Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Agu Timmi ja Tanel Saar 27. oktoober 2016, Tartu 3-16-1779 Vladimir Viira kaebus Tallinna Vangla vastu alusetu süüdistamisega põhjustatud kahju hüvitamiseks summas 3000 eurot Tartu Halduskohtu 26. septembri 2016. a määrus Vladimir Viira määruskaebus Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja Vladimir Viira
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 26. septembri 2016. a määrus muutmata.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
inimväärikuse alandamisega põhjustatud kahju hüvitamiseks summas 3000 eurot. Kaebuse kohaselt on kahju põhjustatud alusetu süüdistamisega, mille tagajärjel paigutati kaebaja ümber Tallinna Vanglast Tartu Vanglasse, ning sellega, et ta paigutati Tartu Vanglas kartserikambrisse (lukustatud kambrisse) ning etapeerimisel tekitati kiiruse ületamisega liiklusohtlikke olukordi ja käeraudadega vigastusi. Kaebusega koos esitas kaebaja taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
saamiseks rahuldamata, jättis kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu tasumiseks ja tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks. Menetlusabi taotluse lahendamisel leidis halduskohus järgnevat. Kaebaja esitas taotluse riigilõivust vabastamiseks 6. septembril 2016 ning kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõtte kohaselt oli tema menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu (6. mai 2016 5. september 2016) sissetulek 1310,30 eurot, millest vastavalt HKMS § 112 lg 1 p-le 1 kuulub
maha arvamisele 749,07 eurot, s.o mahaarvamised nõuete fondi 655,15 eurot, elektriseadmete kasutamise kulu 13,92 eurot ning vältimatud kulutused 80 eurot. HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel arvestatud kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on 280,62 eurot, s.o (1310,30-749,07)/4x2. Halduskohus märkis, et kuigi kaebaja on viidanud käeraudadega põhjustatud vigastusele, puudub antud juhul alus kohaldada riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p-i 12, kuna vastustaja tegevuse ja väidetava kehavigastuse vaheline põhjuslik seos on olematu – Tallinna Vangla väidetavalt alusetu süüdistus ei saa tuua kaasa kaebajale kehavigastuse tekitamist Tartu Vangla poolsel etapeerimisel. Halduskohus tegi kindlaks, et RLS § 60 lg 2 kohaselt tuleb kaebajal kaebuses esitatud 3000 euroselt hüvitamisnõudelt tasuda riigilõivu 90 eurot. Halduskohus leidis, et kuna riigilõiv ei ületa kaebaja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, ei ole menetlusabi andmine HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel lubatud ning seega jättis halduskohus rahuldamata kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
Halduskohus 18. oktoobri 2016. a määrusega võttis kaebaja määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata, täiendas halduskohtu 26. septembri 2016. a määruse põhjendusi ning edastas määruskaebus lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Halduskohus märkis, et vanglasisesele arvele ülekandel tehtud märge ei takista selle käsutamist kaebaja poolt vastavalt vajadusele. Väide, et kaebaja ei söö vangla pakutavat toitu terviseseisundi tõttu, ei ole menetlusabi andmise otsustamisel asjakohane, kuna tervishoiutöötaja ettekirjutusel kindlustatakse erivajadustega kinnipeetava dieettoitlustamine või antakse tavalisele toidunormile lisaks igapäevast lisatoitu. Seega ei pea kohus usutavaks, et kaebaja kulu toidule oleks põhjendatud eritoidu vajadusega. Kaebaja määruskaebuses esitatud täiendava väite osas, et talle on põhjustatud nii füüsilist kui moraalset tervisekahju, mistõttu ta pidi pöörduma psühhiaatri poole, jääb halduskohus kindlaks, et viide tervisekahjule ei ole antud juhul piisav riigilõivuvabastuse rakendamiseks, kuna vastustaja tegevuse ja väidetava kehavigastuse vaheline põhjuslik seos on olematu. Halduskohtul ei ole võimalik kaebuse piiritlemisel minna mööda sellest, et kaebaja hinnangul on kahju põhjustajaks olnud just Tallinna Vangla, kuigi kaebajale on korduvalt selgitatud Tartu Vangla ja Justiitsministeeriumi osa võimaliku kahju tekkimisel. Halduskohtu hinnangul on väidetav füüsiline tervisekahju ning väidetav moraalne tervisekahju seotud kaebuses just Tartu Vangla poolsel etapeerimisel põhjustatuga, kuid see on ilmselgelt liiga kauges väidetavas seoses Tallinna Vangla poolse alusetu süüdistusega. Isegi kui tõlgendada määruskaebuses esitatud väidet psühhiaatrilise ravi vajaduse kohta laiendavalt ka teiste kaebuse aspektide osas, oleks see siiski liialt paljasõnaline eelnimetatud lõivuvabastuste kohaldamiseks, kuna kohtupraktikas on kinnistunud põhimõte, et kui väidetav kehavigastus või terviserike on ilmselgelt põhjendamata, siis ei laiene sellele automaatselt riigilõivust vabastamine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tegemist ei ole
kehavigastuste või muu terviserikkega tekitatud kahju hüvitamise kaebusega RLS § 22 lg 1 p 12 mõttes. Arvestades, et määruskaebuses sisaldus täiendav väide seoses tervisekahju ja psühhiaatrilise abi vajadusega, täiendab kohus Tartu Halduskohtu 26. septembri 2016. a määruse põhjendusi käesoleva määruse põhjendustega.
nõustub halduskohtu 26. septembri 2016. a määruses esitatud seisukohtadega ega pea neid vajalikuks korrata (HKMS § 203 lg 1 ja § 201 lg 4). Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks.
tühistamiseks ning esitatud määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi
/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.