lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-16-1697/6

Planeerimine ja ehitus › Planeeringud

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 21.10.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-16-1697/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Planeerimine ja ehitus › Planeeringud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
21.10.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1213
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Määruse tegemise aeg ja koht

21. oktoober 2016. a, Tallinn

Haldusasja number

3-16-1697

Haldusasi

A.M.i kaebus Rae Vallavalitsuse planeerimise ja maakorralduskomisjoni detailplaneeringu eskiisi läbivaatamisel tehtud 26.05.2016 otsuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja Rae Vallavavalitsuse kohustamiseks vaadata uuesti läbi 20.03.2016 ja 09.05.2016 Vaskjala küla Nõlva kinnistu ja lähiala detailplaneeringu eskiisjoonised

Menetlusosalised

Kaebaja – A.M., volitatud esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius Vastustaja – Rae vald, volitatud esindaja Maiga Liiv

Menetlustoiming

Kaebuse läbi vaatamata jätmine

RESOLUTSIOON

Jätta kaebus läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib Tallinna Halduskohtu kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 203 lg 1 ja § 155 lg 5).

ASJAOLUD

1.A.M.i ja V.M.i ühisomandis on Rae vallas asuv Nõlva kinnistu. Nõlva kinnistu ühisomanikud esitasid 06.02.2015 Rae Vallavalitsusele Nõlva kinnistu ja lähiala detailplaneeringu (DP) algatamise taotluse. Taotlusele lisati eskiislahendused vastavalt 20.03.2016 (kaebuse lisa 2) ja 09.05.2016 (kaebuse lisa 3). Rae Vallavalitsuse planeerimise ja maakorralduskomisjon arutas eskiislahendust 24.03.2016 istungil ning tegi ettepaneku laiendada Nõlva kinnistul asuvat transpordimaad kuni Lillevälja kinnistu mahasõiduni ning määrata olemasoleva killustiktee mahus servituudiala Laaneserva kinnistuni. Vastavasisuline otsus võeti vastu 26.05.2016. A.M.i vastuväide 26.05.2016 otsusele jäeti rahuldamata 21.07.2016 vastusega.

Sarnased lahendid

Planeerimine ja ehitus
  • 10.07.20263-26-1864/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1383/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1767/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20263-25-511/11Riigikohtu halduskolleegium
  • 12.06.20263-25-2754/34Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.06.20263-25-4666/20Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.A.M. esitas 22.08.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus 01.09.2016 määrusega menetlusse võttis. Kohtu menetluses on järgmised nõuded: 1) tuvastada, et Rae Vallavalitsuse planeerimise ja maakorralduskomisjoni 26.05.2016 Vaskjala küla Nõlva kinnistu ja lähiala DP eskiisi läbivaatamisel tehtud otsus laiendada transpordimaad kuni Lillevälja kinnistu mahasõiduni ning määrata olemasoleva killustiktee mahus servituudiala Laaneserva kinnistuni, on õigusvastane;

3-16-1697 2) kohustada Rae Vallavalitsust 20.03.2016 ja 09.05.2016 Vaskjala küla Nõlva kinnistu ja lähiala DP eskiisjooniseid uuesti läbi vaatama.

3.Vastustaja Rae vald (Rae Vallavalitsuse kaudu) vastas kaebusele 30.09.2016. Vastuse kohaselt ei kohustata vaidlustatud otsusega Nõlva kinnistu omanikku tagama ligipääsu Laaneserva kinnistule, vaid tehakse ettepanek näidata olemasoleva jalgtee mahus servituudivajadus, et sealt kaudu oleks tulevikus võimalik liikuda jalgsi või kergliiklusvahendiga Vaskjala veehoidla ujumiskohta. 26.05.2016 otsuses ja kaebajaga seotud kirjavahetuses on aga eksitud kinnistu nimega. Nimelt kulgeb olemasolev jalgtee üle Metsaveere kinnistu, mistõttu oleks vajalik näidata servituudiala kuni Metsaveere kinnistu piirini, mitte Laaneserva kinnistuni. 26.05.2016 otsuse näol on tegemist menetlustoiminguga, milles tehakse ettepanek eskiislahenduse täiendamiseks. Menetlustoimingule ei laiene samad põhjendamisnõuded, mis haldusaktidele. Vastustaja selgitas kaebajale 21.07.2016 kirjas, millest eskiislahenduse täiendamise ettepaneku tegemisel lähtuti. Nõlva kinnistu ja lähiala DP koostamise menetlus ei ole veel jõudnud faasi, kus oleks võimalik erinevaid huvisid kaaluda. Avalikkuse huvi pole veel välja selgitatud. 18.10.2016 toimub Rae vallamajas Nõlva kinnistu ja lähiala DP eskiislahenduse avalik tutvustus. Menetlustoimingu eraldiseisev vaidlustamine lõplikku haldusakti vaidlustamata on halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 45 lg 3 alusel piiratud. Ettepanek eskiislahenduse täiendamiseks ei ole haldusaktist või lõplikust menetlustoimingust sõltumatu, mistõttu ei ole see ka eraldiseisvalt vaidlustatav. DP koostamise algatamata jätmise alused on loetletud planeerimisseaduse (PlanS) § 128 lg-s 2 ja nende hulka ei kuulu menetlustoiminguga tehtud ettepaneku täitmisest keeldumine. Vastustajal puudub seega õiguslik alus ja objektiivne põhjendus anda haldusakt, milles keeldutakse DP koostamise algatamisest. 26.05.2016 otsus ei tingi vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmist või lõpliku toimingu tegemist. Menetlustoimingu vaidlustamine ei ole lubatud ka põhjusel, et kaebaja mittemenetluslikke õigusi ei ole rikutud. Kuna kaebajal puudub kaebeõigus, tuleb kaebus jätta läbi vaatamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

4.Kohus võttis kaebuse menetlusse 01.09.2016 määrusega. Pärast kaebuse menetlusse võtmist toimub eelmenetlus, kus kohtul tuleb sarnaselt ettevalmistava menetlusega kontrollida, kas kaebuse lubatavuse eeldused on jätkuvalt täidetud. Kui eelmenetluses ilmnevad HKMS § 121 lg 2 p-s 1 sätestatud asjaolud, sh kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud, võib kohus jätta kaebuse määrusega HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.
5.Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Sellisena tuleb kaebus jätta läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel.
6.Kohus kordab, et menetlustoimingu eraldiseisev vaidlustamine lõplikku haldusakti vaidlustamata on HKMS § 45 lg 3 alusel piiratud. Viidatud paragrahv sisaldab siiski kahte alternatiivi, mil menetlustoimingu eraldiseisev vaidlustamine on lubatud, s.o: 1) kui rikutakse kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust; 2) kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Kohus leidis 01.09.2016 määruses, et 26.05.2016 otsuse näol on tegemist menetlustoiminguga. Sama määruse punktis 5 sedastas kohus, et käesoleval juhul on menetlustoimingu vaidlustamine lubatud, kuivõrd menetlustoimingu õigusvastasus võib vältimatult tingida kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise.

2(3)

3-16-1697

7.Vastustaja vastusest aga ei nähtu, et ettepaneku tegemine transpordimaa laiendamiseks Lillevälja kinnistu mahasõiduni ja servituudiala seadmiseks Laaneserva kinnistuni (vastustaja 30.09.2016 vastuse kohaselt Metsaveere kinnistuni) tähendaks vältimatult, et kaebaja õigusi rikkuv haldusakt antakse välja või tehakse kaebaja õigusi rikkuv lõplik toiming. Asjaolu, et ühel juhul nimetatakse menetlustoimingut ettepanekuks ja teises otsuseks, selle õiguslikku staatust ei muuda. On tõsi, et 24.03.2016 ettepaneku ja 26.05.2016 otsuse eesmärgiks oli kaasa tuua teatud faktilised tagajärjed, s.o et eskiislahendust muudetaks vastava ettepaneku võrra. Ettepanek laiendada transpordimaad ja seada servituudiala ei ole aga DP algatamise tingimuseks, mille täitmata jätmine tähendab, et DP algatamisest keeldutakse. Vastupidi, asjaoludest nähtub, et DP koostamise menetlus kestab, s.o DP algatamisest ei ole keeldutud, kuigi kaebaja pole muudetud eskiislahendust esitanud: muudatusteta DP põhijoonis (kaebuse lisa 2) nähtub ka Rae valla geoinfosüsteemist http//gis.rae.ee. Veelgi enam, kaebajal tuli vastustajale esitada kontaktala analüüs (tl 8), samuti tutvustati Nõlva kinnistu ja lähiala DP eskiislahendust avalikult Rae vallamajas 18.10.2016 (tl 24, 26). Kohus selgitab, et DP algatamise tingimusi võib jagada formaalseteks ja materiaalseteks tingimusteks. Kui DP algatamise formaalsed tingimused tulenevad Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrusest nr 14 „Detailplaneeringute koostamise ning vormistamise juhend“, siis DP algatamise materiaalsed tingimused on sätestatud PlanS § 128 lg-s 2 (DP on kooskõlas üldplaneeringuga, DP elluviimine on võimalik, DP kehtestamiseks eksisteerib avalik huvi, ei riivata kolmandate isikute õigusi). Praeguses menetlusfaasis ei ole 26.05.2016 ettepanek DP algatamise formaalne ega materiaalne tingimus. 26.05.2016 ettepanek muutub DP algatamise materiaalseks tingimuseks siis, kui selle kehtestamise vastu on piisav avalik huvi. Nimelt sätestab PlanS § 128 lg 2 p 3, et DP-t ei algatata, kui selleks on mõni avalikul huvil põhinev põhjus. Eskiislahenduse avalik tutvustamine peakski avaliku huvi 26.05.2016 ettepaneku vastu välja selgitama. Kuivõrd 26.05.2016 ettepanek ei tähenda vältimatult, et antakse välja kaebaja õigus rikkuv haldusakt või tema õigusi riivav toiming, ei ole kaebajal õigust vaidlustada 26.05.2016 menetlustoimingut.
8.Kohus selgitab täiendavalt, et HKMS § 45 lg-s 3 sätestatud teise alternatiivi mõtteks on lubada vaidlustada selliseid menetlustoiminguid, mille tulemusena antakse välja ilmselgelt kaebaja õigusi rikkuv haldusakt või tehakse tema õigusi rikkuv lõplik toiming. Planeeringute kontekstis tähendab see eelkõige menetlustoiminguid, mis on iseenesest vastuolus PlanS § 128 lg-s 2 sätestatuga. Tegemist on näiteks olukorraga, kus nõutakse ilmselgelt üldplaneeringu või avaliku huviga vastuolus olevat muudatust vms. Asjaoludest ei nähtu, et 26.05.2016 esitatud ettepanek oleks ilmselges vastuolus Rae valla üldplaneeringu või avaliku huviga.
9.Juhul, kui pidada omandiõigust mittemenetluslikuks õiguseks, saaks seda õigust riivata üksnes menetluse lõpp-produkt, s.o haldusakt. Arvestades, et 26.05.2016 ettepanek ei ole DP algatamise tingimus, ei ole ka kaebaja omandiõigust riivatud.
10.Kuna asjaoludest ei nähtu, et 26.05.2016 menetlustoiming tähendaks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmist või lõpliku toimingu tegemist, puudub kaebajal kaebeõigus. Kaebus tuleb seega HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel jätta läbi vaatamata.
11.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse läbi vaatamata jätmine kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses kunagi olnud. Arvestada tuleb siiski kaebetähtaega. Kohus siiski märgib, et kaebajal on otstarbekas vaidlustada tema õigusi rikkuvat haldusmenetluse lõppresultaati, s.o haldusakti. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 04.06.20263-26-1206/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 02.06.20263-25-588/25Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja