3-16-1095 27. oktoober 2016 Eda Muts NDATC OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 13.04.2016. a otsuse nr 13-6/202 tühistamiseks ja 26.02.2016. a muudetud maksetaotluse rahuldamise kohustamiseks. Kirjalik menetlus Kaebaja – NDATC OÜ, volitatud esindaja Henno Nurmsalu Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Resolutsioon
1.Jätta NDATC OÜ kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 28.11.2016. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
1.NDATC OÜ taotles maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringtoetust (taotlus viitenumbriga 664015390103), mis rahuldati. PRIA peadirektori 11.09.2015.a otsusega nr 13-6/1070 määrati toetus summas 150 000 eurot tegevusmaja ehitamiseks.
2.NDATC OÜ esitas 29.01.2016 PRIA-le maksetaotluse osaliselt tehtud investeeringu eest mahus 164 156,80 eurot vastavalt tasutud Antrelon Plus OÜ arvele nr 488 (tl 26) ja teostatud tööde aktile nr 1 (tl 25). Ehitustegevuse eelarve alajaotises nr 72 „Küte, ventilatsioon ja jahutus“ on kajastatud ka maaküttesüsteemi puudutavad tööd (küttetorustikud ja küttekehad) summas 22 780 eurot.
3.PRIA 25.02.2016. a paikvaatluse kontrolli protokolli nr 250869 (tl 33-34) kohaselt on investeeringuobjektil teostamata tööd jrk nr-ga 72 - küttetorustikud ja küttekehad.
4.NDATC OÜ esitas 26.02.2016 PRIA-le avalduse maksetaotluse muutmiseks (tl 35). Muudetud maksetaotlus esitati summas 141 376,80 eurot ning välja olid jäetud ehitustegevuse eelarve alajaotise 72 read summas 22 780 eurot.
5.PRIA koostas 13.04.2016. a otsuse nr 13-6/202, millega jättis välja maksmata NDATC toetuse summas 8 858,64 eurot ning tunnistas osaliselt kehtetuks 11.09.2015. a otsuse nr 13-6/1070 toetuse määramise kohta NDATC OÜ-le. Otsuse kohaselt tuleb kuludokumendid esitada pärast tegevuse täielikku või osalist elluviimist. Toetuse saaja on esitanud kuludokumendid aga enne tegevuse elluviimist, kuna kohapealse kontrolli käigus tehti kindlaks, et maakütte torustik oli paigaldamata ja maaküttepump puudus.
6.NDATC OÜ esitas PRIA 13.04.2016. a otsusele nr 13-6/202 vaide, mis jäeti rahuldamata PRIA 05.05.2016. a vaideotsusega nr 13-30.3/16/97-1.
7.NDATC OÜ esitas 31.05.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 13.04.2016. a otsuse nr 13-6/202 tühistamiseks ning 26.02.2016. a muudetud maksetaotluse rahuldamise kohustamiseks. Kaebuse esitaja põhjendused
8.Kaebuses ei nõustu kaebaja PRIA tõlgendusega Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014, 17.07.2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 rakenduseeskirjad seoses ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi, maaelu arengu meetmete ja nõuetele vastavusega (rakendusmäärus (EL) nr 809/2014), art 4 osas. Kaebaja on tegutsenud investeeringut ellu viies heas usus ja eksimus ei ole tingitud pettusekavatsusest. Tegemist on tähelepandamatusest tingitud ilmselge veaga maksetaotluses, mida kaebajal peaks olema õigus parandada. Vaieldavad objektid olid ehitaja poolt välja ostetud, kuid jäänud paigaldamata vaid ilmastikuolude sunnil. PRIA ei ole arvestanud taotleja selgitusi ega põhjendanud kohaldatava karistuse proportsionaalsust. Toetuse väljamaksmisest osalise keeldumise otsus rikub kaebaja õigusi saada toetust võrdsetel alustel teiste taotlejatega.
9.Kaebaja 23.09.2016. a täiendavate seisukohtade kohaselt annavad EL määrused võimaluse ilmselgete vigade korral taotluste parandamiseks või tagasivõtmiseks. Lähtuvalt eesmärgipärasuse ja proportsionaalsuse põhimõtetest tuleks taotlejal võimaldada maksetaotluse esitamist vaidlusaluse investeeringu osa kohta koos järgmise maksetaotlusega. Kaebaja hinnangul on vajalik eelotsuse küsimine Euroopa Liidu kohtult, kuna käesoleval juhul tuleb tõlgendada rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 art 4 kohaldamise võimalusi koostoimes art 3 sätestatuga. Vastustaja vastuväited
10.Vastustaja ei nõustu kaebusega ja palub jätta kaebus rahuldamata. Käesoleval juhul on tegemist maksetaotluse osalise tagasivõtmisega. Rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 art 3 lg 2 sätestab, et kui pädev asutus on toetussaajat lõikes 1 avastatud rikkumistest juba teavitanud või kui pädev asutus on teatanud toetusesaajale oma kavatsusest teha kohapealne kontroll või kui kohapealse kontrolli käigus avastatakse rikkumisi, siis ei lubata tagasivõtmisi kõnealuste
dokumentide nendes osades, mis on rikkumisega seotud. Käesoleval juhul see just nii ongi. Maksetaotlus on esitatud 01.02.2016. Toetuse saajat teavitati kohapealse kontrolli läbiviimisest 19.02.2016 ja kontroll viidi läbi 25.02.2016. Maksetaotluse paranduse (avaldus ja uus maksetaotlus) esitas toetuse saaja 26.02.16, s.o pärast kontrollist teavitamist ja selle läbiviimist. Rakendusmääruse sätete kohaselt ei ole antud juhul võimalik maksetaotlust enam parandada ega tagasi võtta. Kuigi kuludokumentide esitamine veel teostamata tööde eest oli kontrolli käigus kergesti tuvastatav, ei saa siin rakendada rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 art 4 ehk ilmse vea sätet, mis võimaldaks toetuse väljamaksmist. Toetuse saaja peab tööde vastuvõtmisel kontrollima ja olema veendunud tööde teostamises ning vastavalt sellele ka PRIA-le kuludokumendid esitama. Toetuse väljamaksmise välistab rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 art 3 lg 2.
11.Vastustaja 04.10.2016. a täiendavate seisukohtade kohaselt tuleneb Põllumajandusministri 13.03.2015. a määruse nr 25 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord“ (Põllumajandusministri määrus nr 25) § 17 lg-st 1, et kui toetuse saaja viib tegevuse ellu osadena, siis esitab ta kuludokumendid ka pärast seda kui see osa tegevusest on ellu viidud. Nimetatud kohustuse rikkumisel tehakse Põllumajandusministri määruse nr 25 § 18 lg 3 alusel toetuse maksmisest keeldumise otsus. Toetus on jäetud välja maksmata osaliselt, s.o osas, mille kohta kuludokumendid esitati enne tegevuse elluviimist. Seega ei ole mindud vastuollu proportsionaalsuse ja eesmärgipärasuse põhimõtetega. Kuna kaebaja esitas maksetaotluse paranduse pärast kontrollist teavitamist ja selle läbiviimist, st pärast rikkumise tuvastamist, siis ei saa teostamata tööde kohta esitatud kuludokumente tagasi võtta ja neid uuesti esitada tulenevalt rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 art 3 lg-st 2. Ühtlasi välistab rakendusmääruse art 3 lg 2 ka art 4 kohaldamise. Kontrolli käigus on tegemata tööd kergesti tuvastatavad, kuid see ei tähenda, et tegemist oleks ilmse veaga. Kohtu seisukoht
12.Kaebaja vaidlustab PRIA 13.04.2016. a otsust, millega jäeti osaliselt (summas 8858,64 eurot) välja maksmata kaebajale määratud toetus ja tunnistati vastavas osas kehtetuks varasem otsus toetuse määramise kohta. Toetus jäeti välja maksmata põhjusel, et kaebaja esitas kuludokumendid enne tegevuse elluviimist. Ühtlasi esitas kaebaja nõude 26.02.2016. a muudetud maksetaotluse rahuldamise kohustamiseks. Käesolevas asjas vaieldakse selle üle, kas kaebajal oli õigus esitada muudetud maksetaotlus, s.o sisuliselt maksetaotluse osaline tagasivõtmine pärast seda, kui vastustaja oli paikvaatluse käigus tuvastanud, et maksetaotluses kajastatud maaküttetorustik ja -pump ei olnud paigaldatud.
13.Rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 preambuli lg 3 näeb ette, et seni kuni pädev asutus ei ole teavitanud toetusesaajat toetuse- või maksetaotlustes avastatud vigadest ega oma kavatsusest teha kohapealset kontrolli, peaks toetusesaajal olema õigus oma toetuse- või maksetaotlused või nende osad igal ajal tagasi võtta. Teatavatel juhtudel, mille riiklik asutus heaks kiidab, peaks toetusesaajatel olema ühtlasi lubatud parandada toetuse- või maksetaotlustes või tõendavates dokumentides avastatud ilmseid vigu.
Rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 art 3 lg 1 kohaselt võib toetuse- ja maksetaotlused või muu deklaratsiooni igal ajal kirjaliku avaldusega täielikult või osaliselt tagasi võtta. Rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 art 3 lg 2 sätestab, et kui pädev asutus on toetusesaajat lõikes 1 osutatud dokumentides avastatud rikkumistest juba teavitanud või kui pädev asutus on teatanud toetusesaajale oma kavatsusest teha kohapealne kontroll või kui kohapealse kontrolli käigus avastatakse rikkumisi, siis ei lubata tagasivõtmisi kõnealuste dokumentide nendes osades, mis on rikkumisega seotud. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et maksetaotluse parandamine pärast rikkumise tuvastamist on antud juhul välistatud rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 art 3 lg 2 alusel. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et pädev asutus teatas toetusesaajale oma kavatsusest teha kohapealne kontroll ja 25.02.2016 toimunud kohapealse kontrolli käigus avastati rikkumine. Kuludokumentide esitamine veel teostamata tööde eest kvalifitseerub rikkumiseks nimetatud artikli mõttes. Kaebaja esitas maksetaotluse osalise tagasivõtmise taotluse 26.02.2016, s.o pärast vaatlusaluse rikkumise tuvastamist. Kuna rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 art 3 lg 2 välistab maksetaotluse tagasivõtmise selles osas, mis on rikkumisega seotud, siis oli pärast maaküttesüsteemi paigaldamata jätmise tuvastamist välistatud maksetaotluse tagasivõtmine vastavas osas.
14.Kaebaja hinnangul oli tegemist ilmse veaga maksetaotluses ning arvestades kaebaja tegutsemist heas usus peaks olema lubatud maksetaotluse parandamine vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 art-le 4. Rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 art 4 kohaselt võib toetusesaaja esitatud toetuse- ja maksetaotlusi ning muid tõendavaid dokumente parandada või kohandada pärast nende esitamist igal ajal, kui pädev asutus on avastanud konkreetse juhtumi üldisel hindamisel ilmse vea ja tingimusel, et toetusesaaja on tegutsenud heas usus. Pädev asutus võib ilmse vea avastada üksnes juhul, kui see on esimeses lõigus osutatud teabe üldise kontrolli käigus kergesti tuvastatav. Kohtu hinnangul ei ole rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 art 4 käesoleval juhul kohaldatav. Esiteks ei ole tegemist üldisel hindamisel avastatud ilmse veaga rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 art 4 mõistes, kuna kaebaja eksimust ei tuvastatud üldise dokumentide kontrollimise käigus, vaid kohapealse kontrolli käigus. Kohapealse kontrolli käigus avastatud eksimuste tagajärgi reguleerib sõnaselgelt rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 art 3 lg 2 („kui kohapealse kontrolli käigus avastatakse rikkumisi“), mitte art 4. Teiseks ei ole põhjendatud kaebaja väide heas usus tegutsemisest, kuna kütteseadmete paigaldaja Antrelon Plus OÜ selgitustest (tl 42) nähtub, et kaebaja oli teadlik kütteseadmete paigaldamata jätmisest, sest ostetud seadmed ja torustik hoiustati paigaldaja laos ilmastikuolude paranemiseni. Põllumajandusministri määruse nr 25 § 17 lg 1 kohaselt esitab toetuse saaja kuludokumendid pärast tegevuse täielikku või osadena elluviimist. Osadena elluviimise korral on kuludokumentide esitamine põhjendatud üksnes vastava osa elluviimise järgselt. Paigaldamata kütteseadmete puhul ei saa lugeda kütteseadmete osas töid teostatuks ega vastavat osa tegevusest elluviiduks. Kuna kaebaja oli teadlik kütteseadmete paigaldamata jätmisest ja ühtlasi kütteseadmete osas kuludokumentide ennatlikult esitamisest, siis ei ole tegemist heas usus tegutsemisega. Eeltoodust tulenevalt puudub vajadus eelotsuse küsimiseks.
15.Kohtu hinnangul on vaidlustatud haldusakt antud kooskõlas kehtiva õigusega. Vastustaja on lähtunud eesmärgipärasuse ja proportsionaalsuse põhimõtetest, kuna toetus on Põllumajandusministri määruse nr 25 § 18 lg 3 alusel jäetud välja maksmata üksnes osas, mille kohta kuludokumendid esitati enne tegevuse elluviimist. Vastustajal oli alus toetuse tühistamiseks toetuskõlbulikkuse kriteeriumite täitmata jätmise tõttu vastavalt Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014, 11.03.2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osas, otsetoetuste, maaelu arengu toetuse ja nõuetele vastavuse süsteemiga seoses kohaldatavatest maksetest keeldumise ja nende tühistamise tingimuste osas ning kõnealuste toetuste ja süsteemiga seotud halduskaristuste osas art 35 lg-le 1. Kaebaja viidatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013, 17.12.2013, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 art 59 lg 6 ja art 64 lg 2 punktid b ja d ei ole antud asjas kohaldatavad, kuna kaebaja eksimus ei kvalifitseeru eelnevalt toodud põhjustel ilmseks veaks ning kaebaja ei ole tõendanud, et ta ei ole süüdi kuludokumentide maksetaotluses ennatlikult esitamises.
16.Eeltoodut kogumis arvestades leiab kohus, et PRIA on õiguspäraselt jätnud kaebajale määratud toetuse summas 8858,64 eurot välja maksmata ja tunnistanud vastavalt osaliselt kehtetuks otsuse toetuse määramise kohta. Puudub alus 26.02.2016. a muudetud maksetaotluse rahuldamise kohustamiseks. Eeltoodud põhjustel jätab kohus kaebuse tervikuna, s.o nii tühistamis- kui ka kohustamisnõuetes rahuldamata.
17.Kaebaja menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitanud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.