3-15-925 TK kaebus Tahkuranna Vallavolikogu 18.12.2014 otsuse nr 66 ja 26.02.2015 vaideotsuse nr 14 tühistamiseks Kaebaja – TK Vastustaja – Tahkuranna vald, esindaja vallavanem Karel Tölp
Haldusasi
Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 07.01.2016 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
TK apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta TK apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 07.01.2016 otsus haldusasjas nr 3-15-925 muutmata.
2.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11.11.2016, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.TK-le kuulub Tahkuranna vallas Pärnumaal Võiste alevikus Sarapuu kinnistu, mis asub Luitemaa looduskaitsealal ja Natura alal. Samas vallas Tahkuranna külas asub Mereranna kinnistu, mis paikneb Pärnu lahe ranna või kalda piiranguvööndis ja osaliselt Pärnu lahe ehituskeeluvööndis. Samuti paiknevad Mereranna kinnistul keskkonnaregistri kaitstavate loodusobjektide nimistusse kantud III kategooria kaitsealused liigid. Asjast huvitatud isik esitas 17.10.2014 Tahkuranna Vallavalitsusele taotluse Mereranna kinnistu detailplaneeringu algatamiseks.
2.Tahkuranna Vallavolikogu tegi 18.12.2014 otsuse nr 66, millega algatas Tahkuranna valla üldplaneeringut muutva Tahkuranna küla Mereranna kinnistu detailplaneeringu (p 1), kinnitas Mereranna kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohad (p 2), sõlmis kinnistu omanikuga lepingu detailplaneeringu koostamise korraldamiseks ja koostamise rahastamiseks (p 3) ning jättis algatamata Tahkuranna külas Mereranna kinnistule koostatava detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (p 4).
3.TK esitas 29.01.2015 Tahkuranna Vallavolikogu 18.12.2014 otsuse nr 66 peale vaide (tl 1416). Vaide kohaselt eksisteerib ebavõrdne kohtlemine, sest ühele eraomanikule antakse eeliseid, teisele seatakse kitsendusi. TK-le kui Võiste alevikus asuva Sarapuu kinnistu omanikule ning selle eelmisele omanikule EK-le ei ole kauaaegselt lubatud Sarapuu kinnistul algatada ja kehtestada detailplaneeringut. TK soovib ehitada kinnistu merepoolsesse osasse uusi hooneid ning kinnistu väljaarvamist ehituskeeluvööndist, kuid kaebaja soovile ei tulda vastu. TK on vaidlustanud Tahkuranna valla viimati kehtestatud üldplaneeringu, soovides Sarapuu katastriüksuse väljaarvamist Natura alast ja Luitemaa looduskaitsealalt (haldusasi nr 3-121420). Sarnaselt Sarapuu kinnistule asuvad ka Mereranna kinnistul väärtuslikud taimed, aga kinnistu ei ole rohealas. Lisaks on Mereranna kinnistu elamumaaks määramiseks liiga väike.
4.Tahkuranna Vallavolikogu jättis 26.02.2015 otsusega nr 14 (tl 21-22) TK vaide rahuldamata. Vaidest ei selgu, kuidas rikub Tahkuranna Vallavolikogu 18.12.2014 otsus TK õigusi. Mereranna kinnistul on olemas õueala, mis annab õiguse seda hoonestada. Tegemist ei ole uue elamukrundi rajamisega, vaid olemasoleva elamukrundi hoonestusõiguse planeerimisega.
5.TK esitas 09.04.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 03.06.2015, tl 31-32) Tahkuranna Vallavolikogu 18.12.2014 otsuse nr 66 ja 26.02.2015 vaideotsuse nr 14 tühistamiseks. 1) Vaidlustatud otsustega on rikutud kaebaja õigust võrdsele kohtlemisele. Mereranna kinnistu omanikule on antud eelis, kaebajale seatakse aga kitsendusi. Kaebaja soovib, et talle kuuluv Sarapuu kinnistu arvataks ehituskeeluvööndist välja. See on vajalik selleks, et kaebaja saaks kinnistu merepoolsesse ossa ehitada uusi hooneid. Kuna Sarapuu kinnistut, mis asub ühtlasi ka Natura alal ja Luitemaa looduskaitsealal, ei arvata eelnimetatud kaitsealadest välja, ei ole kinnistul lubatud algatada ega kehtestada ka detailplaneeringut. Kaitsealast väljaarvamise vastu on olnud nii Keskkonnaamet, Keskkonnaministeerium kui Tahkuranna Vallavalitsus. Sarapuu kinnistu rohealast mitte välja arvamise põhjuseks on toodud asjaolu, et kinnistul paiknevad väärtuslikud taimed. Samad taimed kasvavad aga ka Mereranna kinnistul, kuid hoolimata sellest ei ole kinnistu rohealas. 2) Vastustaja on rikkunud vaidlustatud otsustega Tahkuranna valla üldplaneeringut 2010-2012. Tahkuranna Vallavolikogu 31.05.2012 määruse nr 11 p-i 2.2.3.1 kohaselt on ühepereelamu ehitamiseks lubatud maaüksuste või kruntide minimaalne suurus väikeelamumaal või väikeelamu reservmaal 2200 m2, v.a. rannal ja kaldal asetsev uus elamukrunt, mille 2(5)
3-15-925 miinimumsuurus väikeelamumaal või väikeelamu reservmaal peab olema 5000 m2. Mereranna kinnistu on küll tagastatud õigusvastaselt võõrandatud varana, kuid eesmärgiks on uusehitis – ühepereelamu ja abihoonete ehitusõiguse planeerimine endisaegse talukoha endisele õuealale. Tegu ei ole vana hoone või hoonete restaureerimisega, vaid uue elamuga. Mereranna kinnistu krundi suurus on 4150 m2, mis on liiga väike talukoha taastamiseks. 31.05.2012 määruse nr 11 punkt 2.2.3.1. sõnastus ei ole üheselt mõistetav, kuna elamukrunt ei saa olla krundi suuruse mõistes uus ega vana. 3) Mereranna kinnistu on hoonestamata ja paikneb ehituskeeluvööndis. Kaebajale kuuluv Sarapuu kinnistu asub Võiste alevikus, on hoonestatud ajalooline talukoht ja tagastatud õigusvastaselt võõrandatud varana. Kinnistu pindala on 7,84 ha ja omanikuna soovib kaebaja kogu territooriumi õuealaks. Tahkuranna vald on võimaldanud Mereranna kinnistu omanikul algatada detailplaneeringut kehtiva looduskaitseseaduse (LKS) alusel ehituskeeluvööndisse. Kaebajale ei ole sellist võimalust antud, millega on Tahkuranna vald rikkunud kaebaja põhiõigust oma omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kaebaja on kannatanud seoses sellega suurt moraalset ja materiaalset kahju.
6.Tahkuranna vald leidis kaebusele esitatud seisukohas (tl 58), et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata ja menetlus lõpetada. Kaebaja õigusi ei ole rikutud. Õiguslik alus Mereranna kinnistu detailplaneeringu algatamiseks on detailselt lahti kirjutatud vallavolikogu otsuses nr 66, detailplaneeringu lähteseisukohtades, seletuskirjas otsuse eelnõu juurde ja otsuses nr 14. Tahkuranna külas Mereranna kinnistu detailplaneeringu algatamine ei ole puutumuses TK õigustega. TK-le kuuluva Sarapuu kinnistu ning Mereranna kinnistu puhul on tegemist erinevate situatsioonidega.
7.Tallinna Halduskohus jättis 07.01.2016 otsusega kaebuse rahuldamata. 1) HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 kohaselt on teatud juhtudel võimalik jätta kaebus kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu läbi vaatamata, kuid see ei ole kohustuslik. Olukorras, kus kaebuse esitamise järgsel perioodil ei ilmne kaebeõiguse puudumist selgelt äratuntavas vormis, on kohtupraktikas eelistatud pigem kaebuste sisulist lahendamist. 2) Isik võib pöörduda kaebusega halduskohtusse üksnes oma õiguse kaitseks. Haldusasja materjalidest ei ilmne, kuidas Mereranna kinnistu detailplaneeringu algatamine ja vastavate lähteseisukohtade kinnitamine rikub kaebaja õigusi. Mereranna kinnistu ei kuulu kaebajale ning kaebajale kuuluv Sarapuu kinnistu asub Võiste alevikus ega piirne Mereranna kinnistuga. Asjakohased ei ole kaebaja viited ebavõrdsele kohtlemisele, sest see ei ole puutumuses kaebaja õigustega. Ebavõrdse kohtlemise küsimus saab tõusetuda ainult siis, kui kaebajale endale millestki keeldutakse ja vald on teistele sarnast või võrreldavat hüve võimaldanud. Tahkuranna Vallavolikogu 18.12.2014 otsusega nr 66 ei ole kaebajale millestki keeldutud. Sarapuu kinnistuga seostuvaid otsustusi on kaebajal võimalik vaidlustada selleks ettenähtud korras. 3) Kuigi kaebusest otseselt ei nähtu, et kaebaja sooviks on vaidlustada Tahkuranna Vallavolikogu 18.12.2014 otsust populaarkaebusega, siis ei oleks see ka võimalik, sest populaarkaebuse vormis ning avalikes huvides võib vaidlustada üksnes detailplaneeringu kehtestamise otsust, mitte detailplaneeringu algatamist või muid planeerimisalaseid otsustusi või menetlustoiminguid. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
8.TK palub apellatsioonkaebuses (tl 92-94) tühistada Tallinna Halduskohtu 07.01.2016 otsus ja rahuldada kaebus. 1) Põhiseaduse §-st 15 tuleneb põhiõigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste kaitseks kohtusse. Vaidlustatud haldusakt riivab kaebaja õigusi sellega, et Tahkuranna vallas asuvate ajalooliste 3(5)
3-15-925 talukohtade omanikke on koheldud ebavõrdselt. Tahkuranna Vallavalitsus ja Tahkuranna Vallavolikogu on võimaldanud Mereranna kinnistu omanikule hüvesid, mida ei ole võimaldanud pika aja jooksul Sarapuu kinnistu omanikule. Mereranna kinnistul on keskkonnaregistri kaitstavate loodusobjektide nimistusse kantud III kategooria kaitsealused liigid. Mereranna kinnistu merepoolne piir jääb Pärnu lahe hoiualasse ja 43 m2 ulatuses Natura 2000 linnualasse. Mereranna kinnistu on hoonestamata, kinnistul asuvad kaev ja vana talukoha abihoone vundament. Detailplaneeringu algatamise taotluses on välja toodud soov taastada vana talukoha hoonestus olemasolevate endiste hoonete vundamentide peale, mis paiknevad LKS alusel ehituskeeluvööndis. Samuti pole planeering kooskõlas kehtiva Tahkuranna valla üldplaneeringuga. Mereranna kinnistu asub mere ääres ja tema pindala on 0,4 ha. Lisaks ebavõrdsele kohtlemisele ei ole Mereranna kinnistule elamu ehitamine kooskõlas Tahkuranna üldplaneeringuga liiga väikese krundi tõttu. 2) Tegemist ei ole populaarkaebusega. 3) Tahkuranna Vallavalitsus ja Vallavolikogu on seadusevastaselt jätnud Sarapuu kinnistu viimases Tahkuranna valla üldplaneeringus kohustusliku detailplaneeringu alast välja.
9.Tahkuranna vald palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. 1) Mereranna kinnistu detailplaneeringu algatamisega ei ole rikutud kaebaja õigusi. Tahkuranna Vallavalitsus ja Tahkuranna Vallavolikogu ei ole Sarapuu ja Mereranna kinnistu omanikke ebavõrdselt kohelnud. Võiste alevikus asuv Sarapuu kinnistu on täielikult Luitemaa looduskaitsealal, kuid Mereranna kinnistu vaid piirneb Pärnu lahe hoiualaga. Sellest tulenevalt ei ole võimalik nende kahe kinnistu vahele paralleele tõmmata. Mereranna kinnistu detailplaneeringuga nähakse ette vastavalt LKS § 48 lg-le 3 vähemalt 10% keskkonnaregistris registreeritud elupaikade ala säilitamine. Sarapuu ja Mereranna kinnistuid on käsitletud vastavalt sellele, millised looduskaitselised objektid kinnistutel paiknevad. Kaitsekord on Sarapuu kinnistul rangem kui III-kategooria kaitsealuste liikide puhul. 2) Mereranna kinnistu detailplaneering on algatatud üldplaneeringut muutva detailplaneeringuna. See tähendab seda, et Tahkuranna Vallavolikogu on andnud põhimõttelise nõusoleku üldplaneeringu muutmiseks Mereranna kinnistu ulatuses selleks, et taotleda ehituskeeluvööndi ulatuse vähendamist. Tulenevalt 2014. aastal tehtud katastrimõõdistamisest, kus on määratud kinnistule õueala, ei ole ehituskeeluvööndit vaja vähendada. Mereranna kinnistu detailplaneering on kooskõlas Tahkuranna valla üldplaneeringuga, sest kavandatakse vana talukoha taastamist, mitte hoonestamata kinnistule uute elamute rajamist. Seega on lubatud 2200 m2 suurune krunt. 3) Tahkuranna üldplaneeringu kehtestamise ajal kehtinud planeerimisseadus ei näinud ette, et kogu aleviku ala kuulub detailplaneeringu kohustusega ala hulka. Alevike puhul peab olema tegu selgelt piiritletava kompaktse asustusega territooriumi osaga. Sarapuu kinnistu ei asu kompaktse asustusega territooriumil, vaid pigem hajaasustuse alal. Vabariigi Valitsuse 26.10.2006 määrusega nr 223 vastu võetud Luitemaa looduskaitseala kaitse-eeskirjast teavitati kinnisasjade omanikke ning paluti avaldada arvamust. Sarapuu kinnistu omanik ei olnud kaitseeeskirjaga nõus, sest soovis ehitada. Seda vastuväidet ei võetud arvesse, kuna ala on kaitse all alates 1991. aastast ning seal olev poollooduslik kooslus vääris taastamist. Sarapuu kinnistu omanik ei vaidlustanud kohtus Luitemaa looduskaitseala kaitse-eeskirja. Luitemaa looduskaitseala ning Natura ala temaatikat on kaebajaga mitmeid kordi arutatud üldplaneeringu avalikul arutelul. Sarapuu kinnistu omanik ei vaidlustanud ka õigusvastaselt võõrandatud vara tagamise kohta tehtud Tahkuranna Vallavalitsuse 01.03.2001 korraldust nr 40, mille p-s 3 oli loetletud tagastataval maal kehtivad kitsendused ja kohustused, sealhulgas kohustus täita 4(5)
3-15-925 Rannametsa-Soometsa looduskaitseala Võistealuste sihtkaitsevööndis ja piiranguvööndis kehtestatud kaitse-eeskirju. Tahkuranna Vallavalitsuse pädevuses ei ole Sarapuu kinnistu väljaarvamine Natura 2000 alast ega Luitemaa looduskaitsealast. Sarapuu kinnistul ei ole võimalik kehtestada detailplaneeringut ilma kaitseala valitseja nõusolekuta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu otsuse tühistamiseks puuduvad alused.
11.HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik pöörduda kaebusega halduskohtusse üksnes oma õiguse kaitseks. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib isik muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Üheks selliseks juhuks on planeerimisseaduses (PlanS) sätestatud õigus vaidlustada kohtus detailplaneeringu kehtestamise otsus (kuni 30.06.2015 kehtinud PlanS § 26 lg 1, alates 01.07.2015 kehtiva PlanS § 141). Sellest, et kaebus võib olla esitatud avalikes huvides, annab eelkõige tunnistust see, et kaebaja on esitanud kohtule väiteid Mereranna kinnistu detailplaneeringu algatamise seadusvastasusest ehk selle vastuolust valla üldplaneeringuga. Siiski on kaebaja apellatsioonkaebuses sõnaselgelt kinnitanud, et tema kaebuse näol ei ole tegemist populaarkaebusega.
12.Halduskohus on vaidlustatud otsuses õigesti märkinud, et populaarkaebus ei oleks praeguses asjas ka lubatav, kuna populaarkaebuse vormis võib vaidlustada üksnes detailplaneeringu kehtestamise otsust, mitte detailplaneeringu algatamist või muid planeerimisalaseid otsustusi või menetlustoiminguid.
13.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et Tahkuranna Vallavolikogu vaidlustatud otsus ei ole puutumuses kaebaja õigustega, ega pea vajalikuks vastavaid põhjendusi korrata (HKMS § 201 lg 4). Kaebaja ei ole ka apellatsioonkaebuses esitanud ühtegi sellist väidet, mis annaks alust järeldada tema õiguste võimalikku rikkumist Mereranna kinnistu detailplaneeringu algatamisega. Kaebaja ei ole vaidlustatud otsuse adressaat ning kaebeõigus selle vaidlustamiseks ei saa tuleneda üksnes sellest, et otsuse adressaadile on võimaldatud hüve, mida kaebajale võimaldatud ei ole. Kaebaja õigused seoses talle kuuluva Sarapuu kinnistuga ei ole sõltuvuses Mereranna kinnistu planeerimismenetluses tehtud menetlustoimingute õiguspärasusest. Seega ei saaks kaebaja saavutada Tahkuranna Vallavolikogu 18.12.2014 otsuse nr 66 vaidlustamisega kaebuse tegelikku eesmärki kõrvaldada Sarapuu kinnistul lasuvad ehitamise piirangud.
14.Eeltoodust tulenevalt on halduskohus jätnud kaebuse õigesti rahuldamata ning kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
15.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud, sh kaebuse, määruskaebuse ja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv kokku summas 45 eurot, tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme
/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.