1.Rahuldada Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse taotlus tõendite (koopia Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kirjast ja ümbrikust, millel on märked hoiutähtaja möödumisel kirja tagastamisest Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele, samuti AS Eesti Post e-kiri nimetatud saadetise liikumisest) võtmiseks kohtuasja materjalide juurde.
3.Tühistada Tallinna Halduskohtu 11.12.2015 otsus haldusasjas nr 3-14-52660. Teha uus otsus, millega jätta Nordbiochem OÜ kaebus rahuldamata.
4.Mõista Nordbiochem OÜ-lt (registrikood 10252122) Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kasuks välja menetluskulu 15 eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.11.2016, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).
3-14-52660 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Nordbiochem OÜ esitas majandus- ja kommunikatsiooniministri 15.05.2008 määruse nr 40 „Teadus- ja arendustegevuse projektide toetamise tingimused ja kord“ (meetme määrus) alusel Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (EAS) taotluse nr EU28463 projektile „Piimhappe kõrgmolekulaarse polümeeri tootmistehnoloogia arendamine” rakendusuuringu toetuse saamiseks summas 1 167 878,64 eurot. EAS rahuldas taotluse 31.12.2008 otsusega nr 1.15.1/08/2182. Projekti raames maksti toetuse saajale välja 1 052 973,08 eurot, millest osa suhtes on EAS teinud tagasinõude otsuse.
2.EAS tunnistas 01.08.2014 otsusega nr 1.1-5.1/14/1429 (tagasinõude otsus) oma 31.12.2008 otsuse nr 1.1-5.1/08/2182 taotluse rahuldamise kohta tagasiulatuvalt kehtetuks, nõudis Nordbiochem OÜ-lt tagasi projekti raames välja makstud toetuse 896 079,01 eurot ning kohustas Nordbiochem OÜ-d tasuma seadusjärgset intressi. Otsuse põhjendused olid järgmised. 1) Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse (STS) § 22 p 2 kohaselt on toetuse saaja kohustatud kasutama toetust ettenähtud tingimustel. 31.12.2008 otsuse p 2.1 kohaselt pidi toetuse saaja täitma kõiki STS-is ja meetme määruses sätestatud kohustusi, sh kasutama toetust taotluses ning meetme määruses sätestatud tingimustel ja eesmärkidel. Meetme määruse § 23 p 2 pani toetuse saajale kohustuse viia projekt ellu taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt ning p 4 kohustas toetuse saajat kasutama toetust vastavalt esitatud taotlusele ja taotluse rahuldamise otsusele. 2) Taotluses seadis Nordbiochem OÜ projektile neli eesmärki: 1) luua tööstuslik tehnoloogia piimhappe kõrgmolekulaarset polümeeri (PLA) tootmiseks; 2) kirjeldada kasutatavate piimhappe polümeeride sünteesimeetodeid ja teostada vastavad eelkatsed laborimahtudes; 3) saavutada teatud selektiivsuse tasemed, konversiooniastmed ja katalüsaatori stabiilsus; 4) saada tehnoloogilistele lahendustele intellektuaalse omandi õigused (peamiselt patendid). Taotluses prognoosis Nordbiochem OÜ ka projekti mõju ettevõttele projekti lõppedes ning viis aastat peale projekti, tuues välja eeldatava projektist lisanduva käibe. 3) Projekti eksperdi professor MS hinnangu kohaselt on projektiga arendatud valdkondlikku teadust ja loodud uusi teadmisi edasisteks arendustöödeks. 4) Nordbiochem OÜ on viinud ellu planeeritud tegevused ja osaliselt täitnud esimesed kolm projekti eesmärki. Tehnoloogilistele lahendustele intellektuaalse omandi õiguste saamise eesmärk on täitmata, sest esitatud patenditaotlused P200700020, P200700024, P200700037, P200700053, P200800009, P200900073 on tagasi võetud, tagasivõetuks loetud või tagasi lükatud. Samuti ei ole tegevuste elluviimise järgselt saavutatud projekti mõju ettevõttele käibele ei planeeritud ega ka sellest väiksemas mahus. Kuna projekti tegevusel puudub mõju ettevõttele ning tehnoloogilistele lahendustele ei ole saadud patente, ei ole projekti eesmärgid täidetud.
2(11)
3-14-52660 5) Täidetud ei ole ka meetme eesmärgid – suurenenud ei ole käive ega kõrge lisandväärtusega ja keskkonnasäästlike toodete ja teenuste osakaal käibes. Suurenenud ei ole õiguskaitsetaotluste arv. Teadus- ja arendustegevuse- ning innovatsiooniinvesteeringud ei ole kasvanud, ettevõte ei tee investeeringuid. 2012. a majandusaasta aruandes selgitas Nordbiochem OÜ, et sarnaselt aastaga 2011 puudus osaühingul majandustegevus ka aastal 2012, mille põhjusena nimetati EAS-i algatatud täitemenetluse tulemusel ettevõtte varade ja pangakontode arestimist. Osaühingu omakapital on negatiivne. Ettevõtjate ja teadusasutuste vahelist koostööd ei ole projekti raames toimunud. Samuti on täitmata eesmärk ressursisäästu, saasteheite ja jäätmetekke osas. 2010., 2011. ja 2012. a majandusaasta aruannete kohaselt on osaühingu majandusaastate käive olnud 0 eurot ning aruannetes sisaldub märge, et ettevõttel puudub tegevusala. 2010-2012 ei ole ettevõte teeninud kasumit. 6) Tulenevalt eeltoodud asjaoludest ja äriühingu enda hinnangust oma tegevuse kohta 2012. a majandusaasta aruandes puudub toetusel mõju ettevõtte positiivsele arengule. Samuti on patenditaotlused tagasi võetud ning käibe-eesmärk täitmata. Seega on täitmata nii meetme kui ka projekti eesmärgid. 7) EAS teavitas toetuse saajat 09.06.2014 kirjaga täiendava tagasinõude koostamisest kogu toetuse tagasinõudmiseks, kuna toetuse kasutamine ei ole eesmärke täitnud, ning andis selgituste esitamiseks tähtaja. Toetuse saaja kirjale ei vastanud. 8) Vabariigi Valitsuse 22.12.2006 määruse nr 278 „Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord“ (määrus nr 278) § 10 lg 2 p 4 kohaselt võib otsustaja toetuse saajalt toetuse osaliselt või täielikult tagasi nõuda, kui ilmneb, et projekti eesmärgi saavutamiseks kavandatud tulemusi ei saavutata. See asjaolu esineb, sest eksitud on STS § 22 p-s 2, 31.12.2008 otsuse ps 2.1 ja meetme määruse § 23 p-des 2 ja 4 sätestatud kohustuste vastu, samuti on täitmata nii projekti kui meetme eesmärgid. Seetõttu on põhjendatud toetuse täies mahus tagasinõudmine. Toetuse tagasinõudmine on põhjendatud ja asjakohane, sest avalik huvi struktuurifondide läbipaistvaks ja eesmärgistatud kasutamiseks on kaalukam toetuse tagasinõudmise tagajärgedest toetuse saajale. Toetuse saaja ei saa tugineda usalduse kaitsele, kuna taotluse rahuldamise otsus on käsitatav kõrvaltingimusega haldusaktina, mille kõrvaltingimuseks on sellest otsusest tulenevate kohustuste täpne täitmine.
3.Nordbiochem OÜ esitas tagasinõude otsuse kehtetuks tunnistamiseks 24.09.2014 vaide. EAS tagastas vaide 01.10.2014, kuna vaie ei olnud esitatud tähtaegselt. EAS jättis 07.10.2014 rahuldamata Nordbiochem OÜ taotluse vaide esitamise tähtaja ennistamiseks.
4.Nordbiochem OÜ esitas 31.10.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 06.10.2015), milles taotles EAS-i kohustamist vaide lahendamiseks ning 01.08.2014 otsuse nr 1.1-5.1/14/1429 tühistamist. Kaebuse põhjendused olid järgmised. 1) Tagasinõude otsus ei ole piisavalt põhjendatud ning sellest ei selgu, millised täpselt on rikkumised, mida toetuse saajale ette heidetakse. Põhjendused on üldsõnalised. EAS ei täpsustanud ega põhjendanud, miks ta loeb kolm eesmärki osaliselt täidetuks. Kaebaja on täitnud eesmärgid täielikult. Projektis seatud eesmärkide saavutamine ei olnud seotud konkreetsete tähtaegadega. EAS pole tuginenud konkreetsetele arvnäitajatele ning toetuse tagasinõudmiseks asjakohasele õiguslikule alusele. Puuduvad ka õigusliku aluse kohaldamise motiivid. Võrdlust toetuse saamise tingimuste ja tegelikkuses saavutatud tulemuse vahel ei ole esitatud. Projektiauditis märkis ka EAS ise, et projekti eesmärgiks ei ole reaalne majandustegevus ega projekti resultaatide kommertsialiseerimine. Heites kaebajale ette kommertsialiseerimisega nõutava käibe saavutamata jätmist, on vastustaja käitunud sõnamurdlikult. 3(11)
3-14-52660 2) EAS leiab, et saavutamata on eesmärk saada tehnoloogilistele lahendustele intellektuaalse omandi õigused. Patendi registreerimise/saamise kohustust ei saa käsitada kohustusena, mis peab olema täidetud konkreetseks tähtajaks. Kaebaja on otsuses viidatud perioodil esitanud mitmeid patenditaotlusi seostatuna projekti üldise eesmärgiga, milleks oli tervikliku ja uut tüüpi tehnoloogia loomine PLA tarvis. Taotlused on avaldatud 25.11.2009 (taotlus EP2121561) ja 27.01.2010 (taotlus EP2147001). Üks taotlus seoses piimhappe kõrgmolekulaarse polümeeri algosise (laktiidi) formeerimisega otse piimhappe estri baasil on kaebajal veel esitamata. Kaebaja möönab, et ta võis projekti taotluses selgitada patentide saamisega seonduvat ebaõnnestunult. Neljanda eesmärgi puhul oli tegelik siht eelkõige intellektuaalse omandi (leiutise) loomine ning selles osas on eesmärk täidetud, sest kõik intellektuaalse omandi õigused vaadeldavale protsessile on Nordbiochem OÜ-l tänaseni olemas. Neljanda eesmärgi mõtteks oli protsessi käigus loodule omandiõiguste saamine ja kui õnnestub, siis ka patentide saamine. Seetõttu on kohatu heita kaebajale ette tegevusetust patentide taotlemisel. Lisaks on patentide puudumise tinginud rahaliste ressursside nappus, mille põhjustas nii asjaolu, et IV etapi keskel loobus ootamatult projekti toetamisest Linderin Grupp OÜ, kes pidi tagama vajaliku omafinantseeringu, kui ka ettevõtte varade ja kontode arestimine EAS-i avalduse alusel alustatud täiteasjas nr 170/2012/567. Arvestada tuleb, et projekti IV etappi rahastas täies ulatuses kaebaja ise. 3) Taotluses seatud käibe-eesmärgi puhul oli tegu prognoosiga, mis ei saanud olla ettevõttele siduv. 31.12.2008 otsusest ei ilmne, et käibe prognoos on kohustuslik eesmärk ja selle mittesaavutamine toetuse tagasinõudmise aluseks. Ükski õigusakt ei sätesta nõudeid käibe kasvu osas. EAS loetles vaidlustatud otsuses üksnes meetme määruse §-s 2 sätestatud meetme eesmärke, kuid ei toonud välja, milliseid konkreetseid tähtaegu ja tingimusi pidi kaebaja täitma ja mille vastu on eksitud. EAS ei viidanud sättele, mis näeks ette, millal täpselt peab käive tekkima ja kasvama hakkama. Kaebaja ei tegele tootmistegevusega, vaid tehnoloogia arendamisega ning tehnoloogia kasutusse andmisest ja litsentside müügist võib käive tekkida alles mitme aasta pärast. Kaebaja peab siiani läbirääkimisi tehnoloogia kasutusse andmise osas, on pidevalt tegelenud oma tehnoloogia turustamise ja kommertsialiseerimisega. Kuna kaebaja finantsinvestor Linderin Grupp OÜ sattus majandusraskustesse ja katkestas finantseerimise, ei suutnud kaebaja täita IV etapil omafinantseeringu nõuet, mis tõi kaasa EAS-i tagasinõude summas 157 720,14 eurot ja selle alusel täiteasja algatamise. Sellises seisus ettevõte ei suuda müügi- ja turundustööga täismahus tegeleda. Kaebaja nõukogu liikmed on üritanud erinevate ühingute ja isikutega pidevalt suhelda ja läbirääkimisi pidada, millest mitmed on siiski vaibunud. Venemaaga seotud projektide osas on ebaedu põhjuseks ka kohaliku asjaajamise eripärad, muude projektide osas on üldjoontes alati jäänud takistuseks kaebaja võimetus end piisavalt hästi esitleda, sõita kohtumistele ja palgata professionaalseid nõustajaid. Toetuse tagasinõudmisel tuleb kaebaja suhtes algatada pankrotimenetlus. 4) Kaebaja kahjum on sisuliselt tekkinud kogu omafinantseeringu osas, sest toetus kattis vaid 60% projekti kogukuludest ning muud käivet kaebajal ei olnud. Kaebaja 2008-2010 majandusaasta aruannetest nähtub, et kaebaja on projektis seatud eesmärke täitnud (2008. a tehtud arendusväljaminekud, 2009. a rakendusuuringu „PLA tootmistehnoloogia arendamine“ läbiviimine tänu EAS-ilt saadud toetusele, 2010. a senise tegevuse jätkamine tähelepanuga autoriõiguste kaitsmisel ning patentide avaldamisel, samuti võimaluste otsimine piloottehaste rajamiseks). Väär on väide, et koostööd teadusasutustega ei ole toimunud, sest koostööd on tehtud Turku Ülikooli, Borevski instituudi ja teistega, toimunud on lähetused. Kuna kaebaja ei ole tootmisettevõte, ei ole asjakohane talle ette heita ressursisäästu, saasteheidet ja jäätmeteket puudutavate eesmärkide mittetäitmist. 5) Vaidlustatud otsusest jääb ebaselgeks, kui palju raha on EAS kaebajale eraldanud ja kui palju tagasi nõudnud. Vaidlustatud otsus rikub õiguspärase ootuse põhimõtet, äramuutva 4(11)
3-14-52660 haldusakti andmise võimalus ei olnud kaebajale ettenähtav. Tagasinõue ei vasta proportsionaalsuse põhimõttele.
5.EAS vaidles kaebusele vastu ning palus selle jätta rahuldamata. 1) Otsus sisaldab põhjendusi, miks vastustaja leidis, et projekti eesmärke ei ole täidetud. Iga toetust saanud projekt peab panustama meetme eesmärkide saavutamisse. Ühegi projekti juures ei saa olla oluline üksnes tegevuste elluviimine, oluline on eesmärkide saavutamine. Isegi juhul, kui kõik tegevused on ellu viidud, ei saa projekti pidada edukalt elluviiduks, kui projekti eesmärgid on saavutamata. Projekti eesmärgid on toetuse saajale haldusakti kõrvaltingimusena siduvad. Eesmärgi saavutamata jätmisel ei saa asuda seisukohale, et toetust kasutati eesmärgipärastel tingimustel. Projektis kavandatud tegevused tuleb ellu viia projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul. Projekti mõju, nt käibe-eesmärkide saavutamine, võib saabuda ka hiljem. Praegusel juhul oli vastustaja vaidlustatud otsuse tegemisel 4 aastat peale projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist veendunud, et projekti mõju ei saabu. Kaebaja ei ole tõendanud, et projekti mõju ja tulemus on saavutatud. Ka kaebaja 2013. a majandusaasta aruandest nähtub, et majandustegevust ei ole toimunud. 2) Arendustegevuse rahastamise tulemusel saab valmida tehnoloogia, mille kasutamisega kaasneb ressursisääst ning jäätmete ja saaste vähenemine. Taotluses märgitud käibenäitajad on toetuse saajale haldusakti kõrvaltingimusena siduvad. Vastustaja ei nõua käibeprognoosi täpset täitmist, kuid olukorras, kus toetuse saajal puudub majandustegevus, ei saa rääkida projektis läbiviidud tegevuste tulemusena müügitulu saavutamisest. Taotluse rahuldamisel võeti aluseks taotluses toodud käibenäitajad. 3) Meetme üheks eesmärgiks on tööstusomandi õiguskaitsetaotluste arvu kasv. Kuna projekti tegevused pidid olema ellu viidud projekti abikõlblikkuse perioodil, oli kaebajal kohustus taotleda sel perioodil tehnoloogilistele lahendustele õiguskaitset. Kaebaja ise seadis taotluses eesmärgiks patentide saamise. Kolm patenditaotlust (P200700020, P200700053, P200800009) on lõpetatud kaebajast olenevatel põhjustel (kaebaja ei tasunud vajalikke tasusid). Patenditaotluse P200900073 taotluse esitas kaebaja 22.09.2009, tegu on tagasi võetud, tagasivõetuks loetud või tagasi lükatud taotlusega. Sama taotluse esitas kolmas isik Springhill S.A 22.09.2010, seega vahetult pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu (31.05.2010). Kuna registritest nähtuvalt on kõik patenditaotlused loetud tagasivõetuks, ei kuulu kaebajale ühtki juriidiliselt kaitstavat õigust ühelegi tehnoloogilisele lahendusele. Sellist intellektuaalset omandit ei ole võimalik ka kommertsialiseerida. Intellektuaalse omandi õiguste kaitseta jätmine on olnud kaebaja teadlik tegevus. Kuna õiguskaitset leiutisele ei ole ja kaebaja ei saa oma tehnoloogilisi lahendusi litsentsida, ei saa arvesse võtta kaebaja viiteid koostööotsingutele. 4) 2011. ja 2012. a majandusaasta aruannetest nähtuvalt ei ole kaebaja tegevus majanduslikult jätkusuutlik. Kaebaja kasutas toetust mittesihipäraselt panga ees võlgnevuse tasumiseks, mistõttu tegi EAS 20.01.2011 toetuse osalise tagasinõude otsuse ja algatas 08.03.2012 täitemenetluse. Väited EAS-i põhjustatud majandusraskustest on alusetud, sest ka enne täitemenetlust oli kaebajal rahalisi raskusi ja tema suhtes oli algatatud teine täitemenetlus. Investori loobumine oli kaebaja äririsk ja seda ei saa arvesse võtta. Kaebaja viide kahjumi tekkimise asjaoludele kinnitab, et projekti omafinantseeringu suutlikkus oli nõrk. Omafinantseeringu tagamine on toetuse andmise üks tingimusi. Koostööd ülikooliga ei saa tõendada lähetusaruandega, mille koostab toetuse saaja ise.
6.Halduskohus tõlgendas kaebust selliselt, et kaebaja taotleb EAS-i 01.08.2014 otsuse tühistamist. Tallinna Halduskohus leidis 30.01.2015 määruses, et vaide esitamise tähtaja ületamiseks esinesid mõjuvad põhjused, mistõttu lõpetas EAS vaidemenetluse õigusvastaselt vaide läbi vaatamata jätmisega, ning kaebuse läbi vaatamata jätmiseks puudub alus. 5(11)
3-14-52660
7.Tallinna Halduskohus rahuldas 11.12.2015 otsusega Nordbiochem OÜ kaebuse. 1) Vaidlustatud otsusest ei selgu, milles seisneb kaebajale süüks pandav rikkumine. Vastustaja märkis otsuses, et eksperdi hinnangu kohaselt on projektiga arendatud valdkondlikku teadust ning loodud uusi teadmisi edasisteks arendustöödeks. Vastustaja leidis, et projekti raames viis kaebaja planeeritud tegevused ellu ning täitis seatud eesmärkidest osaliselt esimesed kolm eesmärki. Otsusest ei selgu, millises osas on eesmärgid saavutamata. Kohtule kirjalikult esitatud täiendavates seisukohtades märkis vastustaja, et tehnoloogia väljatöötamise tulemuste saavutamises vaidlust ei ole (p 5). Seega saab järeldada, et kaebaja on täitnud kõik projekti eesmärkideks olnud tehnoloogiale seatud parameetrid, s.o projekti kolm eesmärki: tööstusliku tehnoloogia loomine PLA tootmiseks, kasutatavate piimhappe polümeeride sünteesimeetodite kirjeldamine ja vastavate eelkatsete teostamine laborimahtudes, oligomeeride, laktiidi ja PLA sünteesil projektis näidatud selektiivsuse taseme, konversiooniastme ja katalüsaatori kestuse saavutamine. See kinnitab kaebuse väidet haldusakti põhjenduste üldsõnalisusest. Toetuse saamise tingimuste ja kaebaja poolt tegelikkuses saavutatud tulemuste kohta selgelt ja üheselt arusaadavalt andmete esitamata jätmine vaidlustatud otsuses tingib ebaselguse, millistele tegelikele asjaoludele tuginevalt jõudis EAS otsuses toodud lõppjäreldustele. 2) Meetme määruse § 12 sätestab nõuded taotlusele ning selle sätte 1. lõike kohaselt peab taotluses sisalduv projekt vastama meetme eesmärkidele või nii meetme kui ka riiklike teadusja arendustegevuse programmide eesmärkidele. Seega viiakse meetme eesmärke ellu igas konkreetses taotluses sisalduva projekti eesmärkide kaudu. On ilmselge, et iga konkreetse projektiga, millele toetuse saamiseks esitatud taotlus on rahuldatud, ei viida ellu kogu laia spektrit meetme määruse eesmärkidest. Vaidlustatud otsuses on muu hulgas heidetud ette järgmist: „Ettevõtjate käive ega ka kõrge lisandväärtusega ja keskkonnasäästlike toodete ning teenuste osakaal ettevõtjate käibes ei ole suurenenud. /.../ Samuti on eesmärk täitmata ressursisäästu ning saasteheite ning jäätmetekke osas“. Otsusest ei selgu, millised projekti eesmärgid on seeläbi täitmata. 3) Esitatud projekti kohaselt oli selle üheks eesmärgiks tehnoloogilistele lahendustele intellektuaalse omandi õiguste (peamiselt patendid) saamine. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt ei ole tehnoloogiliste lahenduste tulemina saavutatud patente, mistõttu ei ole projekt täitnud oma eesmärke. Otsusest ei selgu patentide kui intellektuaalse omandi õiguskaitse puudumise tõttu projekti eesmärkide tervikuna täitmata jäämine. 4) Kohus ei saa üldjuhul asuda ise haldusakti resolutsiooni põhjendama õiguslike ja faktiliste alustega, mida haldusorgan oma haldusaktis ei ole selle andmisel märkinud. Vaidlustatud haldusakti rikkumised on niivõrd tõsised, et ei võimalda haldusakti õiguspärasuse sisulist kontrollimist. Ülaltoodust tulenevalt ei pea kohus vajalikuks peatuda kaebuse teistel väidetel ja vastustaja vastuväidetel. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
8.EAS palub apellatsioonkaebuses (täiendatud 13.10.2016) halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised. 1) Halduskohus on ebaõigesti kohaldanud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 ning järeldanud, et tagasinõude otsus on põhjendamata. Vaidlustatud haldusaktis sisalduvad peamised põhjendused ja kaalutlused haldusakti andmise kohta ning haldusakt on õiguspärane. Väär on halduskohtu järeldus, et vaidlustatud otsusest ei selgu, milles konkreetselt seisneb kaebajale süüks pandav rikkumine tema tegevuses. Otsusest nähtub üheselt, et kaebaja ei täitnud projekti eesmärke ning rikkumine seisneb esmajoones müügikäibe saavutamata jätmises ja intellektuaalomandi õiguste kaitse puudumises. Nende eesmärkide täitmata jätmine on sedavõrd 6(11)
3-14-52660 oluliseks rikkumiseks, mis õigustab toetuse tervikuna tagasi nõudmist. EAS toetab ettevõtja jätkusuutlikku tegevust ja tulemuste kestlikkust. Müügikäibe saavutamine ja intellektuaalomandi kasutuselevõtt toetavad otseselt meetme määruse § 2 p-des 1, 2 ja 4 sätestatud meetme eesmärke. Kuna kaebaja ei ole saavutanud müügikäivet (2010, 2011 ja 2012 majandusaasta käive oli 0 eurot) ega ole võtnud kasutusele intellektuaalomandit, ei ole meetme eesmärgid täidetud. Kohus hindas vääralt tõendeid müügikäibe näitajate kohta. Need tõendid kinnitavad eesmärgi täitmata jätmist. 2) Vastustaja ei ole möönnud, et projekti eesmärgid on saavutatud. Lausest „tehnoloogia väljatöötamise tulemuste saavutamises vaidlust ei ole“ järeldas kohus vääralt, et projekti eesmärgid on saavutatud. Tuleb eristada projekti tegevusi ja tulemusi. Tulemustest on olulisimad ettevõtja jätkusuutlikkust iseloomustavad näitajad (müügikäive, sh ekspordikäive ja tehnoloogia kasutuselevõtt, st uue tehnoloogia müük). EAS on tagasinõude otsuses eristanud projekti tegevusi ja tulemusi. Tegevuste elluviimist on kinnitanud eksperdi hinnang, millele on tagasinõude otsuses viidatud. Projekti eesmärke ei ole saavutatud aga seetõttu, et projekti tegevusel puudub oodatav mõju. 3) EAS on vaidlustatud otsuses rikkumist põhjendanud. Otsuses on toodud ettevõtja majandusnäitajad ja seosed eesmärkide saavutamisega, näidatud on prognoositud müügitulu ja tegelikkuses saavutamata jäänud müügitulu. Nõustuda ei saa hinnanguga, et iga projektiga, millele toetuse saamiseks esitatud taotlus on rahuldatud, ei viida ellu kogu laia spektrit meetme määruse eesmärkidest. Konkreetne projekt ei oleks saanud toetust, kui ta ei panustaks kõikidesse meetme eesmärkidesse. Meetmes rahastatakse arendustegevusi, mille tulemusel valmib tehnoloogia, mis võimaldab teha tooteid või tehnoloogiaid, mis edaspidi vähendavad ressursside säästmist (väiksem materjalide kulu), tekib vähem jäätmeid ja saastet. Seega oleks ka konkreetse projekti tulemusena pidanud kasvama ressursisääst, vähenema saasteheide ning jäätmeteke. Need meetme eesmärgid ei ole sõnastatud projekti eesmärkidena, kuid projekt panustab oma mõju kaudu ka nimetatud meetme eesmärkidesse. 4) Vaidlustatud otsuses ei leitud, et üksnes patentide puudumine tõi kaasa projekti eesmärkide tervikuna täitmata jätmise. Otsuses on sõnaselgelt välja toodud, et projekti mõju ettevõttele väljendub käibe kaudu ning seega tuleneb eesmärkide tervikuna täitmata jätmine projekti mõju (käibenäitajate kaudu) ja patentide puudumisest. 5) Toetuse tagasinõudmise aluseks on STS § 26 lg 2 p 7, sest toetuse saaja ei ole täitnud talle STS-ga või selle alusel antud õigusaktiga pandud kohustusi. Mistahes toetuse taotluse rahuldamise otsus on antud kõrvaltingimustega, sh on üheks tingimuseks täita projektist tulenevad eesmärgid. Taotleja määratletud ja EAS-i heakskiidu saanud projekti eesmärgid muutuvad toetuse saamisel toetuse saajale siduvaks. Projekti eesmärgid peavad panustama meetme eesmärkidesse, mis omakorda tulenevad Euroopa Komisjoni ja liikmesriigi vahelisest kokkuleppest – rakenduskavast. Teadus- ja arendustegevuse finantseerimine panustab arendusvõimekuse ja tootlikkuse kasvu eesmärki. Juba projektide valimisel hindamiskriteeriumide alusel on oluline valida välja need projektid, mis enim panustavad meetme eesmärkidesse ja nende kaudu Eesti riigi üldisematesse majanduslikesse huvidesse ja ühiskonna arendamisse. Projektide hindamisel on oluliseks faktoriks projekti mõju saavutamine, selle osakaal on 50% koondhindest. Lisaks on hindamisel üheks alamkriteeriumiks projekti tulemuste rakendamise võimalikkus, mis on oluline, hindamaks projekti võimalikku tulevast mõju kogu Eesti majandusele. Ilma müügikäibeta ei ole võimalik lugeda projekti eesmärke täidetuks isegi osaliselt, sest projekti eesmärkide täitmine eeldab jätkusuutliku ja uuenduslikku tehnoloogiat müüva ettevõtja teket. Käibenäitajad ja intellektuaalomandi kasutusele võtmata jätmine on mõõdikud, mille pinnalt on EAS hinnanud, et projekt ei ole saavutanud oma eesmärke. 7(11)
3-14-52660 6) Tagasinõude otsuse peamine etteheide kaebajale on see, et projekti elluviimisega ei ole saabunud mõju Eesti majandusele, kuna kaebaja ärimudel – kaitsta väljatöötatud tehnoloogia patentidega ja hakata tehnoloogiat litsentsilepingute alusel kasutusse andma – ei realiseerunud kaebajast tulenevatel põhjustel. Eesti riigi huvi on panustada vaid projektidesse, mis mõjutavad Eesti majandust positiivselt, mitte projektidesse, kus tehakse tegevused (arendatakse tehnoloogia), kuid tehnoloogiat turule ei viida. 7) Vastuseks Nordbiochem OÜ seisukohtadele märgib vastustaja, et nn protsendi alusel tagasinõudeid (määruse nr 278 § 111 ja § 112) kohaldatakse üksnes rikkumiste puhul, kus tekitatud kahju suurust ei ole võimalik hinnata või on selle hindamine ebamõistlikult aja- või ressursimahukas. Perioodil 2001-2013 puudusid rakendussätted, mis sätestanuks piirsumma, millest väiksemat summat tagasi ei nõuta. Vastustaja ei ole tuginenud puhastulu teenimisele, mis omab tähtsust projektides, mis ei puuduta riigiabi. Kõnealuses meetmes antakse ettevõtjatele üksnes riigiabi. 8) Vastustaja soovib esitada tõendid selle kohta, et toetuse saajale tagati enne otsuse tegemist ärakuulamisõigus (koopia EAS-i kirjast ja ümbrikust, millel on märked hoiutähtaja möödumisel kirja tagastamisest EAS-ile, samuti AS Eesti Post e-kiri nimetatud saadetise liikumisest). Toetuse saaja väitis alles halduskohtu kohtuistungil, et tal ei olnud võimalik oma arvamust ja vastuväiteid esitada, kuna EAS ei teavitanud teda otsuse kavatsusest. Esitatud tõendid näitavad, et kiri oli toetuse saajale tema juriidilisel aadressil kätte toimetatud. Viide sellele kirjale sisaldus ka vaidlustatud tagasinõude otsuses.
9.Nordbiochem OÜ palub vastuses (täiendatud 19.10.2016) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata, jäädes kõigi varasemate seisukohtade juurde. 1) Projektis nimetatud tegevus oli teadustegevus. Projektis nimetatud eesmärkide näol oli tegu püstitatud hüpoteesidega. Arvestades teadustegevuse olemust, oli projekti kui teadustegevuse eesmärgiks nii hüpoteesi kinnitamine kui ümber lükkamine, seega on eesmärk saavutatud sellest sõltumata, kas hüpotees leiab kinnitust või mitte. Vastustaja ei lähtunud eesmärgi saavutamise määratlemisel hüpoteesile omasest tähendusest. Projekti eesmärgid olid saavutatud. Projekti eesmärgid tuleks lugeda saavutatuks isegi siis, kui projektis toodud eesmärkide (hüpoteesi) saavutamine oleks negatiivne. Teadustegevuse projektile toetuse andmise tegelik eesmärk on toetada projektis piiritletud teadustegevuse läbiviimist. Kui toetust on kasutatud sellise tegevuse rahastamiseks, on meetme ehk teadus- ja arendustegevuse projekti toetamise eesmärk saavutatud. EAS ei ole vastupidist tõendanud. Kuna kaebaja lähtus oma tegevuses mh teaduslikkuse kriteeriumitest ning EAS oli sellest teadlik, oli EAS-ile algusest peale teada, et projekti raames tegeleb kaebaja teadus-, mitte rakendusuuringutega ning sisuliselt oli EAS sellega nõustunud. 2) Tulu mittesaamine ei saa olla tagasinõudmise aluseks. Vastupidi, STS § 26 lg 2 p 8 võimaldab toetuse tagasi nõuda, kui toetuse saaja on tulu teeninud. Kui meetme määrus on STSiga vastuolus, tuleb kohaldada STS-i. 3) Meetme määruse §-s 2 nimetatud eesmärgid ei ole toetuse saaja suhtes kohalduvad kohustused. See säte määratleb toetuse andja tegevuse eesmärgi ja on seega toetuse andja kohustuseks, kuid ei mõjuta kuidagi toetuse saaja kohustusi. Samas on kaebaja tegelikkuses ka selles sättes nimetatud eesmärgi saavutanud. Nordbiochem OÜ suhtes saaks põhimõtteliselt kohalduda üksnes meetme määruse §-st 2 tulenev protsessieesmärk, mille kaebaja on täitnud – ta on loonud uusi konkurentsivõimelisi tehnoloogiaid. Sellest sättest tulenevat tulemuse eesmärgi saavutamist ei saa kaebajalt teadustegevusega tegelemise tõttu igal juhul nõuda. Kaebaja ei saa vastutada mõju eest, mida saavutatud protsessi eesmärk omab järgneva meetme eesmärkidele. 8(11)
3-14-52660 4) Vastustaja on valesti tuginenud õiguslikule alusele, põhjendades tagasinõude otsust sellega, et kaebaja ei saanud projekti tulemusena tulu ega saavutanud meetme määruse § 40 lgst 2 tulenevat meetme eesmärki. See aga ei näita, et kaebaja ei oleks kasutanud toetust ettenähtud tingimustel ehk viinud projekti nõuetekohaselt ellu. Seega ei ole täidetud STS § 22 p 2 ja meetme määruse § 23 p-de 2 ja 4 kohaldamise eeldused. Otsuses sisaldub küll viide STS § 26 lg-le 1 ning määruse nr 278 § 10 lg-le 1, kuid nende kohaldamist ei ole otsuses üldse põhjendatud. Seega on otsus olulises osas motiveerimata. 5) EAS peab tuvastama, kas toetuse saaja tegevuse/tegevusetuse tõttu on talle tekkinud kahju. Kogu toetuse tagasinõudmine ei ole põhjendatud, sest väidetava rikkumise tagajärjel tekkinud kahju suurus ei saa vastata kogu toetuse suurusele. Maksimaalne kahju suurus jääks tõenäoliselt alla STS § 26 lg 6 alusel kehtestatud miinimumsumma, mis võimaldaks tagasinõude otsuse jätta tegemata. 6) Kaebaja on esitanud mitmeid patenditaotlusi, millele on omistatud A1 kategooria. Kõigi tehtud uuringute tulemusel lõi kaebaja uue ja majanduslikult efektiivse lahenduse, mis ei olnud naftahindade järsu languse tõttu siiani konkurentsivõimeline. Tulenevalt polüetüleeni aktsiisitõusust, võib kaebaja lahendus saavutada turueelise, millega kaebaja praegu ka tegeleb. Kaebaja on sõlminud mitmeid koostööleppeid ja eelkokkuleppeid nii äriühingute kui ülikooliga. Isegi kui leida, et kõik eesmärgid ei ole saavutatud, ei saa asuda seisukohale, et kõik eesmärgid on saavutamata. EAS on oma tegevusega raskendanud kaebaja turustustegevust ega ole tulnud vastu ühelegi ajatamise ettepanekule. 7) Taotlus tõendite vastuvõtmiseks tuleb jätta rahuldamata, sest need ei oma asja lahendamisel tähtsust ning neist ei nähtu, kes, kus ja millal vastava kirja vastu võttis.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus rahuldab EAS-i taotluse täiendavate tõendite võtmiseks asja materjalide juurde. HKMS § 198 lg 2 p 3 kohaselt tuvastab ringkonnakohus halduskohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid mh juhul, kui tõendile ei saanud varem viidata muul mõjuval põhjusel. Vastustaja on põhistanud, miks ta kõnealuseid dokumente varem ei esitanud. Esitatud dokumendid lükkavad ringkonnakohtu hinnangul ümber kaebaja poolt halduskohtu istungil esitatud väite ärakuulamisõiguse tagamata jätmisest, sest nendest nähtuvalt on tähitult Nordbiochem OÜ-le saadetud kiri hoiutähtaja möödumisel 26.06.2014 EAS-ile tagastatud (kd II tl 151). Riigikohus on korduvalt rõhutanud juriidilise isiku kohustust korraldada oma registrijärgsel aadressil posti pidev vastuvõtmine selleks pädeva isiku poolt ning selgitanud, et kui postiasutusel ei ole võimalik dokumenti üle anda, tuleb dokument lugeda kättetoimetatuks tähtkirja saabumise kohta teate jätmise hetkest (nt Riigikohtu 19.12.2007 lahend nr 3-3-1-75-07, p 15). Asjaolu, kas ja kellele on kiri seejärel uuesti kätte toimetatud, ei kummuta tagantjärele eeldust kirja kättetoimetamisest juba esmakordse tähtkirja kohta teate jätmisega. Küsimus ärakuulamisõiguse teostamisest ei oma praegusel juhul ka määravat tähendust. Õige on vastustaja viide, et kõnealuse kirja olemasolule tugines EAS juba tagasinõude otsuses (otsuse lk 3, viimane lõik) ning kohtule esitatud kaebuses ärakuulamisõiguse tagamata jätmist ette ei heidetud.
11.Asjas on vaidlus kaebajale makstud toetuse tagasinõude otsuse õiguspärasuse üle. Kaebaja leiab, et tagasinõude otsus ei olnud piisavalt põhjendatud ning otsuse tegemise eeldused on täitmata, sest kaebaja oli kõik projekti eesmärgid täitnud. Halduskohus rahuldas kaebuse, nõustudes kaebajaga, et tagasinõude otsus on olulises osas motiveerimata, ning leidis, et seetõttu ei ole võimalik haldusakti õiguspärasust sisuliselt kontrollida. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu menetluslik etteheide tagasinõude otsusele ei ole põhjendatud ning otsus ei ole selliste motiveerimispuudustega, mis tooksid kaasa selle ebaselguse ja tühistamise. Kuna 9(11)
3-14-52660 pooled on saanud halduskohtule ja ringkonnakohtule esitada oma seisukohad ka tagasinõude otsuse sisulise õiguspärasuse osas, on võimalik asi lahendada ilma seda halduskohtule uueks otsustamiseks saatmata.
12.Otsuse põhjenduste kohaselt esineb määruse nr 278 § 10 lg 2 p-s 4 sätestatud alus toetuse tagasinõudmiseks, sest kaebaja on rikkunud STS § 22 p-s 2, EAS-i 31.12.2008 toetuse andmise otsuse p-s 2.1 ning meetme määruse § 23 p-des 2 ja 4 sätestatud kohustusi. Otsuses on õigusliku alusena nimetatud ka STS § 26 lg 2 p-i 7, mille kohaselt võib tagasinõudmise otsuse teha, kui toetuse saaja ei ole täitnud talle STS-ga või selle alusel antud õigusaktidega pandud kohustusi. Tagasinõude otsuses esitatud põhjendused võimaldavad aru saada, mis põhjustel otsus on tehtud ja miks väljamakstud toetus tagasi nõutakse ning alusetu on kaebaja etteheide, et otsuses puuduvad õigusliku aluse kohaldamise motiivid ja kaalutlused.
13.Määruse nr 278 § 10 lg 2 p 4 kohaselt võib otsustaja toetuse saajalt toetuse osaliselt või täielikult tagasi nõuda, kui ilmneb, et projekti eesmärgi saavutamiseks kavandatud tulemusi ei saavutata. STS § 22 p 2 kohaselt on toetuse saaja kohustatud kasutama toetust ettenähtud tingimustel. Meetme määruse § 23 p-d 2 ja 4 sätestavad, et toetuse saaja on kohustatud viima projekti ellu taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt ning kasutama toetust vastavuses esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega. EAS-i 31.12.2008 otsusest tulenes toetuse saajale kohustus kasutada toetust taotluses ning meetme määruses sätestatud tingimustel ning eesmärkidel (p 2.1). Ringkonnakohtu hinnangul on tagasinõude otsuses piisavalt põhjendatud, miks on kaebaja vastustaja hinnangul neis sätetes nimetatud kohustusi rikkunud, jättes täitmata projekti eesmärgid ning saavutamata planeeritud käibe. Põhjendusi ei saa pidada üldsõnaliseks. Hinnates projekti eesmärkide täitmist, on vastustaja kaebaja 2010-2012 majandusaasta aruannete põhjal tuvastanud, et neil aastatel oli kaebaja käive 0 eurot ning osaühingu enda esitatud andmetel puudus osaühingul majandustegevus ja tegevusala. Sellest järeldas vastustaja tagasinõude otsuses põhjendatult, et toetusel ning projekti tegevusel puudub mõju kaebaja ettevõtlusele. Vastustaja on välja toonud kaebaja prognoositud käibenumbrid ning võrrelnud neid tegelike käibenäitajatega. Samuti on vastustaja välja toonud kaebaja poolt taotluses seatud eesmärgid ning hinnanud nende täitmist. Ehkki vastustaja ei ole tagasinõude otsuses selgitanud, miks ta loeb esimesed kolm eesmärki täidetuks osaliselt ja mitte täielikult, ei mõjuta see lõppkokkuvõttes vastustaja järeldust, et kuivõrd tegevuste elluviimise järgselt ei ole projektil olnud ettevõtlusele käibe osas mõju ning tehnoloogiliste lahenduste tulemiks ei ole patente seatud, ei ole projekt oma eesmärke täitnud (otsuse lk 3, 1. ja 2. lõik).
14.Lisaks on otsuses piisavalt põhjendatud, miks ei ole projektiga täidetud meetme eesmärke, mis on loetletud otsuse lk-l 2 ning mille järgimise kohustus tulenes EAS-i 31.12.2008 otsusest. Meetme määruse § 2 lg 2 kohaselt on meetme eesmärgiks Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime suurendamine läbi uute toodete, teenuste, tehnoloogiate, tootearendusprotsesside arendamise või olemasolevate olulise täiustamise toetamise, mille tulemusena kasvab ettevõtjate käive (sealhulgas ekspordikäive), suureneb kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste osakaal ettevõtjate käibes, kasvab tööstusomandi õiguskaitsetaotluste arv ja ekspordi sihtriikides patenditaotluste esitamise aktiivsus, kasvavad ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniinvesteeringud, areneb ettevõtjate ja teadusasutuste vaheline koostöö. Tagasinõude otsuses on põhjendatud, miks on need eesmärgid täitmata (otsuse lk 3, 3. lõik). Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja käsitlusega sellest, et kuivõrd kaebaja tegeles üksnes teadustegevusega, ei saa nimetatud tulemuseesmärgid talle kohalduda või tegu on ainult EAS-ile kohalduvate kohustustega. Kaebaja ise esitas EAS-ile taotluse rakendusuuringu läbiviimiseks, määratledes seal, et ettevõtte tuleviku kasum tekib litsentside ja tehnoloogiate müügist (taotluse lk 3, p 1.1), nähes projekti tegevustena ette märkimisväärse hulga tööpäevi projekti majandusliku mõju eelduste analüüsiks (taotluse lk 15, p 7), kirjeldades 10(11)
3-14-52660 projekti oodatavat majanduslikku mõju (taotluse lk 17) ning prognoosides rahalist tulemust aastaks 2011 ja edasi (taotluse lk 18). Samuti hindas kaebaja taotluse lk-l 24, et tema väljatöötatavate tehnoloogiliste lahenduste eesmärgiks on taastuvate ressursside kasutamine ning vastavate lahenduste pakkumine keemiatööstusele. Taotlusest nähtuvalt on seega ka kaebaja ise seadnud projektile konkreetseid ning meetme määruse eesmärkidega ühtivaid tulemuseesmärke.
15.Kaebaja leiab, et taotluses seatud käibe-eesmärk ei saanud olla kaebajale siduv, sest tegu oli prognoosiga. Tagasinõude otsusest nähtuvalt ei ole otsuse aluseks mitte prognoositud käibe saavutamata jätmine iseenesest, vaid asjaolu, et käive puudus aastaid ning seega ei mõjutanud projekt kaebaja käivet ei planeeritud ega ka väiksemas mahus. Ringkonnakohus ei nõustu ka kaebaja etteheidetega seoses oma võimetusega tagada patentide saamine konkreetsel ajal. Ehkki patentide saamise ajahetke kaebaja mõjutada ei saa, saab ta teha kõik endast oleneva patendi saamiseks, eelkõige esitada vastava taotluse ning tasuda tasud. Tagasinõude otsuses on välja toodud, et esitatud patenditaotlused on tagasi võetud, tagasivõetuks loetud või tagasi lükatud. Kaebaja viitab lisaks kahe patenditaotluse esitamisele, mis nähtuvalt kohtu päringutest Euroopa Patendiameti kodulehe infosüsteemi on aga samuti loetud tagasivõetuks. Kaebaja nimetatud asjaolu, et üks taotlus on veel esitamata, ei muuda alusetuks vastustaja etteheidet seoses kaebaja passiivsusega patentide taotlemisel. Kaebaja seadis ka ise taotluses eesmärgiks patentide saamise ning selle eesmärgi saavutamiseks tulnuks tagada omalt poolt kõik võimalik, et patendid saaks kaebaja nimele registreerida. Kaebaja väide, et taotlus oli sõnastatud ekslikult ja tegelikult peeti silmas üksnes leiutise loomise eesmärki, ei ole selles kontekstis usutav. Seega on vastustaja õigustatult tuginenud ka asjaolule, et kaebaja ei ole patente registreerinud.
16.Alusetu on kaebaja projektiauditile tuginev etteheide seoses vastustaja sõnamurdlikkusega olukorras, kus projektiaudit ning vastustaja märkused selle kohta on tehtud aastal 2010, kuid kaebaja prognoosis majanduslikku tulemust alates aastast 2011. Lähtudes taotlusest, ei pidanudki vastustaja eeldama, et kaebaja saavutab majandusliku tulemuslikkuse enne prognoositud aastat. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et toetuse tagasinõudmise võimalus ei olnud kaebajale ettenähtav, sest EAS-i 31.12.2008 otsuses sisaldus viide toetuse tagasinõudmise võimalusele. Samuti sisalduvad otsuses kaalutlused, miks on toetuse tagasinõudmine põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga selles, et kaebaja väited EAS-i põhjustatud majandusraskustest on alusetud.
17.Eelnevat arvestades rahuldab ringkonnakohus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse apellatsioonkaebuse, tühistab halduskohtu otsuse ning teeb asjas uue otsuse, millega jätab Nordbiochem OÜ kaebuse rahuldamata. HKMS§ 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja on taotlenud menetluskulude jätmist kaebaja kanda ning esitanud apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud 15 euro suuruse riigilõivu tasumist tõendava maksekorralduse. Seega jääb kaebaja kanda ka vastustaja tasutud 15 euro suurune riigilõiv.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe
/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.