3-16-1163 31. oktoober 2016 Eda Muts AS Generaator kaebus Põlva maavanemat hoonestusõiguse seadmise menetluse algatamise kohustamiseks ja 09. mai 2016 vaideotsuse nr 8-2/16/1202-tühistamiseks. Istung 29. september 2016
Menetlusosalised
Kaebaja – AS Generaator, esindajad vandeadvokaadid Heli Püülmann ja Veiko Vaske Vastustaja – Põlva maavanem Kaasatud isik - Keskkonnaministeerium
Resolutsioon
1.Jätta AS Generaator kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 30. november 2016. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Asjaolud ja menetluse käik
1.AS Generaator esitas 18.01.2016 taotluse Põlva maavanemale algatada kinnistutel Kiidjärve metskond 31, asukohaga Kiidjärve küla, Vastse-Kuuste vald Põlva maakond ja Kiidjärve metskond 79, asukohaga Taevaskoja küla, Põlva vald, Põlva maakond Saesaare hüdroelektrijaama rajatiste teenindamiseks vajalikule riigimaale hoonestusõiguse seadmise menetlus AS Generaator kasuks ja hoonestusõiguse seadmise menetluse käigus maa erastamist (tlk.24-27, I kd). Põlva maavanem 03.02.2016. a vastusega nr 8-2/16/190-2 keeldus hoonestusõiguse seadmise menetluse algatamisest pädevuse puudumise põhjendusel (tlk.8-9, I kd). Maavanem asus seisukohale, et Kiidjärve metskond 31 ja Kiidjärve metskond 79 maatükkide osas on maareform lõppenud, maa on jäetud riigi omandisse, mistõttu ei ole võimalik selle maa osas viia läbi hoonestusõiguse seadmise menetlust maareformi seaduse alusel.
2.AS Generaator esitas nimetatud vastusele vaide, mis jäeti rahuldamata Põlva maavanema 09.05.2016. a vaideotsusega nr 8-2/16/1202-1.
3.AS Generaator esitas 08.06.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse Põlva maavanema 03.02.2016. a otsuse (vastuse) nr 8-2/16/190-2 ja 09.05.2016. a vaideotsuse nr 8-2/16/1202-1 tühistamiseks ning hoonestusõiguse seadmise menetluse algatamise kohustamiseks AS-i Generaator kasuks. Tartu Halduskohus võttis 17.06.2016 määrusega menetlusse AS Generaator kaebuse hoonestusõiguse seadmise menetlemise algatamise kohustamise ja Põlva maavanema 09.05.2016.a vaideotsuse nr 8-2/16/1202-1 tühistamise nõudes. Kohus asus määruses seisukohale, et Põlva maavanema 03.04.2016.a vastuse puhul, millega maavanem keeldus hoonestusõiguse seadmise menetlemise algatamisest, ei ole tegemist haldusaktiga, vaid toiminguga, mille suhtes tühistamisnõuet esitada ei saa ning et kohustamisnõude hõlmab endas ka toimingu õigusvastasuse tuvastamise. 27.07.2016 määrusega kaasas kohus menetlusse arvamuse andmiseks Keskkonnaministeeriumi. Kaebuse esitaja põhjendused
4.Kaebaja märgib, et AS Generaator opereerib alates aastast 1990 Saesaare hüdroelektrijaama, sh kõiki selle toimimiseks vajalikke rajatisi, tootes elektrienergiat. Hüdroelektrijaam toimib ühtse tervikuna alates paisust kuni turbiini väljavoolukanali ja liigveelasu ülevoolukanalini. Neist ühe puudumisel ei ole hüdroelektrijaam eesmärgipäraselt kasutatav. 1997 aastal esitas kaebaja taotluse Saesaare hüdroelektrijaama erastamiseks. Paralleelselt hüdroelektrijaama erastamise protsessiga viidi läbi hüdroelektrijaama aluse maa riigi omandisse jätmise menetlus. 24.04.2000 käskkirjaga nr 187 kinnitas keskkonnaminister enampakkumise tulemused, millega otsustas hüdroelektrijaam müüa kaebajale hinnaga 1 110 000 krooni. 26.05.2000 sõlmisid kaebaja ja Eesti Vabariigi nimel Riigimetsa Majandamise keskus (RMK) hüdroelektrijaama kui vallasasja müügilepingu. 25.07.2000 algatati hüdroelektrijaama teenindamiseks vajaliku maa erastamisprotsess. Põlva maavanema 15.03.2001 korraldusega määrati kindlaks hüdroelektrijaama aluse maa ostueesõigusega erastamise tingimused, millest lähtuvalt sõlmisid Põlva maavanem ja AS Generaator 20.03.2001 müügilepingu praegu kaebajale kuuluva kinnistu võõrandamiseks. Hüdroelektrijaama teenindamiseks vajaliku maa määramisel arvestati ainult hüdroelektrijaama hoone ja veehaardega. Hüdroelektrijaama mitmed olulised osad (osa paisust, liigveelasu väravad, liigveelasu voolurahusti kast, osa paisu muldkehast, liigveelasu vee äravoolu kanal, turbiini väljavoolu kanal) jäid maa erastamise käigus müügilepingu esemeks olnud maatükist ekslikult välja ja asuvad Eesti Vabariigile kuuluvatel kõrvalmaaüksustel.
5.Kaebaja on seisukohal, et kuivõrd temale kuuluvad rajatised asuvad vallasasjadena riigimaal, ei ole maareform nimetatud rajatiste aluse maa suhtes lõppenud ning Põlva maavanem on pädev hoonestusõiguse seadmise menetlust läbi viima. AÕSRS § 13 lg 5 ja MaaaRS § 351 lg 1 tulenevalt on ehitise omanikul, kelle ehitis on rajatud õiguspäraselt, ehitis on käibes vallasasjana ning kes ei soovi või kellel ei ole õigust maa omanikuks saada, õigus nõuda enda rajatiste alusele maale hoonestusõiguse seadmist.
Kaebajale kuuluvad hüdroelektrijaama olulisteks osadeks olevad rajatised on rajatud õiguspäraselt, kooskõlas 1950-1951 aastal hüdroelektrijaamale väljastatud ehitusprojektiga, rajatise kasutamine on kiidetud heaks elektrijaama võtmise aktiga 1954 aastast. Rajatised on õiguskäibes vallasasjadena. AÕSRS § 15 lg 1 kohaselt ei muutu kinnisasja oluliseks osaks riigi või kohaliku omavalitsuse omandis oleval maal asuvad teisele isikule kuuluvad ehitised. Seega jäävad vallasasjana teisele isikule kuuluvad ehitised õiguskäibesse vallasjadena ka pärast maaüksuse maakatastris registreerimist. Kaebaja on taotlenud hüdroelektrijaama kui funktsionaalse terviku erastamist. Kuigi erastamisprotsessi lõpptulemuseni jõuti alles 26.05.2000, algatati erastamisprotsess igal juhul enne maa riigi omandisse jätmise otsustamist ja praegusel kujul kanti maaüksused maakatastrisse pärast elektrijaama erastamist. Hüdroelektrijaama vallasasjana võõrandamisel võõrandati koos hüdroelektrijaama hoonega, mis iseseisvalt ei ole käitisena kasutatav, ka hüdroelektrijaama oluliseks osaks olevad rajatised. Seetõttu need rajatised on jätkuvalt õiguskäibes ja kaebaja omandis vallasasjadena vaatamata sellele, et riigi maatükid on maakatastrisse ja osaliselt kinnistusraamatusse kantud.
6.Kaebajal on õigus nõuda hoonestusõiguse seadmist, kuivõrd ei ole enam võimalik taotleda maa erastamist MaaRS § 40 lg 1 kohaselt. Maa riigi omandisse jätmine ei ole maale hoonestusõiguse seadmise takistuseks, vaid erastamise õiguse minetamine on hoonestusõiguse seadmise eelduseks. Kaebajal on AÕSRS § 13, § 15lg 1 ning lg 5 alusel õigus nõuda hoonestusõiguse seadmist kaebajale kuuluvate õiguspäraselt rajatud rajatiste alusele maale. Ainuüksi asjaolu, et rajatiste alune maa on jäetud riigi omandisse riigimetsamaana, ei ole aluseks hoonestusõiguse seadmise menetluse algatamata jätmiseks. Selline tõlgendus riivaks põhjendamatult kaebaja omandiõigust ning oleks vastuolus põhiseadusega.
7.Maavanem on ilma õigusliku aluseta keeldunud tema pädevuse kuuluvast hoonestusõiguse seadmise menetluse algatamiseks. Sellega jääb kaebaja omandiõigus sisulise kaitseta ja loob ohu kaebajale pöördumatu kahju tekkimiseks. Maavanema pädevus kaebaja taotluse menetlemiseks tuleneb MaaRS § 351 lõikes 13, AÕSRS § 15 lõikest 3 ning Vabariigi Valitsuse määruse „Maareformi käigus riigimaale hoonestusõiguse seadmise ja selle käigus maa erastamise kord“ §-st 2 ja § 4 lõikest 4. Vastustaja vastuväited
8.Vastustaja jääb vaideotsuses 09.05.2016 toodud selgituste seisukohtade, põhjenduste ja otsustuste juurde, lisades mõned täiendavad seisukohad.
9.Maavanema hinnangul ei oma Põlva Vallavalitsuse 09.09.1997 poolt Keskkonnaministeeriumile esitatud hüdroelektrijaama munitsipaliseerimise taotlus asjas tähtsust, sest hüdroelektrijaama võõrandamine toimus riigi poolt, kelle omandisse võõrandatav objekt kuulus, AS-le Generaator 2000. aastal.
10.Maavanem rõhutab, et ta on kahel korral kaebajale selgitanud, et maavanem ei saa otsustada hoonestusõiguse seadmist riigi omandisse jäetud maale (teisele riigivara valitsejale kuuluval) maaüksusel ning on palunud pöörduda Keskkonnaministeeriumi ja kohalike omavalitsuste poole.
11.Maavanem ei nõustu kaebaja seisukohaga, et hüdroelektrijaama kui terviku mitmed osad on jäänud maa erastamise protsessis vallasjadena ekslikult kõrvalasuvatele riigile kuuluvatele
maaüksustele. Maa ostueesõigusega erastamine on läbi viidud õiguspäraselt ning taotleja avalduse alusel. Kaebaja on olnud teadlik ja nõustunud kõigi läbiviidud menetlustoimingute ja vastuvõetud haldusaktidega, sõlmides kinnisasja ostu-müügilepingu ja asjaõiguslepingu 20.03.2001. aastal. 2000. aastal toimunud maa erastamismenetlusega seotud kaebetähtajad on möödunud.
12.Vastustaja jääb seisukoha juurde, et maareform on maaüksuste Kiidjärve metskond 31 ja 79 osas lõppenud ning seetõttu puudub maavanemal pädevus algatada kõrvalasuval kinnistul oleva rajatis(t)e, millest osad on kaebaja väitel ka ehitistregistrisse kandmata, hoonestusõiguse seadmine kaebaja kasuks. Maavanemale teadaolevatel andmetel puuduvad katastriüksustel Kiidjärve 31 ja 79, mille valitsejaks on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutuseks Riigimetsa Majandamise Keskus, teistele isikutele, sh kaebajale, kuuluvaid õiguslikul alusel rajatud ehitisi. Ka küsimuse hüdroelektrijaama rajatiste omandiõiguse osas tuleb kaebajal lahendada koos riigivara valitsejaga enne hoonestusõiguse seadmise menetlust.
13.Maavanem palub jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Keskkonnaministeeriumi seisukoht
14.Keskkonnaministeerium (KKM) märgib, et kaebaja seisukoht, et kõik hoonestusõiguse seadmise eeldused on täidetud ning et maavanemal on seadusest tulenev pädevus kaebaja taotluse menetlemiseks, on ekslik. Kaebaja omandiõigus väidetavatele rajatistele on tõendamata. Kaebaja püüab paljasõnaliste väidetega tekitada arvamust, et lisaks kahekorruselisele hüdroelektrijaama hoonele on ta omandanud ka kõik rajatised ning seda pelgalt seetõttu, et kaebaja hinnangul moodustavad need ühtse terviku. Kuivõrd aga ehitiste kuulumine just nimelt kaebajale ei ole millegagi tõendatud, ei saa isikul olla ka mingit põhiseaduslikku omandiõigust, mida oleks vaja kaitsta. Riigile kuuluvatel maaüksustel ei asu kaebajale kuuluvaid ehitisi, mistõttu on maavanem jätnud õigesti vaide rahuldamata. Maavanem on vaideotsuses õigesti märkinud, et kui maaüksusele on maareformi käigus tekkinud omanik, saab sellele maale seada hoonestusõigust asjaõigusseaduse alusel ning riigi omandis oleva maa puhul kohaldub riigivaraseadus. Kohtu seisukoht
15.AS Generaator on vaidlustanud Põlva maavanema keeldumise algatada hoonestusõiguse seadmise menetlus AS Generaator poolt märgitud Saesaare hüdroelektrijaama rajatiste alusele maale. Põlva maavanem on 03.02.2016 vastuses hoonestusõiguse seadmise menetluse algatamisest keeldumise põhjuseks toonud asjaolu, et maavanem ei oma pädevust hoonestusõiguse seadmiseks, kuna maa erastamiseks taotletavad maaüksused on jäetud riigi omandisse, millega on maareform lõppenud. AS Generaator on vastupidiselt seisukohal, et kuna hüdroelektrijaama oluliste osadena olevad rajatised kuuluvad kaebajale vallasjadena ja on vallasasjadena käibes, ei ole maareform lõppenud ja tal on AÕSRS § 13 lg 5 alusel õigus nõuda rajatiste aluse maa osas hoonestusõiguse seadmist, ja seda maavanemalt.
16.Seega on vaidluse all küsimus, kas Põlva maavanemal oli pädevus kaebaja 18.01.2016 esitatud taotluse lahendamiseks või mitte. Vaidlust ei ole järgmistes asjaoludes: 1) Maatükk Kiidjärve metskond 79 on jäetud riigi omandisse keskkonnaministri 15.09.1997.a käskkirjaga nr 250. Maaüksus 79 suurusega 2,2
ha on riigi kinnisvara registris registreeritud 24.09.1997.a. 2) Maatükk Kiidjärve metskond 31 jäeti riigi omandisse 05.09.1997.a keskkonnaministri käskkirjaga nr 224. Maaüksus suurusega 144,9 ha on riigi kinnisvara registris registreeritud 07.05.1999. Mõlema maatüki osas on riigivara valitsejana märgitud Keskkonnaministeerium, volitatud asutuseks Riigimetsa Majandamise Keskus. Seega on mõlemad maatükid riigi vara, mille valitsejaks on Keskkonnaministeerium, kellel on Riigivaraseaduse § 4 lg 4 kohaselt kõik seadusest tulenevad õigused ja kohustused. Seega ei ole maavanemal õigust nimetatud maaüksusi vallata, kasutada ega käsutada, sealhulgas ka mitte hoonestusõigust seada.
17.Ebaõige on kaebaja seisukoht, et maareform ei ole rajatiste aluse maa osas lõppenud. Nimetatud maaüksused on riigile jäetud MaaRS § 31 lg 1 p 6 alusel ehk riigimetsamaana. Vastustaja on põhjendatult osundanud Vabariigi Valitsuse 03.09.1996.a määrusega nr 226 kinnitatud „Maa riigi omandisse jätmise korrale“, kuna selle määruse p 5 kohaselt on maa riigiomandisse jätmise otsustaja keskkonnaminister. Kui maa jäetakse riigi omandisse MaaRS § 31 lg 1 p 10 otstarbel (teise isiku ehitise teenindamiseks vajalik maa, millele seatakse hoonestusõigus) on maa riigi omandisse jätmise otsustajaks maavanem. Hoonestusõiguse seadmine MaaRS § 31 lg 1 p 10 alusel viiakse läbi maareformi käigus üheaegselt maa riigi omandisse jätmisega. Antud juhul sellise olukorraga tegemist ei ole. Vaidlusalused maatükid on jäetud riigiomandisse MaaRS § 31 lg 1 p 6 alusel, seega on nende maatükkide osas maareform lõppenud. See tähendab ka seda, et maavanemal puudub pädevus Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas oleva vara osas otsustusi teha, sealhulga pädevus hoonestusõiguse seadmise menetluse algatamiseks ja läbiviimiseks.
18.Eelnevast tulenevalt ei anna hoonestusõiguse seadmise menetluse algatamiseks maavanemale õigust ka mitte AÕS RS § 15 lg 3. Ka siin tuleb arvestada, et maavanemal puudub õigus käsutada maad, mis on jäetud riigi omandisse MaaRS § 31 lg 1 p 6 alusel. AÕSRS § 13 lg 5 kohaselt võib ehitise omanik, kes ei soovi või kellel ei ole enam õigust saada maa omanikuks, nõuda ehitise alusele maale ja ehitise teenindamiseks vajalikule maale hoonestusõiguse seadmist. See õigus on kaebajal olemas, kuid kuna maa, mille osas tahetakse hoonestusõigust seada, on jäetud riigimaaks ja maareform on lõppenud, tuleb ja saab vastava taotluse esitada selle vara valitsejale.
19.Kaebaja on seisukohal, et maareform ei ole hüdroelektrijaama rajatiste aluse maa suhtes lõpuni viidud, kuivõrd kaebaja ehitised asuvad vallasasjadena riigi maal ja need ei ole muutunud riigimaa osaks. Kaebaja leiab, et hüdroelektrijaama vallasasjana võõrandamisel võõrandati koos hüdroelektrijaama hoonega, mis iseseisvalt ei ole käitisena kasutatav, ka hüdroelektrijaama oluliseks osaks olevad rajatised. Maavanem on asunud vaideotsuses seisukohale, et kaebaja omandiõigus väidetavatele rajatistele ei ole tõendatud. Oluline on, et vastustaja ei ole keeldunud rajatiste alusele maale hoonestusõiguse seadmise menetluse algatamisest mitte põhjusel, et kaebajal puudub omandiõigus rajatistele, vaid põhjusel, et maavanemal puudub pädevus riigi omandisse jäetud maa osas hoonestusõiguse seadmist algatada. Asjaolu, et kaebajal puudub omandiõigus riigi maal asuvate rajatiste osas, on maavanem välja toonud alles vaideotsuses.
20.Vaidlust ei ole selles, et 26. mail 2000. aastal müüs Riigimetsa Majandamise Keskus ASle Generaator vallasasjana kahekorruselise hüdroelektrijaama kasuliku pinnaga 145,7 m2. Ostu-müügilepingus elektrijaama juurde kuuluvatest rajatistest märge puudub. Samas on kaebuse järgi ka kaebaja ise tunnistanud, et tehingu objektiks oli ainult hüdroelektrijaama
hoone. 25.07.2000. aastal esitas AS Generaator avalduse tootmismaa erastamiseks hoonete juurde, esitades omandiõigust tõendava dokumendina 26.05.2000.a ostu-müügilepingu. Oluline on aga see, et Kiidjärve metskond 31 ja 79 katastriüksused olid jäetud riigi omandisse enne (1997.aastal) kui AS Generaator omandas Saesaare hüdroelektrijaama vallasjana (2000.a). Kaebaja sai ja pidi olema teadlik, et maa riigi omandisse jätmisel 1997 aastal läksid riigi omandisse ka sellel asuvad ehitised. Maatükkide maakatastrisse kandmisel muutusid maal asuvad ehitised maatükkide oluliseks osaks. Enne hüdroelektrijaama müümist on aga ainult hüdroelektrijaam riigivara registrist välja arvatud (tlk.159, I kd). Ka riigile jäetud maast on välja arvatud ainult maa, mis 2001. aastal kaebajale erastati. 2001. aastal erastati AS-le Generaator ostueesõigusega 3960 m2 maad, mille hulka ei kuulu kaebaja poolt märgitud rajatiste alune ega teenindamiseks vajalik maa. Seejuures on kaebaja ise nõustunud erastamisele tuleva maa suurusega ja olnud ka piiride kättenäitamise juures ja allkirjastanud sellekohase piiriprotokolli. Seega ei saa väita, et maa erastamine olemasolevates piirides ja suuruses on ekslik, ehk et AS Generaator ei olnud teadlik, milline oli lepingu objekt, mille ta ostu-müügilepinguga omandas ja ka see, et maad ei erastatud kaebuses märgitud rajatiste juurde. AS Generaator ei vaidlustanud maa erastamist ega esitanud kuni 2016 aastani taotlust rajatiste alusele maale hoonestusõiguse seadmiseks.
21.Ühtki arvestatavat tõendit, et kaebajale kuuluvad ka hüdroelektrijaama teenindamiseks vajalikud rajatised, mis jäävad väljapoole kaebajale kuuluvat kinnistut, puuduvad. Samas kohus möönab, et hüdroelektrijaam saab tegutseda tervikuna, koos selleks vajalike rajatistega. Kaebaja käitumisest hüdroelektrijaama omandamisel ja maa erastamisel saab aga välja lugeda, et kaebaja ei ole soovinud rajatisi omandada ega pidanud neid rajatisi talle kuuluvateks ka maa erastamisel. Vastustaja on teinud ka asukoha järgsetele vallavalitsustele järelpärimise, kas maaüksustel Kiidjärve metskond 31 ja 79 asub teisele isikule kuuluvaid õiguslikul alusel rajatud ehitisi. Nii Põlva Vallavalitsus, Vastse-Kuuste Vallavalitsus kui Riigi Metsamajandamise Keskuse andmetel selliseid ehitisi nendel maaüksustel ei asu (tlk.42-46). Seega puuduvad tõendid, et kaebajale kuulub vallasjana riigi maal asuvaid rajatisi. Eelneva alusel asub kohus seisukohale, et vastustaja on õiguspäraselt kaebaja taotluse tagastanud ning jätnud vaide rahuldamata. Maavanemal on ainult maareformi käigus MaaRS § 31 lg 1 p 10 alusel seada hoonestusõigust, mitte maareformi järgselt. Arvestades eeltoodut jätab kohus AS Generaator kaebuse rahuldamata.
22.Kaebaja on taotlenud välja mõista vastustajalt menetluskulud kokku 6268,58 eurot, sellest riigilõiv 15,0 eurot ja õigusabikulud koos käibemaksuga summas 6253,58 eurot. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.