Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Agu Timmi, Tiina Pappel 25.10.2016, Tartu 3-16-1887 Jaak Reinomägi kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu 11.08.2016. a otsuse tühistamiseks Tartu Halduskohtu 05.10.2016. a määrus Jaak Reinomägi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Jaak Reinomägi Vastustaja Eesti Advokatuur
Määruse resolutsiooni peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse Eesti Advokatuuri aukohtu 11.08.2016. a otsuse tühistamiseks.
Halduskohus tagastas 27.09.2016. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel. Kohus leidis, et kaebaja ei ole advokatuuriseaduse § 18 lg-s 1 nimetatud huvitatud isik, kes saaks esitada aukohtu otsuse peale kaebuse halduskohtule, mistõttu kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda aukohtu otsuse tühistamist.
soovib riigi õigusabi seoses Tartu Halduskohtu 27.09.2016. a määrusega, millega tagastati tema kaebus ning millega kohus on väidetavalt rikkunud kaebaja õigusi. Kaebuse tagastamisega põhjustati kaebajale kannatusi. Kaebaja vajab kaitset kohtuniku ilmselge omavoli eest. Õiguste iseseisev käitamine pole kaebajale tagatud.
saamiseks rahuldamata, kuna halduskohus leidis, et kaebaja on riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p-i 1 mõttes isik, kes suudab ise oma õigusi kaitsta.
õigusabi halduskohtu 05.10.2016. a määrusele määruskaebuse koostamiseks. Kaebaja selgitab, et kaebajale ei ole iseseisev õiguste kaitsmine tagatud nii, et see oleks tõhus ja ei põhjustaks kaebajale kannatusi, mis ületavad need kannatused, mis paratamatult kaasnevad kaebaja kinnipidamisega. Kaebaja leiab, et temapoolne iseseisev õiguste kaitsmine üksnes soodustab õigusvastasust ning riigi õigusabi on vajalik selleks, et tagada kaebaja subjektiivsed õigused.
määruskaebusena halduskohtu 05.10.2016. a määrusele, võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Halduskohus selgitas, et kaebaja 09.10.2016. a avaldust tuleb mõista määruskaebusena halduskohtu 05.10.2016. a määrusele, kuna avaldusele on märgitud, et see esitatakse praeguses kohtuasjas, kuid kaebajal puudub käesoleva asja raames õigus esitada riigi õigusabi taotlust, kuna halduskohus juba lahendas kaebajale selles menetluses riigi õigusabi andmise küsimuse.
tema 09.10.2016. a avaldust tõlgendataks määruskaebusena halduskohtu 05.10.2016. a määrusele. Kaebaja soovib, et halduskohus lahendaks kaebaja 09.10.2016. a avalduse kui riigi õigusabi taotluse.
kaebaja 09.10.2016. a avaldust õigustatult määruskaebusena, kuna kaebaja põhjendused riigi õigusabi saamiseks on 09.10.2016. a avalduses samad, mis 04.10.2016. a taotluses ja seega ei annaks need halduskohtule alust jõuda riigi õigusabi taotluse lahendamisel määruskaebuse esitamisel teistsugusele seisukohale, kui ta jõudis riigi õigusabi taotluse lahendamisel kaebuse esitamisel, ning taotluse rahuldamata jätmisel võib alata uus määruskaebemenetlus, mis ei taga taotluse esitajale antud asjas kiiret ja efektiivset õiguskaitset ning ei oleks kooskõlas HKMS § 2 lg-st 2 tuleneva põhimõttega, et haldusasi tuleb lahendada mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Samuti ilmnes kaebaja 09.10.2016. a avaldusest kaebaja tahe vaidlustada Tartu Halduskohtu 05.10.2016. a määrust, ning põhjendused, miks taotluse esitaja leiab, et talle tuleks riigi õigusabi anda. Seega oli kaebaja 09.10.2016 taotluse tõlgendamine määruskaebusena põhjendatud.
kaebaja ei soovi, et tema 09.10.2016. a avaldust tõlgendataks määruskaebusena. HKMS § 2 lg 4 lause 2 sätestab, et kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole seega võimalik ringkonnakohtul
pärast kaebaja tegeliku tahte teada saamist kaebaja 09.10.2016. a avaldust määruskaebusena tõlgendada ning seda määruskaebe korras menetleda. HKMS § 207 lg 2 kohaselt, kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata. Käesoleval juhul leiab ringkonnakohus, et tulenevalt kaebaja täiendavatest selgitustest tema tahte osas, tuleb asuda seisukohale, et halduskohus on kaebaja 09.10.2016. a avalduse ebaõigesti määruskaebusena menetlusse võtnud.
tõlgendataks riigi õigusabi taotlusena, peab ringkonnakohus saatma asja tagasi halduskohtule, et halduskohus saaks kaebaja 09.10.2016. a avalduse riigi õigusabi taotlusena lahendada. Samas märgib ringkonnakohus, et asja materjalidest nähtuvalt võib kaebaja 09.10.2016. a riigi õigusabi taotlus olla korduv taotlus HKMS § 55 lg 3 mõttes ning sellisel juhul on halduskohtul õigus korduv taotlus nimetatud sätte alusel läbi vaatamata või tähelepanuta jätta. Ühtlasi peab kaebaja arvestama sellega, et asjas korduva riigi õigusabi taotluse esitamine ei pikenda kohtumääruse, millega kaebaja algne riigi õigusabi taotlus lahendati, edasikaebetähtaega ega ole ka edasikaebetähtaja ennistamise aluseks.
asja tagasi Tartu Halduskohtule menetluse jätkamiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.