3.S-ET esitas Tallinna Halduskohtule 27.09.2016 kaebuse Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks 7 eurot iga päeva kohta, mil kaebajat hoiti tema õigusi rikkuvates kinnipidamistingimustes alates 29.01.2002. Kaebusele oli lisatud menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
4.Tallinna Halduskohus tagastas 28.09.2016 määrusega kaebuse osas, milles taotleti kahju hüvitamist seoses kinnipidamistingimustega perioodil 02.05.2002–29.08.2012 (resolutsiooni p 1), jättis rahuldamata kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks (resolutsiooni p 2) ja andis kaebajale 31,29 euro suuruse riigilõivu tasumiseks 15-päevase tähtaja alates määruse resolutsiooni p 2 jõustumisest (resolutsiooni p 3). Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt hakkab jätkuva toiminguga tekitatud kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaeg üldjuhul kulgema siis, kui lõpeb toiming, millega kahju tekitati. Seega oleks kahju hüvitamise nõue enne 29.08.2012 toimunud kinnipidamisega seoses tulnud esitada kolme aasta jooksul sellest päevast arvates. Kannatuste tekkimine ja olemasolu ei saa kuidagi olla sõltuvuses sellest, kas kaebaja teadis või ei teadnud, kui palju pidi kambripinda olema. Tallinna Vangla 13.09.2016 vastuses toodud asjaolude pinnalt tuleb ajavahemikuga 28.12.2015–24.05.2016 seonduvas osas pidada kaebuse eduväljavaateid HKMS § 110 lg 1 ja § 111 lg 1 tähenduses kasinateks. Kohtupraktika kohaselt hõlmab põrandapind sisustuse alla jäävat ruumi ja tualettruumi pindala ning inimväärikust alandavateks on muid kinnipidamistingimusi arvestades peetud kinnipidamist kambrites, mille pindala on vähem kui 3 m2. Kaebajal ei ole 28.12.2015–24.05.2016 olnud ühelgi päeval ruumi vähem kui 3 m2, enamikul ajast on ruumi olnud rohkem kui 4 m2 inimese kohta. Seega on kaebuse rahuldamine vähetõenäoline ja menetlusabi andmine ei ole vajalik.
S-ET esitas halduskohtu 28.09.2016 määruse peale 03.10.2016 määruskaebuse.
6.Tallinna Halduskohus võttis 04.10.2016 määrusega menetlusse määruskaebuse 28.09.2016 määruse resolutsiooni p 2 (s.o riigilõivu tasumisest vabastamata jätmine) peale esitatud osas (resolutsiooni p 1), jättis rahuldamata S-ET taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuselt osas, milles vaidlustatakse 28.09.2016 määruse resolutsiooni p 1 (resolutsiooni p 2) ja andis kaebajale 15 euro suuruse riigilõivu tasumiseks 10-päevase tähtaja alates määruse resolutsiooni p 2 jõustumisest (resolutsiooni p 3). Osas, milles kaebaja vaidlustab 28.09.2016 määrusega riigilõivu tasumisest vabastamata jätmist, on määruskaebus nõuetekohane ja lubatav (riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 10 kohaselt riigilõivuvaba). Osas, milles kaebaja vaidlustab kaebuse osalist tagastamist (28.09.2016 määruse resolutsiooni p 1) tuleb HKMS § 104 lg 1 ja RLS § 60 lg 6 kohaselt tasuda riigilõivu 15 eurot. Kaebaja esitatud andmed sissetuleku kohta näitavad, et HKMS § 112 lg 1 kohaselt on tema kahe kuu keskmine sissetulek pärast lubatud mahaarvamisi (vt Riigikohtu 12.04.2016 otsus nr 3-3-1-35-15) 66 eurot, mis on piisav 15 euro suuruse riigilõivu tasumiseks. Seega on riigilõivu tasumisest vabastamine välistatud.
2(4)
3-16-1929
7.S-ET esitas halduskohtu 04.10.2016 määruse peale 11.10.2016 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 12.10.2016 põhjendatuks määruskaebusi ise rahuldada ning edastas need lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.S-ET leiab 03.10.2016 määruskaebuses, et tal ei olnud võimalik kinnipidamistingimustest tulenevat rikkumist ära hoida ega esmaseid õiguskaitsevahendeid kasutada ning kaebus tuleb võtta tervikuna menetlusse. Menetlusabi taotluse rahuldamata jätmine on ebaloogiline, kuna halduskohus ei võtnud edulootuse hindamisel arvesse perioodi alates 2002 kuni 29.08.2012. Teised sarnastel asjaoludel esitatud kahjunõuded on osutunud edukateks (nt 3-14-51346; 3-3-1-21-16; 3-3-1-16-16; 3-3-1-42-15).
9.S-ET leiab 11.10.2016 määruskaebuses, et tal puuduvad riigilõivu tasumiseks võimalused ja alates 26.09.2016 on kaebaja süüdimõistetu staatuses, mistõttu jäi tal saadud 70 eurost alles 21 eurot. Pärast elektrienergia eest tasumist ja hügieenitarvete ostmist jääb alles ehk 4-5 eurot. Kaebaja ei ole maksejõuline, tal puudub sissetulek ja lähedaste rahaline toetus on nagu almus, mille summat ei tea kunagi.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I Määruskaebus 28.09.2016 määruse resolutsiooni p-le 2
10.S-ET 03.10.2016 määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub Tallinna Halduskohtu 28.09.2016 määruse põhjendustega ega pea HKMS § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes vajalikuks neid üle korrata.
11.Halduskohus lahendas 28.09.2016 määruse resolutsiooni p-ga 2 kaebaja taotluse vabastada ta 27.09.2016 kaebuselt nõutava riigilõivu (31,29 eurot) tasumise kohustusest osas, milles kohus kaebust ei tagastanud (s.o seonduvalt ajavahemikuga 28.12.2015–24.05.2016). HKMS § 111 lg 1 sätestab, et menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Kaebaja viibis aastatel 2012–2015 vabaduses ja seetõttu puudub alus käsitada alates 28.12.2015 toimuvat kinnipidamist tema varasemate kinnipidamiste jätkuna. Kuna halduskohus tagastas kaebuse osas, milles taotleti kahju hüvitamist seoses kinnipidamistingimustega perioodil 02.05.2002–29.08.2012 HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel seoses kohustusliku kohtueelse menetluse korra mittejärgimisega (s.o kaebaja rikkus vastavas osas ilmselgelt kahju hüvitamise nõudega Tallinna Vangla poole pöördumiseks ettenähtud 3aastast tähtaega ja tähtaja ennistamiseks puudus alus), siis ei saanudki kohus võtta kaebuse perspektiivi hindamisel arvesse neid perioode, mis eelnesid S-ET 28.12.2015 alanud kinnipidamisele Tallinna Vanglas. Määruskaebuses viidatud Tartu Halduskohtu 16.02.2015 otsuses nr 3-14-51346 ning Riigikohtu 27.05.2016 otsuses nr 3-3-1-21-16, 16.06.2016 otsuses nr 3-3-1-16-16 ja 3(4)
3-16-1929 09.12.2015 otsuses 3-3-1-42-15 kajastatud asjaolud ei sarnane kaebaja kinnipidamise tingimustele ajavahemikul 28.12.2015–24.05.2016 (tl 32 pöördel), sest kaebajale oli sellel perioodil vahistatu staatuses olles tagatud vähemalt 3,98 m2 põrandapinda ja reeglina veel sellest oluliselt enam (viidatud kohtulahendites kajastatud kinnipidamistingimuste puhul jäi isiklik ruum kambris aga sageli alla 3 m2 inimese kohta). Kuivõrd ruumikitsikus ei anna iseseisvalt alust kahjuhüvitise väljamõistmiseks, kui isikule on olnud tagatud vähemalt 3 m2 põrandapinda (nt lahend nr 3-3-1-21-16, p 11), on halduskohus õigesti leidnud, et kaebuse rahuldamine on vähetõenäoline.
12.Eelneva põhjal jääb S-ET 03.10.2016 määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28.09.2016 määruse resolutsiooni p 2 muutmata. II Määruskaebus 04.10.2016 määruse resolutsiooni p-le 2
13.S-ET 11.10.2016 määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub Tallinna Halduskohtu 04.10.2016 määruse põhjendustega ega pea HKMS § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes vajalikuks neid üle korrata.
14.Halduskohus lahendas 04.10.2016 määruse resolutsiooni p-ga 2 kaebaja taotluse vabastada ta 03.10.2016 määruskaebuselt nõutava riigilõivu (15 eurot) tasumise kohustusest osas, milles kohus kaebuse tagastas (s.o seonduvalt ajavahemikuga 02.05.2002–29.08.2012). HKMS § 112 lg 1 p-st 1 tulenevalt on seega põhjendatud hinnata kaebaja majanduslikku seisu taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu jooksul (s.o ajavahemikul 03.06.2016–03.10.2016). Kaebaja ei ole põhistanud, et tema igakuised vältimatud kulutused on suuremad kui 20 eurot, mille kandmist ja vajalikkust ei ole Riigikohtu 12.04.2016 otsusest nr 3-3-1-35-15 tulenevalt nõutav eraldi põhistada. Ainuüksi see, kui kinnipeetava igakuised tegelikud kulutused on suuremad kui 20 eurot, ei tähenda, et tegemist oleks tingimata vältimatute kuludega, mis tuleks tema majandusliku seisundi hindamisel HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt sissetulekutest maha arvestada.
15.Halduskohus on õigesti arvestanud üksnes kaebaja sissetulekutega ajavahemikul 03.06.2016–03.10.2016 ning ei ole võtnud arvesse kaebaja isikuarvele 05.10.2016 laekunud summat 70 eurot (tl 61). Kaebaja majandusliku seisundi hindamist 04.10.2016 kohtumääruse tegemise ajal ei mõjutanud asjaolu, et S-ET on alates 26.09.2016 süüdimõistetu staatuses ja tema hilisematest laekumistest on tehtud vangistusseaduse §-s 44 ettenähtud mahaarvamisi kuni 70% ulatuses.
16.Eelneva põhjal jääb S-ET 11.10.2016 määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 04.10.2016 määruse resolutsiooni p 2 muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Maret Altnurme
Villem Lapimaa
Virgo Saarmets
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.