lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-16-1987/13

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 14.11.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-16-1987/13
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
14.11.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
764
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

KO HTUMÄ ÄRU S

Kohus Kohtukoosseis Määruse kuupäev Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised

Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Agu Timmi ja Tanel Saar 14. november 2016 3-16-1987 Mikko Kobi kaebus Tartu Vangla vastu spordijalanõude asendamiseks või kahju hüvitamiseks summas 65 eurot Määruskaebuse esitaja Mikko Kobi Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Mikko Kobi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17. oktoobri 2016 määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Mikko Kobi esitas 4. oktoobril 2016. a Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu. Kaebuse kohaselt oli vangla kaotanud ära kaebaja spordijalanõud ning kaebusega nõutakse tekkinud kahju hüvitamist samaväärsete spordijalanõude näol või 65 euro ulatuses. Kaebusele on lisatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus.

Tartu Halduskohus jättis oma 17. oktoobri 2016. a määrusega kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata ning kaebuse käiguta, andes kaebajale tähtaja 10 päeva puuduste kõrvaldamiseks. Halduskohus leidis, et majanduslikud eeldused riigilõivu tasumisest vabastamiseks ei ole täidetud. M. Kobi vanglasisese isikukonto väljavõtte kohaselt oli ajavahemikul 4. juunist kuni

4.oktoobrini 2016 tema kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 51 eurot ja 50 senti, mistõttu ei ületa kaebuse riigilõiv 15 eurot M. Kobi kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut ja kaebajale ei saa anda menetlusabi HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M. Kobi esitas 2. novembril 2016 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 17. oktoobri 2016 määruse tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks, millega antaks kaebajale riigilõivust vabastus.

Määruskaebuse kohaselt puuduvad M. Kobil vahendid riigilõivu tasumiseks. Määruskaebuse esitaja selgitab, et tema vanglasisesele arvele on sissetulekutena varem laekunud ka tema kambrikaaslase raha, samuti on halduskohus jätnud arvestamata kohustuslikus korras erinevatesse fondidesse maha arvatavad vahendeid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus leiab, et M. Kobi määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
17.novembri 2016. a määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud määruses esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg 4, HKMS § 203 lg 2). Seoses määruskaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.
5.Tartu Halduskohus on õigesti lähtunud halduskohtumenetluses kehtivatest menetlusosalisele

menetlusabi andmise reeglitest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Menetlusabi andmise piirangud on imperatiivselt sätestatud HKMS §-s 112 ning nende piirangute esinemisel on kohtul kohustus isikule menetlusabi mitte anda. Tulenevalt HKMS § 112 lg 1 p 1 ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile.

6.Halduskohus on kaebaja maksevõime tuvastanud vanglasisese isikukonto väljavõtte andmete

alusel perioodil 4. juunist kuni 4. oktoobrini 2016. Tartu Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus õigesti võtnud arvesse määruskaebuse esitaja isikukonto väljavõttest nähtuvaid raha liikumisi ja arvestanud maha kõik lubatud mahaarvamised. Ringkonnakohus märgib, et perioodi 4. juunist kuni 4. oktoobrini 2016 kaebaja isikukonto väljavõttest nähtub, et M. Kobi sissetulekud sel perioodil on 189,00 eurot ning kõik väljaminekud peale 0,76 euro kasutamise paljundamise teenuse eest tasumiseks, on seotud kaupluses tasumisega. Väljavõttest nähtuvalt ei ole sel perioodil tehtud kohustuslikke kinnipidamisi nõueteega vabanemisfondi, samuti ei ole kaebaja tasunud elektri eest ja puuduvad ka muud HKMS § 112 lg 1 p 1 loetletud väljaminekud, mida kohus saaks arvestada menetlusabi andmisel. Samuti on halduskohus õigesti tuginenud Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2016 otsusele nr 3-3-1-35-15 ning arvestanud M. Kobi sissetulekutest maha vältimatuid kulutusi arvutatuna 5% töötasu alammäärast.

7.Ringkonnakohus

märgib, et kohus ei saa menetlusabi taotluse lahendamisel hilisemalt tuvastada, kes ja mis otstarbel on kinnipeetava vanglasisesele vabakasutuskontole raha kandnud.

8.Ringkonnakohtu

hinnangul on halduskohus seega õigesti arvestanud kaebuse esitamisele eelnenud nelja kuu põhjal kaebaja kahekordse keskmise ühe kuu sissetulekuks 51 eurot ja 50 senti. Kuna kaebuselt tasutav riigilõiv 15 eurot ei ületa kaebaja kahekordset keskmist kuusissetulekut, siis ei saa M. Kobile tulenevalt HKMS § 112 lg 1 p 1 menetlusabi anda. HKMS § 112 lg 1 p 1 puhul on tegemist imperatiivse sättega, mis ei võimalda kohtul menetlusabi anda, kui sättes toodud kriteeriumid on täidetud. Halduskohtumenetluse seadustik ei võimalda kaebajal riigilõivu tasumist ka osamaksetena, sest riigilõivu osamaksetena tasumise võimalus on üks menetlusabi liike (HKMS § 110 lg 1 p 2) ja HKMS § 112 lg 1 p 1 välistab sellises olukorras igasuguse menetlusabi, sealhulgas ka perioodiliste maksetena tasutava riigilõivu tasumise menetlusabi andmise.

9.Eeltoodud põhjendustel jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu

Halduskohtu 17.oktoobri 2016. a määruse muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

Agu Timmi

Tanel Saar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium