J. D. kaebus Paide Vallavalitsuse 3.03.2016 kirja nr 53/16/2-4 tühistamise nõudes, alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamise nõudes ja Paide Vallavalitsuse 21.03.2016 korralduse nr 77 tühistamise nõudes
Menetlusosalised
Kaebaja – J. D., lepinguline esindaja Tuulikki Laesson Vastustaja - Paide vald, volitatud esindaja Aldi Alev Kolmas isik – T. S.
RESOLUTSIOON
1.Uuendada haldusasja nr 3-16-655 menetlus.
2.Kinnitada haldusasjas nr 3-16-655 menetlusosaliste vahel sõlmitud järgnev kompromiss:
2.Väljaotsa ja Otsa kinnistute piiride määramine
2.1.Pooled on kokku leppinud, et kolmas isik nõustub pärast maakorralduslike toimingute läbiviimist kolmandale isikule kuuluvast Väljaotsa kinnistust eraldama kaebajale 3000 m2 suuruse maa-ala (edaspidi Otsa kinnistu) kaebajale kuuluva elamu abihoone juurde vastavalt käesoleva kompromissi lisas nr 1 esitatud katastriüksuse plaanile.
2.2.Pooled on kokku leppinud, et kolmas isik nõustub kõigi maakorralduslike toimingute läbiviimisega, mis on vajalikud Otsa kinnistu eraldamiseks Väljaotsa kinnistust.
2.3.Pooled on kokku leppinud, et Otsa kinnistu eraldamisega Väljaotsa kinnistust seotud kulud, s.o maamõõtmiskulud vastavalt lisas 1 esitatud plaanile Otsa kinnistu piiride maha märkimiseks jäävad Kaebaja kanda.
2.4.Vastustaja nõustub Väljaotsa kinnistust Otsa kinnistu eraldamiseks vajalike maakorralduslike toimingute läbiviimisega, mis jäävad vastustaja ainupädevusse.
3.Teeservituudi seadmine ja selle sisu
3.1.Kaebaja ja kolmas isik on kokku leppinud koormata pärast maakorralduslike toimingute läbiviimist kolmandale isikule kuuluv Väljaotsa kinnistu (edaspidi teeniv kinnistu) tähtajatu teeservituudiga Otsa kinnistu (edaspidi valitsev kinnistu) igakordse omaniku kasuks.
3.2.Teeservituut seatakse pääsemaks läbi teeniva kinnistu valitsevale kinnistule ning tagamaks juurdepääsu valitsevale kinnistule ja väljapääsu valitsevalt kinnistult. Teeservituudi sisuks on valitseva kinnistu igakordse omaniku õigus kasutada teenivat kinnistut läbivat teed (koos mahasõiduga), mis on käesoleva kompromissi lisaks nr 2 oleval plaanil (edaspidi nimetatud servituudi ala) jalgsi, jalgrattaga, sõiduautoga ning muude analoogsete mootorsõidukitega ööpäevaringselt piiramatu arv kordi juurdepääsuks valitsevale kinnistule ja väljapääsuks valitsevalt 1(5)
kinnistult ning raskeveoki ja ülegabariidilise mootorsõidukiga juurdepääsuks valitsevale kinnistule ja väljapääsuks valitsevalt kinnistult põhjendatud juhtudel, sealhulgas, kuid mitte ainult prügiveoks, küttepuude veoks, ehitusmaterjali veoks, ehitustööde teostamisega seonduvateks vedudeks ning muudeks põhjendatud vajadusega vedudeks. Seejuures ei anna eelpool nimetatud servituut õigust kasutada tee maa-ala parkimiseks, välja arvatud kui see on vajalik põhjendatud vajadusega vedudeks. Servituudiala võib kasutada ka teeniva kinnisasja omanik ja teeniva kinnistu kasutajad selliselt, et see ei takista tee kasutamist valitseva kinnistu omaniku või kasutajate poolt.
3.3.Kaebaja ja kolmas isik on kokku leppinud, et käesoleva kompromissi alusel seatava servituudi esemeks oleva tee korrashoiu ning sellega seotud kulud kannavad kaebaja ja kolmas isik võrdses osas.
3.4.Kaebaja ja kolmas isik kohustuvad hoiduma tegevusest, mis võiks kahjustada käesoleva kompromissi alusel seatava servituudi esemeks oleva tee seisukorda või mis võiks põhjustada ohtu või kahju üldistele huvidele. Servituudi esemeks oleva tee kahjustamise või rikkumise korral korrastab servituudi esemeks oleva tee kahju või rikkumise tekitanud isik.
3.5.Teeservituut seatakse tasuta.
3.6.Kaebaja ja kolmas isik hindavad käesoleva kompromissi alusel seatava reaalservituudi väärtuseks kuussada kolmkümmend üheksa (639) eurot. Servituudi kinnistusraamatusse kandmisega seotud kulud kannavad kaebaja ja kolmas isik võrdselt.
3.7.Kaebaja ja kolmas isik sõlmivad pärast Vastustaja poolt maakorralduslike toimingute läbiviimist kolme kuu jooksul teeservituudi kinnistusraamatusse kandmiseks asjaõigusliku lepingu käesoleva kompromissi punktis 3 nimetatud tingimustel. Pooled on kokku leppinud, et annavad oma nõusoleku käesolevas kompromissis sisalduvate kokkulepete mittetäitmise korral alluma kohesele sundtäitmisele täitemenetluse seadustiku mõttes.
4.1.Pooled on kokku leppinud, et peale käesoleva kompromissi allakirjutamist loevad nad kõik vastastikused nõuded, mis on seotud haldusasja 3-16-655 menetlusega, sealhulgas kaebaja nõuded seoses vastustaja 03.03.2016 kirjaga nr 5-3/16/2.4 ja selles sisalduva otsusega ning vastustaja 21.03.2016 korraldusega nr 77, lõppenuks.
4.2.Käesoleva kompromissiga kinnitavad pooled, et haldusasjaga 3-16-655 seonduvalt puuduvad Pooltel üksteise suhtes nõuded ning pretensioonid.
4.3.Pooled on kokku leppinud, et haldusasjaga nr 3-16-655 seotud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
3.Jätta kinnitamata menetlusosaliste vahel sõlmitud kompromissi punkt 5, milles pooled leppisid kokku, et juhindudes TsMS § 661 lg-st 4 kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise määruse peale määruskaebust esitada ei saa.
4.Lõpetada haldusasja nr 3-16-655 menetlus seoses kompromissi sõlmimisega.
5.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda, st menetluskulude jaotuses lähtuda kompromissis sõlmitust. Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Paide Vallavalitsuse 3.03.2016 kirjaga nr 5-3/16/2-4 vastati kaebaja esindajale seonduvalt OTSA maaüksuse piiriettepanekuga.
2.Paide Vallavalitsuse 21.03.2016 korraldusega nr 77 tunnistati kehtetuks Paide Vallavalitsuse 11.06.2007 korralduse nr 213“Maa ostueesõigusega erastamine“.
3.Tallinna Halduskohtule saabus 5.04.2016 J. D. kaebus Paide Vallavalitsuse 3.03.2016 kirjale nr 5-3/16/2-4 ja Paide Vallavalitsuse 21.03.2016 korraldusele nr 77. 2(5)
4.J. D. täiendas 21.04.2016 esitatud kaebust ning taotles Paide Vallavalitsuse 03.03.2016 kirjas nr 5-3/16/2-4 sisalduva otsuse tühistamist, alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamist; Paide Vallavalitsuse 21.03.2016 korralduse nr 77 tühistamist.
5.J. D. esitas 23.09.2016 Tallinna Halduskohtule taotluse menetluse peatamiseks seoses kompromissläbirääkimiste pidamisega kuni 24.10.2016.
6.Tallinna Halduskohtu 26.09.2016 määrusega peatati nr 3-16-655 menetlus kompromissläbirääkimiste tulemuse selgumiseni, kuid mitte kauemaks kui 31.10.2016.
kuni
7.Tallinna Halduskohtusse saabus 28.10.2016 menetlusosaliste poolt taotlus kompromissi kinnitamiseks ning menetluse lõpetamiseks. Pooled taotlevad kompromissi kinnitamist järgmises sõnastuses:
2.Väljaotsa ja Otsa kinnistute piiride määramine
2.1.Pooled on kokku leppinud, et kolmas isik nõustub pärast maakorralduslike toimingute läbiviimist kolmandale isikule kuuluvast Väljaotsa kinnistust eraldama kaebajale 3000m2 suuruse maa-ala (edaspidi Otsa kinnistu) kaebajale kuuluva elamu abihoone juurde vastavalt käesoleva kompromissi lisas nr 1 esitatud katastriüksuse plaanile.
2.2.Pooled on kokku leppinud, et kolmas isik nõustub kõigi maakorralduslike toimingute läbiviimisega, mis on vajalikud Otsa kinnistu eraldamiseks Väljaotsa kinnistust.
2.3.Pooled on kokku leppinud, et Otsa kinnistu eraldamisega Väljaotsa kinnistust seotud kulud, s.o maamõõtmiskulud vastavalt lisas 1 esitatud plaanile Otsa kinnistu piiride maha märkimiseks jäävad Kaebaja kanda.
2.4.Vastustaja nõustub Väljaotsa kinnistust Otsa kinnistu eraldamiseks vajalike maakorralduslike toimingute läbiviimisega, mis jäävad vastustaja ainupädevusse.
3.Teeservituudi seadmine ja selle sisu
3.1.Kaebaja ja kolmas isik on kokku leppinud koormata pärast maakorralduslike toimingute läbiviimist Kolmandale isikule kuuluv Väljaotsa kinnistu (edaspidi teeniv kinnistu) tähtajatu teeservituudiga Otsa kinnistu (edaspidi valitsev kinnistu) igakordse omaniku kasuks.
3.2.Teeservituut seatakse pääsemaks läbi teeniva kinnistu valitsevale kinnistule ning tagamaks juurdepääsu valitsevale kinnistule ja väljapääsu valitsevalt kinnistult. Teeservituudi sisuks on valitseva kinnistu igakordse omaniku õigus kasutada teenivat kinnistut läbivat teed (koos mahasõiduga), mis on käesoleva kompromissi lisaks nr 2 oleval plaanil (edaspidi nimetatud servituudi ala) jalgsi, jalgrattaga, sõiduautoga ning muude analoogsete mootorsõidukitega ööpäevaringselt piiramatu arv kordi juurdepääsuks valitsevale kinnistule ja väljapääsuks valitsevalt kinnistult ning raskeveoki ja ülegabariidilise mootorsõidukiga juurdepääsuks valitsevale kinnistule ja väljapääsuks valitsevalt kinnistult põhjendatud juhtudel, sealhulgas, kuid mitte ainult prügiveoks, küttepuude veoks, ehitusmaterjali veoks, ehitustööde teostamisega seonduvateks vedudeks ning muudeks põhjendatud vajadusega vedudeks. Seejuures ei anna eelpool nimetatud servituut õigust kasutada tee maa-ala parkimiseks, välja arvatud kui see on vajalik põhjendatud vajadusega vedudeks. Servituudiala võib kasutada ka teeniva kinnisasja omanik ja teeniva kinnistu kasutajad selliselt, et see ei takista tee kasutamist valitseva kinnistu omaniku või kasutajate poolt.
3.3.Kaebaja ja kolmas isik on kokku leppinud, et käesoleva kompromissi alusel seatava servituudi esemeks oleva tee korrashoiu ning sellega seotud kulud kannavad kaebaja ja kolmas isik võrdses osas.
3.4.Kaebaja ja kolmas isik kohustuvad hoiduma tegevusest, mis võiks kahjustada käesoleva kompromissi alusel seatava servituudi esemeks oleva tee seisukorda või mis võiks põhjustada ohtu 3(5)
või kahju üldistele huvidele. Servituudi esemeks oleva tee kahjustamise või rikkumise korral korrastab servituudi esemeks oleva tee kahju või rikkumise tekitanud isik.
3.5.Teeservituut seatakse tasuta.
3.6.Kaebaja ja kolmas isik hindavad käesoleva kompromissi alusel seatava reaalservituudi väärtuseks kuussada kolmkümmend üheksa (639) eurot. Servituudi kinnistusraamatusse kandmisega seotud kulud kannavad kaebaja ja kolmas isik võrdselt.
3.7.Kaebaja ja kolmas isik sõlmivad pärast Vastustaja poolt maakorralduslike toimingute läbiviimist kolme kuu jooksul teeservituudi kinnistusraamatusse kandmiseks asjaõigusliku lepingu käesoleva kompromissi punktis 3 nimetatud tingimustel. Pooled on kokku leppinud, et annavad oma nõusoleku käesolevas kompromissis sisalduvate kokkulepete mittetäitmise korral alluma kohesele sundtäitmisele täitemenetluse seadustiku mõttes.
4.1.Pooled on kokku leppinud, et peale käesoleva kompromissi allakirjutamist loevad nad kõik vastastikused nõuded, mis on seotud haldusasja 3-16-655 menetlusega, sealhulgas kaebaja nõuded seoses vastustaja 03.03.2016 kirjaga nr 5-3/16/2.4 ja selles sisalduva otsusega ning vastustaja 21.03.2016 korraldusega nr 77, lõppenuks.
4.2.Käesoleva kompromissiga kinnitavad pooled, et haldusasjaga 3-16-655 seonduvalt puuduvad Pooltel üksteise suhtes nõuded ning pretensioonid.
4.3.Pooled on kokku leppinud, et haldusasjaga nr 3-16-655 seotud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
5.Juhindudes TsMS § 661 lg-st 4 lepivad pooled kokku, et kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise määruse peale määruskaebust esitada ei saa.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 99 lg 1 alusel kohus uuendab peatunud või peatatud menetluse poole või kolmanda isiku taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Tallinna Halduskohtu 26.09.2016 määrusega peatati nr 3-16-655 menetlus kuni kompromissläbirääkimiste tulemuse selgumiseni, kuid mitte kauemaks kui 31.10.2016. Tallinna Halduskohtusse saabus 28.10.2016 menetlusosaliste poolt taotlus kompromissi kinnitamiseks ning menetluse lõpetamiseks. Seega on J. D. kaebuse menetluse peatamise asjaolud ära langenud ning kaebuse menetlus tuleb uuendada.
9.HKMS § 154 lg 1 kohaselt võivad pooled kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kui kompromiss piirab kolmanda isiku õigusi, peab kompromissiga nõustuma ka kolmas isik. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on õigusvastane, riivab menetlusse kaasamata isiku õigusi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei kinnita kompromissi punkti 5. HKMS § 69 ei näe ette võimalust, et kohus saaks (sh poolte taotluse alusel) seaduses ettenähtud tähtaegu muuta. Ka ei ole HKMS § 1 lg-st 3 tulevavalt võimalik tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 64 lg 2 kohaldamine. Seega ei saa menetlusosalised määruskaebuse esitamise õigusest loobuda, mistõttu on käesoleva määruse edasikaebetähtajaks 15 päeva määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 204 lg 2). Ülejäänud sõlmitud kompromissi osas leiab kohus, et kompromissi on võimalik täita, kompromisslepe on kohtu hinnangul õiguspärane ega riiva võimalike menetlusse kaasamata isikute õigusi. Menetlusosalised on ka kinnitanud, et on nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Olenemata eelnimetatud kinnitusest selgitab kohus täiendavalt HKMS § 43 lg 1 p 2 sisu, mille kohaselt ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta.
4(5)
10.HKMS § 155 lg 4 kohaselt kinnitab kohus kompromissi määrusega. HKMS § 152 lg 1 p 3 järgi lõpetab kohus määrusega haldusasja menetluse, kui kohus kompromissi kinnitab. Kohus ei pea vajalikuks kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks istungit pidada. Lähtuvalt eeltoodust kinnitab kohus menetlusosaliste vahel sõlmitud kompromissi (va punkt 5 osas) ning lõpetab haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 3 alusel.
11.HKMS § 154 lg 2 sätestab, et kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist.
12.HKMS § 108 lg 7 teise lause kohaselt jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, kui nad ei ole kompromissi sõlmides menetluskulude jagamises kokku leppinud. Menetlusosalised on kompromissi punktis 4.3 kokku leppinud menetluskulude kandmise korra. Seega kohus täiendavalt menetluskulusid kindlaks ei määra.
13.HKMS § 104 lg 6 p 1 kohaselt tagastatakse kompromissi sõlmimise korral pool asjas tasutud riigilõivust, kui riigilõivu suurus ületab 31,94 eurot. HKMS § 104 lg 6 p 1 kohaselt juhul, kui tasutud riigilõivu suurus ületab 31,94 eurot, tagastatakse pool asjas tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Käesolevas asjas on kaebaja tasunud kaebuselt riigilõivu 30 eurot, mis ei ületa 31,94 eurot, mistõttu puudub alus kaebajale poole riigilõivu tagastamiseks. Samas märgib kohus täiendavalt, et tulenevalt riigilõivuseaduse § 60 lg-st 1 tasutakse halduskohtule kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Kaebaja on tasunud riigilõivu 30 eurot, seega 15 eurot vajalikust enam. Kohus selgitab, et riigilõivu tasunud isikul on õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu summas 15 eurot, tagastamist riigilõivuseaduse § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. Riigilõivu tagastamise taotlus esitatakse kirjalikult. Taotluses märgitakse informatsioon tasutud riigilõivu kohta ning andmed arvelduskonto kohta, kuhu soovitakse riigilõivu tagastamist (riigilõivuseaduse § 12 lg 1 ja lg 2). (allkirjastatud digitaalselt) Kadriann Ikkonen kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.