J.R. kaebus avavanglasse paigutamisega seotud Viru Vangla tegevusetuse, 11.03.2016. a käskkirja nr 6-1/234, 18.04.2016. a vaideotsuste nr 6-12/64-2 ja 19.05.2016. a vaideotsuse nr 6-12/101-2 ning 31.03.2016. a käskkirja nr 6-3/386-D ja 06.04.2016. a käskkirja nr 6-3/409-D õigusvastasuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 03.11.2016. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus J.R. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja/apellatsioonkaebuse esitaja J.R. Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 03.11.2016. a otsus muutmata.
2.Jätta kaebaja apellatsiooniastme menetluskulu (riigilõiv) summas 15 eurot Eesti Vabariigi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 18.01.2018 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
1.Viru Vangla otsustas 17.02.2016. a käskkirjaga nr 6-1/151 (tl I-16) paigutada kaebaja karistuse kandmise jätkamiseks avavanglaosakonda. Viru Vangla tunnistas 11.03.2016. a käskkirjaga nr 6-1/234 (tl I-18-18p) 17.02.2016. a käskkirja kehtetuks, sest distsipliinirikkumiste kohta ajavahemikul 02.–07.03.2016 koostatud kaks ettekannet ei andnud vanglale piisavat alust oletada, et kinnipeetav ei pane toime uut õiguserikkumist.
2.Viru Vangla karistas 31.03.2016. a käskkirjaga nr 6-3/386-D (tl I-39-40p) kaebajat 02.03.2016 toime pandud suitsetamise eeskirjade rikkumise eest vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 82 lg-le 3 tuginedes viieks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Viru Vangla karistas 06.04.2016. a käskkirjaga nr 6-3/409 (tl I-42-43p) kaebajat vanglaametniku 07.03.2016. a korralduse täitmata jätmise eest vangistusseaduse (VangS) § 67 lg 1 alusel kahe ööpäeva pikkuse kartserisse paigutamisega.
3.Kaebaja esitas 17.03.2016 Viru Vangla 11.03.2016. a käskkirja nr 6-1/234 peale vaide, mille Viru Vangla jättis 18.04.2016. a vaideotsusega nr 6-12/64-2 (tl I-23-23p) rahuldamata. Kaebaja esitas 25.04.2016 Viru Vangla 31.03.2016. a käskkirja nr 6-3/386-D ja 06.04.2016. a käskkirja nr 6-3/409 peale vaide, mille Viru Vangla jättis 19.05.2016. a vaideotsusega nr 6-12/101-2 (tl I-25-25p) rahuldamata.
4.Kaebaja esitas 22.05.2016 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse (registreeritud 24.05.2016, tl I-1-8p, I-139-145p), milles palus tuvastada Viru Vangla tegevusetuse õigusvastasus kaebaja avavanglasse ümberpaigutamisel ja tunnistada Viru Vangla 11.03.2016. a käskkiri nr 6-1/234, 18.04.2016. a vaideotsus nr 6-12/64-2, 19.05.2016. a vaideotsus nr 6-12/101-2 õigusvastasteks ning tühistada 31.03.2016. a käskkiri nr 6-3/386-D ja 06.04.2016. a käskkiri nr 6-3/409-D. Kaebaja tõi välja, et soovib õigusvastasuse tuvastamist selleks, et taotleda Viru Vanglalt kaebajale tekitatud kahju hüvitamist. Viru Vangla tegevusetus kaebaja avavanglasse ümberpaigutamisel põhjustas kannatusi, mis ületavad need kannatused, mis kaasnevad paratamatult vangistusega. Viru Vangla käskkirjaga nr 6-1/234 aga rikuti süütuse presumptsiooni ega võimaldatud ennast kaitsta. Distsiplinaarkorras karistamise käskkirjade nr 6-3/386-D ja nr 6-3/409 osas leidis kaebaja, et pole õiguserikkumisi toime pannud. Kaebaja väitis, et ei ole sigarette maha visanud. Seejuures tõi kaebaja välja asjaolud, et tema ekspertiisi, riigi õigusabi ja videosalvestisega tutvumise taotlused jäeti rahuldamata, süü tuvastamisel tugineti puudulikult koostatud videosalvestise protokollile, kahtlusi ei kõrvaldatud, menetluse teostas ja karistuse määras sama isik. Ühest kambrist teise minekuks antud korraldus ei saanud olla avavanglasse ümberpaigutamise korralduse kehtimise tõttu seaduslik ja seega ei olnud seaduslik ka füüsilise jõu kasutamine. Karistuste määramisel ei arvestatud kaebaja halba tervislikku seisundit. Vaideotsused aga olid koostatud ametniku poolt, kes koostas eelnevad dokumendid ja teostas menetlused. Vaidemenetluses põhjustati kannatusi ja vangla pole karistuse määramisel arvestanud tema päevast päeva halveneva tervisliku seisukorraga. Kaebaja esitas hiljem halduskohtule kaebuse täienduse, milles nõudis hilisema kahju hüvitamise nõude tarbeks täiendavalt käskkirjade nr 6-3/386-D ja 6-3/409-D õigusvastasuse kindlakstegemist.
5.Viru Vangla palus kaebusele esitatud vastuses (tl I-57-58p) jätta kaebus vaideotsuste õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes läbi vaatamata ja ülejäänud osas rahuldamata.
Viru Vangla selgitas kinnipeetavate avavanglasse paigutamise põhimõtteid ning märkis, et avavangla osakonda paigutamine toimub järjekorra alusel ning see võimaldas 17.02.2016. a seisuga kaebaja reaalset paigutamist 21.03.2016 ja kaebajale oli seda ka selgitatud. Avavanglasse paigutamisel peab vanglal olema kindel veendumus, et isik suudab käituda õiguskuulekalt, kaebaja suhtes koostatud ettekanded aga selleks alust ei andnud.
6.Tartu Halduskohus jättis 03.11.2016. a otsusega (tl I-222-225p) kaebuse täies ulatuses rahuldamata ning jättis kaebaja taotlused tema poolt esitatud riigi õigusabi taotluste ja nendega seotud kriminaalmenetluste materjalide, Riigikohtu esimehelt riigi õigusabi andmise küsimuses saadud vastuse ning haldusasja nr 3-16-1887 kohtumääruse välja nõudmiseks ja toimikusse lisamiseks rahuldamata. Halduskohus leidis, et kinnipeetaval pole subjektiivset õigust nõuda enda avavanglasse või kinnise vangla avavanglaosakonda paigutamist ega määrata ära ka seda, kuna täpselt tuleb ümberpaigutamine pärast vastava otsuse langetamist teoks teha. Kaebaja poolt toime pandud õiguserikkumistele viitava teabe ilmnemine sai muuta vastustaja veendumust temast tulenevate uute õiguserikkumiste ohu osas ja anda õiguse jätta ümberpaigutamise otsus välja andmata. Vaidlusalune 11.03.2016. a käskkiri nr 6-1/234 lähtub sellise otsuse suhtes rakenduva kaalutlusõiguse piiridest ja eesmärgist ning miski halduskohtule esitatust ei kinnita ka vale otsustuse tegemiseni viinud kaalutlusvigade olemasolu. Viru Vangla 31.03.2016. a käskkirjaga nr 6-3/386-D märkis halduskohus, et sigarettide leidmise kohta on koostatud akt ning olemas on sündmust kajastavad videosalvestised. Salvestist saab pidada igati usutavaks, asjakohaseks ja oluliseks tõendiks, millele oli võimalik kaebaja süü tuvastamisel tugineda. Viru Vangla 06.04.2016. a käskkirja nr 6-3/409-D kohaselt keeldus kaebaja 07.03.2016 minemast talle määratud kambrisse, üritas ennast vigastada ning tema suhtes tuli kasutada füüsilist jõudu. Kaebajale antud korraldus tulenes Viru Vangla kodukorrast ja viienda üksuse põhimäärusest eelnimetatud sätetega antud õigusest. Meditsiiniosakonna tõendisse tehtud märge ülevaatusest keeldumise ja kaebuste puudumise kohta ei luba järeldada ülemäärase jõu kasutamist ning sellele ei viita ka juhtunut kajastavalt videosalvestiselt nähtuv. Kaebaja kohta koostatud ettekannetes kirjeldatu on käsitletav VangS § 67 lg-s 1 ja VSkE § 82 lg-s 3 sätestatud kohustuste ja keeldude rikkumisena ning tema süü mõlema rikkumise toimepanemises on tõendatud viienda üksuse vanemvalvurite ettekannete, videosalvestiste ja nende vaatamise protokollide ning 07.03.2016 toimunu osas veel ka teise üksuse valvuri õiendiga. Vastustaja poolt toimikusse esitatud distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtuvalt on mõlema menetluse puhul järgitud kõiki VangS § 64 lg-test 1, 2, 3, 4 tulenevaid nõudeid ning nii diskretsiooni piire ja eesmärki. Menetlused on läbi viinud vanglateenistuse ametnik, nende käik on VSkE § 97 lg-s 2 sätestatud nõuete kohaselt protokollitud, karistatut on teavitatud menetluste algatamisest, talle on võimaldatud end seletuste andmise läbi kaitsta ning karistused on määratud ettenähtud ühekuulise tähtaja ja sätestatud pädevuse piires. Seejuures on käsitletud nii süütegude asjaolusid kui karistatu seletustest tulenevat ning on arusaadavalt põhjendatud, miks on just kartserisse paigutamine võrreldes teiste karistusliikidega tema puhul kõige otstarbekam. Viie ja kahe ööpäeva pikkused kartserikaristused ei ole nii kaebaja isikut kui toime pandud rikkumiste olulist tähendust vangla julgeolekule arvestades ülemäära ranged ega koorma teda ebaproportsionaalselt.
Halduskohus leidis, et miski halduskohtule esitatust ei tõenda ka õiguse üldiste põhimõtete või otsustamist mõjutada võinud menetlusnõuete rikkumist distsiplinaarmenetluste käigus. Kaebaja on küll viidanud asjaolule, et karistuse määras sama ametnik, kes viis läbi ka distsiplinaarmenetluse, kuid seadusest sellekohast keeldu ei tulene. Tervisekaardi väljavõte ajavahemiku kohta 01.01.–14.10.2016 kinnitab, et kaebajal on tõesti mitmeid probleeme tervisega, kuid miski ei viita takistusele kanda vastutust distsiplinaarsüütegude eest ja taluda nendega seoses määratud karistusi. Isegi juhul kui kaebaja väide, et nii üksuse juht kui vangla direktor on kirjutanud alla dokumendile, mille aluseks olevate asjaolude ja sisuga ei ole nad tutvunud ega täies ulatuses nõus, oleks tõene, ei saanud kaebajale seeläbi kuidagi tekkida rahas hüvitamisele kuuluvaid kannatusi.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.Kaebaja esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse (tl II-1-29), milles palub halduskohtu otsuse tühistada ja saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks või alternatiivselt tühistada halduskohtu otsus ning rahuldada kaebus. Kaebaja ei toonud suitsetamiselt naastes sisse sigarette ja kaebajal oli õigus keelduda vanglaametniku käsu täitmisest. Avavanglasse paigutamise käskkiri tunnistati kehtetuks enne, kui kaebaja oli distsiplinaarkorras süüdi mõistetud. Kaebajat ei kuulatud avavanglasse paigutamise käskkirja kehtetuks tunnistamisel ära. Kui vangla oleks paigutanud kaebaja esimesel võimalusel avavanglasse ja mitte oodanud ebaproportsionaalselt kaua, oleks ettekanded olemata. Kuna otsus ümberpaigutamise kohta tehti, oli kaebajal õigus nõuda enda ümberpaigutamist. Kaebajal ei lubatud tutvuda videosalvestitega ja seega ei saa olla tegemist tõendiga, millega saab arvestada. Kaebajale ei antud riigi õigusabi videosalvestisega tutvumiseks. Kaebajal oli õigus keelduda vanglaametniku korraldusest, sest korralduse andmise ajal kehtis käskkiri avavanglasse paigutamiseks. Määratud karistusi ei saa pidada proportsionaalseteks, kuna kaebaja ei ole rikkumisi toime pannud. Distsiplinaarkäskkirja andev ametnik ei saa olla erapooletu kui ta eelnevalt teostas asjas menetlust. Vaidemenetlusega halvenes kaebaja tervis. Dokumente allkirjastatakse sisu teadmata. Kaebajale tuli üllatusena, et halduskohus kuulutas menetluse vastusele lisatud meditsiiniosakonna tõendit ning kaebaja tervisekaardi väljavõtet puudutavas osas kinniseks.
8.Viru Vangla palub apellatsioonkaebusele esitatud vastuses (tl II-37-37p) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kaebaja ei olnud 07.03.2016 seisuga avavanglaosakonda paigutatud, vaid tema suhtes oli 17.02.2016 välja antud käskkiri avavanglaosakonda paigutamiseks ning kaebaja oli avavanglaosakonda paigutamise järjekorras. Viru Vangla 31.03.2016. a käskkiri nr 6-3/386-D ja 06.04.2016. käskkiri nr 6-3/409-D vastavad haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 54 sätestatud nõuetele. Tulenevalt ettekannete sisust (02.03.2016 viskas kaebaja kambrisse kilesse mähitud neli sigaretti ja 07.03.2016 ei allunud vanglaametniku korraldusele) ei olnud Viru Vanglal enam veendumust, et kaebaja suudab hoiduda õigusrikkumiste toimepanemisest. Vangistusega karistatud kinnipeetav ei saa eeldada, et osa tema karistusest on igal juhul võimalik kanda avavanglaosakonnas.
9.Kaebaja vabanes vanglast 23.11.2017. Ringkonnakohus muutis 24.11.2017. a määrusega kaebuse Viru Vangla 31.03.2016. a käskkirja nr 6-3/386-D ja 06.04.2016. a käskkirja nr 6-3/409-D tühistamise nõude nimetatud käskkirjade õigusvastasuse tuvastamise nõudeks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4).
11.Esmalt käsitleb ringkonnakohus kaebuse nõudeid ja apellatsioonkaebuses esitatud väiteid (I) ning lahendab apellatsioonkaebuse ja menetluskulude küsimuse (II). I
12.Ringkonnakohus muutis 24.11.2017. a määrusega kaebuse Viru Vangla 31.03.2016. a käskkirja nr 6-3/386-D ja 06.04.2016. a käskkirja nr 6-3/409-D tühistamise nõude nimetatud käskkirjade õigusvastasuse tuvastamise nõudeks. Seega käsitleb ringkonnakohus järgnevalt kaebaja kaebust avavanglasse paigutamisega seotud Viru Vangla tegevusetuse, 11.03.2016. a käskkirja nr 6-1/234, 18.04.2016. a vaideotsuste nr 6-12/64-2 ja 19.05.2016. a vaideotsuse nr 612/101-2 ning 31.03.2016. a käskkirja nr 6-3/386-D ja 06.04.2016. a käskkirja nr 6-3/409-D õigusvastasuse tuvastamiseks. Asjaoludest nähtuvalt on tuvastamiskaebus esitatud hilisema kahju hüvitamise kaebuse esitamise eesmärgil.
13.Viru Vangla otsustas 17.02.2016. a käskkirjaga nr 6-1/151 (tl I-16) paigutada kaebaja karistuse kandmise jätkamiseks avavanglaosakonda. Ringkonnakohus selgitab, et Justiitsministri 25.03.2008. a määrusega nr 9 kehtestatud „Täitmisplaani“ § 13 lg-st 2 ja § 173 lg-st 2 tulenevalt peab ümberpaigutamine toimuma esimesel võimalusel. Seadusandja ei ole kehtestanud ümberpaigutamise toimumiseks tähtaegu, käskkirjas ei olnud konkreetset kuupäeva märgitud ning vastustaja oli kaebajale selgitanud reaalset avavanglasse paigutamise aega 21.03.2016. Asjast ei nähtu, et oleks esinenud olukord, kus avavanglas on vabu kohti, aga kaebajat siiski avavanglasse ümber ei paigutatud. Kohtul puudub põhjus kahelda vangla selgitustes, et avavanglaosakonda paigutamisel on järjekord ja võimalust koheseks ümberpaigutamiseks ei olnud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole Viru Vangla olnud tegevusetu kaebaja avavanglasse ümberpaigutamise korraldamisel.
14.Kaebaja on arvamusel, et Viru Vangla 11.03.2016. a käskkirja nr 6-1/234 (tl I-18-18p) kehtetuks tunnistamiseks Viru Vanglal alused puudusid, kuna kaebaja süü, mis seisnes sigarettide maha viskamises ja ametniku korraldusele mitteallumises, ei olnud tõendatud. Ringkonnakohus märgib, et 11.03.2017. a käskkirja nr 6-1/234 aluseks ei olnud vaidlustatud distsiplinaarkaristuste määramise käskkirjad, vaid ettekanded, mis andsid vanglale põhjuse kahelda selles, et kaebaja ei pane toime uut õigusrikkumist. HMS § 66 lg 2 p-s 2 sätestatu lubab tunnistada isiku kahjuks edasiulatuvalt kehtetuks haldusakti, mis andmise ajal oli õiguspärane, kuid haldusorganil olnuks õigus jätta see hiljem muutunud faktiliste asjaolude tõttu välja andmata ja avalik huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks kaalub üles isiku usalduse selle kehtima jäämise suhtes. Justiitsministri 25.03.2018. a määruse „Täitmisplaan“ § 17 lg 2 p 1 kohaselt avavanglasse või kinnise vangla avavanglaosakonda ümber paigutatav kinnipeetav peab vastama järgmistele tingimustele:
kinnipeetaval ei ole kehtivat distsiplinaarkaristust, mis oleks määratud töökohustuse täitmisest keeldumise, tubakatoodete või süütamisvahendite korra nõuete rikkumise, vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele mitteallumise eest, sidepidamisvahendite või nende tarvikute keelatuse eest või vangla kodukorras selleks mitte ettenähtud ajal ja kohas viibimise eest ning on piisavalt alust oletada, et kinnipeetav ei pane toime uut õiguserikkumist. Olukorras, kus vangla peab kinnipeetava ümberpaigutamise otsustamisel arvestama määruses sätestatud tingimusi, ei saa sellest kuidagi teha järeldust, et pärast ümberpaigutamise käskkirja andmist ja enne reaalset ümberpaigutamist tekib mingi ajavahemik, mille jooksul ei võiks tulenevalt kaebaja käitumisest tekkida alust ümberpaigutamise käskkirja kehtetuks tunnistamiseks.
15.Kaebaja väidab kaebuses, et Viru Vangla jättis 11.03.2016. a käskkirja nr 6-1/234 kehtetuks tunnistamisel kaebaja ära kuulamata. Ringkonnakohus märgib, et kaebaja vaidlustas eelnimetatud käskkirja vaidemenetluse korras ning seega oli kaebajal võimalik esitada vastuväited vaides. Kuna vangla jättis vaide rahuldamata, ei oleks eelnev ärakuulamine mõjutanud asja otsustamist. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et asja materjalidest nähtub, et seoses 02.03.2016 ja 07.03.2016 toimunuga on kaebajale antud võimalus seisukohtade esitamiseks ja kaebaja on seda võimalust ka kasutanud (tl I-71, 84p). Seega on kaebaja saanud esitada koostatud ettekannetega seoses vastuväiteid ning seisukohti.
16.Viru Vangla karistas 31.03.2016. a käskkirjaga nr 6-3/386-D (tl I-39-40p) kaebajat 02.03.2016 toime pandud suitsetamise eeskirjade rikkumise eest VSkE § 82 lg-le 3 tuginedes viieks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Kaebaja väitis, et tema ei visanud sigarette maha. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja väited teo mittetoimetamise osas otsitud. Halduskohtu otsuse punkist 8.1. nähtub, et halduskohus on sigarettide mahaviskamise osas tõendeid põhjalikult kontrollinud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et videosalvestis on igati usutav ja asjakohane ning oluline tõend, millele on võimalik kaebaja süü tuvastamisel tugineda. Asjas on usaldusväärsed tõendid ja kaebaja süü on tõendatud videosalvestisega ja vanglaametnike ettekannetega ning halduskohus on ka nende tõenditega põhjalikult tutvunud.
17.Viru Vangla karistas 06.04.2016. a käskkirjaga nr 6-3/409 (tl I-42-43p) kaebajat vanglaametniku 07.03.2016 antud korralduse täitmata jätmise eest VangS § 67 lg 1 alusel kahe ööpäeva pikkuse kartserisse paigutamisega. Kaebaja väitis, et ta ei pidanud alluma korraldusele minna ühest kambrist teise, kuna temale oli antud käskkiri ümberpaigutamiseks avavanglasse ning seega sai teda ümber paigutada vaid avavanglasse. Ringkonnakohus selgitab, et VangS § 67 lg 1 kohaselt julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Vanglaametniku korralduse seaduslikkust eeldatakse. Kinnipeetav on kohustatud seda täitma, ehkki peab seda mingil põhjusel õigusvastaseks või kui see hilisemal kontrollil osutubki õigusvastaseks. Üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Täitmata võib jätta üksnes ilmselgelt õigusvastast korraldust kui tühist haldusakti. Selleks peab korraldus vastama HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ja selle tühisus peab olema isikule ilmselge (RKHKo 01.03.2007, 3-3-1-103-06, p 14). Olukorras, kus kaebajale oli antud käskkiri kaebaja ümberpaigutamiseks avavanglasse, aga kaebajat avavanglasse veel paigutatud ei olnud, ei saa sellest kuidagi teha järeldust, et vahepealsel ajal ei pea kinnipeetav enam täitma vanglaametnike
korraldusi. Kaebajal ei olnud alust eeldada, et korraldustele mitteallumisel ei järgne distsiplinaarkaristust.
18.Kaebaja väidab, et Viru Vangla 18.04.2016. a vaideotsusega nr 6-12/64-2 ja 19.05.2016. a vaideotsusega nr 6-12/101-2 põhjustati talle kannatusi. Apellatsioonkaebuses väidab kaebaja, et pole välistatud, et dokument allkirjastati sisu teadmata, vaidemenetlusega on halvenenud kaebaja tervis ja heaolu ning kohtusse pöördumine on samuti kahjustanud kaebaja tervist. Ringkonnakohtu hinnangul on sellised väited paljasõnalised ja otsitud. Vaided jäeti rahuldamata, kuna vangla leidis, et vaidlustatud käskkirjad on õiguspärased. Ringkonnakohus ei pea usutavaks, et ametnikud allkirjastavad dokumente, mille sisuga nad ei ole tutvunud. Dokumendile allkirja andmisega kinnitatakse, et allkirjastaja on dokumendi sisuga nõus. Vaideotsused on allkirjastatud ja seega on vangla kinnitanud esitatud vaiete rahuldamata jätmist. Isegi kui kaebaja tervis on väidetavalt vaidemenetlusega halvenenud, ei saa seda seostada konkreetse vaidemenetluse läbiviimisega.
19.Kaebaja märgib apellatsioonkaebuses, et talle tuli üllatusena, et halduskohus kuulutas menetluse vastusele lisatud meditsiiniosakonna tõendit ning kaebaja tervisekaardi väljavõtet puudutavas osas kinniseks. Ringkonnakohus selgitab, et HKMS § 77 lg 1 sätestab, et halduskohtumenetluse avalikkuse, haldusasja menetluse kinniseks kuulutamise, kohtuistungi edastamise ja salvestamise suhtes kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-e 37–
42.TsMS § 38 lg 1 p 3 sätestab, et kohus kuulutab menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Järelikult on võimalik menetlus kinniseks kuulutada ka kohtu enda algatusel ja selleks ei ole vajalik menetlusosaliselt nõusoleku küsimine. Kaebaja terviseseisundi kohta väljastatud tõend ning tervisekaardi väljavõte sisaldavad andmeid kaebaja terviseseisundi kohta, mis on käsitletavad delikaatsete isikuandmetena isikuandmete kaitse seaduse § 4 lg 2 p 3 mõttes. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et halduskohus on õigesti leidnud, et menetlus tuli kuulutada osaliselt st kaebaja terviseandmeid sisaldavaid tõendeid puudutavas osas kaebaja eraelu kaitseks kinniseks. Ringkonnakohus aga ei pea õigeks halduskohtu viidet HKMS § 79 lg 1 p-le 2, kuna kinniseks kuulutamisega ei eemaldanud halduskohus menetlusosalist menetlustoimingult.
20.Kaebaja on haldusasjas korduvalt esitanud riigi õigusabi taotlusi ning halduskohus taotluste lahendamisel ning ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata jätmisel riigi õigusabi andmist puudutavat kaebajale selgitanud. Halduskohus on ka otsuses käsitlenud riigi õigusabi küsimust ning nendega seotud dokumentide väljanõudmiseks ja toimikusse lisamiseks rahuldamata. Ka apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel jättis ringkonnakohus riigi õigusabi taotluse rahuldamata ning leidis, et kaebaja väide, et ta vajab riigi õigusabi selleks, et kontrollida videosalvestiste vastavust protokollidega, ei anna alust jõuda teistsugusele seisukohale. Ringkonnakohus jääb nendes küsimustes juba varasemalt võetud seisukohtade juurde ega pea vajalikuks neid korrata.
21.Halduskohus on vaidlustatud otsuses piisavalt selgitanud, miks ta jättis kaebuse rahuldamata. See, et halduskohtu järeldused lahknevad kaebaja loodetud tulemusest, ei tähenda seda, et halduskohus eksib. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu asja materjalidest, et halduskohus oleks hinnanud kogutud tõendeid ebaõigesti või rikkunud kohtumenetluse norme kaebaja kahjuks.
II
22.Arvestades eeltoodut on ringkonnakohus seisukohal, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
23.Viru Vangla ei ole käesolevas asjas menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Tartu Halduskohus vabastas 30.05.2016. a määrusega kaebaja 15 euro suuruse riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel. Ringkonnakohus jätkas 15.12.2016. a määrusega (tl II-22-23p) kaebajale halduskohtu poolt antud menetlusabi kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, jääb kaebaja apellatsiooniastme menetluskulu (riigilõiv) Eesti Vabariigi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 118 lg 3).
Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/
Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/
Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.