XX kaebus Sotsiaalkindlustusameti 20.04.2015 otsuse nr 3388/1 tühistamiseks ja Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks asjas uue otsuse tegemiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks ja pensioni arvutamise aluseks olevate andmete uueks esitamiseks kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja I – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindajad Merle Magnus ja Silvia Azojan Vastustaja II – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Sandra Raudsepp
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 22.01.2016 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 22.01.2016 otsus haldusasjas nr 3-15-1313 muutmata.
Menetluskulud apellatsiooniastmes jätta menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 05.12.2016, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213
3-15-1313 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Sotsiaalkindlustusamet (SKA) määras 05.03.2012 otsusega nr 3388 XX-le alates 02.03.2012 politsei- ja piirivalve seaduse (PPVS) alusel politseiametniku väljateenitud aastate pensioni 940,78 euro suuruse ametipalga alusel. Tartu Halduskohus rahuldas 19.02.2015 otsusega haldusasjas nr 3-13-2213 XX kaebuse, tunnistas õigusvastaseks SKA 01.04.2013 ja 01.04.2014 toimingud tema pensioni indekseerimisel ja kohustas SKA-d pensioni ümber arvutama lähtuvalt sarnast tööd tegevatele politseiametnikele alates 01.01.2013 kehtestatud ametipalkadest.
2.SKA otsustas 20.04.2015 otsusega nr 3388/1 jätkata XX-le pensioni maksmist endises suuruses. Riigikohtu üldkogu 06.01.2015 otsuse nr 3-4-1-18-14 tõttu edastas PPA 17.02.2015 kirjaga nr 1.9-9/338-1 SKA-le ajavahemikul 01.01.2010-31.12.2012 pensioneerunud isikute kohta 01.01.2013 kehtestatud uued ametipalgad, lähtudes sarnast tööd tegevate politseiametnike ametipalkadest. Nendest ametipalkadest lähtuvalt on alates 01.01.2013 XX uueks ametipalgaks 940,78 eurot, st uus ametipalk ei suurenenud võrreldes ametipalgaga, mis on valitud pensioni arvutamise aluseks pensioni esmakordsel määramisel. Seetõttu ei muutunud ka pensioni suurus.
3.XX esitas 22.05.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada SKA 20.04.2015 otsus nr 3388/1 ning kohustada SKA-d asjas uue otsuse tegemiseks. Tartu Halduskohus edastas 11.06.2015 määrusega kaebuse kohtualluvuse järgi lahendamiseks Tallinna Halduskohtule. 21.09.2015 taotles kaebaja täiendavalt tuvastada PPA 17.02.2015 kirja nr 1.9-3/338-1 lisas kaebajat puudutavate andmete esitamise õigusvastasus ja kohustada PPAd esitama pensioni määramiseks õiguspärased andmed. Kaebuse kohaselt vabastati XX politseiteenistusest 01.03.2012 ning SKA-le esitatud pensioni arvutamise teatises oli tema palgamäär 9. palgaastme järgi 801,45 eurot ja teenistusastme tasu vanemkomissari teenistusastme järgi 139,33 eurot. 01.01.2013 oli 9. palgaastme palgamäär 1047 eurot ja vanemkomissari teenistusastme tasu 53 eurot. Seega oli kaebaja ametipalgaks 1100 eurot ja selle järgi tuleb arvutada ka tema pension. PPA toiming on õigusvastane ebaõige palgaastme esitamise tõttu. Kuna pensioni ümberarvestus toimus väiksema palgaastme alusel, rikkus see kaebaja õiguspärast ootust.
4.Sotsiaalkindlustusamet vaidles kaebusele vastu ning palus selle jätta rahuldamata. Riigikohtu lahendist nr 3-4-1-18-14 ei tulenenud kohustust arvutada politseiametnike pensionid ümber lähtuvalt pensioni määramisel aluseks olnud palgaastmest, vaid sarnast tööd tegevate politseinike ametipalkadest seisuga 01.01.2013. PPA edastas SKA-le andmed selle kohta, milline oleks olnud 01.01.2010-31.12.1012 pensioneerunud politseiametnike ametikohale vastav põhitöö, põhitööle vastav palgaaste, palgamäär ja teenistusastme tasu ning muud ametipalga hulka arvatavad palgaosad (diferentseerimised). Kaebaja pensioni määramise aluseks aastal 2012 oli palgaaste 9, kuid PPA kirjast nähtuvalt vastab tema poolt pensioni vormistamiseks valitud ametikoha vastavale põhitöö järgsele palgaastmele 01.01.2013 sarnast tööd tegeva politseiametniku palgaaste 5. SKA tegi aastatel 2012 ja 2015 pensioni määramise 2(6)
3-15-1313 otsused PPA edastatud andmete alusel. SKA-l puuduvad pädevus ja teadmised, et hinnata seisuga 01.01.2013 kehtinud palgaastmete vastavust varasemalt kehtinud palgaastmetele ning seda, milliste palgaastmetega politseiametnikud tegid sarnast tööd seisuga 01.01.2013 ja enne seda.
5.Politsei- ja Piirivalveamet vaidles kaebusele vastu ning palus selle jätta rahuldamata. Kaebaja pensioni arvutamise aluseks olev ametipalk ei ole muutunud. Alates 01.01.2012 korrastati PPA-s palgasüsteemi ning viidi läbi ametikohtade hindamine. Alates 01.01.2013 kehtestati Vabariigi Valitsuse 10.01.2013 määrusega nr 7 „Politseiametnike töötasustamine 2013. aastal“ politseiametnikele, sh piirivalvuritele ühtne palgaastmestik ja kõikide PPA politseiametnike, sh piirivalvurite palgaastmed viidi vastavusse nende ametikoha põhitööle kehtestatud palgaastmega vastavalt PPA peadirektori 25.01.2013 käskkirjaga nr 29 kinnitatud PPA palgajuhendi lisale 1 (tl 85-97). Seetõttu ei ole vana ja uus palgasüsteem võrreldavad, st vanad palgaastmed ei olnud enam üks ühele võetavad ja politseiametniku palgaaste võis muutuda ka madalamaks. Palgaastmete muutmine oli kogu PPA-s läbiv ja ühegi politseiametniku palk ei vähenenud uue palgasüsteemi rakendamisega. Uurijana töötamisel oleks kaebaja ametipalk 01.01.2013 seisuga olnud 5. palgaastme järgi 940,78 eurot, sh
5.palgaastmele vastav kuupalgamäär 801 eurot, ametipalga säilitamine summas 86,78 eurot ning teenistusastme tasu vanemkomissari teenistusastme eest 53 eurot. Palga suuruse kujunemisel on määravaks ametikoht.
6.Tallinna Halduskohus jättis 22.01.2016 otsusega XX kaebuse rahuldamata. Asjas on vaidlus selle üle, kas SKA on õiguspäraselt jätkanud vaidlustatud otsusega kaebajale pensioni maksmist samas ulatuses, st lähtudes pensioni määramisel aluseks võetud ametipalgast, samuti selle üle, kas PPA esitatud andmed palgaastme kohta on õiguspärased. Kuna SKA on vaidlustatud otsust tehes järginud PPA 17.02.2015 kirja lisas esitatud andmeid, oleneb SKA otsuse õiguspärasus sellest, kas see tugineb õigetel faktilistel ja õiguslikel asjaoludel, sh õigetel andmetel pensioni arvutamisel aluseks võetava palga kohta. PPA palgakorralduse muudatus, sh palgaastmete ühtlustamine, ei tekitanud kaebajale õiguspärast ootust, et tema pensioni ümberarvutamise aluseks olev palk ja sellest tulenevalt ka pension suureneks ning vaidlust pole selles, et kaebaja palk ei vähenenud. Kaebaja pensioni ümberarvutamisel tuli lähtuda politseiametnike palgaastmestiku 5., mitte 9. palgaastmest. PPVS § 100 lg 1 p 1 märgib selgelt, et politseiametniku pensioni arvutamise aluseks on politseiametniku viimase või tema valitud ametikoha, millel ta on vähemalt 12 kuud teeninud, palgaastmele vastav palgamäär. Seega on oluline just ametikoht ja sellele määratud palgaaste, mitte palgaaste iseseisvalt. Riigikohtu lahendi nr 3-4-1-18-14 resolutsioonis on sõnaselgelt märgitud, et kehtinud seadus oli põhiseadusevastane osas, mille kohaselt ei olnud võimalik pensioni määramisel arvestada politseinike ametipalka, kes tegid sarnast tööd. Palga suuruse kujunemisel on määravaks ametikoht ning palgaaste on seotud ametikohaga, mitte vastupidi (Tallinna Ringkonnakohtu 14.03.2013 otsus nr 3-13-415, p 9). Kuna kaebaja töötas enne pensionile jäämist uurija ametikohal ja valis pensioni arvutamisel aluseks võetavaks ametikohaks uurija ametikoha, tuleb arvutada talle pension ümber uurija ametikohale vastava palgaastme järgi. Uurija ametikoha (põhitöö nr 373) palgaastmeks on PPA peadirektori 25.01.2013 käskkirjaga nr 1.1-1/29 kinnitatud PPA palgajuhendi lisa 1 järgi 5. aste (tl 91–95). Seega on kaebaja pension arvutatud õiguspäraselt ümber 5. palgaastme järgi. Kirjeldatud palgakorralduse muudatused ja ametikohtade hindamine ei saanud luua ootust politseiametnike palkade üleüldise tõusu suhtes. Tartu Halduskohus tunnistas 19.02.2015 otsusega haldusasjas nr 3-13-2213 SKA toimingud XX pensioni indekseerimisel 01.04.2013 ja 01.04.2014 õigusvastaseks ning tegi ettekirjutuse pensioni ümberarvutamiseks lähtuvalt sarnast tööd tegevatele politseiametnikele alates 3(6)
3-15-1313 01.01.2013 kehtestatud ametipalgast. SKA ei ole vaidlustatud otsust tehes eiranud ka nimetatud kohtuotsuse ettekirjutust. Kohtu ettekirjutus haldusasjas nr 3-13-2213 ei loonud eeldust, et kaebaja pension peaks igal juhul suurenema, vaid et pension arvutataks ümber lähtuvalt sarnast tööd tegevate politseiametnike ametipalgast, mis kehtib alates 01.01.2013. Seega on PPA esitanud pensioni arvutamise aluseks õiguspärased andmed ning SKA on neile tuginedes andnud õiguspärase haldusakti. Haldusasja materjalidest ei nähtu ka muid, kaebaja poolt välja toomata asjaolusid, mis annaks alust pidada vaidlustatud otsust õigusvastaseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
7.XX palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised. Kaebaja pension määrati 9. palgaastme järgi. Kui PPA muutis pärast kaebaja pensioneerumist palgaastmestikku ja see halvendas tema olukorda pensioni ümberarvutamisel, ei saa selliseid sätteid tagasiulatuvalt kohaldada. Pensioni ümberarvestus pidanuks toimuma pensioni arvestamisel kehtinud palgaastme järgi. PPA sisemised töökorralduse ja palgaastmestiku muutused ning ametikohtade võrdlemine ja sellest tulenev ametikohtade ümberhindamine ei tohi halvendada juba pensioneerunud politseiametnike pensionitingimusi. Palgaastmestiku muutmise ajal oli kaebaja pensionär, kelle pensionitingimusi muutis uus palgaastmestik. Teenistujate jaoks muutuvad koos palgaastmestiku muutmisega ka tööülesanded ja töökorraldus, kuid pensionäri jaoks ei muutu peale palgaastmestiku midagi. PPA tugines paljasõnaliselt asutuste ühendamisest tingitud palgaastmete ühtlustamise vajadusele ega põhjendanud, miks on pärast ühtlustamist uurija palgaaste endise 9 asemel 5. Selline palgaastme oluline muutmine viitab, et tegu ei ole sarnase tööga, isegi kui ametikoha nimetus on sama. Uue palgasüsteemi ja palgaastmete korral on ametikohtade nimetused oluliselt muutunud. Juhtudel, kus endine ametikoha nimetus ei ole säilinud, lähtus PPA pensioni ümberarvestamisel pensionile mineku aegsest palgaastmest, ent kuivõrd uurija ametikoht on säilinud, lähtuti ainult nimetusest. See on loonud ebavõrdse olukorra. Vale on halduskohtu seisukoht, et kaebaja õiguspärane ootus saab seisneda selles, et talle määratud pension uue palgaastmestiku tõttu ei väheneks. Kuna pensioni ümberarvestus toimus palgaastme järgi, oli kaebajal õiguspärane ootus, et tema pension arvestatakse ümber pensioneerumise ajal kehtinud palgaastme järgi. Halduskohtu otsus rikub õiguskindluse ning võrdsuse põhimõtet (PS §-d 10 ja 12). Kaebaja õigusi rikub ka asjaolu, et pensioni ümberarvestamisel ei saanud kasutada PPVS § 100 lg 1 p-s 1 sätestatud võimalust valida pensioni ümberarvestamise aluseks olevat ametikohta. Enne uurijana töötamise perioodi töötas kaebaja erimenetlejana, mis vastab eriasjade uurija ametikohale ning mille palgaastmeks on PPA peadirektori 25.01.2013 käskkirja kohaselt 9. Ebavõrdses olukorras pensioni ümberarvestamisel on isikud, kes valisid pensioni aluseks viimase ametikoha ametipalga ja need, kes valisid 12 kuu ametikoha ametipalga.
8.Sotsiaalkindlustusamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata, jäädes kõigi halduskohtus esitatud vastuväidete juurde.
9.Politsei- ja Piirivalveamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata, jäädes kõigi halduskohtus esitatud vastuväidete juurde.
4(6)
3-15-1313
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning HKMS § 201 lg 4 alusel ei korda neid.
11.Asjas ei ole vaidlust selles, et kaebaja vabastati 01.03.2012 teenistusest, ta pensioneerus 02.02.2012 9. palgaastmelt ning tema pensioni suuruse arvutamise aluseks olnud palk oli 801,45 eurot, millele lisandus 139,33 eurot teenistusastme tasu. Kaebaja pensioniteatis (PPA 16.02.2012 teatis nr 1.9-3/160-1) on vormistatud uurija ametikoha järgi (tl 24). Alates 01.01.2013 rakendus uus palgasüsteem ning muutusid politseiametnike töötasustamise põhimõtted. Muudatusega määrati kõikidele uurijatele (põhitöö nr 373) 5. palgaaste. Vabariigi Valitsuse 10.01.2013 määrusega nr 7 „Politseiametnike töötasustamine 2013. aastal“ kehtestati politseiametnikele, sh piirivalvuritele ühtne palgaastmestik, mille lisa 1 kohaselt oli
12.SKA 20.04.2015 otsusega jätkati kaebajale pensioni maksmist endises suuruses, sest PPA 17.02.2015 kirja kohaselt on alates 01.01.2013 kaebaja uueks ametipalgaks 940,78 eurot, st uus ametipalk ei suurenenud võrreldes ametipalgaga, mis valiti pensioni arvutamise aluseks pensioni esmakordsel määramisel. Kaebaja leiab, et palgaastmestiku muutmine ja ametikohtade ümberhindamine halvendas tema pensionitingimusi ning pensioni ümberarvestus pidanuks toimuma pensioni arvestamisel kehtinud palgaastme järgi. Kaebaja hinnangul viitab palgaastme oluline muutmine (9. astmelt 5. astmele), et tegu ei ole sarnase tööga, isegi kui ametikoha nimetus on sama. Sellest järeldab kaebaja, et PPA on üksnes uurija ametinimetusest lähtudes loonud ebavõrdse olukorra, sest neil juhtudel, kus ametinimetus muutus, on PPA lähtunud palgaastmest. Kaebaja hinnangul oli tal õiguspärane ootus, et tema pension arvestatakse ümber pensioneerumise ajal kehtinud palgaastme järgi, ning talle tulnuks võimaldada vähemalt pensioni arvutamise ametipalga kohta uue valiku tegemist.
13.Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga. PPA on selgitanud, et kui kaebaja oleks pensioneerunud pärast 2013. a, oleks ta töötanud uurijana ja talle oleks palka makstud 5., mitte
9.palgaastmest lähtuvalt. Sellest tulenevalt oleks kaebajale ka pärast 01.01.2013 määratud pension eelduslikult 5., mitte 9. palgaastme järgi. Halduskohus on õigesti leidnud, et PPA palgakorralduse muutmine ei tekitanud kaebajale õiguspärast ootust, et tema pensioni ümberarvutamise aluseks olev palk suureneks, sest oluline on ametikohale vastav palgaaste, mitte palgaaste iseseisvalt. Ka Riigikohtu üldkogu lahendist nr 3-4-1-18-14 nähtub, et oluline on ametikohtade sisuline võrdlus, mitte palgaastmete number iseenesest (p 57.3).
14.Kuna kaebaja pensioniteatis oli vormistatud uurija ametikoha järgi ning PPA peadirektori 25.01.2013 käskkirjaga kinnitatud PPA palgajuhendi kohaselt vastab uurija ametikohale
5.palgaaste, ei ole alust pidada PPA 17.02.2015 kirjaga esitatud pensioni arvutamise aluseks olevaid 5. palgaastmest lähtuvaid andmeid õigusvastasteks. Ka uurija ametikoha palgaastme olulisest muutumisest ei saa järeldada, et tegu oleks olemuslikult erinevate tööülesannete ja töökorraldusega ametikohaga. Kuigi palgaaste on muutunud, on uuele palgaastmele vastav kuupalgamäär 801 eurot jäänud sisuliselt samaks kaebaja pensioni suuruse arvutamise aluseks olnud palgamääraga (801,45 eurot). Õige on kaebaja seisukoht, et pärast pensionile jäämist palgaastmetes tehtavad ümberkorraldused ei tohi halvendada pensionäri olukorda tagasiulatuvalt, kuid praegusel juhul pole kaebaja olukord halvenenud, sest tema pensioni suurus on vaidlustatud SKA otsuse tagajärjel jäänud samaks. PPA vormistas 16.02.2012 kaebaja pensioniteatise uurija ametikoha järgi vastavalt kaebaja tahteavaldusele ning seega tuli pensioni määramisel lähtuda uurija ametikoha ametipalgast.
15.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustajad ei ole menetluskulude 5(6)
3-15-1313 väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad ka vastustajate võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel nende endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe
/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme
/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.