V. T.i kaebus Ambla Vallavolikogu 15.09.2016. a. istungi protokolli punkti nr 6 tühistamiseks Kaebaja – V.T.
Menetlusosalised Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
1.Tagastada V.T.i kaebus läbivaatamatult.
2.Jätta menetluskulud kaebaja enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD
1.Ambla Vallavolikogu 15.09.2016. a. istungi päevakorda esitati volikogu liikme M. K. 06.09.2016. a koostatud otsuse eelnõuna vormistatud algatus “Elanike arvamuse väljaselgitamiseks küsitluse korraldamine Ambla valla territooriumiüksuse osades Ambla alevikus, Reinevere, Roosna, Jõgisoo ja Raka külades, Käravete alevikus, Kukevere ja Märjandi külades ja Sääsküla külas.” Otsuse eelnõu sisuks oli Ambla valla Ambla ja Käravete territooriumiosade ning Sääsküla külas elanike arvamuse väljaselgitamiseks küsitluse korraldamine, et selgitada välja elanike arvamus ning tegelik tahe territooriumiosa üleandmiseks haldusreformi käigus Tapa vallale. Ambla Vallavolikogu 15.09.2016. a. istungi päevakorra punkt 6 all käsitleti ülalnimetatud otsuse eelnõu menetlusse võtmist. Tehti ettepanek eelnõu hääletusele panemiseks, mille tulemuseks oli 4 poolthäält ja 8 vastuhäält, erapooletuid ei olnud. Vajaliku arvu poolthäälte puudumisel lükati otsuse eelnõu tagasi.
2.Tartu Halduskohtule saabus 26.09.2016 V. T. i kaebus Ambla Vallavolikogu 15.09.2016. a. istungi protokolli punkti nr 6 tühistamiseks.
3-16-1919 Tartu Halduskohus edastas kaebuse 28.09.2016 määrusega alluvuse järgi lahendamiseks Tallinna Halduskohtusse, kuhu kaebus saabus 21.10.2016.
3.Kaebaja arvates tuleneb tema kaebeõigus halduskohtusse pöördumiseks sellest, et ta on Ambla elanike poolt valitud Ambla Vallavolikogusse rahva esindajana. Vallavolikogu otsus on kaasa toonud olukorra, kus kaebaja ei saa teostada valijate tahet. Kaebajat kui Ambla valla elanikku riivab selline tegevus, kus haldusreform viiakse läbi rahva tahtest mööda minnes.
4.Kohus pöördus vaidluse asjaolude ja tausta selgitamiseks järelepärimisega Ambla valla poole, kes esitas oma selgitused ning asjakohased dokumendid, mis seonduvad Ambla Vallavolikogu 15.09.2016. a. istungi päevakorra punkt 6 all käsitletud teemaga. Ambla vald on oma selgitustes märkinud järgmist.
4.1.Vallavolikogu otsuste üle teostatav kohtulik kontroll saab reeglina piirduda ainult õiguspärasuse kontrolliga, mitte otsuste otstarbekuse või põhjendatuse kontrolliga, mis peamiselt väljendub omahaldust väljendavate poliitiliste otsustena. Kohaliku omavalitsuse volikogu liige ei ole kaebajaks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 16 tähenduses. Kaebaja on asja otsustanud organi liige, kellel on laiemad võimalused otsustusprotsessi sekkuda kui teistel vallakodanikel. Volikogu liige võib volikogu otsuse vaidlustada üksnes juhul, kui see rikub tema subjektiivseid õigusi. Käesoleval juhul sellist rikkumist kaebusest ei nähtu. V. T.i kaebus teenib just populistlikku eesmärki valimisreklaami tähenduses.
4.2.Ambla vallavolikogu liikme M. K. 06.09.2016 esitatud algatus küsitluse korraldamiseks on korduv ja Ambla Vallavolikogu on seda juba eelnevalt arutanud ning selles osas otsustanud. Esimest korda 26.05.2016.a esitatud algatust on Ambla Vallavolikogu menetlenud 16.06.2016.a. toimunud Ambla Vallavolikogu istungil seadusega ettenähtud korras ning teinud enamuse vallavolikogu liikmete häältega poliitilise otsuse seda mitte toetada. Pärast eelnimetatud otsust jõustus 01.07.2016 haldusreformi seadus (HRS), mis kohustab taolise rahvaalgatuse saamisel korraldama rahva arvamuse väljaselgitamiseks küsitluse (HRS § 6). Seega ei olnud 16.06.2016.a. Ambla Vallavolikogul veel õiguslikult siduvat kohustust kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 32 alusel esitatud algatust menetleda nii, et sisulise otsuse tegemise eel oleks tulnud korraldatud vastav küsitlus. Ka Tapa Vallavolikogu 30.06.2016 ettepaneku menetlemisel Ambla Vallavolikogu 18.08.2016 istungil ei tekkinud HRS §-st 6 tulenevat kohustust küsitluse korraldamiseks, kuna vastav algatus ei tulnud KOKS § 32 alusel (lisa 3 ja 4). Küsitluse korraldamine ei kuulu mitte volikogu, vaid valitsuse pädevusse. Ambla Vallavolikogule on esitatud piiride muutmise taotlust menetlenud korrektselt sel ajal kehtinud seaduse kohaselt. Kuna KOKS § 32 alusel koostatud algatus oli esitatud enne HRS jõustumist ning menetletud korrektselt lõpuni tol ajal kehtinud seaduse alusel, siis on Ambla Vallavolikogu selles küsimuses lõpliku otsuse teinud. Käesoleval ajal käivad Ambla valla poolt ühinemisläbirääkimised Albu, Imavere, Kareda, Koeru, Koigi ja Roosna-Alliku valdadega haldusterritoriaalse korralduse muutmise üle eesmärgiga moodustada ühinevatest omavalitsustest uus omavalitsusüksus.
4.3.Ambla vald on kohtule esitanud ka järgmised dokumendid: 1) Ambla Vallavolikogu 16.06.2016.a. istungi nr 6 protokoll; 2) Tapa Vallavolikogu 30.06.2016.a. otsus nr 167 (Ettepanek haldusüksuse piiride muutmise läbirääkimiste alustamiseks); 3) Ambla Vallavolikogu 18.08.2016.a. otsus nr 37 (Ambla valla haldusüksuse piirid muutmise läbirääkimiste alustamisest keeldumine); 4) Ambla Vallavolikogu 18.08.2016.a. istungi nr 7 protokoll; 5) Ambla Vallavolikogu 18.02.2016.a. otsus nr 17 (Järva-Jaani Vallavolikogu ettepanekuga haldusterritoriaalse korralduse muutmise üle läbirääkimiste alustamisega nõustumine). 2(5)
3-16-1919
5.Kaebaja esitas 01.01.2016 kaebuse täienduse, milles märgib, et esitab kaebuse nii Ambla Vallavolikogu liikmena kui ka Ambla valla elanikuna. Kaebaja on Ambla elanike poolt valitud Ambla Vallavolikogusse rahva esindajana. Vallavolikogu otsus on kaasa toonud olukorra, kus kaebaja ei saa teostada valijate tahet. Siinkohal on elanike seas läbi viidu küsitluse tulemusena selgunud, et valijate tahe on alustada läbirääkimisi ühinemaks Tapa linnaga. Kaebajat kui Ambla valla elanikku riivab selline tegevus, kus haldusreform viiakse läbi rahva tahtest mööda minnes.
KOHTU SEISUKOHT
6.Kaebuse ja selle täienduse kohaselt on kaebaja kohtusse pöördunud nii vallavolikogu liikmena kui ka Ambla valla elanikuna.
7.Vallavolikogu liikmena kaebuse esitamist põhjendab kaebaja sellega, et vaidlustatav Ambla Vallavolikogu otsus on kaasa toonud olukorra, kus kaebaja ei saa teostada valijate tahet.
7.1.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 kohaselt on üldreeglina halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette muud menetluskorda. Sama seadustiku § 6 lg 2 kohaselt on toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata, vaid haldusorgani poolt haldusmenetluses tehtud toiming, samuti tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikus suhtes.
7.2.Riigikohus on otsuses haldusasjas nr 3-3-1-55-04 (p 14) leidnud, et suhted, mis tekivad kohaliku omavalitsuse volikogu liikme ja kohaliku omavalitsuse organi vahel [teabe taotlemisel], ei ole oma iseloomult haldusõiguslikud, vaid tegemist on omavalitsuse sisesuhetega. Sellistest suhetest tekkivate vaidluste lahendamiseks ei ole kehtiva õiguse alusel võimalik kasutada haldusõiguslikke õiguskaitsevahendeid, sh võimalust pöörduda kaebusega halduskohtusse. Kohus leiab, et samad põhimõtted kohalduvad ka praegusel juhul. Ambla Vallavolikogu 15.09.2016 koosoleku protokollist (tl 10-11) nähtuvalt on kaebaja vallavolikogu liikmena osalenud sellel koosolekul ja osalenud ka päevakorrapunkti nr 6 raames esitatud eelnõu menetlusse võtmise hääletusel. Asjaolu, et esitatud eelnõu menetlusse võtmiseks ei saadud piisavat hulka poolthääli, ei anna volikogu liikmele võimalust saavutada oma poliitilist tahet kohtumenetluse abil. KOKS § 45 lg 5 kohaselt tehakse volikogu otsustused poolthäälte enamusega ning samas sättes loetletud juhtudel on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. Protokollist nähtuvalt kogunes 4 poolt- ja 8 vastuhäält. Kaebaja ei ole välja toonud menetluskorra rikkumisi ning see ei nähtu vaidlustatud protokollist.
7.3.Tegemist on demokraatliku otsustusprotsessiga, mille puhul küsimused otsustatakse enamuse häältega. Halduskohtul puudub pädevus sellsesse protsessi sekkuda, kui pole täidetud halduskohtusse pöördumise põhiline eeldus – isiku subjektiivsete õiguste riive. Volikogu liige ei saa oma tahte realiseerimiseks kasutada haldusõiguslikke õiguskaitsevahendeid, vaid peab seda tegema kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud raamides, sh KOKS §-s 46 sätestatud umbusaldusmenetluse kaudu. Kohaliku omavalitsuse üksuste seaduslikkuse üle teostab riiklikku järelevalvet maavanema eeskätt avaliku huvi kaitseks (Vabariigi Valitsuse seadus § § 84 p 10 ja § 85). Maavanema järelevalvemenetluse algatamist võib taotleda igaüks (põhiseaduse § 46), seejuures ka avalikes huvides.
7.4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 järgi tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kohus leiab, 3(5)
3-16-1919 et käesoleva vaidluse lahendamine vallavolikogu liikme ja volikogu vahel ei kuulu halduskohtu pädevusse.
8.Kaebuse esitamist Ambla valla elanikuna põhjendab kaebaja sellega, et tema õigusi riivab haldusreformi läbiviimine elanike huve arvestamata.
8.1.Asjas esitatud materjalist nähtuvalt peab kaebaja silmas, et haldusreformi käigus ei arvestata osa Ambla valla elanike soovi liitumiseks Tapa vallaga. Ambla vald on vastuse kohtunõudele teatanud, et käesoleval ajal käivad Ambla valla poolt ühinemisläbirääkimised Albu, Imavere, Kareda, Koeru, Koigi ja Roosna-Alliku valdadega haldusterritoriaalse korralduse muutmise üle eesmärgiga moodustada ühinevatest omavalitsustest uus omavalitsusüksus.
8.2.HRS § 6 lg 1 sätestab, et elanike arvamus selgitatakse välja Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse (ETHS) § 7 lõike 8 alusel kehtestatud korra kohaselt. ETHS § 7 lg 8 alusel kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega haldusterritoriaalse korralduse ja haldusüksuse piiride muutmisega kaasneva elanike arvamuse väljaselgitamise ulatuse ja korra. Vabariigi Valitsuse 28.07.2016 määrusega nr 87 on kehtestatud „Haldusterritoriaalse korralduse ja haldusüksuse piiride muutmisega kaasneva elanike arvamuse väljaselgitamise ulatus ja kord“. Viidatud määrusega kehtestatakse vastav kord nii kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu kui ka Vabariigi Valitsuse algatatud haldusterritoriaalse korralduse ja haldusüksuse piiride muutmise puhuks. Määrusest ilmneb, et küsitluse aja ja koha määrab ning vastava komisjoni moodustab valla- või linnavalitsus (§ 3 lg 1, § 4 lg 1). Seega ei ole küsitluse korraldamine vallavolikogu pädevuses.
8.3.HRS § 6 lg 2 käsitleb olukorda, kui piirkonna elanikud on esitanud kohaliku omavalitsuse üksusele taotluse territooriumiosa arvamise kohta teise kohaliku omavalitsuse üksuse koosseisu KOKS § 32 lõike 1 alusel. KOKS § 32 lg 1 kohaselt on vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel valla- või linnaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul valla- või linnaelanikul õigus teha kohaliku elu küsimustes valla- või linnavolikogu või -valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks algatusi. Vaidlustatud protokolli punktiga 6 ei otsustatud sellise algatuse üle (selle esitas volikogu istungil päevakorda üks volikogu liige).
8.4.Seega ei nähtu kohtu jaoks kaebaja subjektiivset õigust, mille kaitseks võimaliku riive eest saaks kaebaja esitada tühistamiskaebuse halduskohtusse. Asja materjalidest ei nähtu, et vaidlustatud otsuse tegemise ajal oleks toimunud läbirääkimised ühinemiseks Tapa vallaga (Ambla Vallavolikogu 18.08.2016.a. otsus nr 37, tl 47–47p). Elanike arvamuse väljaselgitamise korraldamise kohustus on eelnevalt viidatud sätetest nähtuvalt vallavalitsusel. Kaebaja ise on oma kaebeõigust valla elanikuna sisustanud vaid sellega, et ta ei soovi, et otsused tehakse rahva tahtest mööda minnes.
8.5.HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kaebaja ei saa kaebust esitades tugineda valla elanike teatud osa, kes oleks hüpoteetiliselt huvitatud ühinemisest Tapa vallaga, heaolule ja huvidele.
8.6.Seega tuleb kaebus osas, milles see on esitatud kaeba kui valla elaniku õiguste kaitseks, tagastada kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel („Kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.“).
4(5)
3-16-1919
9.HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti seadusega ettenähtud korras kohtusse, kui kohtusse pöördumise eeldused on täidetud.
10.Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. HKMS § 104 lg 5 p-st 2 tulenevalt ei tagastata kaebajale riigilõivu kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lõike 2 alusel.
/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.