lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-16-2137/5

Muud

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 10.11.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-16-2137/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
10.11.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
860
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

10. november 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-16-2137

Haldusasi

AN taotlus riigi õigusabi saamiseks

Menetlusosalised

Taotluse esitaja – AN

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 31. oktoobri 2016. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

AN määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta AN määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 31. oktoobri 2016. a määruse haldusasjas nr 3-16-2137 resolutsioon muutmata. Muuta Tallinna Halduskohtu

31.oktoobri 2016. a määruse haldusasjas nr 3-16-2137 põhjendusi, asendades need ringkonnakohtu põhjendustega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (RÕS § 15 lg 8, HKMS § 119 lg 1, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.AN esitas 25.10.2016 Tallinna Halduskohtule riigi õigusabi taotluse, milles märkis, et ta soovib algatada veel umbes 500 kohtuasja Eesti riigi ja Tallinna Vangla vastu, mistõttu on talle vaja tasuta advokaati. Taotluse esitajal puudub raha õigusabi eest tasumiseks.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tallinna Halduskohus jättis 31.10.2016 määrusega riigi õigusabi taotluse riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. Taotleja on iseseisvalt läbinud korduvalt kohustuslikke kohtueelseid menetlusi, esitanud kaebuseid ja määruskaebuseid. Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjas kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Kuna esinevad RÕS § 7 lg 1 kohased alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis puudub vajadus taotleja majandusliku seisundi hindamiseks ja maksejõuetuse kindlakstegemiseks.

3-16-2137

3.AN esitas halduskohtu määruse peale 04.11.2016 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 07.11.2016 põhjendatuks määruskaebust rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

AN palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 31.10.2016 määrus.

Määruskaebuse esitaja jääb halduskohtule esitatud taotluse juurde. Määruskaebuse esitajal ei ole õigusalaseid teadmisi ja vajab seetõttu advokaati.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Halduskohus jättis riigi õigusabi taotluse rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel, mille kohaselt on kohtul õigus keelduda riigi õigusabi andmisest, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Samuti leidis halduskohus, et kuna esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis puudub vajadus taotleja majandusliku seisundi hindamiseks.
6.Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on ennatlikult jätnud riigi õigusabi taotluse rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel. AN on esitanud halduskohtule umbmäärase taotluse, paludes riigi õigusabi umbes 500 tulevase kohtuasja algatamiseks. Taotlusest ei selgu, milliste konkreetsete haldusasjadega seoses ning milliste haldusaktide või toimingute vaidlustamiseks on talle riigi õigusabi vaja. Mõistmata, milleks taotleja riigi õigusabi vajab, ei ole ringkonnakohtu hinnangul võimalik otsustada menetlusabi andmise põhjendatuse üle ja seda sisuliselt lahendada. Riigi õigusabi taotluse lahendamiseks oleks halduskohus pidanud eelnevalt jätma taotluse käiguta ja andma taotluse esitajale tähtaja taotluse puuduste kõrvaldamiseks. Alles puuduste kõrvaldamata jätmisel oleks olnud võimalik taotluse läbi vaatamata jätmine. RÕS § 12 lg 1 p 2 sätestab, et riigi õigusabi saamiseks esitatavas taotluses tuleb märkida probleemi kirjeldus, mille lahendamiseks riigi õigusabi taotletakse. Seejuures on Riigikohus märkinud, et ka õigusteadmisteta isik peab olema suuteline kirjeldama kohtule oma probleemi arusaadavalt ja näitama ära need haldusaktid, mille vaidlustamiseks kohtus ta soovib riigi õigusabi. Kohus ei saa, teadmata, millist haldusakti soovitakse vaidlustada, hinnata, milline on RÕS § 7 lg 1 p 5 mõttes taotleja võimalus kaitsta oma õigusi (vt Riigikohtu 16.04.2013 määrus nr 3-3-1-12-13, p-d 10-11). Seega alles pärast probleemi kirjeldamist ja konkretiseerimist on kohtul võimalik muu hulgas hinnata ka seda, kas isik on maksejõuline ja kas ta on ise võimeline kaitsma oma õigusi või mitte.
7.Samas on ringkonnakohtu hinnangul ilmne, et praegusel juhul ei oleks riigi õigusabi taotluse sisuline lahendamine olnud võimalik ka riigi õigusabi taotluse käiguta jätmisel. Nagu ringkonnakohus juba eelnevalt märkis, tuleb riigi õigusabi taotlus esitada kohtule seoses konkreetse asjaga (konkreetse(te) haldusakti(de) või toimingu(te) vaidlustamiseks). Mõeldav ei ole riigi õigusabi andmine isiku kõigi tulevaste võimalike kohtuasjade tarbeks. Riigi õigusabi taotlemiseks tuleb kaebajal esitada kohtule RÕS §-s 12 sätestatud tingimustele vastav riigi õigusabi taotlus.
8.Vastuseks määruskaebusele peab ringkonnakohus siiski vajalikuks selgitada, et hinnang sellele, kas isik suudab ise oma õigusi kaitsta, oleneb üldjuhul mitte sellest, kas isik omab õigusalaseid teadmisi, vaid eelkõige vaidlusaluse haldusasja keerukusest ja isiku käitumisest protsessis (vt Riigikohtu 11.03.2008 määrus nr 3-2-1-7-08, p-d 10-13; 02.11.2005 määrus nr 3-3-1-58-05, 7). Samuti ei saa RÕS § 7 lg-st 3 järeldada, et menetlusosalisele tuleb tagada 2(3)

3-16-2137 advokaadist esindaja riigi kulul igal juhul, kui vastaspoolt esindab juriidilise kõrgharidusega isik. Halduskohtumenetluses tuleb lisaks arvestada HKMS § 2 lg-tes 4-6 sätestatud kohtu kohustusega tagada asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamine ning tagada kõigis asja lahendamiseks olulistes küsimustes menetlusosalistele tõhus ja võrdne võimalus esitada ja põhjendada oma seisukohti ning vaielda vastu teiste menetlusosaliste seisukohtadele või toetada neid. Muu hulgas peab halduskohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega tagama, et menetlusosaliste huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata menetlusosalise õigusliku kogenematuse tõttu. Eelnevat arvestades ei saa halduskohtumenetluses üldjuhul pidada riigi õigusabi andmist vajalikuks pelgalt poolte formaalse võrdsuse tagamiseks, sest kohtul lasub juba seadusest tulenev kohustus tagada poolte sisuline võrdsus kohtumenetluses.

9.Eelneva põhjal jätab ringkonnakohus AN määruskaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 31.10.2016 määruse resolutsiooni muutmata. Ringkonnakohus muudab halduskohtu määruse põhjendusi, asendades need ringkonnakohtu põhjendustega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja