Elering AS-i kaebus Konkurentsiameti 13.01.2016 otsuse nr 7.3-3/16-001 ja 01.02.2016 ettekirjutuse nr 7.3-5/16-002 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Elering AS, volitatud esindajad vandeadvokaat Villu Otsmann ja advokaat Mikk Põld Vastustaja – Konkurentsiamet, volitatud esindajad Marek Piiroja, Margus Kasepalu ja Priit Mändmaa Kolmandad isikud – 1) OÜ Oisu Biogaas, volitatud esindaja Priit Lepasepp; 2) Imavere Energia OÜ, volitatud esindajad vandeadvokaat Elmer Muna 3) Elektrilevi OÜ, volitatud esindaja Kalli Muru-Mölder
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 30. augustil 2016
RESOLUTSIOON
1.Jätta Elering AS kaebus rahuldamata.
2.Mõista Elering AS-lt kolmanda isiku OÜ Oisu Biogaas kasuks välja menetluskulud 3584 eurot (kolm tuhat viissada kaheksakümmend neli eurot.
3.Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kand.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 18. novembril 2016. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Elektrilevi OÜ (endine Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ; edaspidi Elektrilevi) esitas 27.04.2011 OÜ-le Oisu Biogaas (edaspidi Oisu Biogaas) bioenergia koostootmisjaama võrguga ühendamiseks liitumislepingu pakkumise nr 182824 (I kd, tl 212). Oisu Biogaas ja Elektrilevi allkirjastasid pakkumise lisas 1 (I kd, tl 212p–213p) sisaldunud liitumislepingu 27.06.2011. Selle lepingu täitmiseks sõlmisid Elering AS (põhivõrgu ettevõte) ja Elektrilevi OÜ (jaotusvõrgu ettevõte, varasem Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ) 18.07.2011 liitumislepingu PVFIN-112-157 (II kd, tl 241-246).
1.1.Tulenevalt Elering AS (edaspidi ka kaebaja) 11.03.2011 antud tingimuslikust kooskõlastusest tuli Elektrilevil koostootmisjaama liitumiseks muuta tarbimistingimusi Imavere 110/15kV alajaamas. Liitumislepingu tehniliste tingimuste (lisa 2, I kd, tl 214-215) kohaselt pidi kaebaja projekteerima ja teostama liitumistasu eest Imavere alajaamas vastavad põhivõrguga liitumiseks vajalikud tööd. Liitumislepingu lisaks oleva kalkulatsiooni (I kd, tl 221 pöördel) kohaselt tuli liitujal (Oisu Biogaas) nende tööde eest tasuda liitumistasu 229 931 eurot.
1.2.Kaebaja ja Imavere Energia OÜ (edaspidi Imavere Energia) sõlmisid 17.12.2012 liitumislepingu nr 1.1-4/12/385, mille esemeks oli Imavere Energia koostootmisjaama ühendamine kaebaja ülekandevõrguga Imavere alajaamas võimsusega 7 MW. Liitumistasu suurus oli 720 731 eurot.
1.3.Kaebaja korraldas 17.08.2012 Imavere alajaama liitumistööde (s.o nii Oisu Biogaasi kui Imavere Energia koostootmisjaamade liitumiste) teostamiseks lihthanke (hange I; nr 136553; I kd, tl 126), eesmärgiga jagada liitumiseks tehtavad kulud liitujate vahel. Imavere Energia ei nõustunud hanke tulemustega. Kaebaja teavitas Imavere Energiat viimasega sõlmitud liitumislepingu ülesütlemisest (11.02.2013) ning tühistas esimese lihthanke ehitustööde teostamiseks.
1.4.Kaebaja korraldas 15.05.2014 uue lihthanke (hange II; nr 152408; I kd, tl 127) Imavere alajaamas ehitustööde teostamiseks olukorras, kus Oisu Biogaas oli ainus liituja.
1.5.Kaebaja teavitas 23.07.2014 Oisu Biogaasi, et liitumistasu suureneb 37 728 euro võrra. Elektrilevi teavitas 28.10.2014 Oisu Biogaasi, et tema liitumistasu suureneb 14 414,67 euro võrra, kuna lisandunud on nõue ehitada tuletõrje veevõtukoht (hilisemate korrigeeritud arvutuste kohaselt 12 757 eurot). Lõplikuks Oisu Biogaasi liitumistasu suuruseks on kujunenud 269 536 eurot, st võrreldes 25.06.2011 liitumislepingu sõlmimise ajaga 39 605 euro võrra rohkem. Oisu Biogaas on tasunud ca 80% kogu liitumistasust (kaebuse esitamise ajaks).
1.6.Kaebaja sõlmis Imavere Energiaga 11.11.2014 uue liitumislepingu (III kd, tl 170-178; lisad tl 178p-234). Imavere Energia koostootmisjaama, võimsusega 9,998 MW, ühendamiseks kaebaja ülekandevõrguga Imavere alajaamas. Lepingu kohaselt oli liitumistasu suuruseks 410 340 eurot.
2.Oisu Biogaas esitas 01.04.2015 Konkurentsiametile (edaspidi ka vastustaja) kaebuse elektrituruseaduse (ELTS) § 99 lg 1 alusel Elektrilevi ja kaebaja tegevuse peale, kuna Oisu Biogaasil puudub kindlus selles, et liitumistasu suurenemine on tingitud vaid põhjendatud ja vajalikest kuludest, mis on seotud Oisu Biogaasi koostootmisjaama tootjaliitumisega Imavere alajaamas (I kd, tl 118–123).
2(22)
3-16-320
Konkurentsiameti algatatud menetluses esitasid korduvalt oma seisukohad ja vastasid Konkurentsiameti järelepärimistele nii kaebaja kui ka Oisu Biogaas, Imavere Elekter ja Elektrilevi.
2.1.Kaebaja märkis 08.05.2015 seletuses (I kd, tl 10–13), et Oisu Biogaasi liitumistasu suurenemine oli tingitud tööde prognoositust kõrgemast maksumusest ja asjaolust, et Imavere Energia loobus esialgu kavandatud liitumisest, ning langes ära kulude jaotamise võimalus kahe tootja vahel. Täiendavalt suurenes liitumistasu Päästeameti nõude tõttu veemahuti rajamiseks.
2.2.Kaebaja 13.07.2015 seletuste (I kd, tl 16–18) kohaselt arvestatakse võrgueeskirja § 33 lg-s 3 viidatud kulud liitumislepingusse pakkumise väljastamise seisuga. Liitumistasu kalkulatsioon tehti nii Oisu Biogaasi kui ka Imavere Energia puhul analoogselt ning mõlema puhul võeti arvesse liitumislepingu pakkumise väljastamise hetkel liitumiseks vajalikud kulud. Õigusaktid ei näe ette võimalust lisada hilisemale liitujale kulusid, mille kandmine on kokku lepitud varasemalt sõlmitud liitumislepingus. Liitumistasu kalkuleerides ei saa võrguettevõtja arvestada selliste asjaoludega nagu mõne täiendava liituja potentsiaalne huvi samuti liituda. Elering lähtub põhimõttest, et liituja peab katma kõik tema liitumiseks vajalikud otsesed kulud, mis pole juba varem välja ehitatud/teostatud või mille välja ehitamiseks/teostamiseks ei ole veel sõlmitud siduvaid lepinguid.
2.3.Kaebaja märkis, et käsitleb kõiki Oisu Biogaasi liitumise raames liitumislepingu alusel kliendile tasumiseks mõeldud kulusid kui kulusid, mis seonduvad liitumispunkti ehitusega. Võrgutugevduskuludena ei ole käsitletav ükski kulurida ( 02.09.2015 vastus; I kd, tl 19–21). Oisu Biogaasi liitumistasus sisalduvad kulud olid kõik vajalikud Oisu Biogaasi koostootmisjaama liitumiseks ning kaebajal ei olnud teise hanke läbi viimise ajal võimalik ette näha, et hiljem soovib liituda ka Imavere Energia. Kuna tegemist pole võrgutugevduskuludega, siis ei ole alust neid ka hiljem jagada (23.10.2015 seisukoht; I kd, tl 22–23).
3.Kaebaja kehtestas uue „Elering AS liitumistasu ja tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasu arvestamise metoodika“ (edaspidi Metoodika), mille vastustaja oma 26.06.2015 otsusega nr 7.1-14/15-011 kooskõlastas (I kd, tl 14–15).
4.Konkurentsiamet esitas 01.12.2015 oma seisukohad kaebuse lahenduse kohta (I kd, tl 24– 25), andes menetlusosalistele võimaluse seisukohti avaldada.
5.Konkurentsiamet tegi 13.01.2016 otsuse nr 7.3-3/16-001 (edaspidi Otsus; I kd, tl 26–35) resolutsiooniga järgmises sõnastuses: „Rahuldada OÜ Oisu Biogaas kaebus osas, mis puudutab elektrituruseadusest lähtuvalt liitumistasu määramist ning teha Elering AS-le ettekirjutus OÜ Oisu Biogaas liitumistasu Metoodika punktiga 2.2 vastavusse viimiseks. Muus osas jätta kaebus rahuldamata.“ Otsuse seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised.
5.1.Liitumislepingu kohaselt on Biogaasijaama liitumistasu suuruseks 618 949,71 eurot, millest 229 931 eurot moodustab tasu Eleringile kuuluvas ülekandevõrgus tehtavate tööde eest. Eleringi poolne liitumistasu osa ülekandevõrgus teostatavetel töödele on tõusnud hiljem 37 728 eurot ning 12 757 eurot seoses veemahutiga Päästeameti nõudel. Konkurentsiamet loetles otsuse p-s 4.2.1. tööd, mille tegemine ülekandevõrgus Biogaasijaama võrguga liitmiseks tasutava liitumistasu eest on tuvastatud. Liitumislepingu Lisa nr 1 punkti 6 kohaselt projekteerib ja ehitab Elering liitumistasu eest Imavere alajaamas: 1) vastavalt 01.02.2011 sõlmitud liitumislepingule nr PVFIN-112-19 ümber olemasoleva 110 kV trafo C1T lahtri 110 kV kommertsmõõtepunkti, häiresalvesti ning elektrikvaliteedi analüsaatori paigaldamiseks; 2) paigaldab 110 kV õhuliinide L132B ja L132C releekaise- ja 3(22)
3-16-320
automaatikaseadmed, täiendavad voolutrafod, uue kaugjuhtimisterminali ning täiendab olemasolevaid relee- ning automaatikaseadmeid.
5.2.Imavere Energia liitumistasu ülekandevõrguga liitumiseks on vähenenud 720 731 eurolt 410 340 eurole (2012. a ja 2014. a liitumislepingud) ning seejuures on Imavere Energia poolt taotletav võimsus kasvanud 7 MW-lt 9,998 MW-le. Tööde loetelutest ja lisatud skeemidelt nähtub, et võrreldes 17.12.2012 Imavere Energia ja Eleringi vahel sõlmitud liitumislepinguga on 11.11.2014 Imavere Energia ja Eleringi vahel sõlmitud liitumislepingu järgi vähenenud liitumistasu eest teostavate tööde hulk.
5.3.Oisu Biogaasijaama ja Imavere Energia liitumise puhul on tegemist samaaegse tootjate liitumisega Metoodika punkti 2.2.2 mõistes järgmistel põhjustel: 1) nii Oisu Biogaasi kui ka Imavere Energia võrguga liitmiseks oli vajalik Imavere alajaama ehitus; 2) Eleringi poolt Imavere Energiale liitumispakkumise tegemise ajal (16.10.2014) ega ka liitumislepingu sõlmimise ajal (11.11.2014) ei olnud Imavere alajaam valmis ehitatud ning pingestatud; 3) Oisu Biogaasijaam ei olnud Eleringi poolt Imavere Energiale liitumislepingu pakkumise tegemise aja seisuga tasunud liitumistasu kolmandat osamakset.
5.4.Liitumispunktiks on vaid konkreetne ühenduskoht võrguga ning Biogaasijaama puhul on selleks C1T 110 kV lahtri kommertsmõõtepunkti kliendi trafopoolsed klemmid. Liitumispunktina ei saa käsitleda elektripaigaldisi, mida kasutavad ka teised tarbijad või saaks kasutada teised perspektiivsed tarbijad võrguühenduse kasutamiseks. Kulutused selliste elektripaigaldiste rajamiseks on käsitletavad võrgutugevduskuluna.
5.5.Võrgutugevduskuluna on käsitletavad kõik need kulud, mille arvelt rajatakse või arendatakse võrku. Võrk on elektripaigaldis või selle osa, mis on ette nähtud elektrienergia edastamiseks tarbija või tootja liitumispunktini (ELTS § 3 p 29). Elektripaigaldis on elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, mõõtmiseks, müügiks või tarbimiseks kasutatavate seadmete, juhtide ja tarvikute paigaldatud talitluslik kogum.
5.6.Elering on oma 08.05.2015 ning 12.10.2015 vastuses kinnitanud, et pidas esimese hanke järel kulude jaotamist Biogaasijaama ja Imavere Energia vahel põhjendatuks mahus, mis puudutas 110 kV liinide releekaitse- ja automaatikaseadmete, omatarbesüsteemide ning juhtimishoone ehitamist. Samuti on pidanud Elering põhjendatuks Päästeameti tuletõrje veemahuti rajamise nõudega seotud tingimuste täitmisega seonduvate kulude jagamist samaaegsete liitujate vahel. Peale Imavere Energia esimese liitumislepingu lõpetamist ja teistkordse liitumislepingu sõlmimist ei ole Elering proportsionaalselt võrgutugevduskulusid samaaegsete liitujate vahel jaganud, rikkudes seeläbi Metoodika punktis 2.2 sätestatud põhimõtteid. Biogaasijaama liitumistasus sisalduvad kulud, mille arvelt ehitatakse elektripaigaldisi, mida kasutavad ka teised samaaegsed liitujad, ning mis tuleb liitujate vahel vastavalt Metoodikale proportsionaalselt jagada. Metoodikas on sätestatud mehhanism võrgutugevduskulude proportsionaalseks jagamiseks (p 2.2.3).
5.7.Kuna Elering on liitumistasude arvutamisel eksinud Metoodikas sätestatud kulude jagamise põhimõtete vastu, ei ole otstarbekas liitumistasu käsitleda konkreetsete kuluelementide kaupa.
5.8.Konkurentsiamet, jättes läbi vaatamata kaebaja taotluse tuvastada konkurentsiseaduse rikkumine, selgitas, et kuna elektrienergia võrguga liitumist ning liitumistasude arvutamist ja määramist reguleerib eriseadusena ELTS, tuleb taotluse lahendamisel lähtuda eriseadusest mitte rakendada konkurentsiseadust üldseadusena.
4(22)
3-16-320
6.Konkurentsiamet tegi 01.02.2016 ettekirjutuse nr 7.3-5/16-002 (edaspidi Ettekirjutus, I kd, tl 36–46), millega kohustas kaebajat lõpetama rikkumine ning viima Oisu Biogaasi võrguga ühendamiseks ülekandevõrgus vajalike tööde eest võetav liitumistasu vastavusse Metoodika punktiga 2.2 ja seeläbi viima kaebaja tegevus nimetatud liitumistasu määramisel kooskõlla ELTS § 71 lg-ga 2 ja ELTS § 73 lg-ga 3.
7.Kaebaja esitas 12.02.2016 kaebuse Konkurentsiameti 13.01.2016 otsuse nr 7.3-3/16-001 ja 01.02.2016 ettekirjutuse nr 7.3-5/16-002 tühistamiseks. Kohus võttis kaebuse 18.02.2016 määrusega menetlusse ja kaasas kolmandate isikutena menetlusse Imavere Energia OÜ ja OÜ Oisu Biogaas ning 07.03.2016 määrusega Elektrilevi OÜ. Kohus määras 30.03.2016 määrusega asja läbivaatamise kohtuistungil 30.08.2016. Kaebaja on esitanud täiendavad seisukohad 20.05.2016 (IV kd, tl 14–18) ja 29.07.2016 (IV kd, tl 87–89).
8.Vastustaja on esitanud seisukohad 17.02.2016 (esialgse õiguskaitse taotlusele; I kd, tl 5769p); 17.03.2016 (I kd, tl 108–117), 18.07.2016 (IV kd, tl 50–51), 29.07.2016 (IV kd, tl 90–93). Kolmas isik Imavere Energia OÜ on esitanud seisukohad 18.03.2016 (III kd, tl 165–169, 18.07.2016 (IV kd, tl 84–86), 01.08.2016 (IV kd, tl 94–96). Kolmas isik OÜ Oisu Biogaas on esitanud seisukohad 17.02.2016 (esialgse õiguskaitse taotlusele; I kd, tl 61–65); 18.03.2016 (III kd, tl 13–20); 18.07.2016 (IV kd, tl 61–65); 01.08.2016 (IV kd, tl 97–100). Kolmas isik Elektrilevi OÜ on esitanud seisukohad 03.03.2016 (I kd, tl 90-91p). Kohtuistungil 30.08.2016 jäid menetlusosalised oma seisukohtade juurde.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
9.Kaebaja taotleb vaidlustatud otsuse ja ettekirjutuse tühistamist, esitades kaebuses ja täiendavates seisukohtades järgmised põhjendused.
9.1.Võrgutasude arvutamise metoodika kehtestamise õigus on võrguettevõtjal, mitte aga Konkurentsiametil (ELTS § 71 lg 2, 73 lg-d 1 ja 2). Ka sisulise tähenduse/tõlgenduse metoodikas sätestatule saab anda vaid võrguettevõtja, kes on metoodika kehtestanud ja on seetõttu teadlik asjaoludest, miks metoodika just sellises sõnastuses kehtestati. Konkurentsiametil on õigus otsustada, kas Metoodika kooskõlastada või mitte ning teostada Metoodika järgimise ja selle seadusele vastavuse üle järelevalvet ELTS § 93 alusel, mitte aga luua „uut“ metoodikat, hakata Metoodikas sätestatut ise tõlgendama ja seeläbi anda Metoodikale uus sisu. ELTS § 93 lg 9 alusel võib Konkurentsiamet üksnes kehtestada ajutised võrgutasud või tasu arvutamise metoodika olukorras, kus võrgutasu ei ole põhjendatud ning võrguettevõtja ei järgi Konkurentsiameti ettekirjutust.
9.2.Metoodika punkt 2.2.4 kohaselt otsustab võrgutugevduskulude koosseisu, mahu ning proportsionaalse arvestamise üle põhivõrguettevõtja, kelle otsus on liitujale siduv. Konkurentsiamet ei ole näidanud, kuidas kaebaja on Metoodikat rikkunud, vaid on ebaõigesti kaalutlusõigust teostades asunud metoodikat sisustama, sh määratlenud, mida tuleks Oisu Biogaasi liitumistasus sisalduvatest kulukomponentidest käsitleda jagamisele kuuluvate kuludena.
5(22)
3-16-320
9.3.Kaebaja tegevus on olnud Otsuse ja Ettekirjutuse resolutsioonides märgitud Metoodika punktiga 2.2 kooskõlas ning otsusest ja ettekirjutusest ei tulene arusaadavalt, kuidas seda veel kooskõlla viia, st rikutud on põhjendamiskohustust. Kulude jaotumise läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise tagas Konkurentsiamet Metoodika kooskõlastamisega ja see on kõigile asjaosalistele võrdselt siduv.
9.4.Konkurentsiamet on määratlenud ebaõigesti mõiste „võrgutugevduskulu“. Seisukoht, et kõik, mis ei ole liitumispunkti väljaehitus, kuigi sellega seotud, on võrgutugevdus, on otseses vastuolus Metoodikaga (p 2.2.1 esimene lause). Ebaselgelt on sisustatud liitumispunkti ja selle ehitustöid erinevate liitujate puhul erinevalt. Täiesti käsitlemata on võrguarvutuste tähendus, mis määrab võrgutugevduskulud (Metoodika punkti 2.2.1 teine lause).
9.5.Mõiste „võrgutugevduskulud“ sisustamisel on kaebajal võrguettevõtjana kaalutlusõigus (Metoodika p 2.2.4). Konkurentsiamet on määratlenud terminit „võrgutugevduskulu“ läbivalt nö ülejäägi meetodil. Termini „võrgutugevduskulu“ sisu on kaebaja arvates termini sõnastusest tulenevalt sellised kulud, mis on vajalikud olemasoleva võrgu tugevdamiseks, st et võrgus puudub vajalik edastamisvõimsus ning kaebaja peab seetõttu tegema võrgu tugevdamiseks investeeringuid. Võrku tuleb siin käsitleda juba olemasoleva võrgu raames, mitte võrguna, mida liitujate huvides juurde ehitatakse. Konkurentsiamet ei ole näidanud mitte kaebaja kaalutluse ebaõigsust, vaid on asunud ise võrgutugevduskulusid sisustama. Kulud ei muutu võrgutugevduskuludeks üksnes seetõttu, et need asuvad liitumispunktist põhivõrgu poole või seetõttu, et need võimaldavad uutele liitujatele elektrienergia edastamise võrgus.
9.6.Väär on järeldus, et kuna Oisu Biogaasi liitumistasus sisalduvad kulud, mille arvelt ehitatakse elektripaigaldisi, mida kasutavad mõlemad liitujad, tuleb vastavad ühised kulud liitujate vahel vastavalt Metoodikale proportsionaalselt jagada. Väär on ka järeldus nagu oleks liituja liitumisel alati tegemist võrgutugevdusega. Metoodika punktid 2.2, 2.2.1 ja 2.2.2 näevad ette tingmused, mis peavad olema täidetud, et rääkida võrgutugevduskuludest. Konkurentsiamet on ühelt poolt võrgutugevduskulu väga konkreetselt sisustanud, kuid jätnud konkreetses asjas kulukomponentide käsitluse asjaosalistele õiguslikust siduvast haldusaktist välja.
9.7.Liitujate vahel saavad proportsionaalselt jaotamisele kuuluda üksnes sellised kulud, mis tõepoolest on käsitletavad võrgutugevduskuludena.
9.8.Võrguarvutusi teostab kaebaja, järgides võrgutugevduste hindamisel järgmisi põhimõtteid: 1) võrguarvutuste tegemisel kasutatakse kehtivate võrgulepingute tegelikku maksimaalset alajaama tipukoormust; 2) kui arvutustulemused näitavad liinide ülekoormust, tuleb nende rekonstrueerimise vajadus üle vaadata koostöös elektrisüsteemi juhtimiskeskusega - hinnata ülekoormuse realistlikkust ja režiimilisi leevendusmeetmeid. Alajaama piires kannab liituja liitumisest tulenevad põhjendatud kulud (liituja lahtri ehitamine, latistuse laiendamine, lisaseadmete paigaldamine, hoone ja omatarbe laiendamine). Kui ülekoormused on põhjustatud mitme liituja koosmõjust, lasuvad võrgutugevduste kulud sellel liitujal, kes esitas liitumistaotluse, mis põhjustab ülekoormuse (vt ka ELTS § 65 lg 3 p 4). Seejuures ei tohi tekkida vastuolu Metoodika punktis 2 kirjeldatud põhimõtetega.
9.9.Oisu Biogaas OÜ liitumine ei tekitanud võrgus teostatud võrguarvutuste kohaselt ülekoormust, mistõttu ei olnud vajalik ka võrku tugevdada ja seeläbi kanda võrgutugevduskulusid ning puudus alus ELTS § 65 lg 3 p 4 alusel keelduda võrguteenuse osutamisest. Kaebaja ei nõustu aga Oisu Biogaasi väitega, et ajutise liitumise rajamisega olid kõik normaalseks ja tõrgeteta tööks vajalikud põhivõrgu elektripaigaldised juba olemas. ELTS § 38 lg 1 ja 2 ning ELTS § 39 lg 1 p 1 kohaselt lasub kaebajal ehk põhivõrguettevõtjal kohustus
6(22)
3-16-320
tagada igal ajahetkel süsteemi varustuskindlus ja bilanss kooskõlas võrgueeskirjaga ning selleks on kaebajal õigus otsustada tehniliste lahenduste põhimõtete üle.
9.10.Konkurentsiameti tõlgendus liitumispunkti osas, pidades seda vaid geograafiliseks asukohaks, on liiga kitsas, Võrgueeskirjast (VE § 33 lg-d 1 ja 3) tuleneb, et liituja peab tasuma kõik tema liitumisega otseselt seonduvad põhjendatud kulud, v.a arenduskulud. Võrguettevõtja ei võta liitujalt tasu liitumispunkti võimaldamise eest, vaid liituja võrguga ühendamise eest.
9.11.Liitumistasu suuruse arvutamise kord on sätestatud Metoodikas. Metoodika punkt 1.1 sätestab liitumistasu komponendid mh puhuks, kui toimub liituja ühendamine võrguga. Kui liituja tarbeks on vaja tagada liitumisvõimsus, siis selleks tehtavad tööd kuuluvad liitumistasu hulka (projekteeritavate ning ehitatavate elektripaigaldise rajamise kulu ehk ehitustööde ja seonduvate tööde maksumus), mis sisaldab tarbimis- või tootmisvõimsuse ühendamiseks või olemasolevate tarbimis- või tootmistingimuste muutmiseks vajalikke ning põhjendatud kulusid (p 1.2.1; täpsemad kululiigid p-d 1.2.11 kuni 1.2.1.7). Ilma Elektrilevi liitumiseta (Oisu Biogaasi koostootmisjaama liitumiseks) Imavere alajaamas ei oleks kaebaja seal ühtegi ehitustööd (sh rekonstrueerimistööd) teostanud. Seega on kõik Imavere alajaama ümberehitustööd vajalikud Elektrilevi liitumise (Oisu Biogaasi koostootmisjaama liitumise) võimaldamiseks. Jagamisele kuuluvad ainult võrgutugevduskulud, mitte konkreetse liituja liitumiskulud.
9.12.Liitumistaotluse menetlemisel saab kaebaja lähtuda ainult temale nimetatud ajahetkel teada olevatest asjaoludest, loobumist ja hilisemat liitumise soovi ei saa ette näha. I ja II hanke korraldamise asjaolud ei olnud samad. Esimese hanke korraldas kaebaja mõlema tootja liitumiseks vajalikeks ehitustöödeks, et kulud ei jääks ainult ühe liituja kanda. Tegemist oli mõlema liituja liitumiseks vajalike kuludega. Kulusid polnud teostatavate tööde kaupa eraldi määratletud, kuna liitumistasu maksumus on liituja jaoks üks koondsumma. Kui Imavere Energia ei oleks ka esimese hanke ajal liituja olnud, oleksid Oisu Biogaasi liitumistasus sisalduvad kulud olnud kohe sellised nagu lõpuks (Oisu Biogaas olnuks ainus liituja). Imavere Energia loobumisel ei olnud enam võimalik liitumise kulutusi kahe liituja vahel jagada. Oisu Biogaasi (suurenenud) liitumistasu ei sisaldanud kulutusi, mida kaebaja oleks saanud jätta tegemata pärast Imavere Energia poolt liitumislepingu ülesütlemist. Kaebajal puudus võimalus lisada juba käimasolevate liitumiste raames teostatavaid töid tulevikus planeeritavate liitumiste kuludesse. Tegemist ei ole võrgutugevduskuludega, kuna võrguettevõtjal puudus vajadus võrku tugevdada.
9.13.Metoodika punkti 2.2 kohaselt jagatakse võrgutugevduskulud samaaegsete liitumiste korral samaaegsete liitujate vahel, st kui liitumislepingu pakkumise esitamisel selgub, et liituja liitumiseks on vaja kasutada juba eelnevalt teiste liitujate pooleli olevates liitumisprotsessides valmis ehitatavaid või planeeritavaid võrgutugevdusi. Pooleliolevaks liitumisprotsessiks on liitumine kuni kõigi järgmiste tingimuste täitmiseni: võrgutugevduskulu objektiks olev elektripaigaldis on valmis ehitatud ning pingestatud; eelnev liituja on tasunud liitumistasu kolmanda osamakse. Vastustaja on jätnud arvestamata järgmise: liitumistasu kalkulatsioonis sisaldusid praegusel juhul üksnes konkreetse liituja võrguga ühendamiseks vajalikud otsesed ja põhjendatud kulud (mitte võrgutugevduskulusid) ning Imavere alajaamas ei planeeritud mingeid võrgutugevdusi, ei ole tehtud võrgutugevdustöid ega rajatud võrgutugevdusobjektiks olevat elektripaigaldist.
9.14.Konkurentsiamet pidanuks tõendama Metoodika mittejärgimise, s.o näitama ära, millised on võrgutugevduskulud. Selle asemel on Konkurentsiamet andnud Metoodikale sisuliselt uue, temale sobiva tähenduse. Seega on rikutud põhjendamiskohustust. Otsus ja Ettekirjutus on ebaselged ja mitmeti mõistetavad ning kaebajal puudub mõistlik võimalus neid täita.
10.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, leides järgmist. 7(22)
3-16-320
10.1.ELTS § 71 lg st 2 ja ELTS § 73 lg-st 1 koosmõjust tulenevalt on kaebajal kohustus arvutada võrguga ühendamise eest võetav võrgutasu kooskõlas Metoodikas sätestatud põhimõtetega. ELTS-i kohaselt kooskõlastab Konkurentsiamet liitumistasu arvutamise metoodika. Metoodika kehtestamine läbi metoodika alusel arvutatud liitumistasu on võrguettevõtja õigus ja kohustus. Võrguettevõtja peab enne metoodika kehtestamist selle Konkurentsiametiga kooskõlastama Kooskõlastamisel arvestab amet muuhulgas ELTS §-des 40, 44, 59,71 ja 72 sätestatut ning võrguettevõtja asjakohaseid tüüptingimusi. Konkurentsiametiga kooskõlastamata võrgutasu kokkulepe on TsÜS § 87 järgi tühine, kuna see on vastuolus seadusest tuleneva keelu eesmärgiga, seega on ilmne, et võrgutasu võrguga ühendamise eest, mis ei ole kooskõlas Konkurentsiametiga kooskõlastatud liitumistasu arvutamise metoodikaga on samamoodi TsÜS § 87 mõistes.
10.2.Metoodika punkti 2.2.4 kohaselt otsustab võrgutugevduskulude koosseisu, mahu ning proportsionaalse arvestamise üle põhivõrguettevõtja, kelle otsus on liitujale siduv. See ei välista ega piira Konkurentsiameti pädevust võrguettevõtja poolt võetava liitumistasu kontrollimiseks. Konkurentsiamet teostab ELTS § 93 lõike 1 alusel riiklikku järelevalvet ELTS-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise, sealhulgas elektrituru toimimise ja turuosaliste tegevuse üle. Kontrollipädevus liitumistasu osas on sätestatud ELTS § 93 lg 6 p-s 14. Vastustaja saab metoodika tõlgendamisel lähtuda vaid ELTS-s sätestatud põhimõtetest, sh ELTS § 71 lg 2 ja § 73 lg 1. Konkurentsiamet on Otsuse ja Ettekirjutuse tegemisel lähtunud Metoodika sõnastusest ja ELTS terminitest ega saanud luua Kaebaja poolt väidetud „uut“ Metoodikat ega ole asunud Metoodika mõisteid vastuoluliselt määratlema.
10.3.Kuna kaebaja on jätnud Metoodikas sätestatud nõuded täitmata, on ta rikkunud ETLS § 71 lg 2 ja § 73 lg 1 koosmõjust tulenevat kohustust arvutada võrguga ühendamise eest võetav võrgutasu kooskõlas Metoodikaga. Vastustaja on Otsuse punktis 4 ja Ettekirjutuse punktis 2.3 tuvastanud ja selgitanud, et tegemist on üheaegsete liitumistega ning Biogaasijaama liitmiseks ülekandevõrgus teostatavate tööde osas sisalduvad liitumistasus ka võrgutugevduskulud.
10.4.Vastustaja ei ole võrgutugevduskulu määratlemisel rikkunud kaalutlusõigust ega jätnud välja selgitamata olulisi asjaolusid.
10.5.Vastustaja ei ole Otsuses ega Ettekirjutuses väljendanud, et võrgutugevduskulude näol on tegemist kuludega, mis ei ole konktreetse liituja liitumiseks tarvilikud kulud. Kulud, mis ei ole konkreetse liituja liitumiseks tarvilikud kulud ei ole käsitletavad põhjendatud kuludena ning neid ei tohiks VE § 33 lg-te 1 ja 3 kohaselt liitumistasusse üldse lisada.
10.6.Vastutaja tõi Kaebajale 01.12.2015 saadetud kirjas välja, et konkreetsed kulud elektripaigaldiste ehitamiseks, mis on vajalikud mõlema liituja tarvis, tuleb jagada proportsionaalselt, lähtudes Metoodikast ning sellele lisaks tuleb jagada ka vastavate elektripaigaldiste ehitamisega otseselt seonduvad muud kulud (s.o Metoodika p-d 1.2.1.1 – 1.2.1.7 nimetatud kulud) samaaegsete liitujate vahel.
10.7.Võrguarvutuste näol on tegemist toiminguga, millega sisuliselt pannakse paika võrgu konfiguratsioon ja tehnilised parameetrid. VE § 32 lõike 5 kohaselt määrab võrguga ühendamise korral võrgu konfiguratsiooni ja tehnilised parameetrid võrguettevõtja. Konkurentsiamet ei ole teinud Kaebajale ettekirjutust kulude liitumistasust välja võtmiseks vaid Metoodika punkti 2.2 kohaseks kulude jagamiseks.
8(22)
3-16-320
10.8.Liitumispunktina ei saa käsitleda elektripaigaldisi, vaid liitumispunkt on elektripaigaldise täpselt määratletud ühenduskoht võrguga. Biogaasijaama liitumise tarvis on liitumispunktiks Imavere alajaama C1T 110 kV lahtri kommertsmõõtepunkti kliendi trafopoolsed klemmid.
10.9.Otsuses ja ettekirjutuses on välja toodud faktilised ja õiguslikud alused, millest vastustaja on lähtunud, kirjalikud põhjendused ja selgitused. Haldusaktide resolutsioonid on selged ja üheselt mõistetavad. Kaebaja ettepanekud liitumslepingu muutmiseks viitavad, et ta on otsust ja ettekirjutust mõistnud ning astunud samme nende täitmiseks.
11.Kolmas isik OÜ Oisu Biogaas palub jätta kaebus rahuldamata, esitades järgmised seisukohad.
11.1.Kolmas isik ei nõustu kaebuses esitatud faktiliste asjaoludega ning palub arvestada juba haldusmenetluses esitatud seisukohtadega (vastuse lisad 2–7).
11.2.Kahte samadel tehnilistel tingimustel liitujat on kaebaja kui turgu valitsev ettevõtja kohelnud erinevalt. Oisu Biogaasi liitumistasu võrgutugevduskulu osa on kümme korda suurem kui Imavere Energia liitumistasu võrgutugevduskulu osa. Kaebaja ebaseadusliku tegevuse tagajärjel tuleb Imavere Energial 9,998 MW võimsusega liitumise eest tasuda kõigest 234 602 eurot (liitumistasu 1 MW kohta on 23 465 eurot) olukorras, kus Oisu Biogaas on kohustatud 1,2 MW liitumise eest tasuma 267 659 eurot (liitumistasu 1 MW kohta on 223 049 eurot). Kaebaja on seega käitunud Oisu Biogaasi suhtes ebaõiglaselt ning on rikkunud ELTS § 1 lõigetes 1 ja 2 ning § 71 lõikes 3 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet.
11.3.Oisu Biogaasi ja Elektrilevi OÜ vahel sõlmitud liitumislepingu nr 182824 punkti 3.1 kohaselt on koostootmisjaama võrguga ühendamise hinna arvestus tehtud vastavalt 20.04.2011 koostatud eelkalkulatsiooni alusel. Samas on välja toodud esialgne liitumistasu suurus, mida tuleb võrguettevõtjal vastavalt asjaoludele korrigeerida. Liitumistasu täpne suurus selgub lepingu täitmise käigus. Seejuures kohustuvad Elektrilevi ja Elering teavitama teineteist viivitamatult kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada prognoositud liitumistasu suurust. Seda ei tehtud, mistõttu rikuti koostöö ja läbipaistvuse põhimõtet.
11.4.Imavere alajaamaga liitumise menetluses puudub Oisu Biogaasil võimalus mõjutada Liitumislepingu tingimusi. Vastavalt VE § 16 lõikele 1 kooskõlastab jaotusvõrgu ettevõtja (käesolevas liitumismenetluses Elektrilevi) 1 kuni 5 MW nimiaktiivvõimsusega elektrijaama ühendamise projekti turgu valitsevas seisundis olevasüsteemihalduriga Elering. Oisu Biogaasil ei olnud võimalik Liitumislepingut sõlmida ilma Eleringi kooskõlastuseta. Ta ei kahtlustanud Liitumislepingut allkirjastades, et sellega rikutakse tema õigusi.
11.5.Oisu Biogaas sai määrava tähtsusega asjaoludest teada ainult tänu Konkurentsiametile kaebuse esitamisele haldusmenetluses, st kes Imavere alajaamaga liituvad, millised on liitujate liitumisvõimsused ning kuidas oleks võrgutugevduskulud pidanud tegelikult liitujate vahel jagunema.
11.6.Elering korraldas II hanke olukorras, kus Oisu Biogaas ja Imavere Energia olid samaaegsed liitujad. Eleringil oli võimalus ja ühtlasi ka kohustus jagada ehitustööde maksumus samaaegsete liitujate vahel. Elering pidi olema teadlik Imavere Energia soovist Imavere AJ-ga uuesti liituda. Imavere Energia esitas uue liitumistaotluse Imavere AJ-ga liitumiseks 22.07.2014, s.o üks kuu enne II hanke hankelepingu allkirjastamist (tuvastatud Konkurentsiameti otsusega). Liitumistaotluse esitamise ajahetk kinnitab, et Oisu Biogaasi ja Imavere Energia puhul on tegemist samaaegsete liitujatega.
11.7.Elering oleks pidanud arvestama tegeliku olukorraga, asuma läbirääkimistesse Oisu Biogaasi ja Elektrileviga, hanke tühistama ning hankelepingut mitte allkirjastama. Kaebaja on esitanud kohut eksitavat informatsiooni. Vale on Eleringi väide, et Oisu Biogaasi liitumistasu
9(22)
3-16-320
suurenemine tulenes sellest, et tööde maksumus oli prognoositust kõrgem, ning asjaolust, et Imavere Energia ütles liitumislepingu üles. Oisu Biogaasi liitumistasu suurenemine oli tingitud Eleringi pahatahtlikust käitumisest.
11.8.Oisu Biogaasi liitumistasu suurenes tulenevalt väidetavast ehitustööde mahu suurenemisest ning Imavere Energia liitumislepingu ülesütlemisest 37 728 eurot ning lisaks 12 757 euro võtta tulenevalt tuletõrje veevõtukoha ehitamise nõudest, seega algselt kokku 50 485 eurot. Samas on Oisu Biogaasi Eleringipoolsest kooskõlastusest tulenev liitumistasu võrreldes esialgse liitumistasuga suurenenud kokku 39 605 eurot. Seda seetõttu, et tuletõrje veevõtukoha ehitamise nõue langes hiljem ära, kuid veevõtukoha projekteerimise kulud tuli Oisu Biogaasil siiski kanda.
11.9.Eleringi väide, justkui puudunuks Eleringil võimalus jagada kulusid Oisu Biogaasi ja Imavere Energia vahel, ei ole õige. Eleringil oli võimalus II hange tühistada ning korraldada uus ühishange.
11.10.Oisu Biogaasil tuleb Imavere alajaamaga liitumise menetluses põhjendamatult kanda võrgutugevduskulusid, juba 2012. aastal I hanke korraldamise ajal puudus vajadus võrgutugevduskuludeks. Tööde ebavajalikkust näitab muuhulgas Oisu Biogaasile rajatud ajutine liitumine. Oisu Biogaas on olnud kolm aastat ohutult ja häireteta võrku ühendatud. Oisu Biogaasi koostootmisjaama normaalseks ja tõrgeteta tööks vajalikud põhivõrgu elektripaigaldised olid faktiliselt olemas juba enne I hanke korraldamist. Eleringi-poolne rikkumine liitumistasu määramisel toimus juba I hanke ajal.
11.11.Oisu Biogaas on liitunud Elektrilevi jaotusvõrku. Oisu Biogaasi tootmisvõimsus (1,2 MW) lisandumine ei oleks kaasa toonud töid põhivõrgule kuuluvas Imavere AJ-s, tegelikkuses tarbitakse kogu koostootmisjaama poolt toodetav elektrienergia jaotusvõrgus ilma Eleringi põhivõrku jõudmata.
11.12.Elering oleks pidanud pärast Imavere Energia poolset liitumislepingu ülesütlemist kontrollima, kas kõik planeeritud tööd on vajalikud olukorras, kus Imavere alajaamaga liitub läbi Elektrilevi jaotusvõrgu vaid Oisu Biogaas. Elering nendib kaebuse punktis 3.27 sõnaselgelt, et Oisu Biogaasi liitumine ei tekitanud võrgus ülekoormust, mistõttu ei olnud vajalik võrku tugevdada ja seeläbi kanda võrgutugevduskulusid. Hoolimata sellest tuleb Oisu Biogaasil praegu faktiliselt võrgutugevduskulusid kanda.
11.13.Elering, olles olulist vahendit omav ettevõtja KonkS § 15 tähenduses, on ka turgu valitsevat seisundit omav ettevõtja KonkS § 13 mõttes, ei tohi rakendada ebaõiglaseid tingimusi. Võrdväärsete kokkulepete korral ei tohi rakendada erinevatele äripartneritele erinevaid tingimusi
11.14.Konkurentsiamet ei ole sekkunud Eleringi diskretsiooniruumi konkreetsete kulukomponentide jagamisel liitujate vahel.
11.15.Konkurentsiamet on mõistet „liitumispunkt“ õigesti sisustanud. Elektrivõrguga liituja maksab kõik enda tootmisseadme võrguga liitmise kulud ja seda ei ole Oisu Biogaas vaidluse alla seadnud. Juhul kui liituja tootmisseadme elektrivõrku ühendamine põhjustaks võrgu ülekoormuse, tuleb võrguettevõtjal teha võrgutugevduskulusid. Sellises olukorras tuleb liitujal tasuda enda tootmisseadme ja liitumispunkti vaheliste kaablite või liinide rajamise kulud (s.o võrguga ühendamise kulud), liitumispunkti väljaehitamise kulud ning liitumispunktist võrgu poole jäävad võrgutugevduskulud. Liitumispunkti asukoht on määratletud Eleringi ja Elektrilevi vahel sõlmitud liitumislepinguga. Liitumispunkt asub tavapäraselt trafo kliendipoolsetel klemmidel ning klemmid ise kuuluvad võrguettevõtjale.
11.16.Võrgutugevduskuludena mõistetakse kulusid, mis kantakse käesolevas asjas põhivõrgus, kogu kulu klemmidest põhivõrguettevõtja võrgu poole. Juhul kui võrguga soovib liituda kaks 10(22)
3-16-320
või enam liitujat ning liitujate puhul on tegemist samaaegsete liitujatega Metoodika punkti 2.2.2 mõttes, tasuvad liitujad 100% enda tootmisseadme võrguga liitumise kuludest, 100% kuludest liitumispunkti väljaehitamiseks ning liitumispunktist võrgu poole jääv osa (s.o võrgutugevduskulud) jagatakse samaaegsete liitujate vahel proportsionaalselt liitumisvõimsuste alusel, kuivõrd see on tehniliselt vajalik mõlema liituja jaoks.
11.17.Võrk koosneb liinidest, alajaamadest ja muudest elektripaigaldistest, mis koos tagavad elektrivõrgu toimimise. Võrgutugevduskulude mõiste on sätestatud Metoodika punktis 2.2.1. Olukorras, kus võrgus puudub vajalik edastamisvõimsus ning liitumisühenduste tagamiseks tuleb teha võrgutugevduskulusid, hõlmab n-ö võrgu tugevdamine just nimelt uute liinide rajamist ja alajaamade ning muude vajalike elektripaigaldiste ehitamist.
11.18.Kaebaja ei ole haldusmenetluses kordagi võrguarvutuste tegemisele tähelepanu pööranud. VE § 32 lõike 5 kohaselt on võrgu konfiguratsiooni ja tehniliste parameetrite määramise õigus võrguettevõtjal. Võrguarvutuste tegemine on Eleringi diskretsiooniõigus ja pädevus ning seejuures ei tohi Elering rikkuda Metoodikat ega kehtivat õigust.
11.19.Konkurentsiamet on otsusega õigesti tuvastanud, et Oisu Biogaas ja Imavere Energia on samaaegsed liitujad, mistõttu tuleb võrgutugevduskulusid kanda mõlemal liitujal ning proportsionaalselt nende liitumisvõimsusega. Oisu Biogaasi liitumistasu kalkulatsioon ei sisalda üksnes Oisu Biogaasi Imavere AJ-ga ühendamiseks vajalikke kulusid ja on seetõttu vastuolus Metoodika punktiga 2.2, VE § 33 lõikega 1, ELTS § 1 lõigetega 1 ja 2 ning § 71 lõikega 3.
11.20.Elering on samas olukorras olevaid liitujaid ebavõrdselt kohelnud. Kuigi asjaolud on hangete puhul samad, jagas Elering I hanke puhul kulud samaaegsete liitujate, s.o Oisu Biogaasi ja Imavere Energia vahel ära. Seevastu II hanke puhul jättis Elering kulud ainult Oisu Biogaasi kanda.
11.21.Konkurentsiametil on õigus anda suuniseid Metoodika tõlgendamiseks ja rakendamiseks, ta ei ole Metoodikale andnud uut tähendust. Lisaks järelevalvefunktsioonile on Konkurentsiametil pädevus elektrituru osaliste vaheliste vaidluste lahendamiseks. Üksnes Metoodika kooskõlastamisega ei ole võimalik vältida Metoodika hilisemat valet rakendamist Eleringi kui põhivõrguettevõtja poolt.
11.22.Konkurentsiameti otsus ja ettekirjutus on piisavalt põhjendatud. Konkurentsiamet on Otsuses selgitanud, kuidas Metoodikat kooskõlas seadusega tõlgendada, näidates seejuures ära, milles seisneb Eleringi poolt võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtete rikkumine. Konkurentsiamet on otsuse ja ettekirjutusega andnud Eleringile selged juhised, kuidas Metoodikat vastavalt konkreetsetele asjaoludele rakendada. Konkurentsiamet ei saa sekkuda Eleringi diskretsiooniõigusesse, seega tuleb Eleringil vastavalt Konkurentsiameti juhistele Metoodikat õigesti rakendada ning kulud liitujate vahel õiglaselt ära jagada. Konkurentsiamet on selgitanud, milliseid kulukomponente Oisu Biogaasi liitumistasust tuleks käsitleda võrgutugevduskuludena, mis tuleks samaaegsete liitujate vahel proportsionaalselt jagada.
12.Kolmas isik Imavere Energia OÜ palub jätta kaebus rahuldamata.
12.1.Konkurentsiamet on vaidlusaluses ettekirjutuses ja otsuses õigesti tuvastanud, et 1) 2012. a liitumislepingu kohaselt soovis Imavere Energia ühendada elektrivõrguga 7 MW võimsusega koostootmisjaama ja 2) 2014. a liitumislepingu kohaselt soovis Imavere Energia ühendada elektrivõrguga 9,998 MW võimsusega koostootmisjaama. Tegemist on selgelt erinevate äriplaanidega ja märkimisväärselt erineva võimsusega koostootmisjaamadega – võimsuse vahe oli ~3 MW.
11(22)
3-16-320
12.2.Konkurentsiameti õigus ja kohustus teostada riiklikku järelevalvet annab talle õiguse metoodikat mitte kooskõlastada või nõuda Eleringilt metoodika muutmist, kuid ei anna talle õigust ise metoodikat muuta või kohustada Eleringi metoodika tõlgendamiseks teatud moel.
12.3.Imavere Energia 2014. a liitumisleping ei sisalda liitumistasu kalkulatsioonis võrgutugevduskulu.
12.4.Samaaegse liitumise definitsiooni on võimalik kohaldada vaid juhul, kui on täidetud metoodika punktis 2.2 sätestatud eeldus. Seega on punkti 2.2.2 kohaldamise ja võrgutugevduskulude jagamise imperatiivseks eelduseks tulenevalt punktist 2.2 kahe või enama samaaegse liituja olemasolu ja võrgutugevduskulu sisaldumine kõigi kahe või enama liituja liitumistasu kalkulatsioonis.
12.5.Imavere Energia ja Oisu Biogaas pole metoodika punkti 2.2.2 mõttes samaaegsed liitujad. Imavere ajajaamas ei tehtud võrgutugevdustöid ega rajatud võrgutugevdusobjektiks olevat elektripaigaldist. Seega, hoolimata juba metoodika punktide 2.2 ja 2.2.2 eelduste mittetäitmisest pole täidetud ka punktist 2.2.2.1 tulenev eeldus.
12.6.Konkurentsiameti arusaam võrgutugevduskulude olemusest on ekslik. Väär on lähenemine, et sisuliselt oleks iga liitumistasu alati võrdsustatud võrgu tugevdamise kuluga
12.7.Kaebaja on eelnenud haldusmenetluses korduvalt selgitanud et ilma täiendavate liitumisteta poleks Imavere alajaamas ühtegi ehitustööd (sh konstrueerimistööd) teostanud. Kõik teostatud tööd olid vajalikud Elektrilevi ja Oisu Biogaasi liitumiseks. Asjaolu, et 11. veebruaril 2013 lõpetas Elering Imavere Energiaga 2012 Liitumislepingu, ei muuda ega mõjuta, et liitumispunkti väljaehitamise vajaduse tingisid muud liitujad. Seega ei saa viidatud asjaolud mõjutada Imavere Energia 2014 Liitumislepingut.
13.Kolmas isik Elektrilevi OÜ on selgitanud, et Elektrilevi OÜ ja Elering AS vahel on 18.07.2011 sõlmitud liitumisleping PVFIN-112-157. Liitumisleping on sõlmitud selleks, et Oisu Biogaas OÜ saaks omakorda võrguga ühendatud. Vastavalt liitumislepingu lisale nr 1 muudetakse tarbimistingimusi Imavere 110/15 kV alajaamas seoses 1,2 MW koostootmisjaama liitumisega kliendi Elektrilevi OÜ 15 kV alajaama. Liitumislepingu punkti 3.1 kohaselt on Elektrilevi OÜ kohustatud tasuma võrguettevõtjale liitumistasu arvetel märgitud maksetähtpäevadeks. Punkti 3.3 kohaselt tasub Elektrilevi OÜ Elering AS-ile liitumise eest liitumistasu, mis peab katma kõik võrguettevõtja poolt liitumiseks tehtud tegelikud kulutused. Liitumistasu prognoositud eeldatav suurus on sätestatud lepingu lisas nr 2 toodud kalkulatsioonis. Pooled on lepingu sõlmimisel kokku leppinud, et nimetatud liitumistasu suurus on üksnes poolte prognoos ning liitumistasu tegelik täpne suurus selgub lepingu täitmise käigus.
14.Kohtuistungil jäid menetlusosalised oma seniste seisukohtade juurde.
KOHTU PÕHJENDUSED
15.Asjas on tühistamisnõudega vaidlustatud Konkurentsiameti 13.01.2016 otsus nr 7.3-3/16001 ja 01.02.2016 ettekirjutus nr 7.3-5/16-002. Vaidlustatud otsuse resolutsioon nägi ette: „Rahuldada OÜ Oisu Biogaas kaebus osas, mis puudutab elektrituruseadusest lähtuvalt liitumistasu määramist ning teha Elering AS-le ettekirjutus OÜ Oisu Biogaas liitumistasu Metoodika punktiga 2.2 vastavusse viimiseks /---/“ Vaidlustatud ettekirjutusega kohustas vastustaja otsusega tuvastatud asjaoludele ja tehtud järeldustele tuginedes kaebajat lõpetama rikkumine ning viima Oisu Biogaasi võrguga ühendamiseks ülekandevõrgus vajalike tööde eest võetav liitumistasu vastavusse Metoodika 12(22)
3-16-320
punktiga 2.2 ja seeläbi viima kaebaja tegevus nimetatud liitumistasu määramisel kooskõlla ELTS § 71 lg-ga 2 ja ELTS § 73 lg-ga 3.
16.Kolmas isik OÜ Oisu Biogaas on, taotledes küll kaebuse rahuldamata jätmist, esitanud alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamise nõude (18.03.2016 vastuse p 2). Kohus märgib, et kolmas isik ei saa esitada nõudeid halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 tähenduses, vaid õigus nõudeid määratleda, muuta või neist loobuda on üksnes kaebajal.
17.Esmalt on kaebaja tõstatanud küsimuse vastustaja pädevusest Metoodika suhtes järelevalvet teostada. Konkurentsiamet on pädev asutus teostama elektrituruseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise, sealhulgas elektrituru toimimise ja turuosaliste tegevuse üle riiklikku järelevalvet (ELTS § 93 lg 1). ELTS § 93 lg 6 p 14 kohaselt kontrollib Konkurentsiamet võrguettevõtja võetavat edastamistasu elektrienergia transiidi eest ning liitumistasu ja tingimuste muutmise tasu, lähtudes ELTS §-dest 71–73. ELTS § 99 lg-test 1-3 tulenevalt vaatab Konkurentsiamet läbi ka turuosaliste kaebusi teise turuosalise tegevuse või tegevusetuse peale, lahendades neid otsusega. Praeguse vaidluse on ajendanud otsus, millega Konkurentsiamet lahendas OÜ Oisu Biogaas kaebuse Elektrilevi OÜ ja Elering AS tegevuse peale seoses liitumistasu väidetava ebaseaduslikkusega. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2009/72/EÜ sätestab art 37 lg-s 11 mistahes isiku õiguse esitada kaebusi põhi- või jaotusvõrgu ettevõtja peale pädevale vaidlusi lahendavale organile. Seejuures ei ole põhjust pidada silmas ainult tarbijakaitse aspekti (vrdl direktiivi 2009/72/EÜ art 37 lg 1 punkt „n“; vt ka Konkurentsiameti aruanne elektri- ja gaasiturust Eestis, Tallinn 2014, 4. osa; I kd, tl 200p–202p ja 204p–205).
18.Konkurentsiamet märkis vaidlustatud otsuse resolutsioonis: „Rahuldada OÜ Oisu Biogaas kaebus osas, mis puudutab elektrituruseadusest lähtuvalt liitumistasu määramist ning teha Elering AS-le ettekirjutus OÜ Oisu Biogaas liitumistasu Metoodika punktiga 2.2. vastavusse viimiseks. Muus osas jätta kaebus rahuldamata“. Konkurentsiamet jättis läbi vaatamata kaebuse konkurentsiseaduse rikkumise tuvastamist puudutavas osas, leides, et menetlusökonoomia seisukohast ei ole põhjendatud samaaegselt läbi viia järelevalvemenetlust üld- ja eriseaduse alusel. Selles osas puudub vaidlus.
19.Konkurentsiamet on 26.06.2015 otsusega nr 7.1-14/15-011 kooskõlastanud Elering AS liitumistasu ja tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasu arvutamise metoodika (edaspidi Metoodika; I kd, tl 14–15). Kaebaja ning Oisu Biogaas OÜ ja OÜ Imavere Energia (esimese) liitumislepingute sõlmimise ajal kehtis Elering AS-i liitumistasu arvutamise metoodika, mis oli Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud 13.12.2011 otsusega nr 7.1-14/11-001 (I kd, tl 206– 207). Sätted, mis puudutavad samaaegset liitumist, võrgutugevduskulu mõistet ning nimetatud kulude proportsionaalset jagamist samaaegsete liitujate vahel, on mõlemas metoodikas identsed. Järelevalvemenetluses on viidatud ja viidatakse ka käesolevas otsuses Konkurentsiameti 26.06.2015. a otsusega kooskõlastatud Metoodika numeratsioonile.
20.Metoodika p 2.2. näeb ette: „Juhul, kui kahe või enama liituja samaaegsel liitumisel sisalduvad kõigi liitujate liitumistasu kalkulatsioonis võrgutugevduskulud, jagatakse võrgutugevduskulud liitujate vahel proportsionaalselt käesolevas punktis sätestatud korras ja tingimustel“. Metoodika punkti 2.2. alapunktides sätestatakse asjakohased mõisted ja jagamise ning tasumise põhimõtted. Metoodika p 2.2.1 sätestab: „Võrgutugevduskulude all peetakse silmas kulusid elektripaigaldistele, mis on vajalikud kliendi poolt soovitava võrguühenduse loomiseks, kuid ei 13(22)
3-16-320
ole seotud liitumispunkti ehitusega. Võrgutugevduskulude määramiseks vajalike võrguarvutuste tegemisel võetakse arvesse need põhivõrguga liitumiseks esitatud liitumistaotlused, mis on esitatud mitte hiljem kui liituja enda liitumistaotlus“. Metoodika punkti 2.2.2 sätestab „Samaaegse liitumise all peetakse silmas olukorda, kus liitumislepingu pakkumise esitamisel selgub, et liituja liitumiseks on vaja kasutada juba eelnevalt teiste liitujate pooleli olevates liitumisprotsessides valmis ehitatavaid või planeeritavaid võrgutugevdusi. Käesoleva alapunkti mõistes loetakse pooleliolevaks liitumisprotsessiks liitumist kuni kõigi järgmiste tingimuste täitmiseni: 2.2.2.1 Võrgutugevduskulu objektiks olev elektripaigaldis on valmis ehitatud ning pingestatud; 2.2.2.2 Eelnev liituja on tasunud liitumistasu kolmanda osamakse“.
21.Asjas on vaidlus selle üle, kas Konkurentsiamet on asunud muutma Metoodikat (loonud nö uue metoodika, nagu väidab kaebaja) ja milline on tema pädevus seoses järelevalvega Metoodika üle. Samuti selles, kas vastustajal oli õiguslik alus ülal kirjeldatud sisuga otsuse ja ettekirjutuse tegemiseks.
22.ELTS § 65 lõike 1 punkti 1 kohaselt ühendab võrguettevõtja tarbija, tootja, liinivaldaja või teise võrguettevõtja asjakohase taotluse alusel liitumispunktis võrguga tema teeninduspiirkonnas asuva nõuetekohase elektripaigaldise. ELTS § 71 lõige 1 määratleb võrgutasude liigid, sh, punkt 1 sätestab võrguga ühendamise eest võetava tasu (liitumistasu) ja punkt 2 sätestab tarbimis- või tootmistingimuste muutmise eest võetava tasu (tingimuste muutmise tasu). ELTS § 71 lõike 2 kohaselt kehtestab võrguettevõtja oma teeninduspiirkonna võrgutasud kooskõlas ELTS-ga ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega. ELTS § 71 lõike 3 kohaselt peavad võrgutasude kehtestamisel aluseks võetud kriteeriumid olema läbipaistvad ja järgima võrdse kohtlemise põhimõtet. ELTS § 73 lõike 1 kohaselt kooskõlastab võrguettevõtja Konkurentsiametiga võrguga ühendamise eest võrgutasu arvutamise metoodika. Kooskõlastamisel arvestab amet muuhulgas ELTS §-des 40, 44, 59, 71 ja 72 sätestatut ning võrguettevõtja asjakohaseid tüüptingimusi.
23.Pole vaidlust, et kaebaja on põhivõrguettevõtjana isikuks, kellel on liitumistasu metoodika koostamise pädevus ja kohustus esitada see kooskõlastamiseks vastustajale (ELTS § 73 lg 1 § 71 lg 1 p-d 1 ja 2). Vaidlust pole selles, et vastustaja on kinnitanud nii hetkel kehtiva kui ka vaidlusaluse liitumistasu määramise ajal kehtinud metoodika. Vastustaja ja kaebaja kinnitasid kohtuistungil, et metoodika kooskõlastamisele sellises sõnastuses pole eelnenud vaidlust. Samuti kinnitavad nad, et taolist vaidlust liitumise üle ei ole varasemalt ette tulnud.
23.1.Kaebaja ja kolmas isik (Imavere Energia) on seisukohal, et vastustaja on otsuse tegemisel oma pädevust ületanud ning asunud sisustama Metoodikat, mille koostamise ja tõlgendamise pädevus on üksnes kaebajal. Vastustaja ja kolmas isik Oisu Biogaas on seisukohal, et vastustaja on tegutsenud vastavalt ELTS-st tulenevale pädevusele kaebuste lahendamiseks ja sellekohaste otsuse tegemiseks.
23.2.Kohtupraktika (Riigikohtu 19.11.2012 otsus haldusasjas nr 3-3-1-42-13) on tunnustanud Konkurentsiameti pädevust elektrituru valdkonna järelevalveorganina, kellele on ka pädevus lahendada turuosaliste kaebusi ja teha selleks ettekirjutusi teisele turuosalisele. Riigikohus ei pidanud viidatud lahendis võimalikuks näiteks teise turuosalise tegevuse (tegevusetuse) õigusvastasuse tuvastamist. Küll aga nähtub eelnevast vastustaja õigus otsustada talle esitatud
14(22)
3-16-320
kaebuse lahendamisel turuosalise õiguste rikkumise üle ning teha ka vastavasisulisi ettekirjutusi rikkumise lõpetamiseks, kui ta leiab, et võrguettevõtja tegevus ei ole metoodikaga kooskõlas.
23.3.Eelnev kinnitab, et vastustajal pole metoodika iseseisva muutmise pädevust, õigusega kooskõlas mitteolevat metoodikat on Konkurentsiametil võimalus kooskõlastamata jätta (ELTS § 73 lg 2).
23.4.Konkurentsiametile esitatud kaebuse eesmärgipärane lahendamine hõlmab kohtu arvates ka sisulist hinnangut Metoodika järgimisele, mille koostamise ja kohaldamise pädevus on küll võrguettevõtjal endal. Kuna vastustaja pädevuses kaebuste lahendamisel ja järelevalve kohaldamisel pole kahtlust, on kohus seisukohal, et vastustaja ei ole sekkunud kaebaja otsustuspädevusse Metoodika loomisel ja kohaldamisel, vaid tõlgendab metoodika (järelevalvemenetluses esemeks olevate sätete) sisu kehtiva õiguse alusel. Kuigi eelnevast nähtub, et Metoodika kõnealuste sätete sisu pole varasemalt kooskõlastamise etapis kaebaja ja vastustaja vaidluse esemeks olnud, ei ole vastustaja järelevalvepädevuse teostamine võimalik ilma Metoodika asjakohaste punktide sisu avamata.
23.5.Vastustajal on pädevus hinnata, kas võrguettevõtja tegevus on Metoodika sätetega kookõlas. See tähendab, et järelevalveorgan hindab, kas võrguettevõtja käitub vastavuses Metoodikas sätestatud mõistete ja põhimõtetega. Vastasel korral kujuneks võrguettevõtja autonoomne valdkond, mille osas vastustaja ei saaks teiste turuosaliste õiguste kaitseks sisulist järelevalvet teostada. Järelevalveorgani uurimiskohustus ja vajadus kaebuse lahendamise asjaolud välja selgitada tuleneb ka haldusmenetluse seaduse §-st 6, mis on ELTS § 1 lg 4 järgi ka kohaldatav.
24.Samuti on menetlusosalised erineval seisukohal selles, kas on õige vastustaja järeldus Metoodika punkti 2.2. rikkumisest ja vajadusest liitumistasu Metoodikaga kooskõlla viia. Vaidlus puudutab OÜ Oisu Biogaas liitumist 2011. a esitatud taotluse alusel tema bioenergia koostootmisjaama võimsusega 1.2 MW liitumiseks Imavere 110/15kV alajaamas (Elektrilevi ja Oisu Biogaas 27.06.2011 leping nr 18284; I kd, tl 212). Metoodika p 2.2 kohaldamise eelduseks on, et tegemist oleks samaaegsete liitujatega. (Metoodika tähenduses). Samaaegse liitumise mõiste määratlemisel tuleb lähtuda metoodika pst 2.2.2. (tsiteeritud eelnevalt otsuse p-s 20) ja võrgutugevduskulude mõiste avamisel metoodika p-st 2.2.1. Vaidlus on selles, kas OÜ Oisu Biogaas ja OÜ Imavere Energia on samaaegsed liitujad Metoodika tähenduses ning kas nende puhul esinevad võrgutugevduskulud metoodika p 2.2.1. tähenduses, mida samaaegse liitumise puhul liitujate vahel metoodika p 2.2 järgi jagada. Vastustaja on vaidlustatud otsusega tuvastanud, et Oisu Biogaas ja Imavere Energia on samaaegsed liitujad metoodika tähenduses ning et Oisu Biogaas liitumistasus sisaldusid ka võrgutugevduskulud.
25.Vabariigi Valitsuse 26.06.2003 vastu võetud määrusega nr 184 kehtestatud Võrgueeskirja (edaspidi VE) § 16 lõige 1 sätestab, et 1 MW kuni 5 MW elektrijaama ühendamiseks võrguga esitatakse liituva elektrijaama elektriosa projekt kooskõlastamiseks võrguettevõtjale. Kui elektrijaam ühendatakse jaotusvõrguga, kooskõlastab jaotusvõrguettevõtja projekti süsteemihalduriga. Süsteemihaldur on ELTS § 38 lõike 2 kohaselt põhivõrguettevõtja (Elering). VE § 33 lõike 1 ja 3 kohaselt lähtub võrguettevõtja võrguga ühendamise eest liitumistasu arvutades selleks tehtavatest põhjendatud kulutustest ning liitumistasu hulka arvatakse uue tarbimis- või tootmisvõimsuse ühendamiseks vajalikud kulud.
15(22)
3-16-320
26.Kohus ei nõustu kaebaja ja kolmanda isiku Imavere Energia (kohtuistungil esitatud) seisukohaga, et vastustaja on eksinud metoodika p-de 2.2 ja 2.2.2. kohaldamisel üld-ja erinormi kohaldamise reegli vastu, st põhjendamatult asunud sisustama võrgutugevduskulu mõistet. Metoodika p 2.2. kohaldamine on võimalik järgmiste eelduste täitmisel: samaaegne liitumine, võrgutugevduskulude esinemine ning need sisalduvad kõigi liitujate liitumistasu kalkulatsioonis. Seega ei ole metoodika punkti 2.2. kohaldamine võimalik ilma selle alapunktide poole pöördumata, et esmalt välja selgitada, kas tegemist on samaaegse liitumisega. Kohus on seisukohal, et asjakohane on käsitleda, mida mõista võrgutugevduskuludena, kas need praegusel juhul esinesid ning kas kaebaja on käitunud metoodikat järgides, jättes võrgutugevduskulud liitujate vahel jagamata, misläbi on suurenenud Oisu Biogaas OÜ liitumistasu. Kohus nõustub vastustaja seisukohtadega vaidlustatud otsuse ja ettekirjutuse andmisel ega pea neid vajalikuks täies ulatuses korrata (HKMS § 165 lg 2 ).
27.Konkurentsiamet on Oisu Biogaas OÜ kaebuse lahendamisel tuvastanud (otsuse p 4.2.4), et Oisu Biogaasi ja Imavere Energia liitumise puhul on tegemist samaaegse tootjate liitumisega Metoodika punkti 2.2.2 mõistes järgmistel põhjustel: 1) nii Oisu Biogaasijaama kui ka Imavere Energia võrguga liitmiseks oli vajalik Imavere alajaama ehitus; 2) Eleringi poolt Imavere Energiale liitumispakkumise tegemise ajal (16.10.2014) ega ka liitumislepingu sõlmimise ajal (11.11.2014) ei olnud Imavere alajaam valmis ehitatud ning pingestatud; 3) Oisu Biogaasijaam ei olnud Eleringi poolt Imavere Energiale liitumislepingu pakkumise tegemise aja seisuga tasunud liitumistasu kolmandat osamakset. Kaebaja ega kolmas isik Imavere Energia ei ole vaidluse alla seadnud vastustaja otsuses tehtud järeldusi, et elektripaigaldis pole valmis ehitatud ning Oisu Biogaas polnud tasunud liitumistasu kolmandat osamakset (vt ka arve ja tasumise meeldetuletus, I kd, tl 68-69; kreeditarve saatmine I kd, tl 72–74).
28.OÜ Oisu Biogaas võrku ühendamiseks on Elektrilevi ja Elering sõlminud 02.08.2011 liitumislepingu PVFIN -112-157 (II kd, tl 241–246), mille kohaselt on Elering pidanud projekteerima ja teostama Imavere alajaamas põhivõrguga liitumiseks vajalikud tööd (lepingu nr 18284 tehnilised tingimused (I kd, tl 214-215). Sellest lähtudes on kaebaja korraldanud hanke I Imavere alajaama liitumiste ehitustöödeks olukorras, kus liitujateks olid nii Oisu Biogaas kui ka Imavere Energia. Vaidlust pole, et Imavere Energia loobus oma esialgsest liitumistaotlusest. Seejärel on kaebaja korraldanud hanke II ja selle raames sõlminud 22.08.2014 töövõtulepingu Empower AS-ga. Vastsutaja on vaidlustatud otsuse p-s 4.2.1. tuvastanud tööd, mis teostatakse ülekandevõrgus Biogaasijaama võrguga liitmiseks tasutava liitumistasu eest. Samas on vastustaja skemaatiliselt välja toonud tööd, mis olnuks vajalikud Oisu Biogaasi ja Imavere Energia liitmiseks vastavalt 2012. a liitumislepingule ja vastavalt 2014. a Imavere Energia liitumislepingule (I kd, tl 31p– 32p).
29.Vaidlust ei ole selles, et Elering on Imavere Energiale teinud uue liitumispakkumise 16.10.2014 ning sel alusel on Elering ja Imavere Energia sõlminud 11.11.2014 liitumislepingu nr 1.1-4/2014/174 (III kd, tl 170-234), mille kohaselt on liitumistasu prognoositud kalkulatsiooni järgi (III kd, tl 178p) 410 340 eurot (ilma käibemaksuta) ning maksegraafik on esitatud lepingu lisas 3 (III kd, tl 179). Ei ole vaidlust, et kolmas isik Imavere Energia on 2012. a lepingust taganenud tingimustega mittenõustumise tõttu ning 2014. a leping on osutunud talle soodsamaks ja vastuvõetavaks.
16(22)
3-16-320
30.Imavere Energia on rõhutanud (sh kohtuistungil), et tema kahe erineva liitumistaotluse (2011 ja 2014) vahel on suur erinevus, tegemist on erinevatel äriplaanidel tugineva liitumisega. Kohtu hinnangul ei saa Metoodika järgimine või mittejärgimine tuleneda sellest, milliste kaalutluste või eesmärkidega mõni liituja liitumist soovib, sh tema äriplaanist. Metoodikat tuleb kohaldada ühtviisi kõikide liitujate suhtes, kui nad Metoodikas sätestatud kriteeriumitele vastavad. Seda nõuab nii üldine võrdsuspõhiõigus ja menetluspõhimõtted, kui ka ELTS § 1 lgs 2 ja § 71 lg-s 3 sätestatud võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse nõue. Ainuüksi kolmanda isiku eesmärk liitumiseks ei anna alus välistada tema puhul samaaegne liitumine, kui muus osas on eeldused täidetud. Haldusasja dokumentidest nähtuv eeltoodud kronoloogia viitab sellele, et II hanke raames ehitustööde lepingu sõlmimise ajaks (22.08.2016) ei saanud kaebajale teadmata olla Imavere Energia OÜ soov liituda, kuigi mõnevõrra teistsugustel tingimustel (suurema võimsusega). Kaebaja on Imavere Energiale teinud liitumispakkumise vähem kui kahe kuu pärast II hanke raames ehitustöödeks lepingu sõlmimisest ning sealt edasi vähem kui kuu möödudes on sõlmitud liitumisleping.
31.Metoodika p 2.2. kohaldamiseks on määrav võrgutugevduskulude sisaldumine samaaegsete liitujate liitumistasu koosseisus. Võrgutugevduskulude mõiste määratleb metoodika p 2.2.1. (tsiteeritud ülal otsuse p-s 20). Kaebaja leiab, et vastustaja on võrgutugevduskulu mõistet sisustanud kaalutlusõigust rikkudes, kasutades nn ülejäägi meetodit. Kaebaja hinnangul tuleb määratleda võrgutugevduskulu kitsalt ning eristada tuleb kulusid liitumise rajamiseks ja olemasoleva võrgu läbilaskevõime tugevdamiseks. Uue liitumise puhul taotleb liituja võimsust ning olemasoleva võrgu läbilaskevõime tugevdamine sõltub sellest, kas võrk kannatab välja suurema koormuse. Kui Oisu Biogaas poleks soovinud liituda, poleks kaebaja hinnangul olnud ühtki tööd vaja teha. Vaidlust pole selles, et nii Oisu Biogaas kui ka Imavere Elekter soovivad võrguühenduse loomist ning on esitanud taotluse Imavere alajaamaga liitumiseks (Oisu Biogaas 19.11.2011 liitumistaotlus, IV kd, tl 21-22; Imavere Energia uus liitumistaotlus 2014. a II kd, tl 70); kaebaja ja Imavere Energia 11.11.2014 sõlmitud liitumisleping nr 1.1-4/2014/174.). Vaieldakse selle üle, kas praegusel juhul esinevad vajalikud võrgutugevduskulud (mis tuleks liitujate vahel jagada) ja mis ulatuses on tegemist liitumispunkti ehitamise kuluga. Ei vaielda selle üle, et iga liituja peab maksma enda liitumise kulu, sh enda paigaldisest liitumispunktini.
32.Menetlusosalised on erineval seisukohal liitumispunkti (ehitamise) kulude ja võrgutugevduskulude sisustamisel. Metoodika p-s 2.2.1. räägitakse „liitumispunkti ehitamisest“. Vastustaja esindaja selgitas kohtuistungil täienduseks varasematele seisukohtadele, et liitumispunkt „lepitakse kokku“, kulud liitumisel tehakse „võrguühenduse loomiseks“. ELTS § 3 punkti 15 kohaselt on liitumispunkt turuosalise elektripaigaldise täpselt määratletud ühenduskoht võrguga, st seadus ei määratle liitumispunkti mingi elektripaigaldise või – seadmena, vaid kokkuleppelise ühenduskohana. VE § 34 lg 4 kohaselt asub põhivõrguga liitumise korral liitumispunkt alajaama seadmes. Vastavalt ELTS § 3 punktile 32 on võrguühendus elektriline ühendus võrgu ja muu elektripaigaldise vahel. Vastavalt ELTS § 3 punktile 9 on elektripaigaldis elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, mõõtmiseks, müügiks või tarbimiseks kasutatavate seadmete, juhtide ja tarvikute paigaldatud talitluslik kogum. ELTS § 3 punkti 29 kohaselt on
17(22)
3-16-320
võrk elektripaigaldis või selle osa, mis on ette nähtud elektrienergia edastamiseks tarbija või tootja liitumispunktini.
33.Kaebaja on menetlusosaliste lähenemiste erinevust kujutanud lihtsustatud skeemil, mis muuhulgas on esitatud kaebaja 20.05.2016 täiendavas seisukohas (IV kd, tl 14-16). Kaebaja on seisukohal, et võrgutugevduskulude olemasolu ei sõltu Metoodika mõttes sellest, kas on üks või mitu liitujat ja kas vastavatest kuludest saavad kasu üks või mitu isikut. Samuti ei ole kaebaja arvates võrgutugevduskuludena käsitletavad automaatselt ja vaikimisi kõik kulud, mis kantakse liitumispunktist põhivõrgu poole – kulud ei muutu võrgutugevduskuludeks üksnes seetõttu, et need asuvad liitumispunktist põhivõrgu poole või seetõttu, et need võimaldavad uutele liitujatele elektrienergia transporti võrgus. Kaebaja peab võrgutugevduskuludena määratlemise eelduseks eelnevaid võrguarvutusi. Kaebaja seisukohast tuleneb, et kui taotleja soovib liituda olemasoleva põhivõrguga ja võrguarvutused näitavad, et olemasolev põhivõrk saab turvaliselt ja töökindlalt hakkama taotletava tootmisvõimsuse edastamisega, ei ole vaja olemasolevat põhivõrku tugevdada ja võrgutugevduskulusid kanda. Sellisel juhul tuleb taotleja liitumise huvides rajada täiendav võrk, mille eest tasub ta ise, kuna tegemist on tema liitumiseks vajalike kuludega. Kolmas isik Imavere Energia jagab kaebaja positsiooni.
34.Konkurentsiamet on seisukohal, et kui elektripaigaldisi kasutavad ja sellest saavad kasu mitu liitujat, on sellise elektripaigaldise rajamise kulud ja ka muud liitujate jaoks vajalikud kulud võrgutugevduskulud ja need tuleb jagada samaaegsete liitujate vahel. Kõik tööd, mis tehakse liitumispunktist põhivõrgu poole, on käsitletavad võrgu arendamise või rajamisena ja vastavad kulud seega võrgutugevduskulud (vastustaja selgitused, eelkõige 17.03.2016 vastuse p 2.4 ja selle alapunktid; I kd, tl 112-113). Kolmas isik Oisu Biogaas on sarnasel seisukohal, leides, et võrgutugevduskulude all mõeldakse praegusel juhul kulusid, mis kantakse põhivõrgus, st kogu kulu ühendusklemmidest põhivõrguettevõtja võrgu poole ning tegemist on kuludega, mis on tehniliselt vajalikud mõlema liituja jaoks.
35.Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isiku Oisu Biogaas seisukohaga liitumispunkti mõiste osas ning sellest lähtuva võrgutugevduskulude määratlusega. Kuigi Metoodika kasutab sõnastust „liitumispunkti ehitus“, on kaebaja varasemalt kasutanud liitumispunkti määratlust vastavalt ELTS § 3 p 15 järgi. Näiteks 02.08.2011 Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ-ga (nüüd Elektrilevi OÜ) sõlmitud lepingus PFIN-112-157 (p 2.1.7). VE § 34 lg 4 sätestab, et põhivõrguga liitumisel asub liitumispunkt alajaama seadmes. Liitumispunkti valmisolekuks võrguga ühendamiseks võib olla vajalik teostada täiendavaid töid (Metoodikas nimetatud „liitumispunkti ehitus“). Praeguse juhtumi jaoks konkreetsemalt on liitumispunkti asukohana liitumislepingu PVFIN-112-157 lisa 1 punkti 4 määratud võrguettevõtja Imavere 110/15 kV alajaamas trafo C1T 110 kV lahtri kommertsmõõtepunkti kliendi trafopoolsed klemmid (II kd, tl 246p). Kohus leiab, et vastustaja on otsuse p-s 4.2.5 põhjendatult leidnud, et liitumispunkti näol on tegemist konkreetselt paika pandud punktiga, mida käsitletakse ühenduskohana võrguga ning et liitumispunktina ei saa käsitleda elektripaigaldisi, mida kasutavad või saaksid kasutada teised perspektiivsed tarbijad võrguühenduse kasutamiseks. Seega on kohus seisukohal, et vastustaja on liitumispunkti määratlenud kooskõlas kehtiva õigusega, arvestades kaebaja ja Elektrilevi vahel sõlmitud lepingut.
36.Vastustaja ja kolmas isik Oisu Biogaas on seisukohal, et Oisu Biogaasi liitumistasu sisaldas võrgutugevduskulu. Kohus nõustub sellega. Kaebaja ühelt poolt ja vastustaja ning Oisu Biogaas
18(22)
3-16-320
teisalt on erineval seisukohal selles, kas Oisu Biogaas liitumistasu hulka kuuluvaid võrgutugevduskulusid tuleks jagada kahe liituja vahel. Kaebuse kohaselt ei põhjustanud Oisu Biogaas liitumine võrgu ülekoormust ja seetõttu puudus vajadus võrgutugevdustöödeks. Ka Imavere Energia on seadnud kahtluse alla, kas Oisu Biogaasi liitumise kalkulatsioon hõlmas võrgutugevduskulusid. Kaebaja on seisukohal, et võrgutugevduskulud tasub esimene liituja, kelle liitumine tekitab ülekoormuse (vt kaebuse refereering eelpool otsuse p 9.8). Kohus ei nõustu kaebajaga, et selline järeldus tuleneb ELTS § 65 lg 3 p-st 4, mis sätestab järgmist:“ Võrguettevõtjal on õigus keelduda võrguteenuse osutamisest, kui võrguettevõtja võrgus puudub võrguteenuse osutamiseks vajalik edastamisvõimsus“. Kui võrgutugevduskulu jääks igal juhul esimese liituja kanda, kelle puhul ülekoormuse probleem ilmneb, kaotaks eesmärgi Metoodikas esitatud võrgutugevduskulude jagamise regulatsioon.
37.Kaebaja on kohtu hinnangul ka ise vastuoluliselt suhtunud võrgutugevduskulude määratlemisse. Kuigi kaebaja on seisukohal, et võrgutugevduskulude järele polegi vajadust olnud, on ta teisalt siiski pidanud võimalikuks nende jagamist liitujate vahel esimese hanke kontekstis, et need ei jääks ühe liituja kanda. Sellest järeldub, et kaebaja on võrgutugevduskulusid pidanud vajalikuks kahe liitujaga liitumise puhul. Kohtu hinnangul tuleneb kaebaja seisukoht, et juba I hanke korraldamise ajal polnudki vajadust võrgutugevduskulude järele, sellest, kuidas kaebaja (erinevalt vastustajast) võrgutugevduskulu määratleb.
38.Kaebaja leiab, et vastustaja ei ole vaidlustatud otsuses sisalduvate järelduste tegemiseks teostanud võrguarvutusi. Metoodika p 2.2.1. teine lause sätestab, mida tuleb aluseks võtta võrgutugevduskulude määramiseks võrguarvutuste tegemisel. Vastustaja on vastuseks kaebusele märkinud, et võrguarvutuste näol on tegemist toiminguga, millega sisuliselt pannakse paika võrgu konfiguratsioon ja tehnilised parameetrid. VE § 32 lõike 5 kohaselt määrab võrguga ühendamise korral võrgu konfiguratsiooni ja tehnilised parameetrid võrguettevõtja. Kohus leiab, et võrguarvutuste tegemine ei olnud vastustaja ülesandeks käesoleval juhul järelevalve teostamisel. Vaidlust ei ole tekkinud kulude suuruse osas, mille puhul on vaidlus, kas neid pidada võrgutugevduskuludeks ja kas on alust neid liitujate vahel jagada. Nagu ka kaebaja ise on järjekindlalt rõhutanud, on Metoodika väljatöötaja, rakendaja ja ka tõlgendaja tema ise. Konkurentsiamet järelevalveorganina on õigustatud tegutsema üksnes siis, kui seadus annab selleks pädevuse ja volituse. Ka avaliku võimu sekkumine eraõiguslikku sfääri (elektrituru osaliste vahelistesse suhetesse) saab toimuda seadusega kindlaks määratud tingimustel ja ulatuses (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-43-12, p 19). Seetõttu on kohus seisukohal, et liitumistasu lõplik suurus ja selle jaotumine erinevate liitujate vahel jääb lõplikult kaebaja enda otsustada ka vaidlustatud ettekirjutuse täitmisel. Ka ettekirjutuse sõnastus näeb ette liitumistasu vastavusse viimise Metoodika p-ga 2.2. ja ELTS § 71 lg-ga 2 ning § 73 lg-ga
1.Kohus nõustub vastustajaga, et vastustaja ei ole vaidlustatud otsuse ega ettekirjutusega kohustanud kaebajat mingeid kulusid liitumistasust välja arvama, vaid neid Metoodika p 2.2. kohaselt jagama.
39.Oisu Biogaas on rõhutanud tema ebavõrdset kohtlemist võrreldes Imavere Energiaga, mis väljendub selles, et temalt nõutav liitumistasu on ebaproportsionaalselt suur arvestades seda, et võimsus, mille juures soovib liituda Oisu Biogaas, on oluliselt väiksem. Kolmas isik Oisu Biogaas on välja toonud, et tema liitumistasu võrgutugevduskulu osa on kümme korda suurem kui Imavere Energia liitumistasu võrgutugevduskulu osa. Kaebaja ebaseadusliku tegevuse tagajärjel tuleb Imavere Energial 9,998 MW võimsusega liitumise eest tasuda kõigest 234 602 eurot (liitumistasu 1 MW kohta on 23 465 eurot) olukorras, kus Oisu Biogaas on kohustatud 1,2 MW liitumise eest tasuma 267 659 eurot (liitumistasu 1 MW kohta on 223 049 eurot). 19(22)
3-16-320
Imavere Energia on ka seisukohal, et mitte millegagi ei ole tõendatud Oisu Biogaasi seisukoht, et ühe või teise liituja taotletava võimsus ja võrgutugevduseks tehtavate kulud oleksid omavahel taolises korrelatsioonis, ning selle kohta on esitatud ainult volitatud esindaja seletus kohtuistungil, mis pole tõendiks HKMS tähenduses. Kohus on seisukohal, et vastavad võrdlused tuleb teha võrguettevõtjal vastavalt Metoodikas väljendatud proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise nõudele.
40.Vastustaja on rõhutanud vaidlustatud otsuses, et ei pea otstarbekaks konkreetsete kulukomponentide analüüsimist olukorras, kus tuvastatud kulude jaotamise põhimõtte rikkumine. Kohus nõustub sellega.
41.Kaebaja arvates ei ole vaidlustatud otsusega tehtud otsus ja ettekirjutus piisavalt selge ega seetõttu ka täidetav.
41.1.Esmalt märgib kohus, et otsuses ja ettekirjutuses on esitatud õiguslikud alused, sisulised põhjendused ja varasem menetluskäik. Otsuse õiguslike alustena on vastustaja esitanud järgmised normid: ELTS § 93 lõikest 1, § 93 lõike 3 punktist 14, ELTS § 95 lg 4, ELTS §-st 99, ELTS §-dest 71-73, ELTS § 3 p-dest 9, 15, 29, VE §-st 33, VE §-st 34, HMS § 5 lg-st 2, HMS § 6, korrakaitseseaduse (KorS) § 28 lg-d 1 ja 2, asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 2 lg 2. Tuginedes 13.01.2016 otsuses tuvastatud asjaoludele on vastustaja andnud ka 01.02.2016 ettekirjutuse nr 7.3-5/16-002. Ettekirjutuse andmise alused on näidatud järgmiselt: ELTS § 93 lg-st 1, § 93 lõike 6 p-dest 4 ja 14, ELTS § 95 lg 4, ELTS §-st 99, ELTS §-dest 71-73, ELTS § 65 lg 1, ELTS § 1 lg-d 1 ja 2, ELTS § 3 p-dest 9, 15, 29 ja 32, VE § 16 lg 1, VE § 32 lg 5, VE §-st 33, VE §-st 34, HMS § 5 lg-st 2, HMS § 6, HMS § 40 lg 1, KorS § 5 lg 1, KorS § 28 lg-d 1 ja 2, ATSS § 2 lg 2.
41.2.Otsuse ja ettekirjutuse andmisele on eelnenud põhjalik menetlus OÜ Oisu Biogaas kaebuse lahendamiseks, mille kohta vastustaja on esitanud suures mahus menetlusega seotud dokumente (eelkõige vastustaja 17.03.2016 vastus kaebusele, lisade loetelu I kd, tl 118 pöördel). Asjas esitatud materjalist nähtuvalt on korduvalt oma seisukohti ja vastuväiteid saanud esitada nii kohtuasjas kaebajaks olev Elering kui ka kolmandad isikud. Seega on vastustaja kohtu hinnangul järginud eesmärgipäraselt uurimiskohustust ja taganud kõikidele menetlusosalistele õiguse olla ära kuulatud.
41.3.Vastustaja on rõhutanud seoses vaidlustatud aktide selguse ja täidetavusega, et vaidlustatud haldusaktidest arusaamisele viitavad ka kaebaja 02.03.2016 ettepanek kolmandatele isikutele liitumislepingu muutmiseks ja tasude ümberarvutamiseks selliselt, et Elektrilevi OÜ liitumistasu väheneb ja Imavere Energia liitumistasu suureneb (II kd, tl 12; IV kd, tl 52-55), millest nähtub, et kaebaja saab aru, kuidas otsust ja ettekirjutust täita ning on selleks samme astunud. Kohus nõustub selle seisukohaga. Haldusakte ei tee ebaselgeks asjaolu, et menetlusosalised on erineval seisukohal kohaldatavate mõistete ja põhimõtete kohaldamisel, mis tingib ka kaebaja ja Imavere Energia mittenõustumise vastustaja järeldustega vaidlustatud aktides. Vaidlustatud aktide resolutsioonide täidetuse osas tuleb arvestada vastustaja volituste piire ja aluseks oleva õigusliku regulatsioon eripära. Kuna eeltoodud sätetest tulenevalt on kaebajale võrguettevõtjana jäetud küllaldane autonoomia Metoodika piires arvutusteks ja kulude jagamiseks, mida kaebaja on ise järjekindlalt ka rõhutanud, ei saa vastustaja kohustada kaebajat kulude jagamiseks konkreetseid summasid välja tuues. 20(22)
3-16-320
42.Arvestades eeltoodut ja vastustaja vaidlustatud otsuse ning ettekirjutuse põhjendusi vastavalt HKMS § 165 lg-le 2, tuleb kaebus jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUD
43.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 8). HKMS § 109 lg-st 6 tulenevalt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.
44.Kaebaja esitas kohtuistungil taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 8688 eurot (koos käibemaksuga) mille kohta on esitatud kulude nimekiri ja kulude kandmist tõendavad dokumendid (IV kd, tl 114–123), lisaks on kaebaja tasunud riigilõivu 30 eurot kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. Kohtuistungiks valmistumise ja kohtuistungil osalemisega seonduvalt taotleb kaebaja täiendavalt välja mõista 1944 eurot (sh käibemaks) ning on esitanud kulude nimekirja ja tasumist tõendavad dokumendid (IV kd, tl 156–159). Kolmas isik OÜ Oisu Biogaas esitas kohtuistungil taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 11 280 eurot (sh käibemaks), mille kohta on esitatud kulude nimekiri ja kandmist tõendavad dokumendid (IV kd, tl 129–139). Kohtuistungil osalemisega seotud kulusid taotleb kolmas isik 240 euro ulatuses ning on lisanud kulude nimekirja ja kulude kandmist tõendavad dokumendid (IV kd, tl 152–155). Kolmas isik Imavere Energia OÜ esitas kohtuistungil taotluse õigusabikulude väljamõistmiseks summas 7162,50 eurot ning on esitanud kulude nimekirja ja tõendid kulude kandmise kohta (IV kd, tl 143–151). Kohtuistungil osalemisega seotud kulusid taotleb kolmas isik täiendavalt 2025 euro ulatuses ning on esitanud kulude nimekirja tõendid kulude kandmise kohta (IV kd, tl 160–164).
45.Kuna kaebus jääb rahuldamata, jääb rahuldamata ka kaebaja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks. Samuti jääb rahuldamata Imavere Energia OÜ taotlus, kes on kolmas isik nö kaebaja poolel. Nende menetluskulud jäävad nende enda kanda. Vastustaja ei taotle menetluskulude väljamõistmist ega ole esitanud kulude kandmise kohta dokumente, mistõttu jäävad ka tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4). Samuti ei ole menetluskulude väljamõistmiseks taotlust ega dokumente esitanud Elektrilevi OÜ.
46.Tuginedes HKMS § 108 lg-le 8 ja § 109 lg-le 6 lahendab kohus kolmanda isiku OÜ Oisu Biogaas (kolmas isik vastustaja poolel) taotluse menetluskulude väljamõistmiseks. Kolmas isik on esitanud õigeaegselt taotluse kulude väljamõistmiseks ja tõendid kulude koosseisu ning kandmise kohta.
46.1.Oisu Biogaas OÜ on arved esitanud mitte volitatud esindajale, vaid Nelja Energia AS-le. Kohtule on esitatud OÜ Oisu Biogaas ja Nelja Energia AS õigusabilepingu lisa nr 1, mille kohaselt on Priit lepasepp OÜ Oisu Biogaas esindajaks käesolevas vaidluses (IV kd, tl 138– 139) ning samast nähtub, et tunnitasu on 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Esitatud on ka Nelja Energia arve nr 160351 ja 160366 (IV kd, tl 129 ja 154) ning pangakonto väljavõte ja maksekorraldus, millelt nähtub nende arvete tasumine (IV kd, tl 137 ja 155).
46.2.Oisu Biogaas esindaja on viidatud dokumentidel näidanud kulu õigusabile kohtuistungil osalemisega seonduvalt 2 tundi ja sellele eelnevas menetluses 94 tundi. 21(22)
3-16-320
Kohus nõustub kohtuistungile kulunud õigusabi mahuga (istung kestis 1 tund 36 minutit, sellega kaasnes ka ettevalmistus). Küll aga ei pea kohus põhjendatud mahuks 94 tundi kogu eelnevas kohtumenetluses. Õigusabi maht asjas on suur arvestades temaatikat, menetlusosaliste hulka (sh kolm kolmandat isikut) ja vahetatud menetlusdokumentide hulka. Taotluses ei ole kohtu hinnangul näidatud ebavajalikke kulukomponente (v.a Eleringi konfidentsiaalsuskokkuleppega tutvumine ja vastuse koostamine 20.04.2016, mille seos praeguse kohtumenetlusega jääb selgusetuks). Samas on kolmas isik olnud juba kaebuse esitaja järelevalvemenetluses ja kohtuasi on ajendatud tema enda esitatud kaebusest, mistõttu on nii faktiline kui ka õiguslik materjal juba järelevalvemenetluses käsitlemist leidnud. Seega ei saa osalemine kohtumenetluses tervikuna olla sedavõrd ajamahukas. Võrdluseks võib tuua, et kolmas isik Imavere Energia OÜ on kahes menetluskulu taotluses kokku näidanud umbes 60 tunni ulatuses õigusabi osutamist selles kohtuasjas. Kohus arvestab ka asjaolu, et õigusabi ei ole osutanud advokaat, vaid õigusteadmistega lepinguline esindaja. Seetõttu peab kohus ka tunnihinda (100 eurot, millele lisandub käibemaks) ülemäära suureks. Eelnevat arvestades peab kohus põhjendatuks välja mõista taotletud menetluskulu kohtuistungil osalemise eest 180 euro ulatuses ja eelnevas menetluses 30 % ulatuses, st 3384 eurot (kokku 3564 eurot).
/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe
22(22)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.