Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Einar Vene 27. oktoober 2016, Tartu 3-15-2226
Haldusasi
A.L. kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 22. mai 2015. a otsuse nr 12-6/216 ja 3. augusti 2015. a vaideotsuse nr 12-4/15/126-2 tühistamiseks ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 19. mai 2015. a otsuse nr 12-6/209 ja 3. augusti 2015. a vaideotsuse nr 12-4/15/125-2 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 26. novembri 2015. a otsus A.L. apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja A.L. Esindaja v.-adv Armand Reinmaa Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
RESOLUTSIOON
1.Jätta A.L. apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 26. novembri 2015. a otsus muutmata.
2.Jätta A.L. apellatsiooniastmes kantud menetluskulud summas 1297,50 eurot tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 28. november 2016).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 2. detsembri 2013. a otsusega nr 12-6/10150 määrati A.L. le 2013. a taotletud ühtne pindalatoetus summas 2672,68 eurot. PRIA
novembri 2014. a otsusega nr 12-6/841 tunnistati kehtetuks 2. detsembri 2013. a otsus ning määrati A.L. osaliselt ühtne pindalatoetus summas 1425,06 eurot. Sama otsusega nõuti tagasi alusetult makstud ühtne pindalatoetus 1247,62 eurot. PRIA 22. mai 2015. a otsusega nr 12-6/216 tunnistati kehtetuks PRIA 18. novembri 2014. a otsus, millega nõuti A.L. tagasi 1247,62 eurot. Sama otsusega jäeti rahuldamata A.L. ühtse pindalatoetuse taotlus ja nõuti taotlejalt tagasi
alusetult makstud ühtne pindalatoetus summas 1241,07 eurot. A.L. esitas nimetatud otsusele vaide, mis jäeti PRIA 3. augusti 2015. a vaideotsusega nr 12-4/15/126-2 rahuldamata. PRIA 7. jaanuari 2014. a otsusega nr 12-6/12 määrati A.L. 2013. a taotletud ebasoodsamate piirkondade toetus summas 540,75 eurot. PRIA 11. novembri 2014. a otsusega nr 12-6/676 tunnistati kehtetuks 7. jaanuari 2014. a otsus ning jäeti rahuldamata isiku ebasoodsamate piirkondade toetuse taotlus. Sama otsusega nõuti A.L. tagasi alusetult makstud ebasoodsamate piirkondade toetus 540,75 eurot. PRIA
19.mai 2015. a otsusega nr 12-6/209 tunnistati kehtetuks PRIA 11. novembri 2014. a otsus, jäeti rahuldamata A.L. ebasoodsamate piirkondade toetuse taotlus ning nõuti isikult tagasi alusetult makstud toetus 540,75 eurot. A.L. esitas nimetatud otsusele vaide, mis jäeti PRIA 3. augusti 2015. a vaideotsusega nr 12-4/15/125-2 rahuldamata.
2.A.L. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse eeltoodud otsuste ja vaideotsuste tühistamiseks. Kaebuse põhjendused:
2.1.Otsus toetuse tagasinõudmisest ei ole õiguspärane. Sellest ei nähtu kaalutlusi, millele tuginedes on leitud, et pindala on deklareeritud valesti. Maad kasutati heinamaana. Põhjendamata on väide, et deklareeritud pindala on suurem kui kindlaksmääratud pindala. Vaideotsuses on esitatud seisukohti, mis otsusest ei nähtu.
2.2.Kaebajale ei ole PRIA järelepärimisi teinud, kuigi vastustaja on märkinud vastupidist. Vastustaja on rikkunud kaebaja õigust olla ära kuulatud.
3.Tartu Halduskohtu 26. novembri 2015. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Otsuse põhjendused:
3.1.PRIA nõudis toetuste tagastamist põhjusel, et toetustaotlustel märgitud põldude pindalad on suuremad kui kaebaja abikõlbliku põllumajandusmaa kogupind. PRIA on vaideotsustes selgitanud, et ortofotodelt on selgelt tuvastatavad alad, mille kaebaja on deklareerinud põllumaana, kuid mis tegelikkuses on kasutatavad teena, sõnniku või põhu ladustamiseks või võsastunud. Kaebaja deklareeritud põllumassiivi nr 62459985043 piiri muudeti 2013. a tehtud ortofoto alusel
6.märtsil 2014. Põllumassiivi pindalast arvati välja võsaga kaetud mittetoetusõiguslikud alad, mille tulemusena vähenes põllumassiivi pindala 1,47 hektarini. 17. märtsil 2014 muudeti põllumassiivi nr 62559910293 piiri ning jagati see kaheks uueks põllumassiiviks nr 62559910293 (pindalaga 9,99 ha) ja nr 62559903700 (pindalaga 2,37 ha). Põllumassiivi pindalast arvati välja mittetoetusõiguslikud alad – tee ning alad, mida kasutati põhu või sõnniku ladustamiseks. Kaebaja ei ole ei vaide- ega kohtumenetluses väitnud, et PRIA oleks eksinud põllumassiividel mittetoetusõiguslike alade kindlaksmääramisega või et ortofotod ei kajastaks toetusperioodil eksisteerinud olukorda. Põllumassiivide nr 62459985043 ja nr 62559910293 2013. a kaardi ja sama ala 2014. a põllumassiivide kaardi võrdlemisel on selgesti tuvastatav, millised alad on vastustaja põllumassiivide hulgast välja arvanud ning et esimesena nimetatud põllumassiivi pindala on vähendatud 1,56 hektarilt 1,47 hektarini ja teise põllumassiivi puhul on pindala vähenenud 16,11 hektarilt 12,36 (2,37+9,99) hektarini. Seega on nende põllumassiivide pindala kokku 3,84 ha väiksem kaebaja toetustaotluse esitamisel deklareeritust.
3.2.Vastustaja on kaebaja taotletud otsetoetuse vähendamisel tuginenud komisjoni määruse (EÜ) 1122/2009 art 58 lg-le 1, mille kohaselt kui põllukultuurirühma puhul pindalatoetuse kavade jaoks deklareeritud pindala ületab kooskõlas sama määruse art-ga 57 kindlaksmääratud pindala, arvutatakse toetus kindlaksmääratud pindala alusel, millest lahutatakse kahekordne leitud erinevus, kui see erinevus on suurem kui 3% või kaks hektarit, kuid mitte rohkem kui 20% kindlaksmääratud pindalast. Kaevatavas otsuses on vastustaja lähtunud kindlaksmääratud pindalast (20,79 ha) ja vähendanud toetust kahekordsele pindalaarvestusele (3,84 ha·2=7,689 ha) vastava summa ulatuses. Seega on PRIA põhjendatult leidnud, et kaebajalt tuleb tagasi nõuda
varasemalt kindlakstegemata pinna eest makstud toetus ning lisaks toetuse vähendatud osa, kokku 1241,07 eurot.
3.3.Põllumajandusministri 6. aprilli 2010. a määrusega nr 43 kehtestatud „Ebasoodsamate piirkondade üheaastase toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ § 6 lg 1 järgi, kui PRIA on kontrolli käigus kindlaks teinud, et maa tegelik pindala erineb taotlusel märgitud pindalast, mille kohta toetust taotleti, ja kui toetuse taotleja ei esita kõiki § 4 lg 1 p-s 2 sätestatud andmeid põllumajandusmaa kohta, mida tal on õigus kasutada, kuid mille kohta ta ei taotle toetust, otsustab PRIA taotletud toetuse vähendamise komisjoni määruse (EL) nr 65/2011 art 16 kohaselt. Nimetatud määruse art 16 lg 3 ls 2 näeb ette, et kui maksenõudes deklareeritud pindala on suurem kui selle põllukultuurirühma kindlaksmääratud pindala, võetakse toetuse arvutamise aluseks põllukultuurirühma kindlaksmääratud pindala. Sama artikli neljandast lõikest tulenevalt arvestatakse pindalaerinevust eraldi iga toetusmeetme puhul. Seejuures ei anta toetust asjaomasele põllukultuurirühmale, kui erinevus on üle 20% kindlaksmääratud pindalast. Ebasoodsamate piirkondade toetuse PRIA kindlaksmääratud toetusõiguslik pindala oli kokku 17,79 ha. Kuna pindalaerinevus (3,34 ha) moodustab sellest rohkem kui 20%, jättis PRIA põhjendatult kaebaja taotluse rahuldamata ja nõudis eelnevalt makstud toetuse tagastamist täies ulatuses.
3.4.Toetuse tagasinõudmist ei piiranud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 67 lg 2 regulatsioon. PRIA maksis kaebajale toetust olukorras, kus tegelike faktiliste asjaolude pinnal oli vastustajal õigusnormidest tulenev kohustus toetuse maksmisest osaliselt või täielikult keelduda. PRIA tugines toetuse määramisel kaebaja esitatud andmetele põllumaa pindala kohta. Seega pidi kaebaja olema teadlik, et tema poolt põllumaana deklareeritud maa osaliselt ei ole põllumaana kasutuses ega ole seega käsitatav toetusõigusliku pinnana. Järelikult ei ole kaebaja tulenevalt HMS § 67 lg 4 p-st 4 õigustatud tuginema usaldusele toetustaotluste hilisema rahuldamata jätmise otsustamisel.
3.5.Halduskohus leidis, et kaevatavad otsused on piisavalt motiveeritud.
3.6.Rikutud ei ole kaebaja õigust olla ära kuulatud.
3.7.Halduskohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.
4.A.L. esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsuse tühistada ning apellatsioonkaebuse rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused:
4.1.Kaebaja selgitas 17. novembri 2015. a seisukohas, et PRIA-l oli asjakohatu esitada 2014. a ortofotosid tõendamaks 2013. a maakasutust. Kaebaja on kinnitanud, et kogu kõnealune maa oli kasutuses heinamaana ja vastas toetusnõuetele. PRIA ei ole teostanud täiendavat kontrolli, näiteks kohapealset kontrolli või vestlust kaebajaga. Kaebaja ei oleks pidanud tutvuma uuendatud kaartidega PRIA võrguaadressil olukorras, kus kaebaja ei taotlenud 2014. a enam mistahes toetusi.
4.2.Halduskohus ei hinnanud ortofotot tõendina objektiivselt ja jättis kaebaja vastuväited arvesse võtmata, kuigi vastuolude ilmnemisel oleks ta pidanud lähtuma halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 59 lg-st 1, st tõendamiskoormus oli PRIA-l. Halduskohus rikkus selgitamiskohustust ja uurimisprintsiipi. Lisaks on vastustaja halduskohtule esitanud ebaõigeid andmeid 2014. a põllumassiivide kaardil, millele taotlejana on märgitud A.L. . Kaebaja ei ole mistahes taotlust 2014. a põllumassiivide osas esitanud.
4.3.Vaidlustatud otsused ei ole piisavalt motiveeritud. Siinkohal ei saa juhinduda Riigikohtu lahendist nr 3-3-1-16-14, kuna asjas ei koostatud paremusjärjestust ning õigus toetuse saamiseks oli sisuliselt vaid kaebajal.
4.4.Ära kuulamata jätmine mõjutas vaidlustatud otsuste õiguspärasust.
5.PRIA vastuses palutakse apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Vastuse põhjendused:
5.1.Põllumassiivide muudatused on tehtud 2013. a ortofoto alusel. Põllumassiivide piiride uuendamise järgselt 2014. a viidi läbi 2013. a toetustaotluste täiendav kontroll, mille käigus võrreldi uuendatud põllumassiivide piiresse jääva abikõlbliku põllumajandusmaa võimalikku maksimaalset pindala 2013. a taotletud põldude pindalade suhtes. Kontrolli käigus selgus, et
osaliselt olid toetustaotlustel märgitud põldude pindalad eraldi võttes või kokku suuremad kui uuendatud põllumassiivide abikõlbliku põllumajandusmaa kogupind. 2014. a orfotosid taotleja põldude kohta ei tehtud. 2013. a ortofotol on olukord võsastunud alade, teede ja sõnniku või põhu ladustamiseks kasutatud alade osas sama ning nimetatud olukord on püsinud sellisena ka 2013. a eelnevatel aastatel, kuid 2014. a muudetud/täpsustatud väljatrükk kajastab taotleja põldudel püsinud olukorda selgemini. Asjaolu, et taotleja põldudel 2013. a halduskontrolli ei teostatud ja seega rikkumisi ei tuvastatud, ei tähenda, et 2013. a olid alad toetusõiguslikud. 2014. a ortofotolt nähtuvad väljajäetud alad ei saanud tekkida ühe aastaga, kuna põllumassiivide väljatrüki kaart 2013. a kajastab PRIA andmebaasist nähtuvalt tegelikult muutumatut olukorda ka eelnevatel aastatel taotleja põldudel.
5.2.Kaebaja ei ole esitanud seisukohti, mis kummutaksid seda, et väljaarvatud põllumassiivid oleks olnud toetuskõlblikud.
5.3.Kaebaja taotles 16. novembril 2011 ebasoodsamate piirkondade toetust. Korra § 3 lg 4 kohaselt pidi ta vähemalt viis aastat tegelema ebasoodsamas piirkonnas põllumajandusega alates toetuse väljamaksmisest. 2011. a taotletud ebasoodsamate piirkondade toetus on kaebajale välja makstud 2012. a jaanuaris. Seega kestis kaebajale ebasoodsamate piirkondade toetuse kohustusperiood kuni jaanuarini 2016 ning PRIA oli õigustatud kontrollima nimetatud toetusega kaasnevaid nõudeid veel ka 2015. a. Seega on põhjendamatu väita, et 2014. a ei pidanud kaebaja enam ebasoodsamate piirkondade toetusega seonduvaid kohustusi täitma.
5.4.Halduskohus hindas esitatud tõendeid õigesti. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis oleks andnud aluse teistsuguse otsuse tegemiseks.
5.5.Vaidlustatud haldusaktid on piisavalt motiveeritud.
5.6.Vastustaja ei ole rikkunud HMS § 40 lg-s 1 sätestatud ärakuulamisõigust. PRIA on teinud kõik endast oleneva, et teavitada kaebajat ja anda talle võimalus 2013. a taotlustes esitatud maakasutuse andmete õigsust täpsustada, kuid kaebaja ei ole seda võimalust soovinud kasutada. PRIA on proovinud kaebajat teavitada nii kirja, kui e-kirja kui ka telefoni teel andmete täpsustamise vajadusest, kuid ei saanud kaebajaga ühendust, mistõttu tehti otsus halduskontrolli tulemusel saadud (ortofotod) põllumassiivide andmete alusel.
5.7.Halduskohus ei ole selgitamiskohustust ega uurimispõhimõtet rikkunud. Kaebaja on kasutanud vandeadvokaadi abi, mistõttu ei tekkinud halduskohtul selgitamiskohustuse vajadust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses esitatud seisukohtadega ega pea neid vajalikuks korrata (halduskohtumenetluse seadustiku – HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
8.Kaebaja hinnangul on vastustaja ebaõigesti järeldanud, et tegemist oli mittetoetuskõlbliku maaga, mis tingis toetuskõlblike põllumassiivide vähendamise. Kaebaja kinnitab, et ta on kasutanud talle kuuluvat maad heinamaana. Asja materjalidest selgub, et 2014. a teostati 2013. a toetustaotluste täiendav kontroll, mille käigus võrreldi uuendatud põllumassiivide piiridesse jääva abikõlbliku põllumajandusmaa võimalikku maksimaalset pindala 2013. a taotletud põldude pindalade suhtes. Ka vaidlustatud otsustes on viidatud, et tulenevalt Euroopa Komisjoni (EÜ)
30.novembri 2009. a määruse nr 1122/2009 art 6 lg-st 1 teostab PRIA regulaarselt registritoiminguid uuendamaks põllumassiivide piire ja pindalasid uute ortofotode andmete, katastriüksuse piiride, maakasutusotstarbe piiride ning põllumajanduslike majapidamiste piiride alusel. Kaebaja on seisukohal, et toetuse tagasinõudmise otsused tehti toetudes 2014. a ortofotodele tõendamaks 2013. a maakasutust. Vastustaja on vastuses apellatsioonkaebusele selgitanud, et ortofoto 2014. a väljatrükk kajastab tegelikult 2013. a olukorda. Põllumassiividest
väljajäetud alad on 2014. a uuendatud 2013. a tehtud ortofotode alusel. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb esitatud ortofotosid (tl 38 ja 39) pidada asjakohasteks tõenditeks. Neid võrreldes on usutav, et juba 2013. a, mil kaebaja esitas taotlused toetuste saamiseks, eksisteeris olukord, mis andnuks alust toetuskõlblike põllumassiivide vähendamiseks. Kaebaja ei ole esitanud vastupidist kinnitavaid tõendeid, st väide, et kogu taotluse saamiseks esitatud ala oli toetuskõlblik, on põhjendamata. Kuna ortofotodelt on selgesti arusaadav tegelik maakasutus, ei oleks ka kohapealse kontrolli teostamine olnud vajalik ega andnuks teistsugust tulemust.
9.Vastustaja on õigesti märkinud, et kuna kaebaja esitas esmakordselt taotluse ebasoodsamate piirkondade toetuse saamiseks 2011. a, tuli tal korra § 3 lg 4 kohaselt vähemalt viis aastat tegeleda ebasoodsamas piirkonnas põllumajandusega alates toetuse väljamaksmisest. 2011. a taotletud ebasoodsamate piirkondade toetus maksti kaebajale välja 2012. a jaanuaris. Seega kestis kaebajale ebasoodsamate piirkondade toetuse kohustusperiood kuni jaanuarini 2016 ning PRIA oli õigustatud kontrollima nimetatud toetusega kaasnevaid nõudeid veel ka 2015. a. Seega on põhjendamatu väita, et 2014. a ei pidanud kaebaja enam ebasoodsamate piirkondade toetusega seonduvaid kohustusi täitma. Seetõttu on alusetu ka väide, et kaebajal puudus kohustus kontrollida, kas põllumassiiv, mille eest talle toetus määrati, vastab veel toetuskõlblikkuse kriteeriumidele või mitte. Seega sai eeldada, et kaebaja kontrollib jätkuvalt toetuse maksmise aluseks olevate andmete õigsust. Selgituseks kaebaja väitele, et vastustaja on esitanud ebaõigeid andmeid 2014. a põllumassiivide kaardil, kust taotlejana nähtub kaebaja nimi olukorras, kus kaebaja ei ole 2014. a ühtegi taotlust esitanud, on kaebaja nime olemasolu 2014. a põllumassiivide kaardil seletatav sellega, et 2014. a on korrigeeritud juba tegelikult 2013. a eksisteerinud faktilist olukorda ning 2013. a esitatud taotluse puhul oli taotlejaks kaebaja ise.
10.Ringkonnakohtu hinnangul on vaidlusalused otsused, millega kaebajalt nõuti määratud toetussummade tagastamist, piisavalt motiveeritud ning need vastavad HMS § 56 nõuetele. Kaebaja on märkinud, et praegune olukord ei ole võrdsustatav sellega, kui toetuste taotlejate osas koostatakse paremusjärjestus ning osad taotlused jäävad rahuldamata rahaliste vahendite puudumise tõttu. Praegusel juhul oli esitatud toetustele õigus ainult kaebajal. Järelikult ei kohaldu Riigikohtu halduskolleegiumi 10. aprilli 2014. a otsuse nr 3-3-1-16-14 p-s 18 võetud seisukoht, kus leiti, et käskkiri on piisavalt põhjendatud, kui see kajastab rahaliste vahendite puudumist kõigi taotluste rahuldamiseks, taotleja punktisummat, kohta paremusjärjestuses ja seda, mitu taotlust paremusjärjestuses rahuldati. Ringkonnakohus nõustub sellega, sest taotletud toetuste saamiseks ei tule konkureerida teiste taotlejatega ning taotlused ei jää rahuldamata piiratud rahaliste vahendite tõttu. Näiteks ebasoodsamate piirkondade toetuse saamise nõuded on välja toodud korra §-s 3 ja seal viidatud muudes õigusaktides. Ka vaidlustatud otsustest ei nähtu, et taotluse rahuldamata jätmise ja toetuse tagasinõudmise aluseks oleks olnud rahaliste vahendite nappus või asjaolu, et taotlejate osas oleks moodustatud paremusjärjestus, vaid ikkagi see, et toetusetaotluses esitatud põllumassiivid ei olnud toetuskõlblikud. See aga ei muuda ringkonnakohtu järeldust selle osas, et otsused ei oleks nõutavalt motiveeritud. Otsustes on viidatud sellele, et registritoimingute tulemusena selgitati välja abikõlbliku põllumajandusmaa täpsem pindala ning asjaolu, et taotleja oli esitanud toetuskõlbliku maana rohkem, kui tegelikult maad toetusnõuetele vastas. Otsustele on lisatud ka tabelid, kust nähtub, mil määral on vähendatud toetuskõlblikku maad ning mis on tinginud toetuse tagasinõudmise. Lisaks on otsustes esitatud ka õiguslik regulatsioon, millele tuginedes on taolised otsustused vastu võetud. Vastustaja on märkinud, et otsuse tegemise aluseks olevad põllumassiivide kaardid edastati kaebajale ka kirjadega ning lisaks on need kättesaadavad ka PRIA kodulehel.
11.Apellatsioonimenetluses on jätkuvalt vaidluse all kaebajale ärakuulamisõiguse tagamine. PRIA on korduvalt püüdnud kaebajat teavitada võimalikest üledeklareerimise juhtumistest 2013. a taotlustes. Nimelt saatis PRIA 13. augustil 2014 kaebajale järelepärimise, milles palus täpsustada
maakasutusandmeid 2013. a kohta. AS Omniva tagastas saadetud kirja märkega, et postkast puudub, mistõttu ei õnnestunud kirja adressaadini toimetada. Seejärel saatis PRIA järelpärimise
19.septembril 2014 e-kirjaga aadressile XX. Nimetatud aadress oli kättesaadav PRIA kliendiregistris. Ka sellele kirjale kaebaja ei vastanud, mistõttu üritas vastustaja teda kätte saada telefonitsi, helistades kaebajale 7. oktoobril 2014, kuid ka siis ei vastanud kaebaja telefonikõnele ning tagasi ka ei helistanud (PRIA 3. augusti 2015. a vaideotsused, tl 9p ja 21p). Seetõttu tegi PRIA otsused tuginedes halduskontrolli teostamise tulemusena saadud põllumassiivi andmetele. Ringkonnakohus leiab, et vastustaja pingutused kaebajaga enne toetuste tagasinõudmist kontakti saada olid piisavad. Ka taotlejale peab jääma teatud riisiko olukorras, kus haldusorgan on üritanud isikut teavitada, kuid taotlejast endast tulenevatest asjaolude tõttu ei ole taotleja mingil põhjusel haldusorganile teadaolevatel kontaktandmetel kättesaadav. Ringkonnakohtu hinnangul ei oleks ka olukord, mil kaebaja oleks saanud asja suhtes oma seisukohad haldusorganile teatavaks teha, muuta otsuseid, mis PRIA tuginedes faktilistele asjaoludele tegi.
12.Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 26. novembri 2015. a otsus muutmata. Kaebaja apellatsiooniastmes kantud menetluskulud summas 1297,50 eurot jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ls 1).
/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.