Asja läbivaatamise vorm Menetlusosalised Resolutsioon
Edasikaebamise kord
3-16-268 14. november 2016 Roby Koik Remo Ainsare kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seoses 26.06.2015–01.11.2015 juuksuriteenuse mitteosutamisega Kirjalik menetlus Kaebaja – Remo Ainsar Vastustaja – Tartu Vangla, esindaja Maarja-Liisa Raide
1.Jätta Remo Ainsare kaebus haldusasjas nr 3-16-268 rahuldamata.
2.Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.
3.Kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv jätta Eesti Vabariigi kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 14. detsember 2016. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Asjaolud ja menetluse käik
1.R. Ainsar esitas 02.11.2015. a Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 50 eurot, kuna ta ei saanud 26.06.2015 –01.11.2015. a kasutada juuksuriteenust. R. Ainsar märkis, et tundis end alavääristatult ning viitas Õiguskantsleri 16.07.2012. a soovitusele nr7-4/120512/1203375, mille kohaselt seab enam kui 2,5 kuu pikkune juuksuriteenuse osutamise ooteaeg kahtluse alla inimväärsete elutingimuste miinimumnõuete tagamise vanglas.
2.Tartu Vangla jättis 18.12.2015. a otsusega nr 1-13/300-2 R. Ainsare taotluse rahuldamata. Vangla tunnistas, et kuigi üldjuhul pakutakse kinnipeetavatele juuksuriteenust iga kahe kuu tagant, võis juuksuriteenuse osutamine 2015. a suvel olla tavapärasest aeglasem. Samas oli vangla seisukohal, et hoolimata sellest, kas R. Ainsarele juuste lõikamiseks võimalust pakuti või mitte, ei saanud ainuüksi tavapärasest natuke üle 2 kuu pikemjuukselõikuste vahe põhjustada R. Ainsarele inimväärikust alandavaid kannatusi. Juuksuriteenuse osutamise eesmärk vanglas on eelkõige hügieeni tagamine, mitte esteetilise välimuse saamine. R. Ainsar
ei ole kordagi väitnud, et ta oleks end räpasena tundnud. Kui ta tõepoolest end ebamugavalt tundis, oli tal võimalik nõuda vanglalt juuksuriteenuse osutamist.
3.R. Ainsar esitas 10.01.2016. a Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu.
4.04.02.2016. a määrusega eraldas Tartu Halduskohus Remo Ainsare liitkaebusena esitatud nõuded iseseisvateks menetlusteks. R. Ainsare kaebust Tartu Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes seoses juuksuriteenuse mitteosutamisega menetleb kohus käesoleva haldusasjana nr 316-268.
5.Kaebuses taotleb R. Ainsar mittevaralise kahju hüvitamist summas 50 eurot Tartu Vanglalt juuksuriteenuse mitteosutamise eest ajavahemikul 26.06.2015–01.11.2015. a. Koos kaebusega on R. Ainsar taotlenud riigilõivu tasumisest vabastamist maksejõuetuse tõttu. R. Ainsar palub endale määrata riigi poolt esindaja.
6.Tartu Halduskohus vabastas R. Ainsare 02.03.2016 määruse resolutsiooni p-ga 1 riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel. Sama määruse resolutsiooni p-ga 2 jättis halduskohus rahuldamata R. Ainsare taotluse riigi õigusabi saamiseks ning resolutsiooni p-ga 3 võttis halduskohus R. Ainsare kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes menetlusse.
7.Tartu Vangla esitas 22.03.2016. a vastuse kaebusele. Kaebaja seisukohad
8.Kaebaja oli tavapärasest pikemate juustega. Kaebaja kurdab hügieeni puudumist. Ta ei saanud juuksuriteenust enam kui 4 kuu vältel. See tekitas inimväärikust alandava tunde (tl 7). Kambris ei olnud võimalik juukseid pesta, kuna kaebajal ei olnud isiklike asjade keelu tõttu novembri keskpaigani kambris šampooni ega palsamit. Neid sai kasutada 1 kord nädalas, aga kui juuksed on pikad, ei ole see piisav.
9.Kaebajal ei olnud võimalik ka kahju tekkimist ära hoida, vangla käskis tal oma järjekorda oodata. Vastustaja vastuväited
10.Tartu Vangla jääb kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuse juurde ning esitab täiendavad põhjendused (tl 109). Vastustaja hinnangul on kaebaja põhjendus otsitud. Kaebaja ei märkinud kordagi, et ta oleks end lõikamata juuste tõttu tundnud räpaselt. Alles pärast kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmist, avaldas kaebaja, et tema alavääristatuse tunne seisneski hügieeni puudumises.
11.Kaebajal oli võimalik käia duši all üks kord nädalas ning kasutada sel ajal ka šampooni ja palsamit. Vastustaja hinnangul oli üks kord nädalas duši all käimine juuste hügieeni tagamiseks piisav. Kuivõrd kaebajal on poisipea, oli tal soovi korral võimalus hooldada oma juukseid ka kambris, kasutades selleks külma vett ja seepi.
12.Kaebajal oli võimalik nõuda vanglalt juuksuriteenuse osutamist, kuid kaebaja ootas ning pöördus vangla poole kohe kahju hüvitamise taotlusega. Kohtu seisukoht
13.Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
14.Kohus saab vaidluse lahendamisel tugineda järgmistele poolte poolt esitatud tõenditele ja asjaoludele.
15.Tartu Vanglas 03.11.2015. a registreeritud kahju hüvitamise taotlusest (tl 110), nähtub et kaebaja soovis mittevaralise kahju hüvitamist seoses alavääristamisega.
16.Tartu Vangla ei ole 18.12.2015. a pidanud kaebaja nõuet põhjendatuks (tl 10). Samas mööndakse, et suve lõpus võis juuksuriteenuse osutamine olla tavapäraselt harvem.
17.Kaebajalt laekus 11.01.2016. a kohtule liitkaebus (tl 1-9) seoses erinevate elukondlike probleemidega vanglas, mis vajavad kohtulikku sekkumist. Liitkaebuse ühe episoodina (tl 7) on kaebaja tõstatanud juuksuriteenuse mitteosutamisega mittevaralise kahju tekitamise, mis vajab hüvitamist. Kaebaja rõhutab, et tegemist oli korduva rikkumisega ja toob nõude põhjendusena välja juuste rasvasusest ja ebameeldivast lõhnast tingitud kannatused.
18.Tartu Vangla vastusest (tl 109) järeldab kohus, et vastustaja faktiliste asjaolude üle seoses teenuse osutamise viibimisega ei vaidle. Vastustaja väidab küll, et kaebaja ei registreerinud ennast ise juuksurile. Samas ei ole vastustaja väide tõendatud, kuna kahju hüvitamise rahuldamata jätmise otsuse kohaselt (tl 10p) vangla vastavaid andmeid ei kogu.
19.Pooled ei vaidle õiguslike asjaolude üle, millest kaebajale tuleneb subjektiivne õigus juuksuriteenusele.
20.Kohus nõustub poolte viidatud Õiguskantsleri seisukohas tooduga, et meessoost isik võiks juuksuriteenust kasutada iga 2 kuu tagant.
21.Seega saab asjas kogutud tõenditega lugeda tõendatuks, et kaebajast kinnipeetaval oli võimalik juuksuriteenust kasutada 26.06.2015. a ja järgmisel korral 02.11.2015. a. Faktiline olukord on teenuse perioodilisusega vaidlusalusel perioodil vastuolus Õiguskantsleri soovitusega.
22.See ei tähenda aga automaatselt seda, et kaebus kuuluks rahuldamisele, kuna kaebaja on Õiguskantsleri seisukohale viidanud osaliselt. Nimelt on soovituses osundatud et, kui kinnipeetavale on tagatud piisavad võimalused isikliku hügieeni eest hoolitsemiseks, ei ole vajadus juuksuriteenust kasutada nii pakiline.
23.Kohus on asjas kogutud tõendite alusel seisukohal, et vastustaja on kaebajale taganud piisavad võimalused isikliku hügieeni eest hoolitsemiseks.
24.Nimetatu nähtub sellest, et kaebaja on menetlusdokumentides tunnistanud, et temale oli kehtestatud isiklike asjade keeld kambris, mille tõttu ei olnud tal kambris šampooni ja palsamit.
25.Kaebaja tunnistusest saab kohus teha järelduse, et kaebaja oli ise ennast õigusvastase käitumisega pannud olukorda, kus tal ei olnud kambris šampooni ja palsamit. Kaebaja ei väida menetlusdokumentides, et isiklike asjade keeld oleks pärast kehtestamist tunnistatud õigusvastaseks. Seetõttu loeb kohus tõendatuks, et šampooni ja palsamit ei saanud kaebaja kambris kasutada tema enda süül.
26.Kaebaja ei ole väitnud, et nimetatud hügieenivahendite olemasolul, esinenuks tal probleeme pea pesemisel kambris lisaks dušikordadele, mil ta sai oma juuste ja soengu eest hoolitseda soovitud moel ja vahenditega.
27.Halduskohtule ei ole äratuntav, miks täiskasvanud mees ei saanud vajadusel kambris pead pesta seebiga, kui ta pidas vajalikus seda teha lisaks korrapärastele duši kasutamise võimalustele.
28.Neil asjaoludel loeb kohus tõendatuks, et kaebajale oli vaidlusalusel perioodil tagatud piisavad võimalused isikliku hügieeni eest hoolitsemiseks, mille tõttu ei ole asjas kogutud tõenditega tõendatud vastustaja süü kaebajale inimväärsete elutingimuste miinimumnõuete tagamata jätmisel vanglas.
29.Kaebaja viitab ka teenuse osutamata jätmise süstemaatilisusele 2015. aastal. Kohus on seisukohal, et nimetatu ei ole tõendatud. Kohtute infosüsteemist kättesaadavast Tartu Ringkonnakohtu 13.oktoobri 2016. a kohtuasja nr 3-15-2278 otsusest nähtub, et kaebaja oli selles asjas esitanud sedavõrd trafaretse kaebuse, et apellatsioonikohus pidi ise arutlema kolme võimaliku variandi üle, kuidas kaebaja õiguste riive võis vanglas enne 26.06.2015. a toimuda. Vastustaja tegevuse õigusvastasust kohtud ei tuvastanud. Seega ei ole tõendatud ka kaebaja väidetud süstemaatiline teenuse süüline ebaregulaarne osutamine 2015. aastal.
30.Neil asjaoludel jätab kohus kaebuse rahuldamata.
31.Kaebaja oli riigilõivu tasumisest vabastatud. Vastustaja menetluskulu hüvitamist ei taotle. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. Kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv jääb riigi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Roby Koik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.